3-11-1443/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk ja Agu Timmi

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja

koht

24.01.2017, Tartu

Haldusasja number

3-11-1443

Haldusasi

Investland

OÜ

(alates

05.07.2016

üldõigusjärglasena OÜ ERAA Service)

kaebus Misso Vallavalitsuse vastu avalik-

õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16.12.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ ERAA Service apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ ERAA Service, esindaja

vandeadvokaat Pille Pettai

Vastustaja Misso Vallavalitsus, esindaja Kati

Raudsepp

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebaja taotlus ja lubada OÜ-l ERAA Service astuda kaebajana

menetlusse senise kaebaja Investland OÜ üldõigusjärglasena.

2. Jätta rahuldamata OÜ ERAA Service taotlus Domus Kinnisvara ekspertarvamuse

nr 006-16-TA lisamiseks toimiku materjalidele ja tagastada see kaebajale.

3. Rahuldada OÜ ERAA Service apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Tühistada Tartu Halduskohtu 16.12.2015. a otsus osas, millega mõisteti OÜ-lt ERAA

Service välja Misso Vallavalitsuse menetluskulud ja jätta need Misso Vallavalitsuse enda

kanda.

3. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 23.02.2017 (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Misso Vallavolikogu kehtestas 22.02.2001. a otsusega nr 5 Luhamaa transpordikeskuse

detailplaneeringu, millega määrati kindlaks Võrumaal Misso vallas asuvate Kõrgemäe, Kõo,

Uibo, Võsa ja Tarna maaüksuste sihtotstarve ja ehitustingimused.

2. OÜ ERAA Service omandas 23.12.2004 Kõrgemäe kinnistu müügihinnaga 5 000 000

krooni.

3. Misso Vallavalitsus algatas 21.01.2008. a korraldusega nr 2.1-3/5 Männi kinnistu ja selle

lähiala detailplaneeringu koostamise. Männi kinnistu detailplaneeringu ala piirnes Kõrgemäe

kinnistuga ning hõlmas osaliselt Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga määratletud

ala. OÜ-d ERAA Service kui Kõrgemäe kinnistu omanikku Männi kinnistu ja selle lähiala

detailplaneeringu menetlusse ei kaasatud. Kõrgemäe kinnistust jääb Männi kinnistu lääne

poole, kuid nad ei oma ühist piiri, sest nende vahele jäävad Kõlga ja Muru kinnistud.

4. 21.04.2008 väljastas Misso Vallavalitsus OÜ-le Collade ehitusloa nr 11 Männi maaüksusele

lao-kontorihoone ehitamiseks. Nimetatud hoone nähti ette kohta, kus Luhamaa

transpordikeskuse detailplaneeringu kohaselt asus juurdepääsutee Kõrgemäe kinnistule.

OÜ-d ERAA Service enne ehitusloa väljastamist ära ei kuulatud.

5. Misso Vallavolikogu kehtestas 27.08.2008. a otsusega nr 1-3/20 Männi kinnistu ja selle

lähiala detailplaneeringu, millega muudeti osaliselt 2001 kehtestatud Luhamaa

transpordikeskuse detailplaneeringut, sh Kõlga maaüksuse osas. Nimetatud detailplaneeringu

kohaselt ei olnud Kõlga maaüksusele enam ette nähtud avalikku teed, mis võimaldaks

juurdepääsu Kõrgemäe kinnisasjale läbi Kõlga, Roosi ja Männi maaüksuste. Männi

detailplaneering hõlmas detailplaneeringu plaani järgi terviklikult Kõrgemäe kinnistuga

piirneva Kõlga kinnistu ning planeeringu piir ulatus osaliselt ka Kõrgemäe kinnistule.

6. 14.09.2009 väljastas Misso Vallavalitsus OÜ-le Collade Männi kinnistul asuva

lao-kontorihoone kasutusloa.

7. OÜ ERAA Service esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Misso Vallavolikogu 27.08.2008. a

otsuse nr 1-3/20 tühistamiseks (haldusasi nr 3-09-2649) ning 21.04.2008. a ehitusloa nr 11 ja

14.09.2009. a kasutusloa nr 6 tühistamiseks, alternatiivselt haldusaktide õigusvastasuse

tuvastamiseks (haldusasi nr 3-10-87).

8. OÜ ERAA Service esitas kaebuse Tartu Halduskohtule ka Misso Vallavalitsuse vastu

avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju summas 28 680 eurot hüvitamiseks (käesolev

haldusasi). 04.07.2011 võttis halduskohus kaebuse menetlusse ning 27.07.2011 peatas

menetluse kuni haldusasjas nr 3-10-87 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

9. 29.08.2012. a otsusega haldusasjas nr 3-09-2649 rahuldati kaebus ja tühistati Misso

Vallavolikogu 27.08.2008 otsus nr 1-3/20 Männi kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu

kehtestamise kohta. Haldusasjas nr 3-10-87 esitatud kaebus jäeti rahuldamata 10.10.2011

otsusega. Mõlema otsuse peale esitati apellatsioonkaebused.

Tartu Ringkonnakohus liitis haldusasjad 3-10-87 ja 3-09-2649 ühte menetlusse, jättes

haldusasja numbriks 3-10-87. Tartu Ringkonnakohtu 27.03.2015 otsusega jäeti rahuldamata

Misso valla ja OÜ Collade apellatsioonkaebused Tartu Halduskohtu 29.08.2012. a otsusele

haldusasjas nr 3-09-2649. Nimetatud otsuse resolutsioon jäeti muutmata, täiendati otsuse

põhjendusi ringkonnakohtu otsuse põhjendustega. OÜ ERAA Service apellatsioonkaebus

Tartu Halduskohtu 10.10.2011. a otsusele haldusasjas nr 3-10-87 rahuldati ning nimetatud

otsus tühistati tervikuna. Haldusasjas nr 3-10-87 esitatud kaebus rahuldati ehitusloa

õigusvastasuse tuvastamise nõude osas ja Misso Vallavalitsuse poolt 21.04.2008 OÜ-le

Collade väljastatud ehitusluba nr 11 tunnistati õigusvastaseks. Kaebus Misso Vallavalitsuse

poolt 14.09.2009 OÜ-le Collade väljastatud kasutusloa nr 6 õigusvastasuse tuvastamiseks

jäeti läbi vaatamata. Nimetatud otsus jõustus Riigikohtu 15.10.2015 määrusega.

10. 21.10.2015. a määrusega uuendas Tartu Halduskohus käesoleva haldusasja menetluse.

11. OÜ ERAA Service kaebuse kohaselt tekitati kaebajale õigusvastase ehitusloa, kasutusloa

ja detailplaneeringuga kahju. Õigusvastase ehitusloa alusel Männi kinnistule rajatud ehitis

muudab võimatuks ühenduse rajamise Luhamaa tollipunkti ja Kõrgemäe kinnistu vahel ning

Kõrgemäe kinnistu suhtes kehtiva Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu

realiseerimise. Kuna Kõrgemäe kinnistu sihtotstarve on osaliselt ärimaa, on olulise tähtsusega

juurdepääsutee tagamine kinnistule. Eelneva tõttu peab kaebaja tellima Kõrgemäe kinnistu

uue detailplaneeringu, mille eeldatav maksumus koos lisatöödega on 28 680 eurot.

Kaebajale on vastustaja õigusvastasest tegevusest tekkinud varaline kahju, mis seisneb

otseses varalises kahjus ja saamata jäänud tulus. Otseseks varaliseks kahjuks on vara

halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemine, sest kinnistu väärtust mõjutab juurdepääsu

võimalus kinnistule ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud

kulud, s.h uue detailplaneeringu koostamise kulud. Lisaks trasside ja teede asukoha

vahetusega seotud lisakulud, mille täpset suurust ei ole võimalik öelda. Saamata jäänud tuluna

võib käsitleda mõistlikku ärikasumit, mis kaebajal jääb saamata. Kaebaja nõuab hüvitist

majandustegevuses saamata jäänud tulu eest. Kaebaja ei ole OÜ-le Collade väljastatud

ehitusloa tõttu saanud oma äritegevuse plaane realiseerida. Endise olukorra taastamine

eeldaks lao-kontorihoone vähemalt osalist lammutamist, mis on ebatõenäoline. Kaebajale

tekkinud kahju ei saa kõrvaldada üksnes Luhamaa Terminali detailplaneeringu menetluse

nõuetekohase läbiviimisega, vaid selle läbiviimise tulemusega.

Asjatundja Sulev Sanniku arvamus tõendab, et Kõrgemäe kinnistu suhtes ei ole võimalik

Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringut ellu viia, sest Kõrgemäe kinnistule ei ole

tagatud avalikult teelt vajalikku juurdepääsu. Misso Vallavolikogu algatas 28.05.2015. a

otsusega Luhamaa Terminali detailplaneeringu koostamise. Detailplaneeringu esialgsetes

joonistes on jätkuvalt eiratud Kõrgemäe kinnistule vajaliku juurdepääsu tagamise vajadust.

Kaebaja omandas Kõrgemäe kinnistu äritegevuse eesmärgiga, kuid võib juhtuda, et kaebajal

ei olegi võimalik plaanitud äriplaani ehitusloa tõttu ellu viia, tehes selliselt (osaliselt)

võimatuks kinnistu kasutamise määratud sihtotstarbel. Arvestades Kõrgemäe kinnistule

kavandatavat tegevust – tolliladude pidamist ja muud riigipiiri teenindavat tegevust – sõltub

detailplaneeringu realiseerimine majanduskeskkonnast, omaniku rahalisest võimalusest ning

muudest tingimustest. Kaebaja majandustegevus on olnud 6 viimase aasta jooksul otseselt

takistatud vastustaja tegevuse tõttu. Kaebajale kahju hüvitamisel tuleb lähtuda olukorrast, kus

kaebaja oleks olnud, kui ehitusluba ei oleks välja antud.

HALDUSKOHTU LAHEND

12. Tartu Halduskohus jättis 16.12.2015. a otsusega kaebuse kahju hüvitamise nõudes

rahuldamata ja mõistis OÜ-lt ERAA Service Misso Vallavalitsuse kasuks välja menetluskulud

summas 915,20 eurot, jättes kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Halduskohtu otsuse kohaselt esitati lao-kontorihoone ehitamise alustamise teatis alles

03.10.2008, mistõttu ei saanud OÜ ERAA Service olla enne seda kuupäeva teadlik ehitamise

kavatsusest ega ehitusloa olemasolust. Haldusasjas nr 3-10-87 on tuvastatud, et kaebaja sai

ehitusloa andmisest teada hiljemalt 30.11.2009. Olenemata sellest, kas kaebetähtaega hakata

lugema ajast, mil reaalselt ehitamisega alustati või ajast, mil ehitusluba edastati kaebajale, on

kaebus kahjunõudes esitatud kohtule kaebetähtaega järgides.

Kuigi kaebaja on nõudena välja toonud summa, mis seisneb uue detailplaneeringu

maksumuses, siis kaebuse sisust nähtuvalt soovitakse ka muude kahjude hüvitamist.

Kuna haldusasjas nr 3-10-87 on tuvastatud, et 14.09.2009. a kasutusluba nr 6 ei puuduta

kaebaja õigusi, ei saa see olla ka kaebajale kahju tekitanud ja sellel alusel esitatud kahjunõue

jääb rahuldamata. Samas on haldusasjas nr 3-10-87 jõustunud kohtuotsusega tunnistatud

õigusvastaseks Misso Vallavalitsuse 21.04.2008. a OÜ-le Collade väljastatud ehitusluba nr 11

ja haldusasjas nr 3-09-2649 on tühistatud Misso Vallavolikogu 27.08.2008. a otsus nr 1-3/20

Männi kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu kehtestamise kohta. Kuna nimetatud

haldusaktid on varasemas kohtumenetluses tunnistatud õigusvastasteks, saab lähtuda

jõustunud kohtuotsustest ja aktide õiguspärasust ei ole vaja uuesti hinnata.

Kaebajale kahju tekkimine on kaheldav ja kahju tekkimine ei ole tõendatud. Kaebaja ei ole

tõendanud, et Kõrgemäe kinnistu väärtus oleks vähenenud või, et võimalik kinnistu väärtuse

vähenemine oleks tingitud varasema juurdepääsutee kaotusest ja lao-kontorihoone praeguse

asukoha tõttu. Samuti ei ole kaebaja välja toonud ega esitanud tõendeid kinnistu väärtuse

kohta käesoleval ajal ning milline võinuks olla mõistlik ärikasum. Kõrgemäe kinnistule on

juurdepääs kinnistu riigipiiri poolsel küljel asuvalt avalikult teelt, kusjuures sealt on võimalik

pääseda otse Riia-Pihkva maanteele. Samuti on olemas tee, mis ühendab Kõrgemäe kinnistu

kohaliku teega läbi Muru kinnistu. Kuigi otsene juurdepääs Kõrgemäe kinnistult Riia-Pihkva

maanteele asub kohas, mis ei aita kaasa Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu

realiseerimisele, on tegemist juurdepääsuga avalikule teele. Seetõttu oleks olnud kaheldav ka

teeservituutide seadmine Kõrgemäe kinnistu kasuks, kui teiste kinnistute omanikud, kelle

maad tee läbiks, oleksid sellele vastu olnud.

Männi kinnistu detailplaneering on tühistatud. Misso Vallavolikogu 28.05.2015. a otsusega on

algatatud Luhamaa Terminali detailplaneeringu koostamine, mille menetlusse on kaasatud ka

kaebaja. Luhamaa Terminali detailplaneeringu menetluses otsustatakse kõigi puudutatud

isikute huve kaaludes, kas õigusvastase ehitusloa alusel ehitatud lao-kontorihoone saab jääda

olemasolevasse asukohta või tuleb see lammutada. Seega on võimalik olukord, kus kaebaja

õigused taastatakse. Kaebaja saab olla ärakuulatud ning anda omapoolseid seisukohti ja

esitada tõendeid ning võib saada soovitud tulemusena ka juurdepääsutee võimaluse läbi OÜ-

le Collade kuuluvate kinnisasjade. Kuna pole teada, milline planeeringulahendus jääb

kehtima, ei ole kindel, et kaebajal tekib vajadus uue detailplaneeringu tellimiseks enda

kinnistule ning, et tekiks kulud teede ja trasside asukohavahetusest. Isegi kui kaebaja oleks

olnud kaasatud Männi kinnistu detailplaneeringu menetlusse, ei oleks olnud välistatud

olukord, et huvide kaalumisel oleks detailplaneering samal kujul kehtestatud võimaldades

ehitada lao-kontorihoone olemasolevasse asukohta. Seetõttu oleks kaebajal tulnud vajadusel

ikkagi tellida uus detailplaneering oma kinnistu suhtes.

Kaebaja ei ole viie aasta jooksul pärast Kõrgemäe kinnistu ostu asunud Luhamaa

transpordikeskuse detailplaneeringut realiseerima. Luhamaa transpordikeskuse

detailplaneering oli enne Männi kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu algatamist kehtinud

juba seitse aastat ilma, et selle elluviimiseks oleks kaebaja mingeid toiminguid teinud. Männi

kinnistul alustati ehitustegevusega 2008 sügisel. Kaebaja on kinnistul toimuva osas huvi üles

näidanud alles 2009 sügisel. Arvestades, et tegemist on piirkonnaga, kus toimub riigipiiri

ületus ja asub tollipunkt, on avalikes huvides, et eksisteeriksid piiri- ja tollipunkti teenindavad

hooned ja rajatised. Kuna Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringut ei olnud pikema aja

jooksul ellu viidud, esinesid alused selle ümbervaatamiseks.

Kaebaja ei ole esitanud kriteeriume, mille järgi hinnata temal saamata jäänud tulu ning ei ole

välja toonud, et pärast viite aastat kestnud tegevusetust, oli temal plaan hakata 2008 – 2009

ellu viima kehtivaid detailplaneeringuid ning alustada Kõrgemäe kinnistul

majandustegevusega. Kaebaja ei ole näidanud, et ta tegi ettevalmistusi selleks, et saada

Kõrgemäe kinnistult tulu. Väide, et kaebaja majandustegevus on olnud mitme aasta jooksul

takistatud vastustaja tegevuse tõttu, on paljasõnaline ja tõendamata. Kaebaja nõuete

rahuldamise korral asetuks kaebaja majanduslikult paremasse olukorda, kui ta oli varasemalt.

Vastustaja algatatud Luhamaa Terminali detailplaneeringu koostamise menetluses

lahendatakse ka Kõrgemäe kinnistule juurdepääsu küsimus.

Valla vastu esitatud kahju hüvitamise nõude menetlemine ei kuulu valla igapäevase

põhitegevuse alla. Tegemist on riigivastutuse juhtumiga, millega vald igapäevaselt ei tegele.

Vastustaja õigusabi kulud ei ole väga suured, need on põhjendatud ning nende suurus on

proportsionaalne. Kaebaja majanduslikust olukorrast lähtuvalt on vastustaja dokumentaalselt

tõendatud õigusabi kulude väljamõistmine kaebajalt võimalik.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

13. OÜ ERAA Service esitas Tartu Halduskohtu 16.12.2015. a otsusele apellatsioonkaebuse,

milles palub halduskohtu otsus tühistada ja saata asi Tartu Halduskohtule uueks

läbivaatamiseks või alternatiivselt tühistada Tartu Halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega

kaebus rahuldada ja kõik menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei toimunud kohtuasjas sisulist uurimist ja halduskohus ei

saanud teha õiget otsust. Kaebus võeti menetlusse 04.07.2011 ja 27.07.2011 peatati menetlus

neljaks aastaks. Menetluse uuendamise järgselt anti aega üks kuu täiendavate dokumentide

esitamiseks, täpsustamata, milliseid dokumente tuleks esitada. Asjaolu, et kohus kahtles

otsuse tegemisel, kas kaebajale on kahju tekkinud, näitab, et kohus ei täitnud piisavalt

uurimiskohustust ning jättis olulised asjaolud tuvastamata ning tõendid kogumata.

Halduskohus ei andnud kaebajale võimalust oma väidete tõendamiseks ja täiendavate tõendite

esitamiseks asjaolude osas, milles kohtu hinnangul ei olnud esitatud piisavalt tõendeid ega

kogunud vajadusel tõendeid omal algatusel. Kaebaja on seotud Eesti Rahvusvaheliste

Autovedajate Assotsiatsiooniga, mis esindab rahvusvaheliste vedudega tegelevate ettevõtjate

huve ning logistikakeskus oli ette nähtud oma assotsiatsiooni liikmetele mugavama

piiriületuse tagamiseks.

Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise osas ei pidanud halduskohus enam seisukohta võtma

ja selle asjaolu tuvastas halduskohus õigesti. Vaatamata asjaolule, et Kõrgemäe kinnistu on

jäetud ilma ühest juurdepääsu võimalusest, kahtles halduskohus kaebajale kahju tekkimises.

Halduskohtu järeldused ei ole kooskõlas tuvastatud asjaoludega. Arvestades seda, et

Kõrgemäe kinnistule kavandati laohooneid ja muid piiripunkti teenindavaid ehitisi, siis

põhjapoolse juurdepääsuta tuleks ärimaa kasutuselevõtmiseks lahendada juurdepääs teisiti kui

praegu.

Põhjuslik seos Männi detailplaneeringu õigusvastase kehtestamise ja ehitusloa õigusvastase

andmisel vahel nähtub halduskohtu tuvastatud asjaoludest ning ka sellest, et kui Männi

detailplaneeringut ei oleks kehtestatud ega ehitusluba väljastatud, ei oleks lao-kontorihoonet

ehitatud ja juurdepääs kogu kompleksile oleks toimunud Luhamaa transpordikeskuse

detailplaneeringuga kavandatud tee kaudu paralleelselt piiripunktiga. Halduskohus ei

analüüsinud kõiki kahju hüvitamise eelduseks olevaid asjaolusid.

Halduskohus ei tuvastanud asjaolusid kohtuotsuse tegemise aja seisuga, vaid järeldas, et kahju

tekkimine ei ole veel teada, sest see selgub Luhamaa Terminali detailplaneeringu

kehtestamisel. Luhamaa Terminali detailplaneeringu lahendus ei ole teada ning vastustajal ei

ole kohustust algatatud planeering kehtestada. Kohtuotsuse pinnalt ei ole arusaadav, kuidas on

võimalik tänases olukorras tõendada, et tulevikus kehtestatav planeering lahendab

juurdepääsu küsimuse. Kõnealune detailplaneering ei ole kavandatud kaebaja õiguste

taastamiseks, vaid konkurendi tegevuse laiendamiseks ja selle menetlus ei ole kaebaja

mõjusfääris. Halduskohtu otsusest ei selgu, mida pidas halduskohus silmas kaebaja õiguste

taastamise võimaluse all ja kas kohus viitas sellega tagajärgede kõrvaldamisele. Kaebaja

esitas kaebuse kahju hüvitamise nõudes, mitte tagajärgede kõrvaldamise nõudes.

Puuduvad tõendid, et kaebaja õigused saavad taastatud tulevikus kehtestatava

detailplaneeringuga, mistõttu ei saanud halduskohus otsust sellele asjaolule rajada. Vajaliku

juurdepääsu puudumine Kõrgemäe kinnistu ja Luhamaa piiripunkti vahel on S. Sanniku

arvamusega tõendatud, kuid halduskohus ei ole nimetatud arvamusele viidanud ega

põhjendanud, miks ta jättis selle tõendi hindamata. Seega rikkus halduskohus tõendite

hindamise nõuet. Kaebaja esitas kahju tekkimise tõendamiseks K-Projekt AS hinnapakkumise

ja Kõrgemäe kinnistu müügilepingu, kuid halduskohus jättis need tähelepanuta ega ole

põhjendanud nendega arvestamata jätmist. Uue Kõrgemäe kinnistu detailplaneeringu tellimine

on väljapääsmatu, sest ainult nii saab muuta ehitusõigust. Detailplaneeringu olemasolu või

puudumine mõjutab kinnistu väärtust.

Halduskohus jättis otsuse nõuetekohaselt põhjendamata, s.h selgitamata miks kohus ei nõustu

kaebaja väidetega. Samuti ei ole selgitatud, kuidas jõudis halduskohus seisukohani, et kuna

Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringut ei ole pikema aja jooksul ellu viidud, esinesid

alused selle ümbervaatamiseks. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks omaniku kahjuks

peab olema ülekaalukas avalik huvi, mida Kõrgemäe kinnistu puhul ei eksisteeri. Kõrgemäe

detailplaneeringu realiseerimine sõltub majanduskeskkonnast, omaniku rahalisest võimalusest

ning muudest tingimustest, mistõttu on ebaõige viide, et kaebaja ei asunud kohe pärast

kinnistu omandamist kehtivat detailplaneeringut ellu viima. Halduskohus jättis tähelepanuta

ka kaebaja väite, et ta tasus Kõrgemäe kinnistu omandamisel viis miljonit Eesti krooni üksnes

ehitusõiguse tõttu, mida Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering ette nägi. Ühestki

õigusaktist ei tulene kohustust asuda detailplaneeringut koheselt ellu viima. Kaebaja omandas

Kõrgemäe kinnistu 23.12.2004, mistõttu ei saanud ta Luhamaa detailplaneeringu

realiseerimisega viivitada seitse aastat. Kinnistu omandamist saab pidada üheks osaks

detailplaneeringu elluviimisest.

Halduskohus ei põhjendanud, miks ei olnud kohtul võimalik kahjunõude suurust kindlaks

määrata ja kuidas takistas asjaolu, et kaebaja ei esitanud kriteeriume saamata jäänud tulu

hindamiseks, kohtul kahju tekkimist tuvastada.

Põhjendamata on halduskohtu väide seoses teeservituudi seadmisega ja asjaolu, et kaebaja

nõuete rahuldamise korral asetuks ta majanduslikult paremasse olukorda kui oli varasemalt.

Asjaolu, et kulu kantakse tulevikus, ei ole kahjuhüvitise välja mõistmata jätmise aluseks.

Kohtuasja nr 3-10-87 kohtuotsus on piisav tõend, et vastustaja tegevuse tõttu ei ole kaebaja

saanud Kõrgemäe kinnistul kavandatud majandustegevust ellu viia. Halduskohtu otsusest ei

selgu, et kohus oleks hinnanud ehitusloaga kaebajale kahju tekitamist.

Vastustaja eelistas ühte ettevõtjat teisele ja kehtestas detailplaneeringu, mis välistab teise

ettevõtja samal tegevusalal tegutsemise. Kohalik omavalitsus peab tagama planeeringu

koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud

arvestamise. Kaebaja võimalused Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu elluviimiseks

on olnud ilmselgelt piiratud Kõrgemäe kinnistule juurdepääsu puudumise tõttu ja seoses

vastustajaga peetud kohtuvaidlusega Männi detailplaneeringu õiguspärasuse üle.

Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et kohtuasi ei seondu vastustaja igapäevase

tegevusega. Esitatud kahjunõue seondub vastustaja haldusaktidega, mille põhjendamine on

vastustaja igapäevane tegevus. Vastustaja peab olema teadlik oma tegevusega seotud

vastutusest ja tundma riigivastutuse seadust. Käesolevas asjas ei ole toimunud õiguslikult

keerulist vaidlust ning kohtuasja materjalid ei ole mahukad. Vastustaja on koostanud vaid ühe

sisulise menetlusdokumendi – vastuse kaebusele, milles esitatud asjaolud kattuvad suures

osas teistes Männi detailplaneeringu ja ehitusloaga seotud kohtuasjade asjaoludega.

Kaebaja esitab Domus Kinnisvara kutselise hindaja Kristjan Grossi 14.01.2016 arvamuse, mis

ühtib kaebaja omaga, et Kõrgemäe kinnistu väärus on detailplaneeringu elluviimise võimatuse

ning vajaliku juurdepääsu puudumise tõttu vähenenud ning seda vähemalt 31 955 eurot.

Saamata jäänud tulu saaks hinnata majandusvaldkonna asjatundja ja vastava ekspertiisi saab

määrata ringkonnakohus, kuna halduskohus jättis täiendava tõendamise vajaduse selgitamata.

14. Misso vald palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata ning jätta menetluskulud kaebaja kanda.

Vastuse kohaselt tuleb kaebaja kahjunõuet menetleda konkreetses summas 28 680 eurot, sest

nõuet, et kahju suuruse võiks otsustada kohus, ei ole kaebuse resolutsioonis taotletud.

Asjaolust, et kohus tõendite, mida kaebaja esitas oma nõude tõendamiseks, pinnalt ei pidanud

kahju olemasolu tõendatuks, ei saa tuletada uurimisprintsiibi rikkumist. Kvalifitseeritud

õigusabi kasutavale kaebajale pidi olema selge ja arusaadav ilma kohtu eraldi selgituseta,

milliseid asjaolusid tuleb kahju hüvitamise nõude puhul tõendada. Samuti pidi kaebajale

olema selge, et soovides kohtu poolt kahjuhüvitise kindlaksmääramist, ei saa piirduda

üldsõnaliste ning ainsagi tõendiga põhistamata väidetega kahju tekkimise osas, toomata välja

oletatava kahju suurust. Kaebaja ei ole esile toonud, milliseid tõendeid tal oma väidetava

kahju olemasolu kohta esitada oleks olnud ja seda, missugused objektiivsed asjaolud

takistasid tal vastavaid tõendeid varem esitamast.

Asjaolu, et käesolev haldusasi oli peatatud neli aastat ning lahendati paari kuu jooksul pärast

menetluse uuendamist, ei anna alust halduskohtule uurimiskohustuse rikkumise osas

etteheiteid teha. Kohtu uurimiskohustusega ei ole hõlmatud kohustus hakata menetlusosalise

eest uusi asjaolusid välja selgitama, nt kaebaja seotust Eesti Rahvusvahelise Autovedajate

Assotsiatsiooniga.

Halduskohtu tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused on omavahel kooskõlas. Kaebaja on

kohustatud tõendama, et kaebaja õiguste rikkumise ja vajaduse vahel tellida Kõrgemäe

kinnistu suhtes uus detailplaneering, on põhjuslik seos. Arvestades seda, et lao-kontorihoone

asukoht määrati õigusvastaselt Männi detailplaneeringu alusel, mitte ehitusloa alusel, ei saa

ehitusloa väljastamine olla põhjuslikus seoses kaebuses nõutava kahjuga.

Luhamaa Terminali detailplaneeringu menetluses tuleb vastustajal kõigi menetlusosaliste (sh

kaebaja) ärakuulamise ning ulatusliku kaalutlusõiguse teostamisel otsustada, kas olemasolev,

kuid õigusvastaseks tunnistatud ehitusloa alusel Männi kinnistule rajatud lao-kontorihoone

saab jääda senisesse asukohta või kuulub see lammutamisele. Samuti lahendatakse samas

menetluses küsimus, kas 2001 kehtestatud Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering tuleb

Kõrgemäe kinnistu juurdepääsu osas ümber vaadata või mitte ning kuidas vajadusel

lahendada Kõrgemäe kinnistu juurdepääsu küsimus.

Halduskohus tuvastas kohtuotsuse aluseks olevad asjaolud õige ajahetke seisuga. Nõustuda ei

saa kaebaja arvamusega tuvastada asjaolud kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kaebaja esitas

nõude varalise kahju hüvitamiseks, mis seisneb uue detailplaneeringu tellimise eeldatavates

kuludes. Seega on tegemist tulevikus tekkiva kahjuga.

Männi detailplaneering tunnistati õigusvastaseks kaebaja menetlusse kaasamata jätmise,

ärakuulamata ja tema huvide kaalumata jätmise tõttu, mitte lao-kontorihoone vale asukoha

planeerimise tõttu. Kõik need rikkumised saavad kõrvaldatud 2015 algatatud uue Luhamaa

Terminali detailplaneeringu menetluses. Planeeringulahendus ei ole veel kindel. Kuivõrd

Luhamaa Terminali detailplaneering on alles koostamise staadiumis, puudub kaebajal alus

väiteks, et tulevikus kehtestatav Luhamaa Terminali detailplaneering ei näe vaidlusalust teed

ette. Halduskohtu otsuses on üheselt arusaadav, mida on peetud silmas kaebaja õiguse

taastamise all.

Arvestades kahjuhüvitamise nõude rahuldamata jätmise põhjuseid, ei pidanud halduskohus

S. Sanniku arvamust otsuse tegemisel arvestama. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et

vaidlusaluse juurdepääsuteega seonduvad küsimused lahendatakse algatatud Luhamaa

Terminali detailplaneeringu menetluses. Kohtule on esitatud asjatundja E. Jahhu arvamus,

kust nähtub, et kaebajale vajaliku ja olemasoleva tee laiendamiseks vajalikud maa-alad olid

Männi detailplaneeringuga jäetud vabadeks maa-aladeks tagamaks teede rekonstrueerimiseks

vajalike nõuete täitmist. Kuivõrd kohus jättis kaebuse rahuldamata kahju tekkimise

tõendamatuse tõttu,

ei pidanudki ta hakkama eraldi analüüsima, kui palju maksab uue detailplaneeringu tellimine.

Kõrgemäe kinnistu müügilepinguga esitatud väited on esmakordselt esitatud alles

apellatsioonkaebuses.

Seonduvalt kaebaja etteheitega, et halduskohus ei määranud kahju suuruse

kindlakstegemiseks ekspertiisi, tuleb märkida, et kaebaja ei ole esile toonud konkreetseid

küsimusi, millele ekspert oleks pidanud vastust andma, rääkimata osundusest kahju

määramise lähteandmetele.

Vastustaja vaidleb vastu kaebaja esitatud uue tõendi vastuvõtmisele. Arusaamatuks jääb, mis

takistas kaebajal hankimast esitatavat tõendit ajaks, mil halduskohus oli menetluse uuendanud

ning andnud pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja taotluste esitamiseks. Väide, et uus tõend

esitatakse hilinenult, kuna halduskohus ei andnud võimalust tõendite esitamiseks, on kunstlik

ning sellest ei tulene objektiivset takistatust õigeaegseks tõendi esitamiseks. Uus tõend tuleks

jätta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel vastu võtmata, kuna

võimalikud muutused Kõrgemäe kinnistu väärtuses ei oma asjas tähtsust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Kaebaja on esitanud ringkonnakohtule taotluse lubada OÜ-l ERAA Service astuda

menetlusse apellandina Investland OÜ üldõigusjärglasena. HKMS § 29 lg 1 sätestab

muuhulgas, et juriidilisest isikust menetlusosalise lõppemise korral või muul juhul, kui tekib

üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda menetlusosalise üldõigusjärglasel, kui

seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul puuduvad asjaolud,

mis takistaksid taotluse rahuldamist ja seoses sellega lubab ringkonnakohus OÜ-l ERAA

Servise esineda asjas apellandina.

16. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse lisada asja materjalide juurde Domus

Kinnisvara ekspertarvamus nr 0006-16-TA kaebajale kuuluva Kõrgemäe kinnistu väärtuse

muutumise kohta. Antud arvamus on koostatud 14.01.2016, so pärast halduskohtu poolt

otsuse koostamist. Vastustaja on õigustatult viidanud sellele, et see dokument on esitatud

pärast tõendite esitamise tähtaja lõppu. Tartu Halduskohus uuendas 21.10.2015.a määrusega

asja menetluse ja määras, et pooled võivad esitada kuni 10.11.2015 täiendavaid

menetlusdokumente (I kd, tl 106). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole

esile toonud põhjust, miks tal ei olnud võimalik seda tõendit esitada varasemalt. HKMS § 62

lg 2 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumist

ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuigi kaebaja on

ka varem väitnud, et vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu on vähenenud tema kinnistu

väärtus, siis kahjunõudes on ta palunud välja mõista vaid summa, mis on seotud uue

detailplaneeringu koostamisega. Seega ei ole eksperthinnangu puhul tegemist sellise tõendiga,

mis omaks tähtsust asja lahendamisel ja seega kuuluks tõend tagastamisele ka sellel alusel.

17. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus on rikkunud

uurimiskohustust, kuna jättis olulised tõendid kogumata ja ei ole kaebajale selgitanud,

milliseid tõendeid on viimane oma väidete tõendamiseks kohustatud esitama. HKMS § 2 lg 5

sätestab, et kohus tagab omal algatusel igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et

menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku

kogenematuse tõttu või avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse.

Käesoleval juhul on kaebajat kogu menetluses esindanud advokaat ja seega puudus

halduskohtul kohustus ja vajadus kaebajat aidata tõendite esitamisel.

18. RVastS § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4, 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on ringkonnakohtu arvates vajalik,

et isikule oleks tekitatud materiaalne kahju. Kaebaja ei ole tõendanud, et talle oleks juba kahju

tekkinud. Nähtuvalt kaebusest, ei ole kaebajale veel kahju tekkinud. Kaebaja on väitnud, et

kahju on tekitatud sellega, et kaebaja peab tulevikus kandma kulusid seoses uue

detailplaneeringu koostamisega ja summaks on 28 680 eurot. Selle aluseks on K-Projekt AS

hinnapakkumine (I kd, tl 61). Nagu nähtub hinnapakkumisest, on tegemist orienteeruva

pakkumisega ja seega ei ole selle alusel võimalik väita, et tegelik maksumus kujuneb ka

tegelikult selliseks ja samuti ei ole võimalik eeldada, et kaebaja uue detailplaneeringu ka

tellib. Ringkonnakohus viitab ka sellele, et Misso Vallavolikogu 28.05.2015. a otsusega nr 1-

3/18 on juba OÜ Collade avalduse alusel algatatud Luhamaa Terminaali detailplaneering

(I kd, tl 140-143). Seega puudub kaebajal vajadus kaebuses nõutud summade kasutamiseks.

Alles pärast antud detailplaneeringu kehtestamist on võimalik otsustada, kas kaebajale on

tekitatud mingit kahju või mitte. Ringkonnakohtul hinnangul on praegusel momendil ennatlik

arutleda, kas arutatava detailplaneeringuga saavad kaebaja õigused kaitstud või mitte. Seega

on ringkonnakohtu arvates halduskohus põhjendatult leidnud, et puudub alus kaebuse

rahuldamiseks. Samas ei välista ringkonnakohus, et kaebajal võib tekkida hilisemalt õigus

kahjunõudeks, kuid siis on tal õigus esitada kaebus uuesti. Samuti peab ringkonnakohus

vajalikuks märkida asjaolu, et kaebaja omandas Kõrgemäe kinnistu juba 23.12.2004 ja seega

oli tal võimalus kahju tekkimist vältida detailplaneeringu alusel ehitustegevuse alustamisega

ja seega võib-olla poleks OÜ-l Collade olnud võimalust oma detailplaneeringut Männi

kinnistul kehtestada praegusel viisil. Kuna halduskohus on leidnud, et kaebajal puudub kahju,

mille hüvitamist on tal õigus nõuda ja kaebaja ei ole kaebuse resolutsioonis taotlenud kahju

hüvitamist kinnistu väärtuse vähenemise ja saamata jäänud tulu osas, siis selles osas ei pea

ringkonnakohus vajalikuks selles osas midagi lisada.

19. Ringkonnakohus nõustub kaebaja apellatsioonkaebusega, et halduskohus on

põhjendamatult kaebajalt välja mõistnud vastustaja õigusabikulud. Riigikohus on korduvalt

leidnud, et kui kohtuasi seondub vastustaja igapäevase tegevusega, siis kohaliku omavalitsuse

organi õigusabikulusid välja ei mõisteta (nt RKHKo nr 3-3-1-63-10). Käesoleval juhul ei ole

tegemist eriti keeruka vaidlusega mis tingiks välise õigusabi kasutamise. Seega jäävad Misso

Vallavalitsuse menetluskulud nii halduskohtus kui ringkonnakohtus tema enda kanda.

20. Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus OÜ ERAA Service apellatsioonkaebuse

osaliselt ja tühistab Tartu Halduskohtu 16.12.2015. a otsuse osas, millega OÜ-lt ERAA

Service mõisteti välja menetluskulud Misso Vallavalitsuse kasuks ja jätab viimase

menetluskulud tema enda kanda.

21. Kuigi ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse osaliselt, jäävad kaebaja

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Agu Timmi