3-16-2665/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk ja Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

23.01.2017, Tartu

Haldusasjade numbrid

3-16-2665

Haldusasjad

Jaak Reinomäe taotlus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks

Vaidlustatav kohtulahend

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Asja läbivaatamine

Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrus

Jaak Reinomäe 29.12.2016. a taotlus riigi

õigusabi saamiseks ja 02.01.2017. a

määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a

määruse peale

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Taotleja Jaak Reinomägi

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Jaak Reinomäe 29.12.2016. a riigi õigusabi saamise taotlus,

vaidlustamaks Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrust, rahuldamata.

2. Rahuldada Jaak Reinomäe menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel

Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks.

3. Võtta Jaak Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a

määruse peale ringkonnakohtu menetlusse.

4. Jätta Jaak Reinomäe taotlus Viru Vanglalt videosalvestiste väljanõudmiseks

rahuldamata.

5. Jätta Jaak Reinomäe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

28.12.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. Ülejäänud osas on

määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla määras 18.10.2016. a käskkirjaga nr 6-2/1412-T kinnipeetav Jaak

Reinomäe tööle finants- ja majandusosakonna majandustööde abitööliseks

üldkasutatavate ruumide koristajana alates 20.10.2016-19.01.2017 tunnitasuga 0,63

eurot vastavalt töötatud tundidele.

2. J. Reinomägi esitas vaide Viru Vangla 18.10.2016. a käskkirja kehtetuks

tunnistamiseks, kuid Viru Vangla jättis 23.11.2016. a vaideotsusega nr 6-12/271-2

vaide rahuldamata.

3. Viru Vangla karistas 18.11.2016. a käskkirjaga nr 6-3/1294, 21.11.2016. a

käskkirjaga nr 6-3/1298 ja 28.11.2016. a käskkirjaga nr 6-3/1340 J.

Reinomäge käskkirjast nr 6-2/1412-T tuleneva töökohustuse rikkumise eest 15-ks

ööpäevaks kartserisse paigutamisega. 23.11.2016. a käskkirjaga nr 6-3/1313 määras

Viru Vangla J. Reinomäele ka 13-ks ööpäevaks kartserisse paigutamise ebaviisaka

käitumise eest. 11.12.2016 koostatud vaides nõudis J. Reinomägi käskkirjade nr 6-

3/1294, nr 6-3/1298 ja nr 6-3/1340 kehtetuks tunnistamist. 12.12.2016 esitas ta

samasuguse nõudega vaide ka käskkirja nr 6-3/1313 peale, nõudes lisaks veel

ettekirjutust käskkirja täitmisele pööramise peatamiseks. Kõik nimetatud vaided on

menetluses.

4. J. Reinomägi esitas 20.12.2016 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks, milles palus peatada Viru Vangla käskkirjade kehtivus ja täitmine,

millede osas pole tal karistus veel kantud. Taotleja väitis, et on 11.12.2013 seoses

vasaku jala vigastusega osaliselt töövõimetuks tunnistatud. 18.08.2016 juhtus

intsident, mille tõttu on vasakule jalale toetumine praktiliselt võimatu. Kartseris olles

tuleb hommikuti voodivarustus vastavasse ruumi viia ja sealt õhtul tagasi tuua, mis

põhjustab kannatusi ning seab ohtu taotleja elu ja tervise. Ühtlasi esitas J. Reinomägi

ka taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks väites, et tal endal

puuduvad selleks vahendid.

5. Tartu Halduskohus vabastas 28.12.2016. a määrusega J. Reinomäe riigilõivu

tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (resolutsiooni p 1) ja jättis J.

Reinomäe taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata (resolutsiooni p

2).

Halduskohus leidis, et Viru Vanglas koostatud isikukonto väljavõte kinnitab, et

kaebajal pole neljal viimasel kuul enne taotluse esitamist olnud sissetulekuid. Seega

pole tal võimalik tasuda taotluse esitamiseks vajalikku 15 euro suurust riigilõivu,

mistõttu on menetlusabi taotlus põhjendatud ning selle saab rahuldada.

Kaebaja pole ühegi oma taotluses nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise

käskkirja peale tühistamisnõudega kaebust esitanud. Seetõttu ei saa kohtuotsuse

täitmisega seotud esialgse õiguskaitse kohaldamise alused arvesse tulla ega anda

võimalust taotluse rahuldamiseks.

Kaebaja tervisekaardi väljavõtte kohaselt on 18.08.2016 tehtud kannetesse märgitud

kurtmine valu üle vasaku põlve piirkonnas, kuid lisatud ka võimalus, et

terviseprobleemide üle hakkas J. Reinomägi kaebama hiljuti teatavaks tehtud tööle

määramise tõttu. 05.09.2016 ja 06.09.2016 tehtud kanded kinnitavad, et uuring on

näidanud vaid mõõduka artoosi olemasolu. 28.10.2016 kandest nähtub, et

vanglateenistuse ametnik on arstilt uurinud taotleja võimekust voodiriideid kanda ja

iseseisvalt liikuda ning saanud vastuseks, et tal ei esine iseseisvat liikumist

takistavaid traumasid ning diagnoositud on vaid ealised artrootilised muutused

liigestes ja psühhiaatrilised probleemid, kuid vastavatest ravimitest on taotleja

keeldunud. Kohtul puudub alus arvata, et vangla tervishoiutöötajad ei tea, kui raske

on kartseris viibiva kinnipeetava voodivarustus ja kui kaugele tuleb tal seda kanda

ega oska hinnata tema võimalusi sellega hakkama saada. Taotluse väidetel alustas

J. Reinomägi talle määratud kartserikaristuste kandmist 23.11.2016. Järgmisel

päeval ehk 24.11.2016 on arst teinud tema tervisekaarti kande, milles on möönnud

50%-list töövõimekaotust, kuid märkinud, et isik on võimeline tegema kergemaid

majandustöid ning liigub abivahendi ja lonkamiseta. Seda, et voodivarustuse

kandmine oleks probleemiks, ei kinnita ka ükski järgmistest kannetest.

Taotleja väidetust ning vastustajalt saadud dokumentidest nähtuv ei võimalda

eeldada, et taotluse põhjustanud vaietel või hilisematel võimalikel kaebustel saab olla

erilisi edulootusi. Lisaks on olemas kaalukas avaliku huvi, et distsipliinirikkumised

toime pannud isik ei jääks karistuseta, kuna ta on oma karistused kohustusliku

kohtueelse menetluse korras vaidlustanud ja esitanud ka esialgse õiguskaitse

taotluse karistuste täitmise peatamiseks.

Eeltoodu kohaselt puuduvad piisavad põhjused arvata, et kaebaja õigused saaksid

taotluses nimetatud käskkirjade alusel määratud distsiplinaarkaristuste seni veel

kandmata osa ärakandmise läbi pöördumatult või vähemalt olulisel määral

kahjustatud ning selle vältimine on vajalik ja kaalub üles asjas esineva avaliku huvi.

Seetõttu pole ka küllaldast alust selleks, et rahuldada taotlus ja kohaldada selles

soovitud esialgse õiguskaitse vahendeid.

6. J. Reinomägi esitas 29.12.2016 Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi

saamiseks, et vaidlustada Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrust.

Taotluse kohaselt on riigi õigusabi vajalik J. Reinomäe õiguste kaitseks, kuna tal ei

ole võimalik teha toiminguid, mis on talle hetkel vajalikud. Taotleja vabaneb ühe kuu

pärast ja arvatavasti ei ole tal isegi elukohta, kuhu pärast vabanemist minna. Hetkel

on taotleja elu ja tervis seatud ohtu ning halduskohus jättis ta meelevaldselt kaitseta.

Taotleja oli ka varasemalt sunnitud iseseisvalt kaitsma oma õigusi, mis põhjustas

kannatusi. Riigi õigusabi on vajalik selleks, et seaduses sätestatud õigused oleksid

taotlejale reaalselt kättesaadavad. Asjast tuleneva võimaliku kasuna on kaebeõiguse

käitamine nii, et see oleks tõhus, ei põhjustaks taotlejale suuremal määral kannatusi

ega riigivõimu omavoli.

7. J. Reinomägi esitas 02.01.2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale.

Määruskaebuse kohaselt keeldus taotleja tööle asumast kolmel korral tulenevalt

temal esinevatest tervisehäiretest ning ebaviisakalt ta käitunud ei ole. Taotleja esitas

esialgse õiguskaitse taotluse kuna kartseris olles tuleb tal alluda talle antavatele

korraldustele viia hommikul voodivarustus teise ruumi ja õhtul tagasi tuua. Selline

tegevus seab ohtu taotleja tervise, kuna tal ei ole võimalik vasakule jalale astuda.

Jala peale toetumine põhjustab valu ja kannatusi. Valesti jalale astumise tagajärjel

võib põlvest luu välja tulla ja see põhjustab kukkumise. Oluline on märkida, et

nimetatud korraldused on õigusvastased, kuna tulenevalt vangistusseaduse (VangS)

§ 651 lg-st 3 ei või kinnipeetavat seoses voodivarustuse viimise ja toomisega

kohustada väljuma kartserikambrist.

Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise

Euroopa Komitee (CPT) standarditest tuleneb, et ebainimlikult ja väärikust alandavalt

koheldakse neid kinnipeetavaid, kelle suhtes pööratakse määratud kartserisse

paigutamised järjest täitmisele. Samas ei võimalda vastustaja taotlejal tutvuda arvuti

kaudu CPT standarditega, takistades sellega taotlejal end tõhusalt kaitsta.

Taotleja ei ole saanud esitada halduskohtule kaebust distsiplinaarkaristuste

määramise käskkirjade tühistamiseks, kuna seda ei võimalda vaidemenetluse kord,

mistõttu on sellega seotud halduskohtu väide meelevaldne.

Võimalus, et taotleja hakkas terviseprobleemide üle kurtma pärast tööle määramist,

ei välista, et tal tegelikult olid ka terviseprobleemid. Taotleja viibis 05.04.2016-

20.09.2016 kartseris ja sai tööle määramisest teada mõni päev enne 18.10.2016.

Halduskohus jättis välja toomata, et 18.08.2016 ei kurtnud taotleja mitte ainult valu,

vaid väitis, et jala liigutamisel tuleb luu põlve piirkonnast välja. Tähelepanuta jäeti, et

18.08.2016 ei toimunud taotleja terviklikku uuringut, mis välistaks tegeliku

tervisehäda.

28.10.2016 kandest nähtub, et voodivarustuse kandmise kohta esitati arstile küsimus

perioodi 05.04.2016-20.09.2016 kohta, kuid küsimus on selles, kas taotleja praegusel

ajal suudab voodivarustust kanda. Samas eiratakse 18.08.2016 juhtunut. Arst ei ole

andnud hinnangut voodivarustuse kandmise kohta.

Halduskohtu määrusest saab üheselt järeldada, et taotlejale on määratud ravimeid

seoses liigestega ja ta keeldus nendest. Tervisekaardi kandest nähtub, et ravimid,

millest taotleja keeldus määrati seoses psühhiaatriliste probleemidega, mistõttu on

määrus eksitav.

Videosalvestised tõendavad, et voodivarustuse kandmine põhjustab taotlejale

kannatusi. Alates 18.08.2016 ei saa taotleja korralikult jalale astuda.

Halduskohtu määrusest ei ole arusaadav, milliste taotleja väidete või vastustaja

esitatud dokumentide põhjal hindas kohus kaebuse perspektiivikust. Halduskohus ei

ole järginud uurimispõhimõtet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus lahendab esmalt J. Reinomäe 29.12.2016. a riigi õigusabi

taotluse (I), võtab seejärel seisukoha J. Reinomäe menetlusabi taotluse osas

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja 02.01.2017. a määruskaebuse menetlusse

võtmise kohta Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale (II) ning lahendab

J. Reinomäe 02.01.2017. a määruskaebuse koos selles sisalduva taotlusega Tartu

Halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale (III).

I

9. Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks,

vaidlustamaks Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrust, tuleb jätta rahuldamata.

10. Ringkonnakohus käsitleb J. Reinomäe 29.12.2016. a taotlust kui iseseisvat

taotlust riigi õigusabi saamiseks vaidlustamaks Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a

määrust. Arvestades 29.12.2016. a taotluse sisu ja asjaolu, et ringkonnakohtule on

saabunud ka J. Reinomäe määruskaebus halduskohtu määruse peale, puudub

ringkonnakohtu hinnangul vajadus tõlgendada 29.12.2016. a taotlust

määruskaebusena halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale.

11. Ringkonnakohus jätab J. Reinomäe taotluse riigi õigusabi saamiseks riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, kuna taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi.

Asja materjalidest nähtub, et tegemist ei ole väga keerulise haldusasjaga, mis

nõuaks menetlusosaliselt eriteadmisi või -oskusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on

kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei

ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.

Kuna J. Reinomägi esitas tähtaegselt enda koostatud määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale, ootamata ära kohtulahendit 29.12.2016.

a taotluse osas riigi õigusabi saamiseks, puudub otsene vajadus talle riigi õigusabi

määramiseks. Määruskaebusest on arusaadav, millist halduskohtu lahendit taotleja

vaidlustab ja välja on toodud ka arvamused ja põhjendused vaidlustatud

halduskohtu määruses sisalduvatele seisukohtadele. Eeltoodu tõttu jätab

ringkonnakohus J. Reinomäe 29.12.2016. a taotluse riigi õigusabi saamiseks,

vaidlustamaks Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrust, rahuldamata.

Kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest

keeldumiseks, puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja

maksejõuetuse kindlakstegemiseks vastavalt RÕS § 6 lg-le 1.

II

12. Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe menetlusabi taotlus tuleb rahuldada ja

vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel Tartu

Halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale. J. Reinomäe määruskaebus tuleb võtta

menetlusse.

13. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel, samuti kohtu tehtud määruse peale määruskaebuse

esitamisel riigilõivu 15 eurot.

Menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused on kehtestatud

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-s 1, § 111 lg-s 1 ja § 112 lg

1 p-s 1. Tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p-st 1 vaatleb ringkonnakohus taotleja

sissetulekuid nelja kuu pikkusel perioodil enne menetlusabi taotluse esitamist

ringkonnakohtule ja hindab menetlusabi andmise majanduslikke eeldusi. Kuna J.

Reinomägi on menetlusabi taotluse koos määruskaebusega kohtule esitamiseks

vanglateenistusele üle andnud 02.01.2017, vaatleb kohus perioodi 02.09.2016-

01.01.2017. Haldusasjade nr 3-17-14 ja 3-17-112 materjalide hulgast antud asja

materjalide hulka võetud J. Reinomäe vanglasisese isikukonto väljavõtetest nähtub,

et perioodil 02.09.2016-01.01.2017 taotlejal sissetulekud puudusid. Eeltoodu tõttu

saab taotlejat pidada maksejõuetuks. Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäele

menetlusabi andmise eelduseks olevad majanduslikud tingimused on täidetud ja

põhjendatud on vabastada ta täielikult riigilõivu tasumisest määruskaebuse

esitamisel HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel.

14. J. Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale

vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele, on esitatud tähtaegselt ning selle

esitamisel ringkonnakohus vabastab J. Reinomäe seadusega ette nähtud riigilõivu

tasumisest. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus J. Reinomäe esitatud

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale HKMS § 206 lg 1

alusel koosmõjus HKMS § 252 lg-ga 7 menetlusse.

III

15. Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu

28.12.2016. a määruse peale tuleb jätta rahuldamata. Ükski määrusekaebuses

esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea

vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebusega

peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

16. J. Reinomägi taotleb esialgse õiguskaitse korras nende Viru Vangla käskkirjade

kehtivuse ja täitmise peatamist, milledega määratud distsiplinaarkaristus ei ole tema

poolt veel kantud. Asja materjalide põhjal saab järeldada, et taotleja eesmärgiks on

distsiplinaarkaristustena määratud kartserisse paigutamiste peatamine, kuna

kartseris viibimisel voodivarustuse kandmine kaks korda päevas tekitab kannatusi ja

ohtu tema tervisele.

Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 249 lg 1 kohaselt on esialgse õiguskaitse

kohaldamine põhjendatud vaid juhul, kui vastasel korral võiksid taotleja suhtes

kohtumenetluse ajal saabuda pöördumatud või rasked tagajärjed. Kohtute

infosüsteemi andmetel on J. Reinomägi esitanud 15.01.2017 halduskohtule

kaebuse vaid Viru Vangla 23.11.2016. a käskkirja nr 6-3/1313

vaidlustamiseks (haldusasi nr 3-17-112), kuid ei ole esitanud halduskohtule kaebust

vaidlustamaks Viru Vangla käskkirju, millega talle määrati distsiplinaarkaristustena

kartserisse paigutamine tööle asumise korralduste eiramise eest. Seega ei saa

ringkonnakohus antud haldusasja raames hinnata kaebuse perspektiive ega ka

väita, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib taotleja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks.

17. Halduskohus tuvastas taotleja tervisekaardi andmete alusel, et taotlejale ei ole

probleemiks voodivarustuse kandmine kartseris viibimise ajal. Tervisekaardi

andmetel ei esine taotlejal nii ulatuslikku tervise probleemi, et ta ei oleks võimeline

kandma oma voodivarustust kaks korda päevas. Samuti ei ole tuvastatud, et

taotleja tervise tõttu ei tohiks teda kartserisse paigutada. Eeltoodu tõttu nõustub

ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et puudub küllaldane alus esialgse

õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamiseks, sest puuduvad piisavad põhjused

arvata, et taotleja õigused saaksid taotluses nimetatud käskkirjade alusel määratud

distsiplinaarkaristuste seni veel kandmata osa ärakandmise läbi pöördumatult või

vähemalt olulisel määral kahjustatud. Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus

ja seega ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.

18. Seoses kaebaja taotlusega nõuda Viru Vanglalt välja kõik videosalvestised

voodivarustuse äraandmise ja saamisega seoses ajavahemikul 23.11.2016 kuni

käesoleva ajani, märgib ringkonnakohus, et kuna kaebaja tervisekaardi andmetest

on tuvastatav, et tal ei esine tervist puudutavaid probleeme voodivarustuse

kandmisega, ei ole vajalik videosalvestisi välja nõuda ning vastav taotlus jääb

rahuldamata. Ringkonnakohtule teadaolevalt salvestatakse videod teatud aja tagant

üle, mistõttu ei ole kõik soovitud videod ilmselt ka säilinud.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud

digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Agu Timmi