1-16-5592/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. jaanuaril 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-16-5592 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid S.K t htaega ingimisi enne tä vangistusest vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 25.01.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu S.K, isikukood XXX, xxx RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § KrMS § 426, § 432 , määras

76 ja :

Jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata S.K vangistusest .

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 11.01.2017 Viru Maakohtule materja kinnipeetava S.K tingimisi enne lid tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

S.K tunnistati Viru Maakohtu 24.08.2016 otsusega nr 1-16-5592 süüdi KarS § järgi

ning karistati KarS kuud 8 . § 65 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 10 päeva Otsus jõustus 09.09.2016. Karistuse kandmise algus 11.08.2015 19.06.2018. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 15.01.2017.

Kinnipidamisasutusest S.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistuses on isik osalenud xxx ja majandusabitöölisena, on külastanud töötukassat ja registreerin seal aktiivse tööotsijana ud ennast ,

samuti on osalenud sotsiaalprogrammis xxx. On algatanud uue isikut tõendava dokumendi taotlemise PPA Ida prefektuuri büroos. Alates 11.10.2016 paikneb avavanglas. Töötas 06.12.2016- 07.12.2016 xxx, kuid esitas omal soovil lahkumisavalduse seoses tervislike põhjustega. Võimaliku vabanemise korral soovib elama asuda xxx. Tegemist on 2-toalise ahiküttega korteriga, mis kuulub kinnipeetava elukaaslasele. Praegusel ajal elab nimetatud korteris elukaaslane üksinda, kes on nõus, et isik tema juurde elama asub. Kinnipeetaval on keskharidus. Samuti omab autojuhi,

2(5)

traktoristi ja autoremondilukkseppa eriala. Lisaks on omandanud vanglas viibides xxx erialad.

En xxx ja xxx. ne vangistust töötas ametlikult. Omab erinevate ametite osas töökogemusi (

Vabanedes võimalik tööle asuda xxx garantiikiri puudub, kriminaalhooldusametnikul ei olnud võimalik tööandjaga ühendust saada. Samas 20.04.2016 koostatud iseloomustuses (elektroonilise järelevalvega vabanemiseks) said sama tööandja andmed kontrollitud ning töökoht oli garanteeritud. Varasemalt on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest (k.a. rööv), kuid enda sõnul ei ole nei ud eesmärgiga saada materiaalset kasu, vaid võttis tagasi, mi d sooritan s

kuulus talle. K-Raha andmetel 02.01.2017 seisuga ad. Vabanemisfondi rahalised nõuded puuduv hoiustatud 1243 eurot, mis tagab vabanem tikku kuuluvad isjärgselt esialgse sissetuleku. Lähivõrgus elukaaslane, isa,

- vennad elavad xxx kaks õde ja kaks venda. Õed . Isaga suhtleb vähesel määral.

Kaks last on täiskasvanud, elavad välismaal, suhted hetkel puuduvad. Vabanedes kavatseb nendega suhted taastada. Elukaaslasega suhted head, vägivaldsust ei esine. Õdedevendadega suhtleb vastavalt võimalusele. Eelmise elukaaslase suhtes toime pannud kehalise väärkohtlemise.

Kriminaalkorras karistatud tuttavatega on suhted katkestanud. Kinnipeetava riskiv hoolimatu elustiil väljendub pidevas alkoholi tarvitamises ning alkoholijoobes mootorsõiduki juhtumises, mis viitab hoolimatusele enese ja teiste suhtes. Diagnoositud varasem sõltuvus alkoholist. Korduvalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Alkoholijoobes on esinenud vägivaldset käitumist. Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud krooniline haigus ja kinnipeetav on saanud ning saab ka käesoleval hetkel psühhiaatrilist ravi. Senised erinevad karistused ei ole mõjutanud kinnipeetava käitumist, ta on jätkanud ka kuritegude toimepanekut tingimisi k aristuse

ajal, üldkasulikku töö tegemise kohustust ei täitnud. Varasemate kriminaalhoolduste ajal oli probleeme kontrollnõuete täitmisega. Süüdimõistetu enda sõnul on motiveeritud muutuseid ellu viima ja alustama õiguskuulekat elu, tõestamaks lähedastele, et saab sellega hakkama. Üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 24%. Vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 21%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust tingimisi enne tähtaega , toetab vangla kinnipeetav S.K vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kuuluvad S.K lähivõrgustikku tema elukaaslane, isa, kaks õde ja kaks venda. Kinnipetava lapsed on täiskasvanud. Elukaaslase sõnul elasid nad enne vangistust koos paar aastat, nende omavaheline läbisaamine on alati hea olnud, vägivaldset käitumist ei ole esinenud. Ka väidab elukaaslane, et kinnipeetaval polnud probleeme pideva ja/või igapäevase alkoholi tarvitamisega. Samas kui tarvitas alkoholi, kippus joobes peaga sõitma minema.

Elukaaslase sõnul annab ta süüdimõistetule viimase võimaluse ja tahab näha, et mees oskab edaspidi seaduserikkumistest hoiduda. Vangistuse ajal on nad pidevalt suhelnud telefoni teel, samuti on toimunud kokkusaamised. Otseselt negatiivset mõju avaldavaid isikuid vabaduses pole teada. suda aadressile S.K saab võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elama a xxxTegemist on 2- toalise ahiküttega korteriga, mis kuulub kinnipeetava elukaaslasele. Praegusel ajal elab nimetatud korteris elukaaslane üksinda. Elukaaslane on nõus, et S.K tema juurde elama asub. le asuda xxx- , Olemasolevate materjalide andmetel saab kinnipeetav vabaduses töö sse

kuid nimetatud ettevõttega kriminaalhooldajal kontakti saada ei õnnestunud. Süüdimõistetu elukaaslane töötab ametlikult. Varasemalt on S.K seaduserikkumisi toime pannud ka tingimisi karistuse ajal, samuti ei ta

täitnud korralikult kontrollnõudeid.

Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, toetab Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuses et

03.01.2016 toodud arvamust ning peab samuti võimalikuks toetada S.K ennetähtaegset vabastamist väljapakutud tingimustel.

Kinnipeetav S.K vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – distsiplinaarrikkumiste puudumine, avavanglaosakonnas paiknemine; tööhõives majandustöödel toidujagajana ning väljaspool vanglat Flexa Eesti AS is osalemine, Töötukassas aktiivse tööo - tsijana registreerimine,

sõltuvuskäit läbimine, lühiajalisel väljasõidul umist muutva sotsiaalprogrammi Eluviisitreening korralik käitumine jm viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu -

suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et süüdlane omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse

3(5) vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 19.06.2018.

Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada S.K süütegude toimepanemise uute riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Prokurör nõustub eelmainitud iseloomustuses toodud arvamusega katseaja ning katseajaks kohustuste valiku kohta. Ühtlasi teeb ettepaneku määrata S.K-le käitumiskontrolli pikkus kuni tema karistuse lõpuni s.o. kuni 19.06.2018. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur, isiku taasühiskonnastamise huvides S.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Süüdimõistetu soovib vabaneda enne tähtaega. Ra saab eru alkoholi S.K selgitas, et liigtarvitamise kahjulikkusest aru ja soovib alkoholist loobuda lõplikult.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu es prokuröri ning arvestad

kirjalikku seisukohta, leiab, et S.K tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise nenud perioodil. ajal ning sellele järg

Kinnipeetaval on keskharidus. Samuti omab autojuhi, traktoristi ja autoremondilukkseppa eriala. Lisaks on omandanud vanglas viibides xxx erialad. Enne vangistust töötas ametlikult. Omab erinevate ametite o xxx xxx-sse, kuid sas töökogemusi ( ). Vabanedes võimalik tööle asuda

kohtutoimikus garantiikiri puudub ja kriminaalhooldusametnikul ei olnud võimalik tööandjaga ühendust saada.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 7 kehtivat kriminaalkaristust.

Vanglakaristust kannab 8. korda. Varem on teda korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, varguste, mootorsõiduki ärandamiste, omavolilise sissetungi, kehalise

väärkohtlemise, röövi ja tulirelva omandamise eest. Kehtivatest kriminaalkaritustest 5 on mootorsõiduki joobes juhtimise eest gas käesolev karistus. , sealhul

Kehtivaid väärteokaristusi käesoleval hetkel pole. S.K

Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud nemist. Kohtu . Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepa arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kuivõrd süüdimõistetu on

varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud ning pannud katseajal toime uusi rikkumisi, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et S.K on osalenud vanglas olles majandustöödel toidujagajana ja majandusabitöölisena, on külastanud töötukassat ja registreerinud seal aktiivse

4(5)

tööotsijana ning osalenud sotsiaalprogrammis xxx. Nimetatud asjaolude alusel saab kohus järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab iskule positiivset mõju.

Rahvastikuregistri elektroonilise andmebaasi andmetel puudub kinnipeetav isikut al tõendav

dokument, kuid see asj

aolu iseenesest ei ole määravaks vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Pealegi on isik 23.11.2016 algatanud uue isikut tõendava dokumendi taotlemise PPA Ida prefektuuri büroos.

Vabanemise korral soovib elama asuda dressile xxx. Tegemist on 2-toalise süüdimõistetu aa ahiküttega korteriga, mis kuulub kinnipeetava elukaaslasele. Praegusel ajal elab nimetatud korteris elukaaslane üksinda, kes on nõus, Vabaduses on süüdimõis et isik tema juurde elama asub. tetul

olemas g xxx-s. Samas pole kohtule sellekohast garantiikirja esitatud. Isiku aranteeritud töökoht

lähedas elukaaslane, isa, kaks õde ja kaks venda. Õed teks on

- vennad elavad Soomes. Isaga

suhtleb vähesel määral. Kaks last on täiskasvanud, elavad välismaal, suhted hetkel puuduvad.

Vabanedes kavatseb nendega suhted taastada. Elukaaslasega suhted head, vägivaldsust ei esine.

Õdede a suhtleb vastavalt võimalusele

- vendadeg . Kohus loeb positiivseks asjaolu, et süüdimõistetul on olemas banemisjärgne elukoht, töökoht ning lähedas va

te toetus, mis maandavad

mõningal määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul S.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. pole seegi,

Vähetähtis et

süüdimõistetu on korduvalt toime pannud uusi liiklualaseid kuritegusid, mis on olnud samaliigilised-moot . orsõiduki juhtimine joobeseisundis

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3- 1-1-91- S.K puuduvad kehtivad

06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud ( distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Kohus on seisukohal, et S.K tingimisi ennetähtaegse vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme.

Kinnipeetava kar .06.2018 ndmiseni on veel 1 aasta ja 5 kuud aega, mis on istusaeg lõpeb 19 , äraka piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (l te toetus, kindla elukoha olemasolu ähedas ja töökoha ) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama

5(5)

asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et ta ei võta tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu S.K-le temale Viru Maakohtu 24.08.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik