1-10-15415/173 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-15415

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 11. jaanuari 2017

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Tiit Nüssik (isikukood 38906126535),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 11. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 22. novembri 2011 otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu 13. veebruari 2012. a

otsusega tunnistati Tiit Nüssik süüdi KarS § 114 p-de 1,5 järgi. Teda karistati vangistusega 13

aastat. Veel karistati teda KarS § 266 lg 2 p 3 järgi 6-kuulise vangistusega, KarS § 418 lg 1 järgi 7-

kuulise vangistusega ning KarS § 121 järgi 1-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti

kergemad karistused raskeimaga kaetuks ning T. Nüssiku liitkaristuseks jäi 13 aastat vangistust. T.

Nüssiku karistusaeg lõpeb 15. juunil 2023.

2. Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2017 määrusega jäeti T. Nüssik vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. Kohus märkis positiivsete asjaoludena ära selle, et T. Nüssik lõpetas

põhikooli, omandab keevitaja kutset, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud erinevaid

sotsiaalprogramme ja piiblikursuse, osaleb tööhõives ning tal on vabanedes elu- ja töökoht ning

toetavad lähedased. Sellele vaatamata ei tekkinud maakohtul veendumust, et T. Nüssiku karistus on

eesmärgi täitnud ning kinnipeetav on vabanedes võimeline jätkama õiguskuulekat elu.

Negatiivsete asjaoludena tõi kohus välja T. Nüssiku kuriteo asjaolud ning tema varasema elukäigu.

T. Nüssik tarvitas enne vangistust igapäevaselt alkoholi, millega kaasnes väär- ja kuritegude

toimepanemine. T. Nüssiku poolt toime pandud tapmine on toime pandud piinaval ja julmal viisil

ning omakasust ajendatuna. Negatiivsed asjaolud ei anna alust arvata, et karistuse eesmärgid on

täidetud ja et T. Nüssik ei pane vabanedes toime uut kuritegu. Kohus osundas vangla

iseloomustusele, mille kohaselt esineb T. Nüssiku puhul ohtlikkus raske isikuvastase kuriteo

toimepanemises. Oht on tõenäolisem siis, kui isik on alkoholijoobes ning tekib konflikt. Samuti

võib oht esineda siis, kui isikul on vaja materiaalset kasu. Kohus leidis, et arvestades T. Nüssiku

poolt toime pandud kuriteo laadi ja raskust, ei ole kantud karistus veel piisav, et täita oma üld- ja

eripreventiivset eesmärki.

3. T. Nüssik taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada

taotlus tema karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

Määruskaebuse esitaja ei nõustu prokuröri seisukohas toodud väitega, mille kohaselt ta tarvitas

igapäevaselt kanget alkoholi. T. Nüssik märgib, et tarvitas küll kerget alkoholi ja sedagi mitte

igapäevaselt. Vastasel juhul peaks tema tervis olema halb, tervis aga on korras. Prokurör väidab, et

T. Nüssik on toime pannud ohtralt väärtegusid, neid on aga ainult 9. Arhiveeritud karistustele

tuginemine on aga lubamatu. Samuti on prokurör osundanud vangla iseloomustusele puudulikult,

jättes tähelepanuta vangla seisukoha, et „isik on muutunud“. Samuti on T. Nüssikul etteheiteid

kohtule, kes ei teadnud istungi ajal, et T. Nüssik on esitanud kohtule motivatsioonikirja, samuti

seda, et tal on vabanedes töökoht, mille kohta on esitatud garantiikiri. Jäi mulje, et kohus ei ole enne

istungit tutvunud ühegi materjaliga.

Vanglas on T. Nüssik teinud kõik, mis tema võimuses, et muutuda. Nagu materjalidest ka nähtub, on

ta muutunud ja igapäevakäitumise kohta on enam positiivset kui negatiivset tagasisidet. T. Nüssik

kahetseb siiralt oma vigu ja kuigi tema tegudele õigustused puuduvad, soovib ta võimalust tõestada

end vabaduses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord T. Nüssiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt

ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.

5. Määruskaebuses esitatud vastuväited on suunatud esiteks prokuratuuri ja kohtu töö

pealiskaudsusele T. Nüssiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel. Teiseks on

T. Nüssik leidnud, et tema karistuse eesmärgid on täidetud – ta on teinud kõik, et muutuda. Tema

käitumist iseloomustab pigem positiivne tagasiside ning ta tunnistab vigu.

5.1

Ringkonnakohus ei näe prokuröri kirjalikus seisukohas esitatud väidete ja kohtu töö osas

mingeidki minetusi. Nimelt nähtub kohtuistungi protokollist, et kohus on avaldanud istungil

prokuröri kirjaliku seisukoha ning Tartu Vangla iseloomustuse, millel prokuröri seisukoht

muuhulgas põhineb. T. Nüssik on avaldanud, et on tutvunud nii kinnipeetava iseloomustuse kui ka

kriminaalhooldaja arvamusega. Nimetatud iseloomustavale materjalile ei ole T. Nüssik maakohtus

mingeidki vastuväiteid esitanud. Kuivõrd süüdlane jättis igasugusedki kahtlused tema kohta

kirjutatu tõepärasuse osas tõstatamata, ei saa maakohtule ette heita nendele tõenditele

kaalutlusotsuse tegemisel tuginemist. Samuti ei saa maakohtu tööle ette heita pealiskaudsust üksnes

põhjusel, et määruskaebuse esitajale jäi mulje, et kohus ei teadnud istungi ajal T. Nüssiku poolt

saadetud motivatsioonikirjast ning sellest, et tal on vabanedes töökoht. Kohtuistungi protokollist

nähtub, et kohus on avaldanud mh T. Nüssiku poolt kohtule esitatud materjalid (motivatsioonikirja

koos lisadega). Ka kinnipeetava iseloomustusest (millega T. Nüssik kohtuistungi protokolli kohaselt

oli tutvunud) nähtub, et tal on töökoht, mille kohta on esitatud garantiikiri. Eeltoodud põhjustel

leiab ringkonnakohus, et puuduvad alused teha etteheiteid prokuröri ja kohtu tööle.

5.2

Maakohus jättis T. Nüssiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata lühidalt

seetõttu, et tema kuriteo laadi ja raskust arvestades ei ole kantud karistus veel piisav, et täita oma

üld- ja eripreventiivset eesmärki. Lisaks on kohus kaalukeelena arvestanud T. Nüssiku varasemat

elukäiku ning kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul. Tuleb märkida, et T. Nüssik on

tõepoolest vangistuse jooksul olnud hõivatud erinevate tegevustega ning ka distsiplinaarkaristuste

puudumine on hinnatav positiivse asjaoluna. Nihe on toimunud ka süüdlase hoiakutes – vangla

iseloomustuse kohaselt ei kahetsenud T. Nüssik varasemalt toime pandud julma kuritegu ja tundis

selle üle pigem uhkust ja rahulolu. Käesoleval ajal aga tunnistab toimepandut ja leiab, et ei oleks

pidanud seda toime panema. Apellatsioonikohus möönab, et esineb rida positiivseid nihkeid, mis

lubavad järeldada, et T. Nüssik on oma vigadest vajalikud järeldused teinud. Samas on karistuse

individuaalne õigustus üksnes üheks kriteeriumitest, mida kohus ennetähtaegse vabastamise

küsimuse otsustamisel arvestama peab. Lisaks sellele on vältimatu arvestada ühiskonna arusaamu

õiglasest karistusest, s.o seda, et raskete tagajärgedega kuriteod, mida ju käesoleval ajal ka

maakohus T. Nüssiku peamise vabastamata jätmise põhjusena on esile toonud, on rangelt ühiskonna

hukkamõistu väärivad ja seda vaatamata põhjusele, et T. Nüssik on väidetavalt praeguseks oma vigu

siiralt kahetsenud ja soovib võimalust end vabaduses tõestada. Möödapääsmatult arvestab seega ka

ringkonnakohus, et T. Nüssiku teo tagajärjel sai surma inimene, kes mõrvati piinaval ja julmal viisil

ning omakasu eesmärgil. Sellel ja muudel maakohtu määruses toodud põhjendustel (mida

käesolevas määruskaebuses ei vaidlustata) leiab ka ringkonnakohus, et praegusel ajal, mil T.

Nüssikul on kandmata veel pool karistusajast, ei oleks tema vabastamine kuriteo raskust ja selle

asjaolusid aga ka kinnipeetavale antud kõrget riskihinnangut (kinnipeetav on avalikkusele

kõrgohtlik) veel põhjendatud.

6. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau