3-16-2164/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

23.01.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2164

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla

24.10.2016. a käskkirja nr 6-3/1203 tühistamiseks

ja õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 000

eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.01.2017. a määrus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Aleksandr Streltsovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksandr Streltsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

04.01.2017. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla tunnistas 24.10.2016. a käskkirjaga nr 6-3/1203 A. Streltsovi süüdi

Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumises ja määras karistuseks kartserisse

paigutamise 7 ööpäevaks.

2. A. Streltsov esitas 25.10.2016 Viru Vanglale venekeelse vaide, milles ta vaidlustas

nii käskkirja nr 6-3/1203 kui ka esitas kahju hüvitamise taotluse summas 30 000

eurot.

3. Viru Vangla jättis 07.11.2016 vastusega nr 6-12/276-2 A. Streltsovi võõrkeelse

vaide läbi vaatamata ja tagastas põhjusel, et selle esitajal on vabakasutuskontol

25.10.2016 seisuga 21,60 eurot, mis võimaldab tal endal tasuda tõlketeenuse eest,

kuid ta keeldus pöördumise tõlkesse saatmisest oma vahendite arvel.

4. A. Streltsov esitas 26.10.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta

nõudis Viru Vangla 24.10.2016. a käskkirja nr 6-3/1205 tühistamist ja

õigusvastasuse kindlakstegemist ning mittevaralise kahju summas 50 000

eurot hüvitamist. Veel palus A. Streltsov vabastada ta riigilõivu tasumisest,

kuna tal ei ole rahalisi vahendeid.

5. Tartu Halduskohus tagastas 21.12.2016. a määrusega A. Streltsovi kaebuse ja

jättis menetlusabi taotluse tähelepanuta. Kohus märkis, et Viru Vanglalt saadud

dokumentidest selgus, et A. Streltsov soovib tegelikult vaidlustada Viru Vangla

käskkirja nr 6-3/1203, mitte nr 6-3/1205, kuna sellist käskkirja ei eksisteeri. Kohus

tuvastas, et käesoleval juhul ei esine keeleseaduse §-s 9 sätestatud erandit. Kohus

asus seisukohale, et kuna kaebaja keeldus tõlkimise eest tasumisest, siis tagastas

Viru Vangla kaebaja vaide õiguspäraselt. Kohus arvestas, et kaebajal oli isikukonto

arvel piisavalt raha, et tasuda tõlketeenuse eest, mis tähendab, et kaebaja ei ole

pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Kohus märkis, et sama põhimõte kehtib ka kahju hüvitamise nõudes, kuivõrd selle

eelduseks on kahju hüvitamise taotluse esitamine vanglale. Lähtudes eeltoodust

tuvastas kohus, et kaebajal on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lgs 1

sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu kohus tagastas

A. Streltsovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

6. A. Streltsov esitas 30.12.2016 määruskaebuse, milles ta palus end

vabastada riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole rahalisi vahendeid ega mingit

sissetulekut. A. Streltsov palus tühistada Tartu Halduskohtu 21.12.2016. a

määrus.

7. Tartu Halduskohus jättis 04.01.2017. a määrusega A. Streltsovi

menetlusabi taotluse määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks

rahuldamata (resolutsiooni p 1); jättis A. Streltsovi määruskaebuse käiguta ja

andis kaebajale riigilõivu 15 euro tasumiseks 15 päeva alates määruse

jõustumisest (resolutsiooni p 2). Kohus tegi kindlaks, et menetlusabi andmise

majanduslik eeldus on täidetud (kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ei

ületa riigilõivu), mistõttu asus kohus hindama, kas antud juhul on piisav alus

eeldada, et kavandatavas menetluses osalemine on edukas (Riigikohtu

üldkogu 12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15 ja Riigikohtu 15.06.2016. a

määrus nr 3-3-1-36-16). Kohtu hinnangul ei saadaks määruskaebust edu,

kuna halduskohtumenetluses on kaebuse läbivaatamise eelduseks

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine. Kohus leidis, et põhjendatud ei

ole anda isikule menetlusabi, kuna selle andmine ei ole ilmselgelt

perspektiivikas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. A. Streltsov esitas 10.01.2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.01.2017. a

määruse peale. A. Streltsovi väitel ei ole tal raha, et tasuda 15 eurot ning teised

kohtunikud vabastavad teda riigilõivust. A. Streltsov märgib, et HKMS-is ja

riigivastutuse seaduses (RVastS) on öeldud, et kui haldusorgan ei vaata läbi või

keeldub kaebuse, vaide või taotluse läbivaatamisest, siis võib pöörduda kohtusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et A. Streltsovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. A. Streltsov palub määruskaebuses Tartu Halduskohtu 04.01.2017. a määrus

tühistada. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja

lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid

ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

Tartu Halduskohtu 04.01.2017. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p-i 1 osas,

milles halduskohus jättis rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse määruskaebuselt

riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Arvestades eeltoodut tuleb ringkonnakohtu

hinnangul A. Streltsovi määruskaebuses esitatud nõuet käsitleda taotlusena

tühistada Tartu Halduskohtu 04.01.2017. a määrus resolutsiooni p-i 1 osas.

11. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud

halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise

reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui

menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid

tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav

alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega HKMS § 111

lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii

füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui

kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja

majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule

menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on

muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning

tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi

hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on

põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.2011. a määrus nr 3-3-1-11-11, p 11).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kuna määruskaebus ei ole ilmselgelt

perspektiivikas, siis ei ole põhjendatud anda isikule menetlusabi. Ringkonnakohtu

hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud väited alust asuda halduskohtuga

võrreldes teistsugusele seisukohale ja tühistada halduskohtu määrus. Seega on

halduskohus õigesti leidnud, et põhjendatud ei ole kaebajale menetlusabi anda.

12. Kaebaja väite osas, et HKMS-is ja RVastS-is on öeldud, et kui haldusorgan ei

vaata läbi või keeldub kaebuse, vaide või taotluse läbivaatamisest, siis võib pöörduda

kohtusse, peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et olukorras, kus kaebaja on

keeldunud allkirjastamast taotlust võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlkimiseks

saatmiseks (tl 12), siis esineb vangla sisekorraeeskirja § 49¹ lg-s 3 sätestatust

lähtuvalt alus kinnipeetava võõrkeelse dokumendi menetlusse võtmata jätmiseks,

nagu vangla käesoleval juhul on ka toiminud (tl 10) ning sellisel juhul ei saa

kohtueelset menetlust läbituks lugeda, millisel juhul esineb HKMS § 121 lg 1 p 4 alus

kaebuse tagastamiseks, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud kohustulikust korrast.

13. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus A. Streltsovi määruskaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.01.2017. a määruse resolutsiooni p-i 1 osas

muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel