3-16-2505/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2505

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksandr Streltsovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksandr Streltsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksandr Streltsov esitas 02.12.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju sellega, et ta

esitas 08.11.2016 kauplusele tellimuse osta kaks dušigeeli, kuid valvur tõmbas 15.11.2016

need tellimislehelt maha. Lisaks anti kaebajale tellimislehest vale koopia. Ühel korral ei

saanud kaebaja kauplusest kaupu tellida, kuna ta viibis kartseris. Kokkuvõttes ei saanud

kaebaja ligikaudu kuu aega pead pesta.

Kaebaja väitel esitas ta 27.11.2016 vanglale vaide ja kahju hüvitamise taotluse, kuid vangla ei

hakanud kaebaja venekeelset vaiet ja taotlust läbi vaatama. Kaebaja palus vabastada ta

riigilõivu tasumisest.

2. Viru Vangla esitas halduskohtule vastused kohtunõuetele ja dokumendid, s. h kaebaja poolt

vangla kauplusele esitatud tellimislehed ja selgitas, et kaebaja ei ole esitanud kahjunõuet

seoses sellega, et tal ei lubatud 08.11.2016 osta dušigeeli. Kaebaja on viidatud ajavahemikul

esitanud vanglale kaks võõrkeelset vaide blanketil pöördumist, millest vanglale ei olnud

arusaadav, et kaebaja vaidlustas dušigeeli ostmise mittevõimaldamist. Eelnimetatud avaldused

tagastati, kuna kaebajal oli raha, mille eest tõlkekulud tasuda.

Kaebaja venekeelsest avaldusest, mis on vanglas registreeritud 30.11.2016 numbriga

6-16/151-1 oli võimalik välja lugeda, et valvur tõmbas kaebaja 15.11.2016. a tellimislehelt

maha dušigeelid, kaebaja ei saanud tellimislehe koopiat ja taotles sellega seoses kahju

hüvitamist.

Viru Vangla tagastas punktis eelnimetatud kahju hüvitamise taotluse 14.12.2016. a otsusega nr

6-16/151-2, kuna taotlus oli koostatud vene keeles, kaebajal oli piisavalt raha tõlkimise eest

tasumiseks ja kaebaja keeldus sellest.

3. Tartu Halduskohus tagastas 28.12.2016. a määrusega A. Streltsovi kaebuse HKMS § 121

lg 1 p 4 alusel.

Halduskohus märkis esmalt, et HKMS § 2 lg 4 kohaselt tuleb kohtul tõlgendada

menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel avalduse esitaja tegelikust tahtest

ning leidis, et kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel on olnud rahalise hüvitise saamine ehk

kaebaja esitas hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4) ja nõude aluseks on, et kaebajal ei

olnud võimalik osta 15.11.2016. a tellimislehele märgitud kahte dušigeeli ning talle ei

väljastatud tellimislehest soovitud koopiat.

Samas on vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt kinnipeetaval õigus esitada

halduskohtule kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks ainult tingimusel, et kinnipeetav on

eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohus viitas ka kehtivale

kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb eelviidatud sättes taotluse tagastamise all mõista üksnes

taotluse õigusvastast tagastamist. Kui taotlus tagastati kinnipeetavale õiguspäraselt, siis

kinnipeetaval kohtu poole pöördumise õigust ei ole.

Halduskohtu hinnangul tagastas Viru Vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt,

sest haldusmenetluse seaduse (HMS) § 21 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui menetlusosaline ei

valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele

tõlk. Tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või

määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Haldusorgan võib

kehtestada tingimuse, et haldusaktiga isikule antav õigus ei teki enne tõlgi kaasamise kulude

katmist.

Võõrkeeles esitatud vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimisega seotud asjaajamise korda

on vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 491 täpsustatud järgmiselt:

- vangla esitab võõrkeelse vaide või kahju hüvitamise taotluse enne menetlusse võtmist

tõlkijale, kellega on sõlmitud leping;

- enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku

kohta, et tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha;

- kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel

olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, jäetakse võõrkeelne dokument menetlusse

võtmata.

Viru Vangla esitatud dokumentidest nähtub, et venekeelse dokumendi tõlkimisel eesti keelde

vangla vahendusel on tasu 14,11 eurot ühe 1800 tähemärki (koos sõnavahedega) sisaldava

lehekülje eest. Hinda arvestatakse valmis tõlke arvestuslike lehekülgede järgi. Tõlketöö

miinimumhind on 0,5 arvestusliku lehekülje maksumus (tl 18).

Kaebaja taotlus (tl 17) on kahel lehel, kuid selle venekeelse osa maht on 30 käsikirjalist rida,

neist 25 täisrida, mis tõlgituna ei saa olla suurem kui 1800 tähemärki. Halduskohus väitis

seda viidates esitatud kaebusele, kuna kaebuse maht on 74 käsikirjalist rida, neist 67 täisrida

ja selle maht tõlgituna on 3533 tähemärki.

Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt oli tema konto jääk 30.11.2016. a seisuga (tõlkimise

taotluse koostamise kuupäev) 19,18 eurot. Kaebajal oleks taotluse tõlkimise eest tulnud

tasuda 14,11 eurot, seega oli kaebaja isikuarvel piisavalt raha dokumendi eesti keelde

tõlkimiseks. Kaebajale selgitati tõlketeenuse hinnakirja ja tasu arvestamise korda (tl 18). Kuna

kaebaja tõlkimise eest tasumisest keeldus, siis tagastas Viru Vangla kaebaja venekeelse kahju

hüvitamise taotluse õiguspäraselt. See tähendab, et kaebaja ei ole pidanud kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ja HKMS § 121 lg 1 p 4

kohaselt tuleb kaebus tagastada, kui kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. A. Streltsov esitas 06.01.2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse

tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt nõuab kaebaja ringkonnakohtult, et tühistataks Tartu

natsionalistliku, korrumpeerunud, kuritegeliku halduskohtu tühine, õigusvastane, kuritegelik

ja põhjendamata 28.12.2016. a kohtumäärus haldusasjas nr 3-16-2505 ning tehtaks selles asjas

uus ja õiglane otsus, sest halduskohus takistab igati esitatud kaebuse õiglast läbivaatamist.

5. Tartu Halduskohus vabastas 16.01.2017. a määrusega (tl 40) kaebaja riigilõivu tasumisest

määruskaebuse esitamisel, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja

edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. Asja materjalid jõudsid ringkonnakohtusse

19.01.2017.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuna ükski selles

esitatud väide ei tingi halduskohtu 28.12.2016. a määruse tühistamist. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu 12.12.2016. a määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohust

järgmist.

7. Kaebaja leiab määruskaebuses, et halduskohus takistab kaebuse tagastamisega

õigusvastaselt selle läbivaatamist.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja sellekohase väitega, sest Viru Vanglale

esitatud venekeelse pöördumise näol ei olnud tegemist riigi õigusabi taotlusega, vaidega või

kaebusega, vaid vanglale seoses kaupade tellimislehelt dušigeelide maha tõmbamisega ja

väidetavalt tellimislehest koopia mittesaamisega esitatud kahju hüvitamise taotlusega, mille

menetlemisele vanglas kohaldatakse kehtiva VSKE § 491 sätteid. Nagu halduskohus ka õigesti

viitas, sätestab nimetatud paragrahvi lg 3, et kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, et

tõlkimisele kuluv summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha, kuid tal on

vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, jäetakse võõrkeelne

dokument menetlusse võtmata.

Samuti ei kehtesta Euroopa vanglareeglistik nõuet, et vanglad on kohustatud kõik võõrkeelsed

kinnipeetavate poolt esitatud, taotlused, s. h kahju hüvitamise taotlused, vastu võtma ja vangla

kulul tõlkima ning läbi vaatama.

Kuna VSKE § 491 oli 2016. a ja on endiselt kehtiv säte ning kaebaja keeldus enda esitatud

venekeelse kahju hüvitamise taotluse tõlkimise eest tasumisest, kuigi tal selle jaoks arvel raha

oli, siis tagastas Viru Vangla kaebaja võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse VSKE § 491 lg 3

järgi õiguspäraselt, mis tähendab, et kaebaja ei ole halduskohtule samasisulist kaebust esitades

pidanud kinni asja kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ja

halduskohus tagastas esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õigesti.

8. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a

määrus muutmata.

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/