2-16-3673/126 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Mati Maksing, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

24.01.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-3673

Tsiviilasi

United Loggers OÜ saneerimisavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 24.08.2016 määrus saneerimiskava

kinnitamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TÜ Eesti Puidumüügikeskus määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja: United Loggers OÜ (registrikood 10934962),

seaduslik esindaja PV, saneerimisnõustaja vandeadvokaat

Kaimo Räppo

Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): TÜ Eesti

Puidumüügikeskus (registrikood 12415628), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma

Puudutatud isik II: Osaühing AmEst Invest (registrikood

10822306,

e-post:

info@amestinvest.ee),

seaduslik

esindaja MV

Puudutatud isik III: Osaühing Autra (registrikood

10028979,

e-post:

info@autra.ee,

raamatupidamine@autra.ee), seaduslikud esindajad TT ja

JT

Puudutatud isik IV: BM Trada Eesti OÜ (registrikood

11835920,

e-post:

rlastik@bmtrada.com),

seaduslik

esindaja RL

Puudutatud

isik

V:

Osaühing

BRUSHWOOD

(registrikood 11295599, e-post: info@energywood.ee),

seaduslik esindaja JM

Puudutatud isik VI: Osaühing Egesten Transport

(registrikood

11650712,

e-post:

erkki@egesten.ee),

seaduslik esindaja ES

Puudutatud isik VII: AS GoProperty (registrikood

10786964, e-post: info@go.ee), seaduslikud esindajad

MA ja NK

Puudutatud

isik

VIII:

Osaühing

Green

Energy

(registrikood 11126968), seaduslik esindaja PV

Puudutatud isik IX: osaühing Grundar Puit (registrikood

10602390, e-post: Andrus@grundar.ee), seaduslikud

esindajad AK ja LA

Puudutatud isik X: I.M.C.S. EESTI OÜ (registrikood

10077794, e-post: info@imcs.ee), seaduslikud esindajad

SI ja SL

Puudutatud isik XI: OÜ Kasti Teravili (registrikood

10634591,

e-post:

kasti.teravili@gmail.com,

kastiteravili@hot.ee), seaduslikud esindajad HM ja HCS

Puudutatud isik XII: Keskühistu Eramets (registrikood

11676976, e-post: info@metsaomanikud.ee), seaduslikud

esindajad GP, KP, ML, TL ja VL

Puudutatud isik XIII: aktsiaselts Laarmann & KO

(registrikood 10215635, e-post: info@laarmann.ee),

seaduslik esindaja PL

Puudutatud isik XIV: OÜ Metrotec (registrikood

10461191, e-post: info@metrotec.ee), seaduslik esindaja

AK

Puudutatud isik XV: Metsapere Metsad OÜ (registrikood

10886909, e-post: XXX), seaduslik esindaja VA

Puudutatud isik XVI: Moller Auto Pärnu OÜ (registrikood

10931969,

e-post:

parnu@moller.ee),

seaduslikud

esindajad GR ja SOH

Puudutatud isik XVII: Moller Auto Tallinn OÜ

(registrikood 10195513, e-post: mustamae@moller.ee),

seaduslikud esindajad GR, KK, SOH ja TH

Puudutatud isik XVIII: OÜ MUTIONU (registrikood

10360662, e-post: XXX), seaduslik esindaja UP

Puudutatud isik XIX: Novest SIA (Läti registrikood

44103028594),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Kaspar Lind

Puudutatud isik XX: PR Metsanduse OÜ (registrikood

11110476, e-post: XXX), seaduslik esindaja PR

Puudutatud isik XXI: OÜ Ralfi Veosed (registrikood

12205747,

e-post:

info@ralfiveosed.ee),

seaduslik

esindaja RS

Puudutatud

isik

XXII:

aktsiaselts

Saarte

Liinid

(registrikood 10216057, e-post: info@saarteliinid.ee),

seaduslikud esindajad JT ja VV

Puudutatud isik XXIII: OÜ SLG Energy Lõuna

(registrikood 11980154, e-post: info@slgenergy.eu),

seaduslikud esindajad MI ja TK

Puudutatud isik XXIV: OÜ SLG Energy (registrikood

11023487, e-post: info@slgenergy.eu), seaduslik esindaja

KT

Puudutatud isik XXV: Stora Enso Eesti AS (registrikood

11511985), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin

Triipan

Puudutatud isik XXVI: Osaühing Taltsi Talu (registrikood

10690129, e-post: XXX), seaduslikud esindajad AV ja RV

Puudutatud isik XXVII: Timberston OÜ (registrikood

10710599, e-post: info@timberston.ee), seaduslikud

esindajad AM, RA ja TE

Puudutatud isik XXVIII: OÜ TKKT (registrikood

12183520, e-post: XXX), seaduslikud esindajad KT ja TK

Puudutatud isik XXIX: United Loggers Eesti OÜ

(registrikood 12316085, e-post: eesti@united-loggers.ee),

seaduslikud esindajd LV, RM, RN ja TK

Puudutatud isik XXX: United Loggers Trading OÜ

(registrikood

12652083,

e-post:

trade@united-

loggers.com,

tanel.tuuleveski@united-loggers.com),

seaduslikud esindajad MV ja TT

Puudutatud isik XXXI: Urmas Vahur FIE (registrikood

10624718, e-post: XXX)

Puudutatud isik XXXII: Vest Aavo Loigu Talu FIE

(registrikood 10203721)

Puudutatud isik XXXIII: Vigranti SIA (Läti registrikood

40003336248, e-post: aivars@vigranti.lv)

Puudutatud isik XXXIV: Chabas Avignon SAS (Prantsuse

registrikood 60387516180, e-post: ssabatier@chabas-

avignon.com)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Pärnu Maakohtu 24.08.2016 määrus tühistada.

2. Teha uus määrus, millega jätta United Loggers OÜ saneerimiskava kinnitamata

ja lõpetada saneerimismenetlus.

3. Vabastada saneerimisnõustaja Kaimo Räppo.

4. Jätta rahuldamata saneerimisnõustaja taotlus tasu kindlaksmääramiseks ja

kulutuste hüvitamiseks.

5. Määruskaebus rahuldada.

6. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud avaldaja kanda.

7. Määrus toimetada kätte avaldajale ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi

saneerimiskavaga mõjutatakse.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättetoimetamisest (saneerimisseadus (SanS) § 37 lg 3).

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. United Loggers OÜ (avaldaja) esitas 07.03.2016 Pärnu Maakohtule avalduse

saneerimismenetluse algatamiseks.

2. Pärnu Maakohtu 09.03.2016 määrusega algatati avaldaja saneerimismenetlus, nimetati

saneerimisnõustajaks Kaimo Räppo, kohustati saneerimiskava vastu võtma hiljemalt

29.04.2016 ja esitama kohtule kinnitamiseks hiljemalt 06.05.2016.

3. Pärnu Maakohtu 29.04.2016 määrusega rahuldati avaldaja taotlus menetlustähtaja

pikendamiseks ning kohustati saneerimiskava vastu võtma hiljemalt 29.05.2016 ning

esitama kohtule kinnitamiseks hiljemalt 06.06.2016.

4. Avaldaja esitas 06.06.2016 kohtule kinnitamiseks saneerimiskava (tl 113-128, I kd)

ning 21.06.2016 menetlusdokumendiga (142-143, I kd) kõrvaldas avaldaja

saneerimiskavas

sisalduvad

puudused.

Saneerimiskava

kohaselt

on

saneerimisabinõudeks kohustuse täitmise tähtaja pikendamine (saneerimisseadus

(SanS) § 22 lg 1 p 1) ehk nõude ajatamine ja rahalise nõude täitmine osamaksetega

(SanS § 22 lg 1 p 2). Samuti kasutatakse saneerimisabinõuna võlasumma vähendamist

(SanS § 22 lg 1 p 3) ja seda kõrvalkohustuste (intressi) kustutamise teel. Kõikide

ümberkujundatavate

nõuetega

võlausaldajate

nõuded

tasutakse

31.03.2020.

Väljamaksed teostatakse vastavalt võrdse põhiosaga tagasimaksegraafikule. Avaldaja

saneerimiskavas ei ole võlausaldajate rühmitamine vajalik ega otstarbekas, kuna

kõikide ümberkujundatavate nõuetega võlausaldajate nõuete ümberkujundamisel

kohaldatakse identseid saneerimisabinõusid.

Saneerimismenetluses kujundatakse ümber, AmEstInvest OÜ, Autra OÜ, BM Trada

Eesti OÜ, Brushwood OÜ, Chabas Avignon SAS, Eesti Puidumüügikeskus TÜ, Egesten

Transport OÜ, Goproperty AS, Green Energy OÜ, Grundar Puit OÜ, I. M. C. S. Eesti

AS, Kasti Teravili OÜ, Keskühistu Eramets, Laarmann & KO AS, Metrotec OÜ,

Metsapere Metsad OÜ, Moller Auto Pärnu AS, Moller Auto Tallinn AS, Mutionu OÜ,

Novest Sia, PR Metsanduse OÜ, Ralfi Veosed OÜ, Saarte Liinid AS, SLG Energy

Lõuna OÜ, SLG Energy OÜ, Stora Enso Eesti AS, Taltsi Talu OÜ, Timberston OÜ,

TKKT OÜ, UL Eesti OÜ, UL Trading OÜ, Urmas Vahur FIE, Vest Aavo Loigu Talu

FIE ja Vigranti SIA nõuded.

5. Saneerimisnõustaja leidis 21.06.2016 arvamuses (tl 136-140, I kd), et saneerimiskava

alusel on ettevõtte majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse

taastamine võimalik. Saneerimismenetluses rakendatavad saneerimisabinõud on

mõistlikud ja piisavad. Ühegi võlausaldaja huve ei ole ebaproportsionaalselt

kahjustatud. Nõuete ümberkujundamisel on järgitud kõikide võlausaldajate võrdse

kohtlemise põhimõtet ning ühegi võlausaldaja huve ei ole ebaproportsionaalselt

kahjustatud. Saneerimiskavas välja toodud saneerimiskava täitmise tähtaeg on

optimaalne ja vajalik aeg saneerimiskava täitmiseks.

6. Võlausaldaja TÜ Eesti Puidumüügikeskus vaidles vastu saneerimiskava kinnitamisele

ja oma nõude suurusele. Võlausaldaja esitas 22.06.2016 saneerimisnõustajale kava

kohta oma seisukoha (tl 164-166, I kd) ning hääletas kava vastu. 22.06.2016 seisukohas

on võlausaldaja esitanud küsimuse selle kohta, kas maakohus on muutnud 09.03.2016

määruses määratud saneerimiskava vastu võtmise ja kohtule kinnitamiseks esitamise

tähtaega. Kui kohus on tähtaegasid pikendanud, siis tulenevalt Riigikohtu praktikast

(lahendid nr 3-2-1-122-09, p 21 ja 3-2-1-28-10, p 14) saab saneerimiskava kohtule

esitamise tähtaega kohus küll pikendada, kuid mitte kauemaks kui 60 päeva arvates

saneerimismääruse tegemisest. Võlausaldaja leidis, et käesolevas asjas möödus viimane

võimalik hetk saneerimiskava kohtule esitamiseks 08.05.2016 ning kohtul puudub

võimalus seda tähtaega pikendada. Seega on käesolevaks hetkeks vääramatult

möödunud saneerimiskava esitamise tähtaeg ning seda takistust ei ole võimalik enam

ületada. Seetõttu on saneerimismenetluse jätkamine ebaseaduslik. Lisaks tõi

võlausaldaja välja, et ta esitas vastuväite saneerimisteates esitatud nõude andmetele ning

uuris seetõttu, kas saneerimisnõustaja on esitanud kohtule SanS § 13 lg 2 kohase

avalduse võlausaldaja nõude üle otsustamiseks.

Esimese astme kohtu määrus

7. Pärnu Maakohtu 24.08.2016 määrusega kinnitati avaldaja saneerimiskava. Maakohus

määras, et järelevalvet saneerimiskava üle teostab saneerimisnõustaja Kaimo Räppo.

Maakohus kohustas saneerimisnõustajat esitama saneerimiskava täitmise kohta

võlausaldajatele ja kohtule aruande igal poolaastal vastavalt aasta esimeses ja

kolmandas kvartalis. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda.

8. Saneerimisteate

näidisega

(kõigile

võlausaldajatele

edastati

samasugune

saneerimisteade, erinev oli konkreetse võlausaldaja nõudega seonduv osa) ja AS-i Eesti

Post väljavõtetega saneerimisteate võlausaldajatele edastamise kohta on tuvastamist

leidnud, et saneerimisteade on võlausldajatele edastatud ja teade vastab SanS §-s 12

nimetatud nõuetele. Väljavõttega saneerimiskava projektist on tuvastamist leidnud, et

nimetatud projekt on võlausaldajatele tutvumiseks edastatud SanS § 20 lg 3 kohaselt.

Hääletamise üleskutsega elektroonsest edastamisest on tuvastamist leidnud, et

nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise koosolekul osalemiseks või üleskutse

seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud SanS § 23 lg 1 kohaselt.

9. Saneerimiskava vastab SanS §-s 21 toodud nõuetele. Saneerimiskava on reaalne ja

täidetav, võlausaldajaid on kaitstud maksimaalselt, samas on tagatud avaldaja

jätkusuutlikkus. Kava alusel on võimalik ettevõtte majandusliku olukorra parandamine.

Nõuete ümberkujundamisel on järgitud kõikide võlausaldajate võrdse kohtlemise

põhimõtet ning ühegi võlausaldaja huve ei ole ebaproportsionaalselt kahjustatud. Kõigi

võlausaldajate huvid on saneerimiskavaga kirjeldatud viisil oluliselt suuremal määral

kaitstud kui pankrotimenetluses. Saneerimiskava kinnitamine on vältimatuks eelduseks

avaldaja tegevuse seniseks jätkumiseks ja seega töötajate töökohtade säilitamiseks.

Saneerimiskava täitmise periood on 3,5 aastat. Tähtaja määratlemisel on silmas peetud,

et saneerimiskava täitmise tähtaeg saabub kõigi saneerimiskavaga ümber kujundatud

nõuete täielikul rahuldamisel. Seega on nimetatud tähtaeg mõistlik ja vajalik

saneerimiskava

täitmiseks.

Võlausaldajate

nõuded

on

võimalik

rahuldada

saneerimismenetluses oluliselt suuremates määrades kui pankrotimenetluses. Avaldaja

esitas kohtule lepingud, mis tagavad saneerimiskava reaalse täitmise ja katavad

saneerimismenetlusega kaasnevad kulud. Käesolevaks ajaks on sõlmitud mitmete

välismaiste riigiettevõtetega lepingud, mille alusel alustatakse tööd 2016 IV kvartalis.

Selleks on tehtud olulisi investeeringuid. Avaldajale on väljastatud oma tegevuseks

vastavad sertifikaadid. Äriplaani kohaselt on rahavooge oodata juba 2016 IV kvartalis

ning tekkivate tulude arvel on võimalik hakata rahuldama võlausaldajate nõudeid.

10. Saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud SanS §-s 24 ettenähtud nõudeid,

saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli vastavalt hääletusprotokollile ja

hääletmisel ei ole rikutud võlausladajate õigusi. Kohtule esitatud andmed määratud

häälte arvu kohta vastavad SanS § 24 lg 2 nimetatud põhimõttele ja seega ei ole

võlausaldajate õigusi rikutud.

11. Saneerimiskava sisaldab nõuetekohaselt ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldust

saneerimismenetluse algatamise seisuga, samuti on saneerimiskavas analüüsitud

põhjusi, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse. Saneerimiskava sialdab

ettevõtte prognoositavat majanduslikku seisundit pärast saneerimismenetluse lõppemist

ja

saneerimiskava

täitmise

tähtaega.

Samuti

sisaldab

saneerimiskava

saneerimisabinõude kirjeldust ning nende eesmärgipärasuse analüüsi, võlausaldajate

nõuete ümberkujundamise kirjeldust ja põhjendusi. Saneerimiskavas on nõuetekohaselt

välja toodud saneerimiskava mõju ettevõtte töötajatele, kusjuures saneeritav ettevõte on

oluline tööandja nii valla kui maakonna piires.

12. SanS § 28 lg 2 kohane kontroll ei näita rikkumisi saneerimismenetluse senisel

läbiviimisel. Kohus nõustus saneerimisnõustaja arvamusega saneerimiskava reaalse

täitmise võimalikkuse ja mõistliku sisu osas ka sisuliselt. Saneerimismenetlus on kõige

efektiivsem viis nii ettevõtja kui võlausladajate huvide kaitsmiseks. Saneerimiskava

ellurakendamine võimaldab avaldaja kasumlikkuse taastamist ning jätkusuutlikku

tegutsemist tulevikus. Saneerimiskavas on esile toodud erinevad meetmed avaldaja

majandusolukorra parandamiseks.

13. Maakohus ei nõustunud võlausaldaja TÜ Eesti Puidumüügikeskus seisukohtadega

saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Avaldaja on esitanud saneerimiskava kohtule

kinnitamiseks vastavalt Pärnu Maakohtu 29.04.2016 määrusele ning seega ei ole rikutud

SanS § 10 lg 2 p-s 3 sätestatut. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-10 leidnud, et

saneerimiskava kohtule esitamise tähtaja määrab kohus ja juhul, kui kohus ei järgi SanS

§ 10 lg-s 3 sätestatut, s.o määrab pikema tähtaja kui 60 päeva, siis tuleb seda lugeda

meentlusnormi rikkumiseks, millele saab esitada vastuväite TsMS § 333 lg 1 järgi.

TsMS § 333 lg 2 järgi tuleb nimetatud vastuväide esitada kohtule esimesel võimalusel

rikkumise teadasaamisel ja kui seda ei tehta, siis hiljem ei saa vastuväidet esitada.

Riigikohus leidis, et saneerimiskava esitamise tähtaja seadusega sätestatud piirtähtaja

ületamist ei ole põhjust pidada tsiviilkohtumenetluse olulise põhimõtte rikkumiseks,

mis välistaks TsMS § 333 lg 2 ja 3 kohaldamist. SanS § 10 lg-s 3 märgitud piirtähtaeg

on sätestatud eelkõige võlausaldajate huvide kaitseks. Maakohus leidis, et avaldaja ja

võlausaldaja e-kirjavahetusega on tuvastamist leidnud, et saneeritava ettevõtte juhatus

oli tihedates läbirääkimistes ja sõlmimas mitmepoolseid kokkuleppeid ka

võlausaldajaga nõuete rahuldamiseks. Läbirääkimiste käigus andis ettevõtte juhatus

ammendavat informatsiooni ka saneerimismenetluse käigust, sealhulgas tähtaja

pikendamisest. Viimane e-kiri on saadetud 05.05.2016 ehk nädal pärast saneerimiskava

esitamise tähtaja pikendamist. Sellisel juhul ei saa olla kahtlust, et võlausaldaja teadis

tähtaja pikendamisest - sellel ajal oli võlausaldajale teada, et saneerimiskava pole neile

tutvumiseks esitatud ja seega tähtajad kas ületatakse või lükatakse edasi. Käesoleva

ajani ei ole võlausaldaja esitanud vastuväidet kohtu tegevusele. Seega ei ole

võlausaldaja esitanud oma vastuväidet õigel ajal ning Riigikohtu seisukoha järgi oleks

hea usu põhimõtte vastane, kui võlausaldaja, teades nimetatud tähtaja rikkumisest, laseb

ära teha mahuka töö saneerimiskava koostamiseks, kuid hiljem esitab tähtaja rikkumise

vastuväite eesmärgiga nurjata saneerimiskava kinnitamist kohtu poolt. Maakohus leidis,

et saneeritav ettevõte esitas saneerimiskava kohtu poolt määratud tähtajaks ja võimalik

menetlusõiguse rikkumine tähtaja pikendamisel ei ole oluline, samuti teenib tähtaja

pikendamine ja saneerimiskava kinnitamine võlausaldajate huve. Saneerimismenetluse

jätkamine on seaduslik ja saneeritava ettevõtte võlausaldajate huvides.

14. SanS § 16 lg 2 järgi on saneerimisnõustaja ülesanne kontrollida võlausaldaja nõude

õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust. Saneerimisnõustaja on kohtule

kinnitanud,

et

ta

saatis

kõigile

võlausaldajatele

saneerimisteated

peale

saneerimismääruse kättesaamist. Vastavalt saneerimisteadetele ja saadud võlausaldajate

vastustele kontrolliti võlausaldaja nõude suurust saneerimismenetluse algatamise

seisuga. Erisusi oli nõuete suuruse, eelkõige kõrvalnõuete osas. Võlausaldajatelt saadud

vastuste alusel kontrolliti nõuete õiguspärasust, nõuete suurust ja korrigeeriti andmeid

avaldaja raamatupidamises. Vajadust esitada kohtule teadet nõude suurusega

mittenõustumisest vastavalt SanS § 13 lg 2 ei tekkinud.

15. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebus

16. Võlausaldaja TÜ Eesti Puidumüügikeskus palub määruskaebuses maakohtu määruse

tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta saneerimiskava kinnitamata ning

menetluskulud avaldaja kanda.

17. SanS § 10 lg 3 kohaselt ei saa saneerimiskava kohtule esitamise tähtaeg olla pikem kui

60 päeva saneerimismenetluse algatamise määruse tegemisest. Seaduses lubatust pikem

tähtaeg toob kaasa kava kinnitamata jätmise. Nimetatud seisukohta on ka Riigikohus

oma lahendites kinnitanud (lahendid nr 3-2-1-28-10 ja nr 3-2-1-90-10). Maakohus leidis

ebaõigesti, et kuna kaebaja ei ole õigeaegselt esitanud vastuväidet kohtupoolsele

menetlusnormi rikkumisele, ei oma see rikkumine õiguslikku tähendust. Kaebaja ei

olnud teadlik tähtaja pikendamisest. 17.05.2016 (tl 5, II kd) ja 21.06.2016 (tl 32, II kd)

pöördus kaebaja saneerimisnõustaja poole päringuga seoses saneerimiskava koostamise

ja tähtaegadega. Saneerimisnõustaja kaebajale ei vastanud. Olukorras, kus

saneerimisnõustaja ei teavita võlausaldajaid ega vasta sellekohastele päringutele, on

kohatu kaebajale ette heita, et ta ei esitanud vastuväidet tähtaja pikendamise osas varem.

22.06.2016 esitas kaebaja Pärnu Maakohtule avalduse (tl 164-166, I kd), mis sisaldas

palvet saada infot muuhulgas saneerimiskava kohtule esitamise tähtaja osas, samuti

sisulist vastuväidet kava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaja pikendamise

võimalikkuse osas ning taotlust kava kinnitamata jätmiseks. Kaebaja 22.06.2016

menetlusdokumendis on selgelt väljendatud kaebaja seisukoht, et kava kohtule

esitamise tähtaja pikendamine ei ole lubatav ning seda tuleb käsitleda TsMS §-s 333

sätestatud vastuväitena. Jääb ebaselgeks, millistele tõenditele tuginedes on kohus

järeldanud asjaolu, et kaebaja teadis kohtu poolt tähtaja pikendamisest juba enne

22.06.2016 avalduse esitamist. Taolisi tõendeid, sh määruses viidatud väidetavat e-

kirjavahetust, e-toimikust ei nähtu.

18. SanS § 28 lg 1 kohaselt võib kohtule kinnitamiseks esitada üksnes vastuvõetud

saneerimiskava. Saneerimiskava ei olnud kohtule esitamise ajaks vastu võetud, seega

on maakohus alusetult kinnitanud vastuvõtmata saneerimiskava. Maakohus määras

29.04.2016 määrusega kava vastuvõtmise tähtajaks 29.05.2016 ja kohtule kinnitamiseks

esitamise tähtajaks 06.06.2016. Saneerimiskava edastati võlausaldajatele hääle

andmiseks alles 07.06.2016. Määruse resolutiivosas on kohus ebaõigesti kinnitanud

saneerimiskava, mis „on vastu võetud 29.05.2016“.

19. Maakohtul ei olnud võimalik tuvastada saneerimiskava vastuvõtmist, kuivõrd

hääletusprotokoll ei vastanud nõuetele. Saneerimiskava kohaselt kujundatakse ümber

34 võlausaldaja nõuded. Kohtule 07.07.2016 esitatud hääletusprotokolli nimetust

kandev Excel faili kohaselt moodustavad kõigi 34 võlausaldaja nõuded kokku 354

684,64 eurot. Seega saab tulenevalt SanS § 24 lg-st 3 lugeda saneerimiskava vastu

võetuks, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 17 võlausaldajat, kelle nõuded

moodustavad kokku 236 456,42 eurot.

07.07.2016 hääletusprotokollis on poolt hääletanuks märgitud (sinise värviga) 15

võlausaldajat. Siniseks on märgitud ka teiste hulgas võlausaldaja Stora Enso Eesti AS,

kelle kohta on tabeli all märkus „ei ole teada, ootame“. Poolt hääletanute tulbas on ka

täiendavalt 2 beeži värviga märgitud võlausaldajat (OÜ Mutionu ja Kasti Teravili OÜ),

kuid tabeli all oleva selgituse kohaselt on tegemist võlausaldajatega, kes ei ole oma poolt

häält saatnud, kuid „lubasid saata kindlasti“. Arvestades asjaolu, et kava vastu võtmise

tähtajaks oli määratud 29.05.2016 ning asjaolu, et nimetatud hääletusprotokolli faili

andmete („Properties“) alt nähtub faili koostamise („Created“) ajana 16.06.2016 ja

viimaste muudatuste ajana („Last modified“) 06.07.2016, siis on ilmne, et ei 29.05.2016

seisuga ega ka kava kohtule kinnitamiseks esitamise seisuga (06.06.2016) ega ka

07.07.2016 seisuga, mil edastati kohtule hääletusprotokolli nimetust kandev kõnealune

fail, ei saanud kava poolt hääletanute nimekirjas olla saneerimisnõustaja andmetel

rohkem kui 14 võlausaldajat.

Kuna kohtule ei ole esitatud SanS § 25 lg-s 2 nimetatud kirjalikke seisukohti, mis

peavad kohustuslikult olema hääletusprotokolli lisaks, siis jääb kaebajale arusaamatuks,

kas maakohus on üldse kontrollinud saneerimiskava vastu võtmist (SanS § 28 lg 2 p 5).

Kohtule 07.07.2016 esitatud hääletusprotokolli nimetust kandev Excel fail ei vasta

SanS § 25 lg 1 nõuetele: puuduvad andmed ettevõtja, protokollija ja protokolli

koostamise aja kohta, samuti ei ole dokument selle koostaja poolt allkirjastatud.

20. Määrus ja saneerimiskava ei vasta TsMS § 442 lg 5 nõuetele. Saneerimiskavaga

rakendatud abinõud (sh nõuete ümberkujundamine) peavad olema sõnastatud selgelt,

ühemõtteliselt, arusaadavalt ja need peavad olema täidetavad ka muu saneerimiskava

tekstita. Saneerimiskavast ei ole võimalik aru saada, millal ja millises summas kuulub

kaebaja (aga ka teiste kavaga hõlmatud võlausaldajate nõue) nõue täitmisele.

Saneerimiskavas ei ole esitatud ei andmeid kaebaja (ega ühegi teise võlausaldaja) nõude

algse suuruse ega ümberkujundatud suuruse ja tasumisgraafiku kohta. Praktikas

kajastatakse tavapäraselt saneerimiskavas või selle lisana tabelis võlausaldajate

ümberkujundatud nõuded konkreetses rahalises suuruses ja täpne maksegraafik koos

vastavate summadega.

21. Saneerimiskavas ei ole esitatud andmeid võlausaldajate ega nende nõuete suuruse kohta.

Et hinnata, kas kaebajat koheldakse oluliselt halvemini võrreldes teiste (sama rühma)

võlausaldajatega vajab võlausaldaja infot teiste, saneerimiskavaga hõlmatud

võlausaldajate nõuete koosseisu, suuruse ja pandiga tagatuse kohta. Olukorras, kus

võlausaldajatele ei ole esitatud informatsiooni teiste võlausaldajate kohta, ei ole

võlausaldajatel olnud võimalik teha kindlaks, kas teda koheldakse oluliselt erinevalt

teistest võlausaldajatest (SanS § 28 lg 5 p 2. Võlausaldaja hinnangul on andmete

varjatud

esitamisega

rikutud

saneerimismenetluses

kehtivaid

kollektiivsuse,

läbipaistvuse ning ettenähtavuse põhimõtteid. Jääb arusaamatuks, kuidas oli maakohtul

võimalik sellistel asjaoludel sisuliselt teostada SanS § 28 lg 5 p-s 2 ja 3 sätestatud

kontrolli

ning

veenduda,

et

saneerimine

on

tõenäoline

ja

rakendatavad

saneerimisabinõud põhjendatud ja vajalikud.

22. SanS § 21 lg 1 p-de 2 ja 4 kohaselt peab saneerimiskava sisaldama muuhulgas prognoosi

majandusseisundi kohta pärast saneerimist ja rakendatavate saneerimisabinõu

eesmärgipärasuse analüüsi (sh rahavoogude analüüs ja prognoos ning selle

põhjendamine). Taoline ülevaade ning analüüs saneerimiskavast puuduvad. Kava

sisaldab üksnes deklaratiivseid üldsõnalisi väiteid ja kirjeldusi, kuid puudub konkreetne

analüüs ja arvestuslik ülevaade prognoositavatest rahavoogudest, mis üldse võimaldaks

hinnata saneerimise edutõenäosust. Kuna puuduvad rahavoogude arvestused, siis ei ole

võimalik kontrollida, kas nõuete ümberkujundamine on vajalik ja põhjendatud

saneerimiskavaga taotletava eesmärgi saavutamiseks ja proportsionaalne ning seeläbi

kas saneerimine saab olla edukas.

23. Saneerimiskavaga kaasatud võlausaldajate ring ei ole põhjendatud. Juhul kui osa

võlausaldajaid jäetakse kavast välja, peab selleks olema mõjuv põhjus. Taolist põhjust

saneerimiskava ei sisalda.

24. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-25-11, p 54) ei ole

lubatav kõrvalnõuete kustutamine ning põhinõuetest halvemini kohtlemine.

Erandkorras ja põhjendatud juhtudel on siiski lubatav kõrvalnõuete vähendamine kuni

seadusjärgse määrani. Antud juhul on aga kõrvalnõuded täielikult kustutatud.

25. Samuti nõuab väljakujunenud kohtupraktika ümberkujundatud nõudelt intressi

arvestamist ja tasumist saneerimiskava täitmise aja eest, mida saneerimiskava antud

juhul ette ei näe.

26. Kaebaja nõuet on saneerimiskavas käsitletud väiksemana, kui see tegelikult on.

Hääletusprotokollina

esitatud

Excel

failist

nähtub,

et

hääletamistulemuste

kindlakstegemisel on aluseks võetud kaebaja nõue suuruses 79 580,33 eurot ehk 24

310,56 euro võrra väiksemas ulatuses kui seaduse järgi oleks pidanud. 30.03.2016 esitas

kaebaja oma vastuväite saneerimisnõustaja poolt saneerimisteates esitatud nõude

suurusele. Seega lasus saneerimisnõustajal SanS § 13 lg 2 kohaselt kohustus edastada

avaldus kohtule nõude suuruse ja tagatuse hindamiseks. Saneerimisnõustaja ei ole sellist

avaldust kohtule esitanud ning seega ei ole kohus SanS § 13 lg 3 alusel nõude suurust

ja tagatust kindlaks teinud, mistõttu lasus saneerimisnõustajal kohustus lähtuda

võlausaldaja poolt esitatud andmetest nõude suuruse kohta. Saneerimisnõustaja on

rikkunud sellega kaebaja õigusi, mis on kaasa toonud ebaõiged hääletustulemused. Kui

saneerimisnõustaja oleks kaebaja vastuhääli õigesti arvesse võtnud, ei oleks

saneerimiskava saanud selle vastuvõtmiseks nõutud 2/3 poolthääli kõigist häältest isegi

juhul, kui kõik saneerimisnõustaja poolt poolthäälteks arvatud hääled oleks õigesti

arvesse võetud.

27. Lisaks eeltoodule on saneerimisnõustaja poolt kaebaja nõude tagatuse arvesse võtmata

jätmine toonud kaasa olukorra, kus kaebaja nõuet selle tagatud ulatuses on koheldud

ebaõiglaselt võrdväärsena teiste tagamata nõuetega, kohaldades sellele samu

saneerimisabinõusid, mis tagamata nõuetele.

Menetluse edasine käik

28. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

29. Võlausaldajad United Loggers Eesti OÜ, Stora Enso Eesti AS, Brushwood OÜ, Urmas

Vahur FIE, Metsapere Metsad OÜ, United Loggers Trading OÜ, Kasti Teravili, Ralfi

Veosed OÜ, Goproperty AS, Saarte Liinid AS, OÜ TKKT, OÜ SLG Energy Lõuna ja

Vigranti SIA palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.

30. Võlausaldajad Egesten Transport OÜ ja NOVEST SIA nõustusid määruskaebusega ja

palusid maakohtu määruse tühistada.

31. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

32. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leiab, et

maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja teha asjas uus määrus,

millega

jätta

saneerimiskava

kinnitamata

ja

lõpetada

ennetähtaegselt

saneerimismenetlus saneerimiskava tähtpäevaks esitamata jätmise tõttu (SanS § 39 lg 2

p 9). Määruskaebus tuleb rahuldada. Saneerimisnõustaja tuleb SanS § 19 lg 1 p 2 alusel

vabastada. Saneerimisnõustaja taotlus tasu kindlaksmääramiseks ja kulutuste

hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.

33. SanS § 39 lg 2 p 9 kohaselt lõpetab kohus saneerimismenetluse ennetähtaegselt

saneerimiskava tähtpäevaks esitamata jätmise tõttu – käesoleva seaduse § 42 kohaselt.

SanS § 42 sätestab, et kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui ettevõtja jätab

saneerimiskava käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul

kohtule kinnitamiseks esitamata. SanS § 10 lg 2 p 3 kohaselt märgitakse

saneerimismääruses muu hulgas tähtaeg, mille jooksul saneerimiskava tuleb esitada

kohtule kinnitamiseks.

34. Toimiku materjalidest nähtuvalt algatati Pärnu Maakohtu 09.03.2016 määrusega

avaldaja saneerimismenetlus, nimetati saneerimisnõustajaks Kaimo Räppo, kohustati

saneerimiskava vastu võtma hiljemalt 29.04.2016 ja esitama kohtule kinnitamiseks

hiljemalt 06.05.2016 (tl 66-71, I kd). Pärnu Maakohtu 29.04.2016 määrusega rahuldati

avaldaja taotlus menetlustähtaja pikendamiseks ning kohustati saneerimiskava vastu

võtma hiljemalt 29.05.2016 ning esitama kohtule kinnitamiseks hiljemalt 06.06.2016 (tl

129-132, I kd). Seega pidi avaldaja esitama kohtule vastuvõetud või vastuvõtmata

saneerimiskava kohtule kinnitamiseks hiljemalt 06.06.2016. Võlgnik on esitanud

kohtule väidetavalt võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskava 06.06.2016.

Ringkonnakohus ei nõustu, et 06.06.2016 saneerimiskava puhul on tegemist

võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskavaga. 06.06.2016 saneerimiskavale ei

lisatud hääletusprotokolli ega selle lisasid (SanS § 25 lg-s 2 sätestatud kirjalikke lisasid).

Kuna saneerimiskava oli puudustega, tegi maakohus 07.06.2016 määruse (tl 129-132, I

kd), millega kohustas saneerimisnõustajat puudusi kõrvaldama 14 päeva jooksul (sh

esitama dokumendid selle kohta, et saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja see

vastab seaduse nõuetele; saneerimiskava projekt on SanS § 20 lg 3 kohaselt

võlausaldajale

tutvumiseks

edastatud).

Toimiku

materjalidest

nähtub,

et

saneerimisnõustaja on (pärast maakohtu 07.06.2016 määruse saamist) võlausaldajatele

e-posti teel saatnud saneerimiskava ja üleskutse saneerimiskava poolt/vastu

hääletamiseks alles 07.06.2016 (tl 147, II kd). 07.06.2016 on koostatud dokument

„saneerimiskava esitamine ja üleskutse kirjaliku seisukoha esitamiseks“ (tl 11-12, II

kd). Seega ei saanud saneerimisnõustaja esitada kohtule 06.06.2016 vastuvõetud

saneerimiskavaga, kuna toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et selleks ajaks olid

saneerimisnõustajal olemas võlausaldajate seisukohad saneerimiskava kohta, st

saneerimiskava oli selleks ajaks vastu võetud. Toimiku materjalidest nähtub hoopis, et

saneerimisnõustaja on võlausaldajatelt küsinud seisukoha saneerimiskava kohta alles

07.06.2016, milliseks ajaks pidi saneerimiskava olema juba vastu võetud ja kohtule

kinnitamiseks esitatud.

35. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole toimiku materjalide pinnalt (sh hääletusprotokollid)

võimalik jõuda järeldusele, kas saneerimisnõustaja on esitanud kohtule vastuvõetud või

vastuvõtmata saneerimiskava. Kolleegium toob välja, et kohtule saab esitada

kinnitamiseks vaid vastuvõetud või vastuvõtmata saneerimiskava, st võlausaldajatel

peab olema võimalus esitada oma seisukoht saneerimiskava kohta (SanS § 28 lg 1

esimene lause; SanS § 29 lg-d 1 ja 2). Saneerimisnõustaja on hääletamistulemuste

tõendamiseks esitanud kohtule mitu hääletusprotokolli, s.o 07.07.2016 kaks protokolli

ja lisaks 08.07.2016 protokoll (51-52; 57; 129). Jääb arusaamatuks, millisest protkollist

maakohus määrust tehes lähtus. Ühes 07.07.2016 esitatud hääletusprotokollis (tl 57) on

poolt hääletanud võlausaldajate arvuks märgitud 15 ja vastuhääletanud võlausaldajate

arvuks 1. Teises 07.07.2016 esitatud protokollis (tl 51-52) on ära märgitud vastavalt 18

poolthäält (sh 6 poolthäält on tehtud punaseks, kuid jääb selgusetuks, mis tähendust see

võlausaldajate häälte suhtes omab) ja 3 vastuhäält. 08.07.2016 protokollis (tl 129) on

poolthäälte arvuks märgitud 16 ja vastuhäälte arvuks 3. Nimetatud protokollides ei kattu

ei saneerimiskava poolt ega vastu hääletanud võlausaldajate arvud. Näiteks 07.07.2016

hääletusprotokollis (tl 51-52) on saneerimiskava poolt hääletanud võlausaldajateks

märgitud mh Anstermet OÜ ja ETVA Varuosad OÜ, kuid 08.07.2016 protokollis (tl

129) ja teises 07.07.2016 esitatud protokollis (tl 57) nimetatud võlausaldajate poolthääl

puudub.

36. Samuti puuduvad toimikus SanS § 25 lg-s 2 sätestatud kirjalikud seisukohad selle kohta,

kas võlausaldajad hääletasid kava poolt või vastu (olemas on vaid kaebaja seisukoht).

Seega ei ole toimiku materjalide pinnalt võimalik järeldada, mille alusel veendus

maakohus hääletusprotokollide õigsuses ning leidis, et võlausaldajad on saneerimiskava

vastu võtnud.

37. Lisaks eeltoodule võib saneerimisnõustajale ette heita seda, et ta ei esitanud kohtule

SanS § 13 lg 2 kohast avaldust kaebaja nõude suuruse ja tagatuse hindamiseks. Toimiku

materjalidest nähtub, et kaebaja esitas 30.03.2016 vastuse saneerimisteatele, milles

teatas, et ei nõustu saneerimisnõustaja esitatud andmetega nõude kohta (tl 1-2, II kd).

17.05.2016 (tl 5, II kd) ja 21.06.2016 (tl 32, II kd) päringutes on kaebaja muuhulgas

uurinud saneerimisnõustajalt, kas viimane on esitanud kohtule SanS § 13 lg 2 kohase

avalduse ning uurinud lisaks 22.06.2016 menetlusdokumendis (tl 164-166, I kd) kohtult,

kas saneerimisnõustaja on SanS § 13 lg 2 ja 3 alusel pöördunud kohtu poole kaebaja

nõude üle otsustamiseks. Toimiku materjalidest ei nähtu, et saneerimisnõustaja

päringutele vastanud oleks. Ka ei ole saneerimisnõustaja 29.07.2016 vastuses kaebaja

22.06.2016 menetlusdokumendile (tl 65-67, II kd) kuidagi kommenteerinud seda, miks

vastavasisulist avaldust kohtule esitatud ei ole. Maakohus on vaidlustatavas määruses

jätnud ebaõigesti kaebaja 22.06.2016 menetlusdokumendis välja toodud väite

tähelepanuta ning märkinud määruses, et vajadust esitada kohtule teadet nõude

suurusega mittenõustumisest vastavalt SanS § 13 lg-le 2 ei tekkinud (tl 162, II kd).

38. Maakohtule võib muuhulgas ette heita ka seda, et maakohus ei ole võtnud seisukohta

kaebaja 22.06.2016 menetlusdokumendis (tl 164-166, I kd) esitatud vastuväite osas

seoses tähtaegade pikendamisega. 22.06.2016 menetlusdokumendis on kaebaja esitanud

küsimuse, kas maakohus on muutnud 09.03.2016 määruses määratud saneerimiskava

vastuvõtmise ja kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaega. Lisaks on kaebaja välja

toonud, et kui kohus on tähtaegasid pikendanud, siis tulenevalt Riigikohtu praktikast

saab saneerimiskava kohtule esitamise tähtaega kohus küll pikendada, kuid mitte

kauemaks kui 60 päeva arvates saneerimismääruse tegemisest. Kaebaja leidis, et

käesolevas asjas möödus viimane võimalik hetk saneerimiskava kohtule esitamiseks

08.05.2016 ning kohtul puudub võimalus seda tähtaega pikendada, mistõttu on

saneerimismenetluse jätkamine ebaseaduslik (tl 165, I kd). Kolleegiumi hinnangul saab

22.06.2016 menetlusdokumendis väljatoodut käsitleda vastuväitena kohtu tegevusele

seoses menetlustähtaegade pikendamisega (TsMS § 333 lg 1). Ringkonnakohtu

hinnangul on selline vastuväide esitatud tähtaegselt. TsMS § 333 lg 2 kohaselt kui

menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt rikkumisele järgnenud esimeses kohtule

esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei

saa ta vastuväidet hiljem esitada. Toimiku materjalidest nähtuvalt edastas

saneerimisnõustaja 21.03.2016 kaebajale saneerimisteate (tl 168-169, I kd), milles oli

muuhulgas välja toodud, et saneerimiskava vastuvõtmise tähtaeg on 29.04.2016 ja

kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaeg 06.05.2016. 17.05.2016 (s.o pärast maakohtu

09.03.2016

määruses

määratud

tähtaegade

möödumist)

pöördus

kaebaja

saneerimisnõustaja poole päringuga seoses saneerimiskava tähtaegadega (tl 5, II kd).

Toimiku materjalidest ei nähtu, et saneerimisnõustaja oleks nimetatud päringule

vastanud. 07.06.2016 edastas saneerimisnõustaja kaebajale saneerimiskava ja üleskutse

esitada kava kohta oma seisukoht hiljemalt 22.06.2016 (tl 11-12, II kd). Pärast

saneerimisnõustajalt 07.06.2016 dokumendi saamist esitas kaebaja 21.06.2016

saneerimisnõustajale korduva päringu saneerimiskava tähtaegade osas (tl 32, II kd).

Toimiku materjalidest ei nähtu, et ka sellele päringule oleks saneerimisnõustaja

vastanud. Maakohus on vaidlustatavas määruses viidanud, et kaebaja teadmine

tähtaegade pikendamisest on tõendatud pooltevahelise e-kirjavahetusega (tl 162, II kd).

Ringkonnakohus toob välja, et eelviidatud dokument puudub kohtutoimikust. Seega

jääb arusaamatuks, mille alusel maakohus järeldas, et kaebaja oli tähtaegade

pikendamisest teadlik. Ringkonnakohtu hinnangul võis kaebaja järeldada tähtaegade

pikendamist pärast saneerimisnõustajalt 07.06.2016 dokumendi saamist, kuna selleks

ajaks olid maakohtu 09.03.2016 määruses määratud tähtajad juba saabunud. Pärast

saneerimisnõustajalt 07.06.2016 dokumendis saamist esitas kaebaja 22.06.2016

vastuväite kohtu tegevusele, mida võib pidada mõistliku tähtaja jooksul esitatuks.

Tegemist on ka rikkumisele järgnenud esimese kohtule esitatud menetlusdokumendiga

(TsMS § 333 lg 2). Ringkonnakohus toob lisaks välja, et kuna toimikus puuduvad

tõendid selle kohta, millal kaebaja tõsikindlalt tähtaegade pikendamisest teada sai, s.o

millal sai kaebaja kätte Pärnu Maakohtu 29.04.2016 määruse, millega kohus tähtaegasid

pikendas, siis tuleb lähtuda kaebaja poolt määruskaebuses esitatud tähtajast – kaebaja

väidab määruskaebuses, et 27.06.2016 sai ta esmakordselt teada kohtu poolt

saneerimiskava kohtule esitamise tähtaja pikendamisest ja sellekohasest 29.04.2016

määrusest, kuivõrd siis tegi maakohus kaebajale esmakordselt võimalikuks määrusega

tutvumise (tl 178, II kd). Kui kaebaja sai Pärnu Maakohtu 29.04.2016 määruse kätte

27.06.2016, siis on 22.06.2016 vastuväide igal juhul esitatud mõistliku tähtaja jooksul

ning maakohus oleks pidanud kaebaja vastuväite osas seisukoha võtma.

39. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada ennetähtaegselt

saneerimismenetlus saneerimiskava tähtpäevaks esitamata jätmise tõttu (SanS § 39 lg 2

p 9). Kuivõrd eeltoodud põhjendustest tulenevalt tuleb jätta saneerimiskava kinnitamata

ja lõpetada saneerimismenetlus ennetähtaegselt, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks

analüüsida põhjalikumalt teisi määruskaebuses välja toodud seisukohti.

40. SanS § 19 lg 1 p-st 2 tuleneb, et samas määruses, millega kohus saneerimismenetluse

lõpetab, vabastab kohus ka saneerimisnõustaja ja määrab talle SanS § 18 lg 2 kohaselt

tasu tehtud töö eest ja hüvitise kantud kulutuste katmiseks. SanS § 18 lg 2 kohaselt on

saneerimisnõustaja vabastamisel saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste

täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete

täitmise eest. SanS § 18 lg 3 kohaselt otsustab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste

hüvitise suuruse kohus saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava

kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud

käesoleva seaduse § 10 lg 2 p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul. Saneerimisnõustaja on

aruande maakohtule esitanud 07.07.2016 (tl 54-55, II kd), paludes määrata tasuks ja

hüvitatavateks kuludeks kokku 8792,71 eurot. Saneerimisnõustajal on kulunud ülesanne

täitmiseks kokku 70 h ja 38 min, tunnihinnaga 120 eurot/h.

41. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud saneerimisnõustaja tasu

maksmine ja tema kulutuste hüvitamine, kuna saneerimisnõustaja ei ole esitanud tasu ja

kulude aruannet SanS § 10 lg 2 p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul, s.o 06.06.2016 (SanS §

18 lg 3). Vastav aruanne on kohtule esitatud alles 07.07.2016 (tl 54-55, II kd).

Ringkonnakohus toob lisaks välja, et 07.07.2016 oli möödunud ka Pärnu Maakohtu

07.06.2016 määrusega (tl 129-132, I kd) antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Nimetatud määruses kohustas maakohus saneerimisnõustajat kohtule esitama

saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruanne 14 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest. Eeltoodud määruses hoiatas maakohus saneerimisnõustajat, et

TsMS § 3401 lg 2 kohaselt jäetakse taotlus menetlusse võtmata ja tagastatakse, kui kohtu

määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata. KIS-i andmetest nähtuvalt sai

saneerimisnõustaja 07.06.2016 määruse kätte 07.06.2016 ning seega oli puuduste

kõrvaldamise tähtajaks 21.06.2016. Seega on 07.07.2016 saneerimisnõustaja tasu ja

kulude aruanne esitatud hilinenult. Kuna saneerimisnõustaja ei esitanud tasu ja kulude

aruannet seaduses sätestatud tähtajal - 06.06.2016 (SanS § 18 lg 3) ega ka puuduste

kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul - 21.06.2016 (TsMS § 3401 lg-d 1 ja 2), siis

puudub alus saneerimisnõustaja tasu kindlaksmääramiseks ja kulutuste hüvitamiseks.

42. Lisaks formaalsetele alustele (tähtaja mittejärgimine taotluse esitamiseks), tuleb

saneerimisnõustajale tasu mittemaksmine ja kulutuste mittehüvitamine kõne alla ka

lähtuvalt sisulistest alustest. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-25-11 p-s 88 välja

toonud, et „kui saneerimiskava jääb kinnitamata põhjusel, et kava on koostatud

selliselt, et ei saa eeldada, et võlausaldajad seda toetaks ja/või kohus selle kinnitaks,

st kui

kava

on

koostatud

võlausaldajate

õigusi

ulatuslikult

eirates,

on

saneerimisnõustaja töö ebakvaliteetne ja üldjuhul ei peaks talle üldse tasu maksma ja

tema kulutusi hüvitama. /…/ Kui saneerimisnõustajale ei saa siiski ette heita

võlausaldajate huvide tahtlikku kahjustamist või hooletust kohustuste täitmisel, ei ole

tasu maksmine ja kulutuste hüvitamine saneerimisnõustajale välistatud“.

43. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud saneerimisnõustaja tasu

maksmine ja tema kulutuste hüvitamine tulenevalt eeltoodud Riigikohtu lahendis välja

toodud seisukohtadest. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud Riigikohtu seisukohad on

ka käesolevas asjas kohaldatavad. Kolleegium toob välja, et käesoleval juhul jäetakse

saneerimiskava kinnitamata ja lõpetatakse ennetähtaegselt saneerimismenetlus, kuna

saneerimisnõustaja on oma seadusest tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud, st ei ole

järginud saneerimismenetluse läbiviimiseks kohustuslikke norme. Nimelt ei nähtu

toimiku materjalidest, et saneerimisnõustaja oleks enne saneerimiskava kohtule

esitamist küsinud võlausaldajatelt seisukohta saneerimiskava kohta. Nimetatud

seisukohta on küsitud alles 07.06.2016. Hääletusprotokollid on puudustega, nende

pinnalt ei ole võimalik jõuda tõsikindlale järeldusele, kui palju võlausaldajaid täpselt

saneerimiskava poolt hääletas ning kas kohtule on esitatud vastuvõetud saneerimiskava.

Samuti ei ole võimalik veenduda hääletusprotokollide tõepärasuses, kuna toimikust

puuduvad SanS § 25 lg-s 2 sätestatud võlausaldajate kirjalikud seisukohad

saneerimiskava kohta. Lisaks ei ole saneerimisnõustaja esitanud kohtule SanS § 13 lg 2

kohast avaldust kohtule kaebaja nõude suuruse ja tagatuse hindamiseks (kaebaja vaidles

oma nõude suurusele vastu). Seejuures oleks eeltoodud rikkumised saanud ära hoida

lihtsalt seaduse sätteid järgides. Saneerimisnõustaja poolt rikutud SanS sätted ei ole

mitmeti tõlgendatavad ning saneerimisnõustaja kohustused on seaduses sõnaselgelt

kirjas. Saneerimisnõustaja rikkumised võivad olla vabandatavad olukorras, kus

kohaldatavad sätted nõuavad suuremat tõlgendamist ning ühene praktika sätete

kohaldamisel puudub. Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine.

44. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud SanS-s sätestatud kohustuste rikkumisel on

saneerimisnõustaja olnud raskelt hooletu oma kohustuste täitmisel (kolleegium viitab

siinjuures Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-25-11 p-le 88). SanS § 16 lg 1 sätestab, et

saneerimisnõustaja täidab oma ülesandeid korralikule ja ausale saneerimisnõustajale

omase hoolsusega ning arvestab kõigi menetlusosaliste huve. VÕS § 104 lg 4 kohaselt

on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.

Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et raske hooletus tähendab objektiivselt

hoolsuse tavalise määra tunduvat ületamist, mistõttu käitumine peaks olema rikkujaga

sarnasele inimesele mõistlikult vastuvõetamatu (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud

väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve jt. Juura, 2016. Lk 494).

45. Ringkonnakohus leiab, et samas olukorras olevale, mõistlikule ja heas usus tegutsevale

saneerimisnõustajale pidi seaduse sätteid järgides olema teada, et ta peab kohtule

kinnitamiseks esitama kas vastuvõetud või vastuvõtmata saneerimiskava (st tähendab,

et ta on võlausaldajatelt küsinud seisukoha saneerimiskava kohta ning esitanud selle

tõendamiseks ka vastavad dokumendid) ning peab seejuures võlausaldajate seisukohti

saneerimiskavale (kas poolt või vastuhääl) tõendama. Seega tuleb saneerimiskava jätta

kinnitamata ja saneerimismenetluse ennetähtaegselt lõpetada saneerimisnõustaja

tegevuse (tegevusetuse) tõttu. Olukorras, kus saneerimisnõustaja on eksinud

saneerimismenetluse läbiviimisel selliste elementaarsete normide vastu, millest

tulenevalt kuulub saneerimismenetlus ennetähtaegselt lõpetamisele, ei saa kolleegiumi

hinnangul saneerimisnõustaja tegevust tasustada. Saneerimisnõustaja tegevus peab

olema suunatud eduka saneerimismenetluse läbiviimisele, olukorras, kus on rikutud

olulisi SanS norme menetluse läbiviimisel, seda tehtud ei ole. Kohus ei saa tolereerida

sellist saneerimisnõustaja tegevust, mis ei vii saneerimismenetluse eduka läbiviimise

poole. Saneerimisnõustajate tegevus on allutatud kohtulikule kontrollile ning üks

oluline koht, kus kohtul lasub kohustus saneerimisnõustaja tegevust hinnata, on

saneerimisnõustaja tasu kindlaksmääramine. Juhul, kui kohus kiidaks sellise

saneerimisnõustaja tegevuse (tegevusetuse) heaks, mis põhjustas peaaegu aasta pikkuse

menetluse ning kulude tekkimise avaldajale ja võlausaldajatele, siis annaks kohus

signaali edaspidiseks, et ka tulevikus võib saneerimisnõustaja rikkuda eeltoodud

saneerimismenetluse norme, milles tulenevalt kava kinnitamisele ei kuulu ning

saneerimismenetlus tuleb lõpetada ennetähtaegselt, kuid selline tegevus kuulub kas täiel

või osalisel määral tasustamisele.

46. Seega, lähtudes Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-25-11 p-s 88 avaldatud seisukohast, leiab

ringkonnakohus, et saneerimisnõustajale tasu maksmine ja kulutuste hüvitamine ei ole

põhjendatud ka eeltoodud saneerimisnõustaja rikkumisi arvestades.

47. SanS § 44 lg 1 sätestab, et kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt,

langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed. SanS § 44

lg

sätestab,

et

saneerimismenetluse

ennetähtaegsel

lõpetamisel

teatab

saneerimisnõustaja saneerimismenetluse lõppemisest käesoleva seaduse § 11 lõike 1

punkti 1 alusel peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja sama paragrahvi

lõike 1 punkti 3 alusel peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtunikule.

48. SanS § 37 lg 1 esimese lause kohaselt määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse või

kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte ettevõtjale ja kõigile võlausaldajatele, kelle

õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

49. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Kuna saneerimiskava jääb kinnitamata ja saneerimismenetlus

lõpetatakse

ennetähtaegselt,

jäävad

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud TsMS § 172 lg 7 teise lause (koostoimes SanS §-ga 4) alusel avaldaja

kanda.

50. Kuivõrd maakohus ei määranud vaidlustatavas määruses kindlaks menetluskulude

rahalist suurust, siis ei määra ka ringkonnakohus käesolevas määruses kindlaks

määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja

lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Mati Maksing

Ele Liiv