2-16-3097/23 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2017 Tallinn,

Tsiviilasja number

Tsiviilasja hind

2-16-3097

7000 eurot

Tsiviilasi

XXXX ja XXXXhagi XXXXvastu ebaõigete andmete

ümberlükkamise ja mittevaralise kahju nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1: XXXX (isikukood XXXX; elukoht: XXXX; e-

post: XXXX)

Hageja 2: XXXX(isikukood XXXX; elukoht: XXXX; e-

post: XXXX)

Hageja

esindaja:

vandeadvokaat

Natalia

Lausmaa

(Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, Herne 213-2, Tallinn, e-

post natalia.lausmaa@gmail.com)

Kostja: XXXX(isikukood XXXX; elukoht: XXXX; e-post:

XXXX)

Kostja esindaja: Krista Paal (Tõnismägi 3a, Tallinn 10119,

krista.paal@juristideliit.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

21. detsember 2016

RESOLUTSIOON

Jätta XXXX ja XXXXhagi XXXXvastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud solidaarselt hagejate XXXX ja XXXXkanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei

pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. XXXX(edaspidi kostja) on postitanud interneti veebilehele „facebook.com“ mitmeid

postitusi, milles laimab XXXXit ja XXXX(edaspidi hagejad). Kostja on kirjutanud

„facebook.com“ suhtlusportaalis gruppides „petturid avalikuks“ ning „Eesti

iluteenindajate kontakt/sooduspakkumised klientidele“ hoiatuse, milles kirjutab, et

hageja XXXX on käinud teadaolevalt kahes majas röövimas koos oma ema, isa ning

noormehega. Noormehele on kostja viidanud kui XXXX. Kostja poolt tehtud postitust

on teiste inimeste poolt märgatud ning kommentaaridest lähtuvalt soovitakse veel

teistes hageja isiku ja tema töövaldkonnaga seotud gruppides konkreetsete postituste

jagamist. Sellest tulenevalt leiavad teised inimesed tõsimeelselt, et hagejatega on

tegemist kui kuriteo toimepanijatega. Samuti kirjutas kostja suhtlusportaalis

„facebook.com“ gruppi „XXXX inimesed“ samalaadse postituse 10. septembril

2015.a. Kostja lisas hagejate poolte allkirjastatud ülestunnistuse oma suhtlusportaali

„facebook.com“ vastavatele postitustele. Ülestunnistuses on kirjas hagejate nimed ja

isikukoodid. Kostja kasutas kõikides oma tehtud postitustes hageja (1) ehk XXXX’i

nime. Kostja viitas kõikides postitustes hageja (2) ehk XXXX kui XXXX’i

noormehele. Samas kõikide postituste alla lisas kostja kommentaarina lisas 6 välja

toodud ülestunnistuse, millest nähtub nii hageja (1) kui ka hageja (2) nimed,

isikukoodid ja dokumendi numbrid. Ülestunnistuses hagejad olid sunnitud kirjutama

alla, et nemad viibisid võõral territooriumil ning omandasid võõrast vara.

2. Hagejad tuginevad oma nõudes VÕS § 1046 lg 1, mille kohaselt isiku nime või

kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse

rikkumine on õigusvastane. Hageja väidete kohaselt kostja kasutas kõikides

teadaolevates oma tehtud postitustes hageja (1) ehk XXXX’i nime. Kostja viitas

kõikides teadaolevates postitustes hageja (2) ehk XXXX kui XXXX’i noormehele.

Seega kostja avaldas facebooki suhtlusportaalis, grupis „Eesti iluteenindajate

kontaktid/sooduspakkumised klientidele“, grupis „petturid avalikuks“ ja grupis

„XXXX inimesed“ koos omaenese kommentaaridega salvestise kujul koopia

kriminaalasja nr. 1-16-272 tõendite hulka kuuluva XXXX omakäelisest dokumendist,

milles oli nii tema enda täielik nimi ja isikukood, aga ka XXXX täielik nimi ja

isikukood. Hagejate delikaatsete isikuandmete täielik avaldamine negatiivses

kontekstis toimus ajal, mil käis veel kriminaalasja eeluurimine ja mingeid

menetluslikke otsuseid veel langetatud ei olnud.

3. Kostja rikkus hagejate õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele

õigusvastaselt nende täpsete isikuandmete õigustamatu avaldamisega ja sellega, et ta

väitis neid olevat kuriteos süüdi enne, kui selle kohta oli olemas jõustunud kohtuotsus.

Negatiivne tagajärg mõlemale hagejale oli postituse tagajärjel negatiivsete ja

lahmivate anonüümsete kommentaaride ilmumine postituse juurde stiilis“ vaata

millega inimesed tegelevad ja sellist iluteenindajat pole küll tarvis“, samuti mitmete

murelike ja ärevate järelepärimiste saamine omaenese tuttavatelt ja sõpradelt, kes olid

postitusest häiritud ja segaduses. Hagejatel tuli korduvalt oma tuttavatele ja

sugulastele selgitada koos postitusega avaldatud omakäelise dokumendi –nn.

„ülestunnistuse“ koostamise asjaolusid ja neile esitatud tegeliku kahtlustuse sisu.

Ühele sugulastest – XXXX õele XXXX– avaldas oma venna täielike isikuandmete

avaldamine kontekstis, mis seostas venda kuritegevusega, sellist negatiivset mõju, et ta

järgnevalt vahetas perekonnaseisuametis oma nime, et teda ei saaks seostada

nn.“kurjategijast vennaga“ ühise perekonnanime kaudu. XXXX mõjus selline ühe

perekonnaliikme avalik lahtiütlemine temast äärmiselt frustreerivalt, suhtlus õega ei

ole siiani taastunud.

4. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiku majandus-või kutsetegevusse sekkumine isiku või

tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete

mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane. Kostja avaldas hagejate

täielikud isikuandmed avalikus suhtlusportaalis, sealhulgas suhtlusportaalis, mida

hageja XXXX kasutab oma majandustegevuses, koos väitega, et XXXX näol on

tegemist isikuga, kes kasutab teenuste osutamist klientidele nende kodudes kuritegude

sooritamiseks. Selline väide ei vastanud absoluutselt tõele ja oli vastuolus

kriminaalasjas nr. 2-16-272 sel ajal kahtlustusena esitatud faktiliste asjaoludega.

XXXX ei ole kunagi esitatud süüdistust selles, et ta on klientidele töö tegemise

ettekäände all sooritanud mingeid süütegusid nende klientide suhtes. Kostja poolt

suhtlusportaali postituse avaldamise ajal hagejatele esitatud kahtlustus sisaldas hoopis

teistsuguseid faktilisi asjaolusid. Kostja avaldas suhtlusportaalis, et hagejate näol on

tegemist röövi toimepanijatega. Hagejatele ei ole mitte kunagi esitatud süüdistust

röövimises. Kriminaalasjas nr. 1-16-272 praeguseks seadusjõustunud otsusega

mõisteti hagejad süüdi KarS 199 lg 2 p 7, 8 järgi, milline kvalifikatsioon kirjeldab

salajast vargust, mitte aga röövimist. Järelikult olid kostja poolt suhtlusportaalis

facebook avaldatud andmed ebaõiged ja eksitavad.

5. Kostja poolt avaldatud andmed suhtlusportaalis, mida hageja XXXX kasutas oma

majandustegevuses

reklaami

tegemiseks,

mõjutas

tugevasti

hageja

XXXX

majandustegevust, kuivõrd postitusele järgnesid kommentaarid stiilis “sellise

iluteenindaja teenuseid me küll ei vaja“. Hageja märgib, et postituse järelkaja

suhtlusportaalis oli negatiivne ja tõrjuv tema suhtes.

6. Hageja leiab, et kostja on hagejate isiklike õiguste kahjustamises ja ebaõigete andmete

avaldamises süüdi VÕS 104 lg 5 sätestatud tahtluse vormis. Kostja oli teadlik, et asjas

on alustatud eeluurimist, kuid postitamise ajaks ei olnud veel mingeid menetluslikke

otsuseid langetatud. Järelikult esitles kostja tahtlikult hagejaid avalikkusele juba

süüdiolevate isikutena, kuigi ta pidi teadma, et sellist otsust veel langetatud ei olnud.

Täisealise teovõimelise isikuna pidi kostja aru saama, et tema poolt suhtlusportaalis

kirjeldatud tegu erineb kardinaalselt kahtlustuse faktilisest asjaoludest, millest ta pidi

olema täielikult teadlik, kuivõrd kostja oli kaasatud ülalnimetatud kriminaalasja

tunnistajana. Täisealise teovõimelise isikuna pidi kostja olema teadlik, et isiku

täisnimi ja isikukood on tema täielikku identifitseerimist võimaldavad tunnused ning

ilma isiku loata selliste isikuandmete avaldamine ei ole lubatav (Isikuandmete kaitse

seaduse § 11 ja 12). Tunnistajana pidi kostja olema teadlik ka sellest, et eeluurimise

materjalide avaldamine ilma prokuratuuri loata ei ole lubatav (KrmS 214). Selline

hoiatus sisaldub iga ülekuulatava tunnistaja protokolli blanketil ning iga tunnistaja

annab

ülekuulamise

lõpul

selle

kohta

allkirja,

et

ta

kohustub

temale

kriminaalmenetluse kohta teadaolevaid andmeid mitte avaldama. Hagejate andmetel ei

kustutanud XXXX postitust ise omaenese initsiatiivil, vaid alles pärast seda, kui

postituse ebaseaduslikkusele oli juhtinud tähelepanu uurija, keda postitusest oli

teavitanud hageja XXXX.

7. Hagejatele kostja õigusvastase postitusega tekitatud kahju kujutab endast mittevaralist

kahju kahjustatud isikule tekitatud hingelise valu ja kannatuste näol (VÕS § 128 lg 5).

Hagejatele mõjusid stressitekitavalt, s.o hingelist valu ja kannatusi tekitavalt postituse

anonüümsete negatiivsete kommentaaride hulk ja lähedaste ärevad pärimised ja

avaldused. Hageja XXXX perekondlikud sidemed oma lähisugulase – õega – katkesid,

ega ole taastunud. Hageja XXXX tajus tagasilööki oma majandustegevuses – järsku

klientide hulga vähenemist. Vähesel määral on jätkunud meeldetuletused ja päringud

kostja postituses avaldatud süüdistuste kohta XXXX klientide poolt kuni tänase

päevani, kui keegi portaali kasutajatest selle uudise juhuslikult jälle avastab. Nimelt

vaatamata kostja poolt postituse kustutamisele jätkab see ringlemist internetis

automaatselt toimiva jagamisfunktsiooni kaudu, s.o kui suhtlusportaali kasutaja avab

mingi postituse ja seda loeb, siis salvestub see automaatselt tema enda postkasti ning

tegelikult ei ole võimalik ükskord internetti üleslaaditud informatsiooni, mida selle

kasutajad on jaganud, esialgse üleslaadija poolt postituse kustutamisega täielikult

likvideerida, kuna jagatud informatsioon võib jääda alles.

8. VÕS § 127, mille kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui kostja ei oleks

avaldanud hagejate isikuandmeid koos süüdistusega selles, et nad mõlemad tegelevad

isikute röövimisega, ei oleks XXXX perekondlikud suhted õega katkenud ning XXXX

majandustegevuses oleks tõrked jäänud tulemata. Hagejate hingelist valu ja kannatusi

ei ole võimalik enam olematuks teha, kuid vastavalt VÕS § 134 lg 2 kohaselt

isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb

kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta mõistlik rahasumma.

9. Hagejad jätavad mõistliku rahasumma suuruse määramise kohtu otsustada.

Kostja vastuväited

10. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

11. Kostja vastuväidete kohaselt hagejad ja kostja olid head sõbrad ja omavavahelised

suhted olid lähedased ja soojad ning nad veetsid tihtipeale koos vaba aega. 22.11.2014

kella 18 ajal helistas hageja XXXX kostja elukaaslasele ja uuris, kas kostja ja tema

elukaaslane viibivad XXXX kinnistul. Saanud vastuse, et kostja ja tema elukaaslane

on XXXXst juba lahkunud, läksid hagejad sama õhtu, 22.11.2014 kella 22.00 ajal

kostja elukaaslasele kuuluvale kinnistule, kus nad vandaalitsesid, lõhkusid ja

varastasid kostjale ja tema elukaaslasele kuuluvat vara. Lisaks tungisid hagejad sisse

naaberkinnistule ja ka seal jätkasid nad vandaalitsemist ja varastamist. Kõike seda

nägi ja kuulis ja pealt tunnistaja XXXX, kes tuvastas kurjategijate/hagejate

autonumbri KIA reg nr XXXX ning teatas vargusest ja vandaalitsemisest kostjale,

politseile ja teisele kannatanule XXXX. Politsei ja kannatanud (kostja, tema

elukaaslane ning naaber hr XXXX) tuvastasid kinnistule ja juurdepääsutee kraavi

visatud, laialipillatud ja lõhutud seadmed, inventari ja lõhutud uksed ja klaasid.

Seejärel sõitsid kannatanud koos kaaslastega Tallinna, Kadaka 7 hageja XXXXi

töökohta, kuhu ladustati kostja elukaaslase ja naaberkinnistu omanikult varastatud

vara. Järgmise päeva hommikul tunnistasid hagejad kostja, kostja elukaaslase

tunnistajate juuresolekul, et nemad kostja elukaaslasel ja naaberkinnistuse XXXX

vallas XXXX ja XXXXtungisid, ukseklaasi lõhkusid, ukse lahti kangutasid ja

mõlemalt kinnistult vara varastasid ja lõhkusid. Sellised tunnistused on videona üles

võetud, telefonikõnedena salvestatud ning asuvad asitõenditena kriminaalasja toimikus

lk 69-87.

12. Hagejad kirjutasid 23.11.2014.a omakäelise varalise kahju hüvitamise, omavahelise

kompromissi rahalises hüvitamises (edaspidi kompromiss), millega nad tunnistasid

varalise kahju tekitamist ja lubasid tekitatud kahju hüvitada hiljemalt 10.maiks 2015.a.

Antud kompromiss ei ole käsitletav ülestunnistusena varguse ja vandaalistemise

toimumise kohta. See on dokument, millega hagejad lubasid tekitatud kahju 10. maiks

hüvitada summas 1650€ ja kompromissis on märgitud arve number, kuhu vastav

summa kantakse. Kompromissi on heaks kiitnud kostja elukaaslane XXXX. Siinkohal

ei ole ei hagejad ega kostjad kompromissis märkinud, kuidas kostja elukaaslasel

nõudeõigus tekkis, märgitud on vaid, et hagejad nõustuvad XXXX vallas, XXXX

kinnistul tekitatud kahju hüvitama. Antud kompromiss ei ole kriminaalasjas tõendiks,

kuna kahju võis tekkida XXXX kinnistul ka teistele asjaoludel ja korras.

Kompromissis pole ka märgitud, et see oleks konfidentsiaalne ja ilma teise poole

teadmata seda kolmandatele isikutele avaldada ega levitada ei tohi.

13. Hageja on oma täpsustatud haginõudes märkinud, et kostja avaldas sotsiaalmeedias

eelnimetatud kompromissi, mis oli oluliseks tõendiks ja aluseks hagejate

süüdimõistmisel. Kostja vaidleb antud väitele vastu. Hagejate süü oli tõendatud nelja

tõendusmaterjaliga (tunnistaja XXXXpoolt; politsei poolt tehtud uurimistoimingute

alusel, järgmisel päeval kuriteopaigas hageja XXXXülestunnistus ja varastatud vara

kättesaamine

hagejale

XXXX

kuuluvast

ilusalongist)

ning

kriminaalasja

uurimistoimingust, maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuotsusest (1-16-272) ei ole

märgitud, et kostja poolt piiratud levikuga sotsiaalmeedia kanalisse üleslaetud

kompromiss oleks olnud aluseks hagejate süüdimõistmisel. Kohus arvestas hagejate

süüdimõistmisel kõiki kriminaalasjas olulisi tõendeid ja dokumente. Seega on hagejate

väide ebaõige, et kompromiss oleks dokumendiks, mille kohaselt kostja avaldas

delikaatseid andmeid kriminaalasja uurimise käigus ja sellega rikkus ja avaldas süüteo

toimepandud isiku andmeid enne avalikku kohtuistungit.

14. Hagejate väide, et sotsiaalmeedias XXXX kohta käiva kirja ja hagejate poolt

omakäeliselt kirjutatud kompromissi avaldamine 2 tunni ja 30 minuti jooksul oli

kriminaalasjas eriti oluline asjaolu ja sellega rikkus kostja isikuandmete kaitse seaduse

§ 4 lg 2 p 8, millega on keelatud avaldada delikaatseid isikuandmeid, mis on seotud

süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit

või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.

15. Hageja XXXX kohta esitas kostja avalikkust hoiatava teabe, et hageja näol ei ole

tegemist ausa inimesega ja hagejal (XXXX) on kalduvus teha süütegusid. Kostja pidas

vajalikuks sellise hoiatuse sotsiaalmeediasse postitada, kuna hagejate käitumine

kostja, tema elukaaslase ja naaberkinnistu omaniku (XXXX) suhtes oli pahatahtlik,

kiuslik ja kõige vähem meenutas kahetsust oma teo eest.

16. Kostja poolt 4.10.2015.a. hageja XXXX kohta üles pandud hoiatus ja hagejate

omakäeline kompromiss ei olnud hagejat laimava sisuga, kuna selleks ajaks olid

tuvastatud hagejate kuritegelik käitumine kostja ja tema elukaaslase ning

naaberkinnistu omaniku suhtes. Kostja ei laimanud hagejat XXXX ja mitte kuidagi

pole ta avaldanud ühtegi teavet teise hageja XXXX kohta, mistõttu jääb täiesti

arusaamatuks hagejate kohtusse pöördumise alus ja mõte.

17. Hageja XXXX kohta pole kostja mitte mingisugust teavet välja pannud ega

sotsiaalmeedias lekitanud. Kohtuistungil teatas hageja XXXXe, et ta töötab

sotsiaaltöötajana ja ta ei soovi, et tema mainet tumestaks avalikkusele kättesaadav

teave tema kuritegeliku käitumise kohta. Hageja jättis tähelepanuta, et kohtuotsus 1-

16-272 on avaldatud Riigi teatajas ja kättesaadav kõikidele huvilistele.

18. Hagejad ja kostja suhtlesid veel peale hagejate poolt kompromissi koostamist SMS-ide

teel. Oma SMS kirjades kahetses XXXX oma tegu ja palus kostjal varguse ja

vandaalitsemise intsidenti mitte avalikustada. Hageja XXXX muretses oma maine

pärast, mitte oma kuritegeliku käitumise pärast.

19. 2015.a. kevadel muutus hagejate käitumine kostja ja tema elukaaslase suhtes

ähvardavaks ja vägivaldseks. Hagejad tegid politseile avalduse, et kostja koos

tunnistajatega olid neid survestanud ja ähvardanud ning nad olid tunnistuse kirjutanud

kostjale seoses otse vägivalla rakendamisega ähvardades. Hagejad hakkasid kostjat

süüdistama vägivallas ja väljapressimises. Politsei menetles hagejate avaldust, kuid

hagejate survestamine või ähvardamine kostja poolt kinnitust ei leidnud. Need olid

taaskord põhjendamata ütlused.

20. Seejärel

taganesid

hagejad

lõhutud,

rikutud

ja

varastatud

vara

osalisest

kompenseerimisest, teatades, et nemad pole kompromissi ka vabatahtlikult sõlminud.

Hagejad leidsid koos oma lähikondlastega uue meetodi, kuidas kostjat, tema

elukaaslast ja naaberkinnistu omanikku (kannatanut) kiusama, traumeerima,

survestama ja psühholoogiliselt ruineerima hakata. Hagejad, hageja XXXX ema ja isa

sõitsid pidevalt kostja kinnistu juurde viivale teele, jäid seisma kostja maja ees,

pildistasid kostja kinnistut, kõndisid ümber maja ning lõpuks agressiivselt ja

valjuhäälselt sõimasid kostjat ja kostja elukaaslast. Hagejad ja nende lähikondlased

süüdistasid kostjat narkootikumide kuritarvitamises ja lubasid kohe- kohe politsei

kutsuda ja selle narkopesa laiali peksta. Eriti jõhkraks ja kodurahu häirivaks muutus

hagejate ja tema lähikondlaste aprillis/mais 2015, kus siis pea igal päeval pildistati ja

filmiti hagejate poolt kostja elukaaslasele XXXX vallas asuvat kinnistut.

21. Kostja pere oli hageja ja hagejate jõhkrast käitumisest väga häiritud ja nende kodurahu

oli rikutud. Hagejad ja nende lähikondlased terroriseerivad demonstratiivselt kostjat

veel praegugi, sõites ja peatudes kostja elukaaslasele kuuluva kinnistu juures ja

häälekalt mõnitades kostjat.

22. Kostja kokkuleppel XXXXesitas avalduse hagejate tegevuse peale politseile, kus

märgiti, et hagejad ja nende lähikondlased häirivad, ähvardavad ja teadlikult

provotseerivad oma tegevusega nii hr Teesaart kui ka kostja peret. Eriti agressiivne,

pahatahtlik ning intensiivne hagejate ja nende lähikondlaste käitumine tekitas hirmu ja

ebakindluse kostjas ja kostja elukaaslasel. Kostjal on väike laps, keda kostja ei

julgenud enam üksi õue mängima lasta, kuna hagejate agressiivne käitumine võib

lapsele hirmutavalt mõjuda. Kuna hageja XXXX isa on väga hirmutava ja agressiivse

käitumisega, siis terroriseeris/ terroriseerib antud isik kostja peret ka täna veel. Seda

isegi enne Harju Maakohtu kohtuistungit 11.11.2016.a.

23. Kõike eelnevat arvestades, lähtudes hagejate väga agressiivsest ning ähvardavast

käitumisest kostja ja kostja lähedaste suhtes ning soovist vabaneda hirmust ja

õudusest, mis valdas, kui kostja oma maakoju XXXX külla läks, teatas kostja hagejale

(XXXX ), et ta postitab hoiatuse portaali, kui selline survestamine, häirimine ja

provokatiivne käitumine ei lõpe. Hagejad jätkasid kahjuks ka jätkavad) kostja pere

terroriseerimist ja häirimist.

24. Kostja postitas 4.10.2015 kell 9.24 kuni kella 12.16 sotsiaalportaali hageja XXXX

kohta teabe. Postitus oli avaldatud piiratud juurdepääsuga ja kindlat tegevust

(iluteenused) kasutatavasse portaali. Kostja vaidleb hageja haginõudes toodud väitele

vastu, et postitus oli kõikidele huvilistele kättesaadav vähemalt 19 tundi. Hageja on

selle ajavahemiku esitanud ilma seda põhjendamata ja alusetult.

25. Samuti ei leia kostja, et ta oleks hagejate kohta avaldanud laimavat informatsiooni.

Malina Mölder oli oma 22.11.2014.a. toime pandud kuriteo kostja vastu

ülestunnistanud, maksnud ära osa võlguolevast ja kompromissiga kokkulepitud

summast (1000€) ja oli oma edasiste ebaseaduslike jälitustegevustega, moraalse

terroriseerimisega, viinud kostja ja tema pere olukorda, kus kostja leidis, et avalikkust

tuleb sellise isiku eest hoiatada.

26. Kostja pole hageja XXXX kohta üldse mingit teavet avaldanud ja tema kuritegeliku

käitumise kohta teavet edastanud.

27. Kostjale jääb arusaamatuks ja seda pole ka hagejad tõendanud, millist materiaalset või

moraalset kahju hagejad kostja postituse tõttu kandsid?

28. Tõsiseltvõetav ei ole hageja XXXX väide, et tema õde vahetas seoses selle kuriteoga

oma perekonnanime ära. Siin võivad olla hageja XXXX õel hoopis teised kaalutused

(näiteks abiellumine vms). Tõene pole ka väide, et hageja XXXX kaotas postituse

tõttu kliente. Kostja esitab kohtule tõendina OÜ XXXX 2015 majandusaasta aruande,

kus kirjas, et 2015.a. oli ettevõtjale stabiilne aasta. Esimesel aastal suudeti lõpetada

väikese kasumiga.

29. Tõene on see väide, et hagejad on kuriteos süüdi mõistetud ja nad on Kar § 199 lg 2 p

7 ja 8 karistatud.

30. Kostjale mõjus heade peresõprade poolt nende vastu kuriteo sooritamine, hiljem kostja

pere pidev ruineerimine ja terroriseerimine emotsionaalselt laastavalt ja häirivalt.

Kostja ja tema pere on niivõrd häiritud hagejate ja nende lähikondlaste agressiivsest

käitumisest, et kaaluvad mittevaralise nõudega kohtusse pöördumist.

31. Kostja palub jätta hagejate taotlus õiglase hüvitise väljamõistmises rahuldamata ja

menetluskulud hagejate kanda.

Kohtu põhjendused

32. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus

esitatud tõenditega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab,

et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

33. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja avaldas Facebooki suhtlusportaalis

grupis „Eesti iluteenindajate kontaktid/sooduspakkumised klientidele, grupis „petturid

avalikuks“ ja grupis “XXXX inimesed” 4.10.2015 kell 9.24 kuni 12.60 alljärgneva

postituse: „Sooviksin hoiatada inimesi XXXX eest. Tegemist on tüdrukuga, kes pakub

erinevaid iluteenuseid. Samuti on võimalik tüdrukut kutsuda ka koju. Kuid sellejuures

on üks AGA. Preili on käinud nüüd juba teadaolevalt 2 majas röövil. Ohvreid võib ka

olla rohkem. Kahjuks peab tõdema, et neid rööve on ta teinud koos oma ema, isa ning

oma noormehega. Hetkel on uurimisel mõlemad kannatada saanud ohvrid. Kuid preili

väidab, et on Hispaanias kuid tegelikult on Tallinnas shoppamas. Palun olge

ettevaatlikud, keda te oma kodudesse lasete.“ (tlk 29-30). Nimetatud postitusele oli

lisatud hageja XXXX 03.11.2014 kuupäeva kandev alljärgnev omakäeline

ülestunnistus;.“ Mina XXXX(isikukood XXXX), dok nr XXXX ja XXXX, isikukood

XXXX, dok nr XXXX viibisime 22. november kell 22.00 võõral territooriumil

aadressil XXXX XXXX vald XXXX küla XXXX, kus omastasime võõrast vara.

Kahetseme enda tegu. Samuti viibisime samal eesmärgil aadressil XXXX XXXX vald

XXXX küla XXXX, mida samuti kahetseme. Oma tegevusega põhjustasime varalise

kahju, aadressil XXXX, majas laamendamisega„ (tlk 32).

34. Hagejad leiavad, et hagejate delikaatsete isikuandmete täielik avaldamine negatiivses

kontekstis toimus ajal, mil käis veel kriminaalasja eeluurimine ja mingeid

menetluslikke otsuseid veel langetatud ei olnud. Hagejate hinnangul kostja rikkus

hagejate õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele õigusvastaselt nende

täpsete isikuandmete õigustamatu avaldamisega ja sellega, et ta väitis neid olevat

kuriteos süüdi enne, kui selle kohta oli olemas jõustunud kohtuotsus. Hagejatel tuli

korduvalt oma tuttavatele ja sugulastele selgitada koos postitusega avaldatud

omakäelise dokumendi –nn. „ülestunnistuse“ koostamise asjaolusid ja neile esitatud

tegeliku kahtlustuse sisu. Ühele sugulastest – XXXXõele XXXX– avaldas oma venna

täielike isikuandmete avaldamine kontekstis, mis seostas venda kuritegevusega, sellist

negatiivset mõju, et ta järgnevalt vahetas perekonnaseisuametis oma nime, et teda ei

saaks seostada nn. “kurjategijast vennaga“ ühise perekonnanime kaudu. XXXXmõjus

selline ühe perekonnaliikme avalik lahtiütlemine temast äärmiselt frustreerivalt,

suhtlus õega ei ole siiani taastunud.

35. Hagejad leiavad samuti, et kostja avaldas hagejate täielikud isikuandmed avalikus

suhtlusportaalis, sealhulgas suhtlusportaalis, mida hageja XXXX kasutab oma

majandustegevuses, koos väitega, et XXXXi näol on tegemist isikuga, kes kasutab

teenuste osutamist klientidele nende kodudes kuritegude sooritamiseks. Selline väide

ei vastanud absoluutselt tõele ja oli vastuolus kriminaalasjas nr. 2-16-272 sel ajal

kahtlustusena esitatud faktiliste asjaoludega. Hagejale XXXXile ei ole kunagi esitatud

süüdistust selles, et ta on klientidele töö tegemise ettekäände all sooritanud mingeid

süütegusid nende klientide suhtes. Kostja avaldas suhtlusportaalis, et hagejate näol on

tegemist röövi toimepanijatega. Hagejatele ei ole mitte kunagi esitatud süüdistust

röövimises. Kriminaalasjas nr. 1-16-272 praeguseks seadusjõustunud otsusega

mõisteti hagejad süüdi KarS 199 lg 2 p 7,8 järgi, milline kvalifikatsioon kirjeldab

salajast vargust, mitte aga röövimist. Järelikult olid kostja poolt suhtlusportaalis

facebook avaldatud andmed ebaõiged ja eksitavad. Kostja poolt avaldatud andmed

suhtlusportaalis, mida hageja XXXX kasutas oma majandustegevuses reklaami

tegemiseks, mõjutas tugevasti hageja XXXXi majandustegevust, kuivõrd postitusele

järgnesid kommentaarid stiilis“ sellise iluteenindaja teenuseid me küll ei vaja“.

36. Kostja väitel ei ole ta õigusvastaselt käitunud. Kostja arvates kostja poolt

suhtlusportaalis Facebook 4.10.2015.a. hageja XXXXi kohta üles pandud hoiatus ja

hagejate omakäeline kompromiss ei olnud hagejat laimava sisuga, kuna selleks ajaks

olid tuvastatud hagejate kuritegelik käitumine kostja ja tema elukaaslase ning

naaberkinnistu omaniku suhtes. Kostja ei laimanud hagejat XXXXit ja mitte kuidagi

pole ta avaldanud ühtegi teavet teise hageja XXXXkohta. Antud kompromissi näol oli

tegemist kokkuleppega, mille kohaselt hagejad tunnistasid kahjunõuet ja kohustusid

selle tasuma (1650 eurot) hiljemalt 10. maiks 2015. Kostja ei nõustu hageja

seisukohaga, et sellist kompromissi saab käsitleda ISK § 4 lg 1 p 8 järgi

delikaatseteks isikuandmeteks, mida avaldada ei tohi.

37. Hagejad nõuavad kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hagejate kahju hüvitamise

nõude õiguslikuks aluseks saab esitatud asjaoludel olla esmalt VÕS § 1043. VÕS §

1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. Hagejate nõude rahuldamise üldise eeldusena peab

hageja tõendama esmalt kostja käitumise õigusvastasuse, endale kahju tekkimise ning

põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Nende eelduste tõendamisel vabaneb kostja

VÕS § 1050 lg 1 järgi vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi

või esineb õigusvastasust välistav asjaolu.

38. Hagejad tuginevad VÕS § 1046 lg-le 1, mille kohaselt isiku nime või kujutise

õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse rikkumine või muu isikliku õiguse

rikkumine on õigusvastane ja VÕS § 1045 lg 1 p 7, mille kohaselt kahju tekitamine on

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva

käitumisega. Viidatud sätte tähenduses peetakse silmas mis tahes õigusnormi, millest

tuleneb kahju tekitanud isikule kohustus tehta teatud tegu või hoiduda teatava teo

tegemisest. Sama sätte lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega

kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud

kannatanud kaitsmine sellise kahju tekitamise eest. Seega on seadusest tuleneva

kohustuse rikkumine seatud sõltuvusse rikutud sätte kaitse-eesmärgist, st igal

konkreetsel juhul tuleb analüüsida, kas hageja kaitsmine ja temale tekkinud kahju

ärahoidmine oli kotja rikutud sätte (kaitsenorm) eesmärgiks.

39. Hagejad tuginevad Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg 1 p 8, § 5 ja § 10 lg 1.

Hagejad leiavad, et kostja on avaldanud hagejate delikaatseid isikuandmeid

negatiivses kontekstis ajal, mil käis veel kriminaalasja eeluurimine ja mingeid

menetluslikke otsuseid veel langetatud ei olnud. Hagejate hinnangul kostja rikkus

hagejate õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele õigusvastaselt nende

täpsete isikuandmete õigustamatu avaldamisega ja sellega väitis neid olevat kuriteos

süüdi enne kui selle kohta oli olemas jõustunud kohtuotsus.

40. Kostja väidetav õigusrikkumine on kvalifitseeritav VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja p 7 ning lg

3, § 1046, § 1049 ja § 1050 järgi. Seaduseks, millest tuleneva kohustuse rikkumisega

kahju tekitamine võib olla õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi, saab olla

eelkõige IKS, mis reguleerib isikuandmete avalikustamist (vt ka Riigikohtu 20. juuni

2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 13). Riigikohus on leidnud, et isegi kui

andmete avalikustamisel ei ole rikutud IKS-i nõudeid, st kui andmete avaldamine ei

olnud õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 mõttes, võib see ikkagi rikkuda

kannatanu isikuõigusi ning olla õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 või § 1047

alusel (Riigikohtu 20. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 13).

41. IKS § 4 lg 1 kohaselt isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava

füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed

on. Isikuandmeteks on IKS § 4 lg 1 järgi ka isiku ees- ja perekonnanimi ja isikukood.

Isiku kohta käivad andmed süüteo toimepanemise kohta enne avalikku kohtuistungit

või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist loetaks IKS

§ 4 lg 2 p 8 järgi delikaatseteks isikuandmeteks.

42. Kohus leiab, et kostja avaldades, et hagejad on toime pannud kuriteo ja avaldades

hageja XXXXi omakäelise ülestunnistuse õigusrikkumise toimepanemise kohta enne

kui selle kohta oli olemas jõustunud kohtuotsus, on avaldanud § IKS § 4 lg 2 p 8

tähenduses delikaatseid isikuandmeid hagejate kohta. Kohus ei nõustu kostja

seisukohaga, et hageja XXXX ülestunnistuse näol oli tegelik vaid tsiviilõigusliku

kokkuleppega kahju hüvitamiseks.

43. Järgnevalt tuleb kohtul analüüsida, kas hagejate delikaatsete isikuandmete

avaldamiseks suhtlusportaali Facebook gruppides “petturid avalikuks”, “Eesti

iluteenindajate kontakt/sooduspakkumised klientidele” ja „XXXX inimesed“ oli

õiguslik alus ja kas see kahjustab ülemääraselt hagejate õigustatud huvi.

44. IKS § 5 järgi on isikuandmete töötlemine iga isikuandmetega tehtav toiming, muu

hulgas avaldamine. Isikuandmete töötlemise põhilised reeglid (põhimõtted) on

sätestatud IKS §-s 6. Muu hulgas võib isikuandmeid IKS § 6 p 2 järgi koguda üksnes

määratletud ja õiguspärase eesmärkide saavutamiseks ning neid ei või töödelda viisil,

mis ei ole andmetöötluse eesmärkidega kooskõlas (eesmärgikohasuse põhimõte). IKS

§ 6 lg 3 järgi võib isikuandmeid koguda vaid ulatuses, mis on vajalik eesmärkide

saavutamiseks (minimaalsuse põhimõte). IKS § 6 l 4 järgi võib isikuandmeid muudel

eesmärkidel kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal

(kasutamise piiramise põhimõte).

45. Üldjuhul on isikuandmete töötlemine lubatud IKS § 10 lg 1 järgi üksnes

andmesubjekti nõusolekul. Sellest reeglist sätestab erandi IKS § 11 lg 2, mille

eesmärgiks on vältida sõnavabaduse ülemäärast piiramist. Selle sätte järgi võib

isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja

avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas

ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada

andmesubjekti õigusi. IKS § 11 lg-s 2 sätestatud erand (isikuandmete avaldamine

andmesubjekti nõusolekuta) on rakendatav seega juhul, kui koos esinevad kõik

viidatud sättes nimetatud kolm tingimust: avalikustamiseks on ülekaalukas avalik

huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning andmesubjekti ei

kahjustata ülemäära.

46. Kohus leiab, et käesoleval juhul puudus IKS § 11 lg 2 tähenduses ülekaalukas avalik

huvi avaldada andmeid hagejate poolt toime pandud õigusrikkumiste kohta enne

hagejaid süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumist. Hagejate näol ei ole tegemist selliste

ühiskonnale ohtlike kurjategijatega, kellest tuleks ilmtingimata avalikkust teavitada

sotsiaalmeedia vahendusel. Seega on käesoleval juhul kostja pool VÕS § 1045 lg 1 p

7 ja lg 3 tähenduses õigusvastase isikuandmete avaldamisega.

47. Lisaks eelnevale leiab hageja XXXX, et kostja avaldas hagejate täielikud isikuandmed

avalikus suhtlusportaalis, mida hageja XXXX kasutab oma majandustegevuses koos

väitega, et XXXX näol on tegemist isikuga, kes kasutab teenuste osutamiseks

kliendele nende kodudes kuritegude sooritamiseks. Kommentaarides väitis kostja, et

hageja XXXX, olles iluteenuse pakkuja, käib seda tööd tellimuste alusel tegemas

klientide kodus, kasutades nende koju pääsemist selleks, et neid oma kodus röövida.

48. Hageja XXXX on tuginenud oma nõude õigusliku alusena VÕS § 1047 lg 1, mille

kohaselt isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema kohta ebaõigete

andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava

avaldamisega on õigusvastane.

49. VÕS § 1047 lg 1 järgi on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus-või

kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete

avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega

õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud andmete avaldamisel andmete

ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Kooskõlas VÕS §

1047 lõikega 2 loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult

kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud

asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 3 näeb ette, et hoolimata VÕS § 1047 lg 1

ja 2 sätestatust ei loeta andmete avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul,

kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis

andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise astmele.

Eeltoodust tuleneb, et VÕS § 1047 järgi kannab ebaõigete andmete avaldamise eest

vastutust andmete avaldaja. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete

kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-05 p 25).

Mõistet „avaldamine“ tuleb sisustada konkreetse tsiviilasja raames tuvastatud

asjaolude alusel. Käesoleval juhul on andmete avaldamine toimunud veebilehe

“facebook.com”

suhtlusportaalis

gruppides

“Eesti

iluteenindajate

kontakid/sooduspakkumised klientidele”, “petturid avalikuks” ja “XXXX inimesed”.

Seega on kostja avaldajaks.

50. Vaidlust pole selle üle, et kostja poolt Facebooki suhtlusportaalis grupis „Eesti

iluteenindajate kontaktid/sooduspakkumised klientidele“, grupis „petturid avalikuks“

ja “XXXX inimesedavaldatud avaldatud postitus: “Sooviksin hoiatada inimesi

XXXXeest. Tegemist on tüdrukuga, kes pakub erinevaid iluteenuseid. Samuti on

võimalik tüdrukut kutsuda ka koju. Kuid sellejuures on üks AGA. Preili on käinud

nüüd juba teadaolevalt 2 majas röövil. Ohvreid võib ka olla rohkem. Kahjuks peab

tõdema, et neid rööve on ta teinud koos oma ema, isa ning oma noormehega. Hetkel

on uurimisel mõlemad kannatada saanud ohvrid. Kuid preili väidab, et on Hispaanias

kuid tegelikult on Tallinnas shoppamas. Palun olge ettevaatlikud, keda te oma

kodudesse lasete.“ (tlk 29-30) sisaldab faktiväiteid. Faktiväide on põhimõtteliselt

kontrollitav, selle tõesus ja väärtus on kohtumenetluses tõendatav. Kohus märgib, et

avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena nagu kostja mõistliku inimese arusaama

järgi üldsusele avaldas.

51. Kohus leiab, et lähtudes faktiväidete avaldamise viisist ja kontekstist pidi mõistlik

inimene aru saama, et kostja avaldas Facebooki suhtlusportaalis grupis „Eesti

iluteenindajate kontaktid/sooduspakkumised klientidele“, grupis „petturid avalikuks“

ja grupis „XXXX inimesed“ 4.10.2015 kell 9.24 kuni 12.60 postituses järgmised

faktiväiteid: XXXX on iluteenuse pakkuja, kes klientide kodus iluteenust pakkudes,

röövib kliente. Kuivõrd tegemist on faktiväitega, siis lasub kostjal kohustus tõenda

nimetatud faktiväite tõelevastavust. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et

nimetatud faktiväide vastab tõele. Asjaolu, et hageja XXXX on süüdi mõistetud

varguse toimepanemises, et tõenda kostja poolt esitatud väidet, et hageja XXXX on

toime pannud röövi kliendi kodus iluteenust osutades. Seega on kostja avaldanud

ebaõige faktiväite. Kohus leiab, et kostja poolt eelnimetatud ebaõigete faktiväidete

avaldamine on VÕS § 1047 lg 2 ja 3 järgi õigusvastane kuna tõendamist pole leidnud

asjaolu, et kostjal oli eelnimetatud ebaõige faktiväite avaldamiseks õigustatud huvi või

kostja on kontrollinud avaldatud asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku

rikkumise astmele. Kostja vastuväidete kohaselt hagejad tungisid kostja elukaaslasele

kuuluvale kinnistule, kus nad vandaalitsesid, lõhkusid ja varastasid kostjale ja tema

elukaaslasele kuuluvat vara, hagejad kirjutasid 23.11.2014 omakäelise varalise kahju

hüvitamise, millega nad tunnistasid varalise kahju tekkimist ja lubasid tekitatud kahju

hüvitada hiljemalt 10. maiks 2015. Kostja vastuväidetest ega kohtule esitatud

tõenditest ei nähtu, et hageja oleks iluteenuse pakkujaks, käib seda tööd tegemas

klientide kodudes ning paneb toime klientide kodudes röövimisi. Seega on tegemist

kostja poolt õigusvastaselt ebaõigete andmete avaldamisega.

52. Järgnevalt tuleb kohtul anda hinnang hagejate mittevaralisele nõudele. Hagejad

nõuavad kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Hagejad leiavad,

et hagejatele kostja õigusvastase postitusega tekitatud kahju kujutab mittevaralist

kahju kahjustatud isikule tekitatud hingelise valu ja kannatuste näol. Hagejad leiavad,

et hagejatele mõjusid stressitekitavalt, s.o. hingelist valu ja kannatusi tekitavalt

postituse anonüümsete negatiivsete kommentaaride hulk ja lähedaste ärevad pärimised

ja avaldused. Hageja XXXX perekondlikud sidemed oma lähisugulase- õega-

katkesid, ega ole taastanud. Hageja XXXX tajus tagasilööki majandustegevuses-

järsku klientide hulga vähenemist. Vähesel määral on jätkunud meeldetuletused ja

päringud kostja postituses avaldatud süüdistuse kohta XXXXi klientide poolt kuni

tänaseni päevani, kui keegi postituse kasutajatest selle uudise jälle avaldab.

53. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, mille ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 järgi

kuulub hüvitamisele ka mittevaraline kahju. VÕS § 128 lg 5 järgi mittevaraline kahju

hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS §

134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema

tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas au teotamisest,

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule

mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

54. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja avaldades, et hagejad on toime pannud

kuriteo enne kui selle kohta oli olemas jõustunud kohtuotsus, on avaldanud § IKS § 4

lg 2 p 8 tähenduses delikaatseid isikuandmeid hagejate kohta ja on sellega rikkunud

õigusvastaselt hagejate õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Samuti

on kohus tuvastanud, et kostja on avaldanud õigusvastaselt ebaõige faktiväite, et

XXXX on iluteenuse pakkuja, kes klientide kodus iluteenust pakkudes, röövib kliente.

Kohtu hinnangul on eelnimetatud delikaatsete isikuandmete ja ebaõigete faktiväidete

näol tegemist hagejate au ja väärikust kahjustavata väidetega ja hagejatele on

tekkinud nende avaldamisega hingelist valu. Hingeliste kannatuste olemasolu

eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka nende põhjuslik seoses kostja poolt

avaldatuga (VÕS § 127 lg 4). Kostja on oma õigusvastase käitumisega hagejatele

põhjustatud mittevaralise kahju tekkimises süüdi. Kostja on käitunud hageja kohta

hagejate delikaatsete isikuandmete vähemalt hooletult (VÕS § 104 lg 3). Kostja ei

ole tõendanud, et nimetatud rikkumine oleks subjektiivselt vabandatav.

55. Hagejate mittevaralise nõude lahendamisel lähtub kohus sellest, et hagejad XXXX ja

XXXXmittevaralise kahju nõude alusena tuginenud VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja § IKS § 4

lg 2 p 8 sätestatud keelule delikaatsete isikuandmete avaldamise kohta ja hageja

XXXX on tuginenud täiendavalt enda mittevaralise kahju nõude alusena VÕS § 1045

lg 1 p 6 ja 1047 lg 1 alusel tema majandus-ja kutsetegevusse sekkumisele. Kohus

märgib, et hageja on menetluse käigus oma hagiavaldust täpsustanud, sh on hageja

ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude tagasi võtnud. Täpsustatud hagiavalduses

on hageja XXXX tuginenud sellele, et õigusvastaselt ebaõigete faktiväidete

avaldamisega on kostja sekkunud tema majandus- ja kutsetegevusse ja hagejal on

sellega seoses vähenenud potentsiaalsete klientide arv. Hageja XXXX ei ole

tuginenud sellele, et kostja poolt avaldatud ebaõigete faktiväidetega on rikutud tema

isikuõigusi, st teotatud tema au ja väärikust. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 5 lg-le

1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

56. Kohus leiab, et hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.

Kohtu hinnangul ei pea iga õigusvastase käitumisega tekkinud hingelistele kannatusele

järgnema mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine kahjustatud isiku kasuks.

Käesoleval juhul on kostja hagejate poolt allkirjastatud ülestunnistuse avaldamisega

suhtlusportaalis Facebook küll rikkunud IKS § 8 lg 2 p 8 sätestatud keeldu, kuid

kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on 18. märts 2016 Pärnu Maakohtu otsusega

kriminaalasjas nr 1-16-272 hagejad mõistetud süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi

ja süüdistuste kohaselt 22. novembril 2014 kella 22.00 paiku XXXX ja XXXXtungisid

välisukse klaasi lõhkumise teel sisse XXXX vallas XXXX kinnistul asuvasse XXXXi

kuuri, kust varastasid esemeid väärtusega 2525 eurot ja XXXX vallas XXXX külas

XXXXasuvasse XXXXsuvilasse, kus varastasid kokku esemeid väärtusega 785 eurot

(lk 64-69). Seega on hagejad süüdi mõistetud kuriteos, mille toimepanemise kohta

allkirjastatud ülestunnistuse on kostja suhtlusportaalis Facebook avaldatud. Kohtu

hinnangul süüteo toimepanemise kohta enne otsuse langetamist andmete avaldamise

näol olukorras, kus hagejad on hilisemalt kohtu poolt nimetatud kuriteo

toimepanemises süüdi mõistetud, ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis õigustaks

kostjalt hagejate kasuks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise. Olukord võiks

olla teistsugune kui hagejad oleksid nimetatud kuriteo toimepanemises õigeks

mõistetud.

57. VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse

rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud

isikusse pärast rikkumist. Kohus on tuvastanud, et kostja avaldas eelnimetatud

postitused

Facebooki

suhtlusportaalis

grupis

„Eesti

iluteenindajate

kontaktid/sooduspakkumised klientidele“, grupis „petturid avalikuks“ ja grupis

„XXXX inimesed“ 4.10.2015 kell 9.24 kuni 12.60, seega oli postituse avaldamise

kestus 2 tundi ja 30 minutit. Vaidlust pole selle üle, et kostja võttis postituse maha

pärast seda kui tema poole pöördus vastav politseiametnik. Seega ei olnud postituse

avaldamise kestus kuigi pikk ja kostja on ise oma postituse Facebookist maha võtnud.

Vaidlust pole ka selle üle, et hageja XXXX ja kostja olid varasemalt head sõbrad ja

omavahelised suhted oli lähedased ning nad veetsid tihipeale koos vaba aega. Poolte

suhted halvenesid pärast hagejate poolt kostja elukaaslasele kuuluva vara varastamist.

Kostja on selgitanud, et enne tema poolt nimetatud postituse avaldamist hageja XXXX

ja tema vanemad hakkasid kostjat, tema elukaaslast ja naaberkinnistu omanikku (teist

kannatanut) kiusama ja psühholoogiliselt ruineerima. Kohtuistungil tunnistajana üle

kuulatud XXXXütluste kohaselt XXXX vanemad käisid suvel üle paarikümne korra

tema aia taga pildistamas ja autonumbreid üles kirjutamas. Käisid ähvardamas, et

peab raha tagasi maksma või muidu panevad maja põlema, teevad lapsele liiga.

Tunnistaja on selgitanud, et XXXX vanemad on käinud XXXXja tema elukaaslase

juures ähvardamas ja neile on sõnumeid saadetud. XXXX on korra ähvardamas käinud

ja ülejäänud korrad on vanemad käinud ( lk 176 ja 176 pöördel). Seega tuleb kohtu

hinnangul mittevaralise kahju hüvitamisel lähtuda ka sellest, kuidas on hageja XXXX

Mölder enne kostja poolt Facebookis postituse avaldamist käitunud. Hageja XXXX ja

tema vanemad on enne kostja poolt Facebookis postituse tegemist kostjat ja tema

perekonnaliiget nn. kiusanud. Olukorras, kus isik on pannud kostja elukaaslase suhtes

toime õigusvastase teo (vargus) ja on tekitanud viimasele varalise kahju, selle asemel,

et kahju hüvitada, hakkas hoopis koos oma vanematega kostjat ja tema elukaaslast

kiusama. Kostja on kohtuistungil kinnitanud, et eelnimetatud postituse Facebookis

avaldamist kahetseb ja on aru saanud enda valest käitumisest. Seega kohtu hinnangul

ei ole käesoleval juhul kostja poolt hageja XXXX kohta õigusvastaselt delikaatsete

isikuandmete avaldamisega tekitatud kahju eest mittevaralise kahju väljamõistmine

põhjendatud.

58. Kostja XXXXoma märkinud, et seoses kostja poolt avaldatud “Ülestunnistusega” seos

on temal katkenud perekondlikud sidemed oma õega XXXXja tema õde

XXXXavaldas hageja XXXXtäielike isikuandmete avaldamine kontekstis, mis seostas

venda

kuritegevusega,

sellist

negatiivset

mõju,

et

ta

järgnevalt

vahetas

perekonnaseisuametis oma nime, et teda ei saaks seostada nn. kurjategijast vennaga

ühe perekonnanime kaudu. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja XXXX, kes on

XXXX ema, on andnud järgmisi ütluseid: Peale XXXX on minul veel lapsi ja need on

XXXX, XXXX, XXXXja XXXX. Lastel oli kõigil üks perekonnanimi-XXXX.

XXXX ei ole enam sama perekonnanimi. See on alates 2016. jaanuarist. XXXX

vahetas perekonnanime ära, kuna ta tahab karjääri teha ja talle ei sobi see

perekonnanimi. Perekonnanimi ei sobi, kuna üks on vang ja teine on varas. Minu

vanem poeg on vanglas ja väidetavalt on XXXX varas, kuid XXXX otseselt nime ei

öelnud. See sündmus, miks XXXX vargaks peab on juhtum XXXX ja XXXX/.. /

XXXX ja XXXX hästi läbi. Kui olid minu ema matused 29.10.2016, siis ei märganud

mingeid tõrkeid XXXX, XXXX ja XXXX vahelises suhtlemises. Minule ei olnud

pärast seda postitust juttu, et XXXX ja XXXX omavahel ei suhtle” (lk 176). Kohus

leiab, et tunnistaja XXXX ütlustega ei ole tõendatud hageja väide, et hageja XXXX

suhted oma õega on pärast kostja poolt eelnimetatud postituse avaldamist halvenenud

ja, et XXXX õde XXXX vahetas ära oma perekonnanime seoses kostja poolt

eelnimetatud postituse avaldamisega. Tunnistaja ütlustes võib järeldada, et tema tütre

Siiri perekonnanime vahetus on seotud pigem sellega, et tema 2 venda on toime

pannud kuritegusid ja ta ei soovi, et teda avalikkus tunneks perekonna Sooveere

liikmena.

59. Seega kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul kostja poolt hageja XXXX kohta

õigusvastaselt

delikaatsete

isikuandmete

avaldamisega

tekitatud

kahju

eest

mittevaralise kahju väljamõistmine põhjendatud.

60. Hageja XXXX soovib mittevaralise kahju hüvitamist VÕS § 1047 lg 1 alusel seoses

tema majandus-ja kutsetegevusse sekkumisega. Hageja XXXX väidete kohaselt tajus

ta tagasilööki majandustegevuses- järsku klientidega hulga vähenemist. Vähesel

määral on jätkunud meeldetuletused ja päringu kostja postituses avaldatud süüdistuse

kohta XXXX klientide poolt kuni tänaseni päevani, kui keegi postituse kasutajatest

selle uudise jälle avaldab. Kohus leiab, et juhul kui seoses kostja poolt õigusvastaselt

ebaõigete faktiväidete avaldamisega kaotas hageja XXXX kliente ja see mõjutas

XXXX majandustegevust, saaks hageja XXXX VÕS § 1047 lg 1 alusel seoses tema

kutse- ja majandustegevusse sekkumisega nõuda kostjalt varalise kahju hüvitamist.

VÕS § 134 ei näe ette VÕS § 1047 lg 1 alusel isiku majandus- ja kutsetegevusse

sekkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kuigi hageja XXXX on väitnud,

et kostja postitus mõjutas tema majandustegevust ja ta tajus tagasilööke

majandustegevuse, st järsku klientide hulga vähenemist, siis kohtule esitatud hagejale

XXXX kuuluv OÜ XXXX tegevusaruandest nähtuvalt oli 2015 aasta näol stabiilse

aastaga. Esimesel majandusaastal suudeti lõpetada väikese kasumiga. Müügituluks

kujunes 3 997 eurot (lk 148). Seega ei nähtu hagejale XXXX kuuluva OÜ

XXXX2015. majandusaasta aruandest, et oleks aset leidnud märkimisväärne klientide

hulga vähenemine ja tagasilangus majandustegevuses. Seega leiab kohus, et ka

eelnimetatud alusel ei ole hageja XXXX kasuks kostjalt mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmine põhjendatud.

61. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõue

rahuldamata.

62. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid

hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus lahendis

neid ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

63. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

TsMS § 162 lg-st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud menetluskulud. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st

1 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse

tõttu tekkinud vajalikud menetluskulud. Kuivõrd hagejate nõue mittevaralise kahju

hüvitamiseks jättis kohus rahuldamata, siis tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hagejate

mittevaralise kahju hüvitamise nõudega seotud menetluskulud hagejate kanda.

64. Kohus määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja

jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik