3-16-330/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-330

Haldusasi

Remo Ainsare (Ainsar) kaebus Tartu Vangla kartseris

perioodikaväljaannete kambrisse väljastamata jätmise

õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17. mai 2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tartu Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja – Remo Ainsar

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tartu Vangla apellatsioonkaebus ja tühistada osaliselt Tartu

Halduskohtu 17. mai 2016. a otsus.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata Remo Ainsare kaebus

ajakirja Jalka ja Eesti Jalgpalli Liidu mängukavade kartserisse mitteandmise

õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 23. veebruar 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15. veebruaril 2016 esitas kinnipeetav Remo Ainsar Tartu Halduskohtule kaebuse

Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt on ta viibinud

kartserikambris 2015. aastal kokku 170 päeva ja 2016. aastal 46 päeva. Kartseris viibimise

ajal vastustaja õigusvastaselt jättis kaebajale väljastamata ajakirja Jalka ja Eesti Jalgpalli

Liidu mängukava, vangla kaplani antud usulisi ajakirju ja ajalehti Pluss, Kuulutaja ning

Eesti Kirik. Kaebaja põhjendatud huviks vastustaja toimingute õigusvastasuse

tuvastamiseks on kahjunõude esitamine.

2. 2. Tartu Halduskohus võttis 18. veebruari 2016. a määrusega kaebuse menetlusse.

Halduskohus leidis, et kuivõrd kaebusest nähtuvalt viibib kaebaja jätkuvalt kartseris, võiks

kaebaja õiguste kaitseks pidada efektiivsemaks kohustamisnõuet. Samas nähtub

halduskohtu hinnangul kaebusest, et R. Ainsare hilisemaks eesmärgiks on hüvitamisnõude

esitamine seoses perioodikaväljaannete väärtuse langemisega ajal, mil ta neid lugeda ei saa.

Halduskohus märkis, et seejuures viitab kaebaja 2015. aastal kartseris viibitud 170

ööpäevale, mille tõttu on talle väidetavalt juba kahju tekkinud. Eeltoodust tulenevalt ei

saanud halduskohtu hinnangul asuda seisukohale, et kohustamisnõue oleks kaebaja õiguste

kaitseks ilmtingimata efektiivsem

3. Vastuses kaebusele Tartu Vangla nõustus, et vanglaametnike tegevus usukirjanduse

kartserisse väljastamata jätmisel ei olnud kooskõlas vangla sisekorra eeskirja (VskE) § 60

lg-ga 1. Vastustaja ei nõustunud kaebajaga, et mõistlikus koguses usukirjandust ei lubatud

kambrisse pika aja jooksul. Kaebaja enda 8. jaanuari 2016. a pöördumisest nr 2-3/114-1

ning 12. jaanuari 2016. a pöördumisest nr 2-3/166-1 nähtub selgelt, et varasematel kordadel

olid vanglaametnikud talle usukirjandust kambrisse lubanud.

Ülejäänud osas vaidles vastustaja kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

4. 17. mai 2016 otsusega Tartu Halduskohus rahuldas kaebuse.

5. Otsuse põhjenduste kohaselt nähtub asja materjalidest, et kaebaja sai vastustajalt

õiguse tellida endale isiklike vahendite arvel ajakirja Jalka ja Eesti Jalgpalli Liidu saadetud

mängukava vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 30 lg-le 2. Seega oli tegemist vanglas

kasutamiseks lubatud kirjandusega VangS § 30 lg 1 mõttes.

Vastavalt VangS § 651 lg-le 4 võib vanglateenistus kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes

osaliselt või täielikult piirata muu hulgas VangS § 30 kohaldamist. VskE § 60 lg-s 1 toodud

kartseris lubatud asjade loetelu, mis ei sisalda ajalehti, piirab küll osaliselt VangS § 30 lg-s 2

sätestatud õigust tellida vanglateenistuse vahendusel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kuid ei

välista VangS § 30 lg-s 1 toodud õiguse kasutamist. Kohus ei pidanud põhjendatuks teha vahet

selles, kas kinnipeetaval keelatakse kasutada üleriigilisi ajakirju, ajalehti jne, mis on tellitud vangla

poolt (VangS § 30 lg 1) või neid ajakirju, ajalehti jne, mis kinnipeetav saab vanglas kätte isiklike

vahendite arvelt vangla nõusolekul (VangS § 30 lg 2). VangS § 651 lg 4 ja VSKE § 60 lg 1

omavahelises suhtes on VangS tugevama juriidilise jõuga õigusloov akt, mis näeb sõnaselgelt ette

VangS § 30 osas piirangu kehtestamisel haldusorgani kaalutlusõiguse teostamise. Kui vangla siiski

pidas piirangu kehtestamist vajalikuks, oleks ta pidanud distsiplinaarkaristuse käskkirjas

põhjendama, miks selline piirang on konkreetses olukorras vajalik.

Usukirjanduse kartseris kasutamise keelu osas märkis kohus, et ei ole oluline, kas keeldu kohaldati

pikaajaliselt või mitte, kuna tegemist ei ole hüvitamiskaebusega. Lauskeeld on vastuolus

VSKE § 60 lg-ga 1 ja seetõttu õigusvastane.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. Tartu Vangla esitas esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles

taotleb Tartu Halduskohtu 17. mai 2016 otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist,

millega jätta kaebus rahuldamata ajakirjade Jalka ja Eesti Jalgpalli Liidu mängukavade

kartserisse mitteandmise õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

Apellatsioonkaebuses leiab vastustaja, et halduskohus on asja lahendamisel jätnud arvestamata

vahetult kartserirežiimist tulenevate piirangutega. VangS § 651 lg 2 ls 2 järgi kartserisse

paigutamisel kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse hoiule ning tagastatakse

kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. Seega ei ole kinnipeetaval muu hulgas õigust hoida

kartserikambris neid asju, mis ta on saanud VangS § 30 lg-s 2 nimetatud õiguse alusel. Ka VSkE §

60 lg 1 loetelu ei näe ette õigust tellitud ajakirjanduse kartserikambris hoidmiseks. Kuna selles

osas näeb piirangu kohaldamise ette juba üldakt, siis ei saa karistamise käskkirjas piirangu

nimetamata ja põhjendamata jätmine kaasa tuua kinnipeetava õiguste õigusvastast piiramist.

7. R. Ainsar vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras

halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega

vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse

õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme

halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist

asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse

puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus nr 33171-12, p 13.3;

13. novembri 2008. a otsus nr 33126-08, p 11; 11. märtsi 2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24;

16. oktoobri 2002. a otsus nr 3314102, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas

õigus kontrollida, kas halduskohus on R. Ainsare tuvastamiskaebuse õigesti menetlusse

võtnud.

9. HKMS § 151 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui

pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS §

121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

HKMS § 45 lg 2 sätestab kaebeõiguse piirangud. Nimetatud sätte kohaselt võib

tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid.

10. Tuvastamiskaebuse lubatavuse kontrollimisel tuleb lähtuda HKMS § 45 lg 2

ülesehitusest ning esmalt on vajalik kontrollida, kas kaebaja õiguste kaitseks leidub

efektiivsem õiguskaitsevahend. Tõhusam õiguskaitsevahend piirab tuvastamiskaebuse

esitamist HKMS § 45 lg 2 järgi vaid siis, kui seda on võimalik tuvastamiskaebusega

kohtusse pöördumise ajal veel kasutada (Riigikohtu 18. septembri 2014. a otsus nr 3-3-1-

31-14, p 20). Halduskohus on efektiivsemate õiguskaitsevahendite osas leidnud, et ei saa

asuda seisukohale, et kohustamisnõue oleks kaebaja õiguste kaitseks ilmtingimata

efektiivsem, kuna kaebaja viitas tuvastamisnõude põhjendatud huvina juba tekkinud

kahjule varasemast perioodist seoses ajakirjade väärtuse langemisega ning kaebaja võib

kartserist vabaneda, mis muudaks kohustamisnõude ainetuks (vt Tartu Halduskohtu 18.

veebruari 2016. a määrus, p 7; 18. märtsi 2016. a määrus, p 4). Ringkonnakohus

halduskohtuga ei nõustu. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub R. Ainsare kaebusest, et ta

soovib kartserikambrisse kaebuses nimetatud kirjandust ja tema õigusi rikub eelkõige

asjaolu, et ta ei saa lugeda ajakirjandust kartseris viibimise ajal. Seda kinnitab ka kaebaja

poolt ringkonnakohtule 10. augustil 2016 esitatud taotlus, mille kaebaja palub väljastada

talle kartserikambrisse vähemalt üks ajakiri kuni ringkonnakohtu otsuse

väljakuulutamiseni. Seega on ringkonnakohtu hinnangul kaebuse eesmärki arvesse võttes

tõhusam õiguskaitsevahend kohustamisnõue. Vaidlust ei ole selles, et kohustamisnõude

oleks saanud kaebaja esitada nii tuvastamisnõudega kohtusse pöördumise ajal kui ka

halduskohtu otsuse tegemise ajal. Kaebaja seda teinud ei ole ning vastavas osas on kaebajal

läbimata ka kohustuslik kohtueelne menetlus (vt Tartu Vangla 21. septembri 2016. a vastus

Tartu Ringkonnakohtu kohtunõudele), mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks suunata

kaebajat kaebuse nõude muutmisele.

11. Ringkonnakohus selgitab, et kohest tuvastamiskaebuse esitamist vaidlusaluses

olukorras ei ole võimalik põhjendada sellega, et kaebajale ei ole väljastatud

kartserikambrisse ajakirju juba pikema perioodi vältel ning kaebaja soovib esitada hiljem

hüvitamiskaebuse, kuna talle on juba kahju tekkinud seoses varasema ajakirjade kambrisse

väljastamata jätmisest tuleneva ajakirjade väärtuse langusega. Ringkonnakohus juhib

tähelepanu, et Riigikohtu praktika järgi ei ole HKMS § 45 lg 2 ls 3 järgi tuvastamisnõue

sellisel eesmärgil lubatav, kui hüvitamisnõue oleks ilmselgelt perspektiivitu (Riigikohtu

otsus asjas nr 3-3-1-88-09, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebajale saanud

ajakirjade väidetavast väärtuse langemisest sellist kahju, mis kuuluks hüvitamisele, millest

tulenevalt on kaebaja võimalik hilisem kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu.

Ajakirjade kartserisse mittelubamine ei saanud tekitada varalist kahju, kuna ajakirja

soetamiseks tehtud kulutuse suurus ega ajakirja väärtus käesoleval ajal ei sõltu sellest, kas

kaebajal oli võimalik tutvuda sellega kartserikambris või hiljem. Samuti ei pea

ringkonnakohus võimalikuks jalgpalliteemalise ajakirja lugemise edasilükkumisega

kaebaja õigushüve sedavõrd intensiivset riivet, et see õigustaks mittevaralise kahju rahas

hüvitamist vastavalt riigivastutuse seaduse § 9 lgle 1.

12. Eeltoodu alusel ringkonnakohus rahuldab Tartu Vangla apellatsioonkaebuse,

tühistab Tartu Halduskohtu 17. mai 2016. a otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue

otsuse, millega jätab R. Ainsare kaebuse rahuldamata ajakirja Jalka ja Eesti Jalgpalli Liidu

mängukavade kartserisse mitteandmise õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kuna

ülejäänud osas Tartu Vangla halduskohtu otsus apellatsioonkaebusega ei vaidlustanud, siis

on halduskohtu otsus jõustunud vangla kaplani antud usuliste ajakirjad ja ajalehtede Pluss,

Kuulutaja ning Eesti Kirik kartserisse mitteandmise õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

13. Vastuseks kaebaja 4. augusti 2016 taotlusele selgitab ringkonnakohus, et Tartu

Vangla apellatsioonkaebuses vaidlustatud osas ei ole Tartu Halduskohtu otsus jõustunud

ega saa seetõttu omada õiguslikku toimet. Lisaks on kaebaja esitanud tuvastamisnõude,

mistõttu ka halduskohtu otsuse jõustunud osas ei tulene Tartu Vanglale otsest kohustust

ajakirjade kartserikambrisse lubamiseks.

14. Vastavalt HKMS § 109 lg-le 4 kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu

lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust.

HKMS § 108 lg 2 järgi kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Pooled ei ole kohtumenetluses esitanud

kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3

menetluskulusid välja ei mõisteta.

Tiina Pappel

Agu Timmi

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt