3-16-197/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-197

Haldusasi

OÜ Unipetrol kaebus Maksu- ja Tolliameti 18. detsembri

2015 otsuse nr 12.2-4/044441-2 ja 20. jaanuari 2016

otsuse nr 12.2-3/030212-42-1 tühistamiseks ja

pangakontode aresti alt vabastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 25. mai 2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Unipetrol apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant OÜ Unipetrol

esindaja v.adv Rene Varul

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

esindaja Sirle Orav-Hinno

RESOLUTSIOON

1. Jätta Unipetrol OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

25. mai 2016. a otsus muutmata.

2. Võtta asja materjalide juurde 6. jaanuaril 2017 vastusena kohtunõudele esitatud

31. oktoobri 2016. a maksuotsus nr 12.2-3/030212-56 ja arve-saatelehed.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 23. veebruar 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 6. veebruari 2015. a korraldusega nr 12.2-

3/030212-1 Unipetrol OÜ käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja

tasumise õigsuse kontrollimist 2014. aasta juulis.

Maksumenetluse raames taotles MTA halduskohtult luba kaebaja arvelduskontode arestimiseks

304 178,25 euro ulatuses. Tallinna Halduskohus rahuldas taotluse 6. märtsi 2015. a määrusega

haldusasjas nr 3-15-537.

6. märtsi 2015. a korraldusega nr 12.2-3/30212-12 kohustas MTA Swedbank AS-i arestima

Unipetrol OÜ arvelduskontod 304 178,25 euro ulatuses.

2. 17. novembril 2015 esitas kaebaja MTA-le taotluse arvelduskontode arestist

vabastamiseks vähemalt 157 902,25 euro ulatuses.

18. detsembri 2015. a otsusega nr 12.2-4/044441-2 jättis MTA kaebaja taotluse rahuldamata.

26. jaanuaril 2016 jättis MTA rahuldamata ka otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaide

3. 18. detsembril 2015 esitas Unipetrol OÜ MTA-le taotluse kaebaja arvelduskonto

viivitamatult vabastamiseks 146 276 eurot ületavas osas.

29. detsembril 2015 esitas Unipetrol OÜ MTA-le taotluse ametniku suhtes teenistusliku

juurdluse alustamiseks ja arvelduskontode arestist viivitamatult vabastamiseks.

20. jaanuari 2016. a otsusega nr 12.2-3/030212-42-1 jättis MTA rahuldamata kaebaja 18. ja 29.

detsembri 2015. a taotlused pangakontode arestist vabastamiseks.

4. 27. jaanuaril 2016 esitas Unipetrol OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus

tühistada MTA 18. detsembri 2015. a otsuse nr 12.2-4/044441-2 ning 20. jaanuari 2016.

a otsuse nr 12.2-3/030212-42-1, tuvastada MTA õigusvastane käitumine maksukorralduse

seaduse (MKS) § 136¹ lg-st 3 tuleneva kohustuse mittetäitmisel ning kohustada MTA-d

vabastama kaebaja pangakontod arestist.

Kaebust põhjendati sellega, et MTA ise on tunnistanud, et maksustamisperioodi 2014. aasta juuli

eest määratav täiendav maksukohustus on tõenäoliselt 146 276 eurot. Seda ületavas osas on aga

siiski keeldunud kontosid vabastamast. Kontode arestimine kaebaja õigusi oluliselt piirava

meetmena on maksumenetluse kestuse tõttu muutunud ebaproportsionaalseks. Kaebaja on

tegutsev äriühing, mistõttu ei ole alustarvata, et võimalik maksukohustus võiks jääda täitmata

kaebaja tegevuse lõpetamise tõttu.

5. 8. veebruari 2016. a otsusega nr 12.2-3/030212-50 tunnistas MTA sisepädevuse

reeglite rikkumise tõttu kehtetuks oma 6. märtsi 2015. a korralduse nr 12.2-3/30212-12,

millega kohustati Swedbank AS-i kaebaja arvelduskontosid arestima. Ühtlasi kohustati

Swedbank AS-i arestima Unipetrol OÜ arvelduskontod 304 178,25 euro ulatuses.

6. 24. märtsi 2016. a otsusega nr 12.2-3/030212-53 muutis MTA tagasiulatuvalt

osaliselt oma 18. detsembri 2015 otsust nr 12.2-4/044441-2 ja 20. jaanuari 2016 otsust nr

12.2-3/030212-42-1, rahuldades kaebaja taotlused osas, mis puudutab käibemaksu

ületavas summas 157 902,25 eurot arvelduskontode vabastamist ning jättis aresti alt

vabastamata kaebaja arvelduskontod 146 276 euro ulatuses.

7. Tartu Halduskohus lõpetas 24. mai 2016. a määrusega halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 menetluse alusel osaliselt, s.o vaidlustatud korralduste

tühistamise ja vastustaja arvelduskontode arestist vabastamiseks kohustamiseks 146 276

eurot ületavas osas.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

8. Tartu Halduskohtu 25. mai 2016. a otsusega jäeti OÜ Unipetrol kaebus

rahuldamata.

9. Otsuse põhjenduste kohaselt kontrollakti ja maksuotsuse puudumine

maksumenetluses ei tähenda seda, et maksumenetlus lõppeb täiendavaid makse

määramata. Maksumenetlus võibki võtta aega, kuivõrd MTA kontrollib

maksukohustuslaselt saadavat informatsiooni ka kolmandatelt isikutelt ja kogub

maksumenetluses nii maksukohustust suurendada kui ka vähendada võivaid tõendeid.

Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-78-14 pidanud mõistlikuks, et

maksumenetlus võibki kesta, olenevalt asja keerukusest, kontrollitavatest tehingutest,

maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse täitmisest jms, 30 kuud.

Ligi aastane periood arestimiseks ei ole kohtu arvates ebamõistlikult pikk. Kui kaebaja täidaks

oma kaasaaitamiskohustust, oleks maksumenetlust vastustaja arvates võimalik ka kiiremini läbi

viia. Antud juhul on kaebaja ise kinnitanud, et on kontode arestimisest hoolimata tegevust

jätkanud, järelikult saab kohtu arvates pidada aresti seadmist ka proportsionaalseks meetmeks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. OÜ Unipetrol esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 25.

mai 2016. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega OÜ Unipetrol kaebus

rahuldada.

11. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on OÜ Unipetrol kontod olnud

arestitud vähemalt 146 276 euro ulatuses alates 6. märtsist 2015. Samas ei ole

maksumenetlus nähtavalt kuhugile jõudnud, puudub kontrollakt, rääkimata

maksuotsusest. Käesolevaks ajaks möödunud periood ei ole mõistlik jätkuvaks

pangakontode arestimiseks, samuti puudub selleks vajadus ja alus. halduskohtu

järeldused ebaloogilised ja vastuolus kujunenud kohtupraktikaga. Nimelt peaks äriühingu

tegevuse jätkamine kinnitama vajadust kontode avamiseks, mitte jätkuvaks arestimiseks,

nagu halduskohus näib arvavat. MKS § 1361 lg 1 mõtte kohaselt on täitetoimingu

tegemine vajalik olukorras, kus isik võib oma tegevuse lõpetada ning seeläbi tagatakse

tulevase maksuotsuse täitmine. MTA on teadlik ja ise korduvalt kirjalikult väljendanud, et

OÜ Unipetrol on jätkuvalt tegutsev äriühing. Mitte mingisugust alust ei ole arvata, et OÜ

Unipetrol hakkaks oma tegevust lõpetama. MTA kahtlused, mida kirjeldati 5. märtsi

2015. a taotluses Tallinna Halduskohtule, praeguseks kummutatud, MTA on saanud

veenduda, et arestimine ei olnud põhjendatud ja apellant ei ole oma tegevust lõpetanud.

12. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata.

Vastustaja selgitab, et väär on apellandi väide, justkui maksumenetlus ei ole kuhugile jõudnud ja

puudub kontrollakt. MTA on väljastanud apellandile kontrollakti 22. juulil 2016, millega apellant

on tutvunud ja taotlenud eriarvamuse tähtaja pikendamist. Apellant takistas maksumenetluse

läbiviimist nagu on selgitatud 5. märtsi 2015 taotluse punktis 2.1, 11. detsembri 2015 taotluse

punktis 2.1 ja 22. juuli 2016 kontrollakti lk 4, 5 ja 117. Menetluse kestus on tingitud Unipetrol

OÜ kaasaaitamiskohustuse mittetäitmisest, mistõttu ei saa üle aastane periood olla arestimiseks

ebamõistlikult pikk ega ebaproportsionaalne. Kui apellant täidaks oma kaasaaitamiskohustust,

oleks maksumenetlust võimalik ka kiiremini läbi viia.

Arvelduskontode arestimine täitmist tagava meetmena võib isiku jaoks olla koormav. Arvestades

aga, et apellant on oma vara võõrandanud ja ei ole täitnud maksumenetluses

kaasaaitamiskohustust, saab jätkuvalt väita, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist

võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliseks raskemaks või

võimatuks. Seega on endiselt olemas vajadus ja alus arvelduskontode arestimiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 25. mai 2016. a otsus tuleb jätta

muutmata ja OÜ Unipetrol apellatsioonkaebus rahuldamata.

14. Vastustajale 17. novembril (täiendatud 18. novembril), 18. ja 29. detsembril 2015

esitatud taotlustes ja kohtule esitatud kaebuses on Unipetrol OÜ kokkuvõtvalt asunud

seisukohale, et tema suhtes toimunud maksumenetluses 2014. aasta juuli käibemaksu

arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks ei ole põhjendatud Unipetrol OÜ

arvelduskontode jätkuv arestimine. Kuna MTA ise oli tunnistanud, et maksumenetlus

toob tõenäoliselt kaasa täiendava maksukohustuse 146 276 eurot, mistõttu seda ületavas

summas on täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu ära langenud. Jätkuv arestimine ei

ole põhjendatud ka ülejäänud osas, sest pikaajaline arest koormab kaebajat

ebaproportsionaalselt olukorras, kus Unipetrol OÜ on jätkanud majandustegevust ning

puudub alus arvata, et kaebaja kavatseks majandustegevuse lõpetada.

Kuna MTA 24. märtsi 2016. a otsusega muutis kaevatavaid otsuseid, rahuldades kaebaja

taotlused osas, mis puudutab käibemaksu ületavas summas 157 902,25 eurot arvelduskontode

vabastamist ning jättis aresti alt vabastamata kaebaja arvelduskontod 146 276 euro ulatuses, siis

on vaidluse esemeks kaebaja arvelduskontode 146 276 euro ulatuses jätkuva arestimise

õiguspärasus.

15. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 järgi kui maksude tasumise õigsuse

kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud

ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1

sätestatud täitetoimingud.

MTA on saanud loa kaebaja arvelduskontode arestimiseks Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2015.

a määrusega haldusasjas nr 3-15-537. Määruse andmisel on halduskohus sedastanud, et MTA

taotlus vastas seaduses ettenähtud nõuetele ja on piisavalt põhjendatud. Kohus on

maksumenetluses kogutud tõendite pinnal pidanud põhjendatuks maksuhalduri kahtlust, et

Unipetrol OÜ on varajanud oma tegelikku maksukohustust. Arvestades võimaliku maksupettuse

ulatuslikkust ning asjaolu, et taotluses nimetatud tehingutega seotud äriühingud maksuhalduri

korraldustele valdavalt ei reageeri, pidas kohus põhjendatuks ka kartust, et Unipetrol OÜ võib

pahatahtlikult käituda, muutes võimaliku maksuotsusega määratava rahalise kohustuse

sissenõudmise võimatuks.

16. Tallinna Ringkonnakohus on kaebaja määruskaebuse lahendamisel samas asjas

täiendanud halduskohtu seisukohta, leides, et kahtluseks põhjendatud aluse annavad

taotlusest nähtuvad asjaolud, et Unipetrol OÜ-le väidetavalt kütuse müüjaks olnud OÜ

Vollmond on MTA-le esitanud raamatupidamise väljavõtted, väites, et on Unipetrol OÜ-

le müünud juulis 2014 kütust kogusummas 19 139 eurot, kuid Unipetrol OÜ on

kajastanud oma raamatupidamisarvestuses kütuse soetamist kajastavaid OÜ Vollmond

rekvisiitidega arveid kogusummas 1 825 057,53 eurot. Seejuures on tuvastatud Unipetrol

OÜ ja OÜ Vollmond seotus, mis võib viidata maksupettusele. Deklaratsioonide esitamise

võimalik õigusvastasus kinnitab kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega

luua olukorra, kus maksu määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine

võimalik või on oluliselt raskem; selline oht on maksupettuse toimepanemise puhul suur.

Olukorras, kus maksukohustuslasel ei ole registervara, mille arvel maksuvõlga sisse nõuda, võib

jääda määratav maksukohustus täitmata. Õige on Unipetrol OÜ väide, et tema pangakontodel on

rahalisi vahendeid enam kui võimalik määratav maksusumma. Samas on üldteada asjaolu, et

pangakontodel olevaid finantsvahendeid on lihtsam ja kiirem realiseerida kui registervara.

Seetõttu nõustus ringkonnakohus MTA-ga, et vajadusel on Unipetrol OÜ-l võimalik

pangakontodel olevad rahalised vahendid kiiresti realiseerida ning muuta võimaliku maksuotsuse

sundtäitmine oluliselt raskemaks või võimatuks.

17. 16. juuni 2015. a määrusega jättis Riigikohus Unipetrol OÜ määruskaebuse

menetlusse võtmata.

Seega on käesoleva ajani jõus MTA-le halduskohtu määrusega antud luba kaebaja

arvelduskontode arestimiseks.

18. Ringkonnakohus märgib, et halduskohtu luba kontode arestimiseks ei ole

tähtajaline, s.t maksuhalduril ei ole kohustust maksumenetluse ajal taotleda loa

pikendamist ega põhjendada omal algatusel meetme jätkuvat kohaldamist. Samas tuleneb

MKS 1361 lg-st 3 MTA kohustus lõpetada täitetoiming hiljemalt kahe tööpäeva jooksul,

kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui

maksukohustuslane on esitanud tagatise. Seega vaatamata kohtult saadud loale peab

maksuhaldur maksumenetluse ajal jätkuvalt hindama, kas meetme rakendamine on

põhjendatud ning asjaolude muutumisel ise või maksukohustuslase taotlusel

täitetoimingu lõpetama.

Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene MKS 1361 lg-st 3 aga seda, et täitetoiming tuleks lõpetada

ainuüksi selle kestuse tõttu olukorras, kus täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu ei ole ära

langenud, maksumenetlus kestab ja maksukohustuslasele täiendava maksukohustuse määramine

on õiguspäraselt võimalik. Vastaselt juhul oleks pahausksel maksukohustuslasel maksumenetluse

venitamise kaudu võimalik saavutada täitoimingu lõpetamine enne maksumenetlust lõpetava

haldusakti andmist ning seetõttu võtta samme maksukohustuse sundtäitmise vältimiseks. Sellise

võimaluse ärahoidmine on aga MKS 1361 lg 1 alusel täitetoimingute sooritamise otstarbeks,

mistõttu täitetoimingu lõpetamine ainuüksi ajalise kriteeriumi alusel muudaks meetme

rakendamise vähetõhusaks.

19. Käesolevas asja ei väida kaebaja, et 2014. aasta juuli maksustamisperioodi eest

täiendava maksukohustuse määramine õiguspäraselt ei oleks vaidlustatud otsuste

tegemise ajal enam võimalik. Kuna maksumenetlus ei olnud lõppenud ega maksu

määramise aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1) saabunud, siis ei näe ringkonnakohus

kaebaja sellekohaste väidete puudumisel, et täiendava maksukohustuse õiguspärane

määramine olnuks välistatud.

Kaebaja on küll väitnud, et täiendava maksukohustuse määramine oli muutunud ebatõenäoliseks,

kuid põhjendanud väidet üksnes kontrollakti ja maksuotsuse puudumisega. Ringkonnakohtu

hinnangul ei saa sellest asjaolust siiski järeldada, et täiendava maksukohustuse määramine oleks

muutunud ebatõenäoliseks. Kontrollakt on maksumenetlust kokkuvõttev dokument ning

maksuotsus maksumenetlust lõpetav haldusakt. Seetõttu on loomulik, et maksumenetluses, kui

maksuhaldur alles tegeleb maksustamise seisukohalt oluliste asjaolude väljaselgitamise ja nende

kohta tõendite kogumisega, ei ole nimetatud dokumente veel koostatud. Käesoleval juhul lükkab

kaebaja seisukoha ümber ainuüksi see, et maksuhaldur on 2016. aasta juulis koostanud

kontrollakti ning 31. oktoobril 2016 on maksumenetlus lõppenud maksuotsuse nr 12.2-3/030212-

56 andmisega, millega tuvastati, et kaebaja maksukohustus 2014. aasta juuli maksuperioodi eest

on deklareeritust 146 276 euro võrra suurem.

20. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga ka selles, nagu oleks täitetoiminguna tema

arvelduskontode arestimine muutunud ebaproportsionaalseks meetme koormavuse ja

selle rakendamise ajalise kestuse koostoimes.

Asjakohatu on kaebaja viide Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale 21. oktoobri 2015. a määruses

asjas nr 3-15-2330, kuna kaebaja suhtes kontode arestimiseks loa andmise menetluses on sama

kohus 7. aprilli 2015. a määruses asjas nr 3-15-537, et Unipetrol OÜ suhtes on kontode

arestimine lubatav ja põhjendatud.

Ringkonnakohus jagab nimetatud lahendis väljendatud seisukohta, et kaebaja majandustegevuse

jätkumine ega arestitud summast oluliselt suuremate rahaliste vahendite olemasolu ei välista

meetme kohaldamist. Võimalik täiendav maksukohustus on seotud maksuhaldurile tahtlikult

ebaõigete andmete esitamisega. Maksumenetluses MTA 6. veebruari 2015. a korralduse suulise

teabe andmiseks ja 14. jaanuari 2016. a korralduse kirjalike selgituste ja dokumentide koopiate

esitamiseks täitmata jätmine ning 26. veebruaril 2015 oma ainsa registervara võõrandamine

viitab võimalusele, et täiendava maksukohustuse määramisel kaebaja soovib vältida

maksukohustuse sundtäitmist ja võib selleks arvelduskontol oleva raha mujale suunata. Kaebajal

puudub muu vara, mille suhtes täitetoimingu sooritamisega oleks võimalik tagada

maksukohustuse täitmine ja mis samas koormaks kaebajat vähem, kui kontode arestimine. Seega

on maksuhaldur valinud ainsa meetme, mille rakendamine on efektiivne.

Kaebajal endal olnuks võimalik teha ettepanek täitetoimingu objekti asendamiseks selliselt, et

täitetoimingu sooritamine oleks tema jaoks vähem koormav. Samuti pakkuda maksuhaldurile

tagatist täitetoimingu sooritamise lõpetamiseks. Kumbagi varianti ei ole kaebaja võimalikuks

pidanud ega maksuhaldurile vastavat ettepanekut teinud.

21. Ringkonnakohus peab täitetoimingu lõpetamist siiski võimalikuks ka toodud

asjaoludel, kuid üksnes juhul, kui maksukohustuslase huvi meetme kohaldamine

lõpetamiseks kaalub ilmselt üles avaliku huvi maksu laekumise tagamiseks. Käesoleval

juhul see nii ei ole.

Unipetrol OÜ ei ole selgitanud milles täpsemalt seisneb kontode jätkuva arestimise eriliselt

koormav tagajärg tema jaoks ega esitanud andmeid oma majandustulemuste ja rahavoogude

kohta. Ka ei ole kaebaja väitnud, et kontode arestimine oleks tegelikult takistanud Unipetrol OÜ

opereeritavate tanklate tegevust või sundinud äriühingut muul moel majandustegevust oluliselt

ümber korraldama. Sellekohaste väidete puudumisel ei pea ringkonnakohus põhjendatuks ise

kaebaja majandustegevuse kohta täiendavaid tõendeid koguda ning sedastab, et kontode

arestimise eriliselt koormav mõju kaebajale ei ole käeolevas asjas tuvastatav.

22. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et Unipetrol OÜ ei ole

maksuhaldurile esitatud taotlustes ega kohtumenetluses esile toonud asjaolusid, millest

nähtuks, et täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud MKS 1361 lg 3

mõttes. Seetõttu ei olnud maksuhaldur kohustatud täitetoimingut lõpetama ning vastavalt

keeldus 18. detsembri 2015. a otsusega nr 12.24/044441-2 ja 20. jaanuari 2016. a

otsusega nr 12.2-3/030212-42-1 õiguspäraselt Unipetrol OÜ taotlusi rahuldamast.

23. Eeltoodu põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.

mai 2016. a otsus muutmata. Halduskohtu otsuse põhjendused tuleb asendada käesoleva

otsuse põhjendustega.

24. Asja juurde tuleb võtta 6. jaanuaril 2017 vastusena kohtunõudele esitatud 31.

oktoobri 2016. a maksuotsus nr 12.2-3/030212-56 ja arve-saatelehed.

25. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks

kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1

kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

Maili Lokk

Einar Vene

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt