2-16-109833/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.01.2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-109833

Tsiviilasi

OÜ XXXX hagi XXXX OÜ vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1 103,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ XXXX (registrikood XXXX, asukoht

XXXX), lepinguline esindaja Andrei XXXX (e-post

jurist@amberdistribution.ee)

Kostja XXXX OÜ (registrikood XXXX, asukoht

XXXX), seaduslik esindaja XXXX (e-post XXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista XXXX OÜ-lt OÜ XXXX kasuks hagi esitamise seisuga (09.06.2016)

sissenõutavaks muutunud viivis ja edasiulatuv viivis alates 10.06.2016 kuni

põhivõla tasumiseni (13.07.2016) kogusummas 322,17 eurot.

3. Jätta menetluskulud kostja XXXX OÜ kanda.

4. Välja mõista XXXX OÜ-lt OÜ XXXX kasuks menetluskulu summas 300 eurot,

s.o menetluses tasutud riigilõiv 150 eurot ja vajalikud ning põhjendatud

õigusabikulud summas 150 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. OÜ XXXX esitas 12.05.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnevuse 616,61 euro saamiseks. Kohus tegi 17.05.2016 kostjale makseettepaneku, millele

kostja XXXX OÜ esitas vastuväite. Kohus lõpetas 06.06.2016 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 09.06.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse kostjalt põhivõla 426,72 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 249,63 euro ja jooksva viivise nõudes. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda. Hageja nõude aluseks on poolte vahel 07.01.2016 sõlmitud

müügileping (edaspidi leping), mille alusel müüs hageja kostjale lepingu lisas 1 märgitud

kaubad (alkohoolsed joogid). Kostja allkirjastas lepingu digitaalselt 11.01.2016. Hageja esitas

22.01.2016 müüdud kaupade eest kostjale arve nr XXXX (hagis ekslikult märgitud nr XXXX)

summas 426,72 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 12.02.2016. Hageja nimetatud tähtajaks arvet

ei tasunud. Lepingu p 7.2 kohaselt kohustus kostja tasuma tasumata summalt viivist 0,5%

päevas.

3. Hageja täpsustas 13.07.2016 menetlusdokumendis oma nõuet seoses kostja poolt

13.07.2016 põhivõla tasumisega ja esitas menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude

moodustuvad menetluses tasutud riigilõivust summas 200 eurot ja lepingulise esindaja tasust

summas 270 eurot 6,75 h eest. Kokku 470 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja

mõista viivis hagi esitamise seisuga summas 249,63 eurot ning viivis alates hagi esitamisest

kuni põhivõla tasumiseni 13.07.2016 summas 72,54 eurot. Kokku 322,17 eurot.

Menetluskulud jätta kostja kanda.

4. Kohus võttis 15.12.2016 määrusega vastu hageja osalise loobumine hagist, s.o

põhivõlgnevuse summas 426,72 euro osas ja lõpetas selles osas menetluse. Sama määrusega

jättis kohus menetluskulud 426,72 euro nõude osas kostja kanda ja tagastas hagist osalise

loobumise tõttu kostjale riigilõivu 50 eurot. Kohus jätkas menetlust OÜ XXXX hagis XXXX

OÜ vastu viivise summas 322,17 euro nõudes.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja esitas hagile 21.10.2016 vastuse, millest nähtuvalt on hageja põhivõlgnevuse summa

põhjendamatu. Hageja on 22.01.2016 kostjale tasumiseks esitanud arve nr XXXX summas

410,72 eurot. Valest põhivõlgnevuse summast lähtuvalt on hageja arvutatud viivisemäär

ülemäärane. Kostja arvestuse kohaselt on viivis 310,10 eurot. Põhivõlgnevus 410,72 eurot on

hagejale üle kantud 13.07.2016. Enne viivise arvestamise esitamist ei saa kostja nõustuda

viivise väljamõistmisega nimetatud summades.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatuga ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et

hageja nõue on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. Asjas puudub vaidlus, et hageja on poolte vahel 07.01.2016

sõlmitud müügilepingu alusel müünud kostjale lepingu lisas 1 märgitud kaubad, s.o

alkohoolsed joogid. Kostja on lepingu 11.01.2016 digitaalselt allkirjastanud. Hageja esitas

22.01.2016 müüdud kaupade eest kostjale arve nr XXXX. Arve tasumise tähtaeg oli

12.02.2016. Kostja ei ole arvet mõistliku aja jooksul vaidlustanud. Kostja tasus hagejale

põhivõlgnevuse 13.07.2016, so maksetähtaega ületades. Hageja nõudeks kostja vastu on

viivisenõue summas 322,17 eurot.

8. Hageja nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 alusel, mille kohaselt

võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 82 lg 7

kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise

tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Hageja esitatud arvest nr

XXXX nähtub, et arve tasumise tähtaeg oli 12.02.2016. Seega muutus kostja kohustus

sissenõutavaks 13.02.2016. Kostjaga sõlmitud lepingu punkti 7.2 kohaselt on müüjal

maksmisega viivitamise korral õigus nõuda ostjalt viivist 0,5% müüjale tähtajaks tasumata

summast iga maksmisega viivitatud päeva eest.

9. Kostja on vastuses hagile märkinud, et hageja esitas 22.01.2016 kostjale tasumiseks arve nr

XXXX summas 410,72 eurot. Kostja arvestuse kohaselt on viivis 310,10 eurot. Enne viivise

arvestuse esitamist ei saa kostja nõustuda viivise väljamõistmisega nimetatud summades.

Hageja esitas 14.11.2016 kohtule täpsustatud viivise arvestuse, millele kostja vastuväiteid

esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei vaidlusta kostja hageja õigust viivist nõuda, vaid

vaidlus on nõutava viivise suuruses. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mille kohaselt tulnuks kostjal 22.01.2016

esitatud arve XXXX alusel tasuda 410,72 eurot. Hageja on kohtule teatanud, et kostja tasus

hagejale põhivõla summa. Seega on kostja nõustunud põhivõla summaga 426,72 eurot ning

kostja esitatud vastuväited ei anna alust lähtuda viivise nõude menetlemisel põhivõla summast

410,72 eurot.

10. Vaidlusaluse arve tasumise tähtaeg oli 12.02.2016. Puudub vaidlus, et kostja on põhivõla

hagejale tasunud 13.07.2017. Seega on kostja oma kohustust rikkunud ja hagejal on õigus

tasumisega viivitatud aja eest viivist nõuda. Hagiavalduse kohaselt on kostja nimetatud arve

tasumisega olnud viivituses perioodil 13.02.2016-09.06.2016 kokku 117 päeva kogusummas

249,63 eurot. Alates 10.06.2016 kuni põhivõla tasumiseni 13.07.2016 on kostja viivituses

olnud 34 päeva kogusummas 72,54 eurot. Hageja nõutav viivisesumma ei ületa põhivõlgnevust.

Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja arve nr XXXX tasumisega

viivitamise eest viivise alates arve sissenõutavaks muutumisest 13.02.2016 kuni hagi

esitamiseni 09.06.2016 ja edasi 10.06.2016 kuni põhinõude tasumiseni 13.07.2016

kogusummas 322,17 eurot.

MENETLUSKULUD

11. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kostja tasus hageja nõude põhivõla osas menetluse kestel pärast hagi menetlusse

võtmist, jättis kohus hageja menetluskulud põhinõude osas 15.12.2016 määrusega kostja

kanda. Käesolevaga rahuldab kohus hageja nõude ka viise väljamõistmise osas, mistõttu tuleb

menetluskulud jätta tervikuna kostja kanda.

12. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostjal menetluskulud

puuduvad. Hageja menetluskuludeks on nõudelt tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud

270 eurot, kokku 470 eurot. Kohus tagastas 15.12.2016 määrusega hagejale hagist osalise

loobumise tõttu loobutud nõudelt tasumisele kuulunud riigilõivust pool, so 50 eurot. Seega on

hageja menetluskulude suuruseks käesoleval ajal 420 eurot (470-50=420).

13. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud, mistõttu kuulub

hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 150 eurot. Hageja esitas kohtule menetluskulude

nimekirja, mille kohaselt on hageja õigusabikulud 270 eurot ilma käibemaksuta. Lepingulise

esindaja poolt on hagejale osutatud õigusabi 6,75 h eest järgmiselt:

-

mai 2016 kohtumine kliendiga ja tegevuskava kooskõlastamine, tõendite kogumine ja

analüüs, õiguslik analüüs, maksekäsu kiirmenetluse koostamine ja esitamine, võlgniku

vastuväidetega tutvumine – 2,5 tundi;

-

juuni 2016 kirjavahetus Pärnu Maakohtuga, läbirääkimised kliendiga, hagi

koostamine, täiendamine ja koos tõenditega Harju Maakohtule esitamine, riigilõivu

tasumise korraldamine. Kohtumäärusega tutvumine – 3 tundi;

-

13.07.2016 – telefoni teel suhtlemine kliendiga (seoses kostja poolt põhivõla

tasumisega) ja menetluskulude nimekirja koostamine – 1,25 tundi.

Kostja hinnangul on hageja menetluskulud ülepaisutatud.

14. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt

Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas

asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kohus kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte

lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

15. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ja p 7 alusel maksekäsu kiirmenetluse kulud. Kostja lepinguline esindaja

vastab lepingulisele esindajale TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele. Kohtu hinnangul ei

ole

õigusabikulu

summas

eurot

põhjendatud.

Arvestades,

et

hageja

on

menetlusdokumente kohtule korduvalt esitanud ja nende sisu täpsustanud osaliselt hagejast

tulenevalt ning seda, et esitatud menetlusdokumendid on oma põhisisult suures osas kattuvad,

ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 150 eurot (ilma

käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hageja kohtukulude rahalise

suuruse 300 eurot (riigilõiv 150 eurot + õigusabikulud 150) ja mõistab nimetatud summa

kostjalt hageja kasuks välja.

16. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja sellekohast taotluse

esitanud ei ole.

TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik