4-16-7182/48 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

4-16-7182

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2017. a Haapsalu kohtumaja

Väärteoasja number

4-16-7182

Kohtunik

Istungisekretär

Piia Jaaksoo

Kersti Särgava, Gerda Raidla

Väärteoasi

Marko Tisler kaebus PPA Lääne Prefektuuri Kärdla

politseijaoskonna 19.09.2016 otsusele väärteoasjas nr

2390,16,000407, mille kohaselt karistati M.Tisler`it

Relvaseaduse § 891 lg 1 järgi rahatrahviga 70 trahviühikut s.o

280 eurot

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Marko Tisler, isikukood 37105090227,

elukoht Lõokese 8 Käina Hiiu maakond, Eesti Vabariigi

kodanik, emakeel eesti keel, telefon 5065330, e-post:

luigebaar@hot.ee, töökoht OÜ Aadupoisid, karistamata

Kaitsja Meelis Tomson, Keila Õigusbüroo OÜ, postiaadress

Pae 21 Keila, e-post: tomsonmeelis@gmail.com

Kohtuväline menetleja PPA Lääne Prefektuur Kärdla

politseijaoskond, asukoht Sadama 26 Kärdla, e-post:

laane@politsei.ee, esindaja Mihkel Karjamaa

RESOLUTSIOON

1. VTMS § 150 lg 1 alusel tühistada PPA Lääne Prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 19.09.2016

otsus väärteoasjas nr 2390,16,000407, kuna otsuse on teinud ebaseaduslik menetleja ja lõpetada

Marko Tisler suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Rahuldada osaliselt taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks ja hüvitada Marko

Tisler`ile riigieelarve vahenditest valitud kaistjale makstud tasu 470 (nelisada seitsekümmend)

eurot.

3. Edastada kohtuotsus M.Tisler`ile, kaitsjale ja PPA Lääne Prefektuuri Kärdla politseijaoskonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

4-16-7182

Kaevatav otsus

PPA Lääne Prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 19.09.2016.a otsusega väärteoasjas nr

2390,16,000407 karistati Marko Tisler`it järgmise rikkumise eest – 18.06.2016 täpselt tuvastamata

kellaajal Jausa külas Emmaste vallas Hiiu maakonnas jättis teemale kuuluva laetud vintraudse püssi

Howa Model 1500 nr B327291 jahikantslisse oma alaealise poja Marken Tisleri valdusesse, kes ei

oma relvaluba ja ise lahkus jahikantslist.

Rikutud õigusnorm Relvaseaduse § 45 lg 4 p 1, § 45 lg 1.

Väärteo kvalifikatsioon Relvaseaduse § 891 lg 1.

Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud Marko Tislerit Relvaseaduse § 891

lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühikut s.o 280 eurot.

Kaebus

M.Tisler esitas kohtule kaebuse /tl 2-7/, milles vaidlustab otsuse täies ulatuses. Puuduvad tõendid, et

tegemist oli tulirelva või laskemoonaga. Kohtuväline menetleja oleks pidanud tuvastama esmalt, kas

tegu oli tulirelvaga või relvataolise esemega. Kehtiv õigus ei võimalda tunnistajate ütlustega

tõendada, et tegu oli tulirelvaga ja tunnistajate ütlustega pole võimalik ka kindlaks teha, kas tegu oli

päris padruniga (laskemoonaga) või mitte. Relvamakett ja tulirelv ongi väliselt ära vahetamiseni

sarnased, tulirelv ja laskemoon oleks tulnud saata ekspertiisi.

Vaatamata sellele, et algselt võttis isik süü omaks, peavad olema tõendid selle kohta, et tegu oli

tulirelvaga. Kaebuse esitaja ei pea ise tõendama oma süütust.

Oluliselt on rikutud väärteomenetlusõigust, sest kohtuväline menetleja ei võimaldanud M.Tisleril

toimikuga tutvuda.

Kaebuse esitaja taotleb tühistada väärteootsus ja lõpetada väärteomenetlus täies mahus.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja leidis /tl 18/, et väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistajate ütlustega ja

neile lisatud fotodega jahikantslis olevast relvast, samuti menetlusaluse isiku ütlustega.

Kohtuväline menetleja jäi otsuses eitatud juurde.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja

ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja

väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik

on selle toimepanemises süüdi.

Kohus uurib, kas M.Tisler on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teo.

M.Tisler kohtuistungil end talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, öeldes,

et jahikantslis ei olnud tema jahirelv vaid see oli relvamakett, mis oli paar kuud tagasi koos isaga

pojale tehtud, et poeg saaks trenni teha. M.Tisler väitis, et endal ei olnud kaasas Howa (pojal oli

selle makett) vaid Sako. Selle relvamaketiga pauku ei saanud teha, toru oli kinni, päästik tegi ainult

klõps, oli lukutaoline ese, millel puudus lööknõel, padrun ei mahtunud rauda.

M.Tisler on tunnistanud, et õhtul kümne paiku läks koos pojaga, kes on 14-aastane, pukki jahile, ise

õhtul hiljem läks teise pukki kaamerat kontrollima ja sigu vaatama. Poeg helistas ja ütles, et politsei

ja keskkonnainspektor on kohal. Läks sinna tagasi, kuhu poeg jäi.

Tunnistajate I.Lepamets ja V.Varblane sõnade kohaselt teostasid nad koos öösel kontrolli,

kontrollisid Jausas jahikantslit, seal oli Marken Tisler.

I.Lepamets - jahikantslis oli veel vintraudne püss, optilise sihikuga relv, relvalukk oli kinni ja

noormehel oli vöö peal padrunitasku koos padrunitega. Marken Tisler avas relvaluku ja sealt tuli

välja padrun, seega oli tegemist laetud relvaga. Marken Tisler selgitas, et isa oli läinud teise

jahikantslisse kaamerat kontrollima ja jättis tema sinna. Relva kontrollimisel selgus, et relv oli

4-16-7182

laetud, üks padrun oli seal sees. Et relv laetud oli, sellest ei teadnud keegi mitte midagi, see oli

Marken Tisleri jaoks üllatus. Marken Tisler helistas isale ja Marko Tisler tuli kohapeale. Kohale tuli

ka teine poltisepatrull. Viljar Varblane pildistas seal, tema oli kaasas teostamas jahiseaduse kontrolli.

Politseiametnik Marko Kallas fotografeeris jahikantslit, relva ja padruneid. Selle relva kontrollimisel

selgus, et selle relva ja jahiloal olevad numbrid kattusid ja see relv kuulus Marko Tislerile.

V.Varblane – tegemist oli jahikantsliga, seal on jahipiirkond, siis oli igati arusaadav, et noormees

tegeles tema nägemuse järgi jahiga. Seal oli ka jahirelv, mis oli laetud, lukk oli kinni. Käskis avada

luku ohutuse eesmärgil. Marken Tisler avas luku, lukuga koos liikus pesast padrun välja. Siis jäi

relv seina äärde. Marken Tisler selgitas, et isa oli korraks ära läinud, helistas isale. Külmutas

olukorra nagu see oli. Tema silmis oli see jahiseaduse rikkumine, kuna noormees oli jäetud

jahirelvaga üksi. Oli igati arusaadav, et tegemist oli jahirelvaga, see ei olnud makett. Tegi ka fotod

jahikantslist, kus on näha ka jahirelv, relvas oli kuul, see on fotol näha /VTT tl 4-6/. Marko Kallas

tuli sinna ja võttis menetluse üle. Kui politsei oli menetluse peaaegu lõpuni vinud, siis vestles Marko

Tisleriga, kes esitas talle kõik jahipidamise õigust andvad dokumendid, milleks oli suuruluki

jahiluba, relvaluba, kehtiv jahitunnistus ja suuruluki laskekatse tunnistus. Marko Tisler väljendas end

väga selgelt, et tema oli jahil ja ütles ka talle, et oli korraks ära läinud. Tegi esitatud dokumentidest

fotod. V.Varblane esitas need fotod ka kohtule /tl 37/.

Tunnistaja Marko Kallas sõnade kohaselt oli tööl, teadis, et Lepamets ja Varblane kontrollivad

jahimehi. Lepamets helistas öösel ja palus abi – olukorra kirjeldus – alaealine Marken Tisler üksi

jahikantslis ja tema juures oli jahirelv. Kui kohale jõudsid, oli Marko Tisler sinna jõudnud, istus

oma autos. Läks jahikantslisse, seal olid V.Varbalne ja Marken Tisler. Relv oli otse vaadatuna akna

all. Fotografeeris jahikantslit nii väljast- kui seestpoolt, olustikku ja ka relv sai fotografeeritud /VTT

tl 8-11/. Nii Marko kui Marken Tisler andsid kohapeal seletuse. Marko Tisler sõnade kohaselt oli ta

esialgu pojaga koos seal jahikantslis olnud, liikus teise kantslisse, samas kinnitas, et oli relva enne

ohutuks teinud, padruni välja võtnud ja tema teada Markenil padruneid ei olnud. Kontrollis politsei

andmebaasist, kas see on seaduslik jahirelv ja küsis relvaluba Marko Tislerilt, mis ühtis selle

relvaga, mis seal kohapeal oli, seerianumber oli sama. Küsis M.Tisler käest selle relva luba, mis

jahikantslis oli ja Marko Tisler esitas talle relvaloa, et selgitada välja, kas relv on seaduslik. Marko

Tisler jutust jäi selge arusaam kohapeal, et ta teadvustas endale, et tegemist on jahirelvaga, jättis

selle teadlikult jahikantslisse poja juurde, padruni võttis relvast välja, et relv on laadimata ja et pojal

padruneid pole. Mitte kordagi ei ole seda öeldud, et tegemist on mängurelva või maketi või mingi

sarnase esemega.

M.Tisler selgitas kohtus, et kohapeal kirjutas seletuskirja, ei püüdnud seal kellegagi vaielda. Nägi, et

seal on talle üks ebasümpaatne inimene, keskkonnainspektor Varblane, arvas, et ta leiab nagunii

millest kinni hakata. V.Varblasega on olnud konflikt nii tema tööalaselt kui ka siis kui V.Varblane

on tema baari külastanud. See mõjutas tema kohapealset käitumist. Ei avaldanud kohapeal olnud

teistele ametnikele, et see pole relv, sest Varblane oleks ikka mingi põhjuse leidnud. Esitas oma

relvamaketi kohta oma relvaloa, et sealt kiiresti ära saada. Ei soovinud vaidlema hakata, Varblast

nähes oli tuju null. Et see asi kiiresti kaelast ära saada ja pärast rahulikult arutada, ei tahtnud oma

õigusi kohapeal teostada. Kohtus tunnistas, et kui oleks kohapeal öelnud, et see on makett, siis oleks

küll kõige kiiremini ära saanud. Ei kirjutanud Varblase juuresolekul seletuskirja, tema juures oli

keegi teine. Kohapeal ei olnud juttu, et sellise rikkumise puhul võib tekkida probleem relvaloaga,

selle peatamine või kehtetuks tunnistamine.

Kohus avaldas M.Tisler kohtueelses menetluses antud ütlused kuna need olid vastuolus M.Tisler

poolt kohtumenetluses antud ütlustega.

11.august 2016 on M.Tisler menetlusaluse isikuna ütlusi andnud väärteomenetleja A.Kailile /VTT tl

13-14/. Seal on M.Tisler tunnistanud, et 17.06.2016 läks koos pojaga jahile. Liikudes teise

jahikantslisse, jättis poja koos talle kuuluva vintraudse jahirelvaga Jaussa jahikantslisse. Relva jättis

4-16-7182

poja juurde kuna ei pidanud otstarbekaks relva edasi-tagasi vedada ja hiljem tagasi tulles oleks jahti

edasi pidanud. Politseile kinnitas, et poja käes oli talle kuuluv jahirelv Howa W308 ja politsei

kontrollis tema relvaluba ja relva, mille markeeringud ühtisid. Politsei kontrollis ka dokumente ja

jahiluba.

Seega kohtueelses menetluses on Marko Tisler 17.06.2016 olukorda Jausa jahikantslis kirjeldanud

nii nagu ka tunnistajad Lepamets ja Varblane sellest rääkinud on. Kui kohus küsis selgitus ütluste

erinevuse kohta kohtueelses menetluses ja kohtus, rääkis M.Tisler, et menetluses andis ütlused

politseiametnik A.Kailile, arvab, et seal rääkis samasugust juttu, mis algul kohapeal kirjutas. Kail

väitis, et tuleb mingi 200 eurot trahv ja kogu lugu, soovitas kirjutada nii nagu oli. Et see asi kaelast

ära saada, et kui tuleb ainult trahv, siis ei ole midagi hullu. Las ta tuleb, las saavad oma raha, et

sellega põiklema ja vaeva nägema hakata, ei pidanud vajalikuks.

Kohus leiab, et Marko Tisler põhjendused selle kohta, miks ta on andnud erinevaid ütlusi, ei ole

usutavad. Tunnistajate Kallas ja Varblane ütluste kohaselt Marko Tisler kohapeal tunnistas oma

jahirelva jätmist jahikantslisse oma alaealise poja juurde. Samuti on ta seda tunnistanud väärteo

kohtueelses menetluses menetlejale ütlusi andes. Kohtumenetluses on aga M.Tisler andnud täiesti

teistsuguseid ütlusi, rääkides, et jahikantslis ei olnud tema jahirelv vaid selle makett. Kohus leiab, et

M.Tisler põhjendused, miks ta kohapeal ja menetlejale tegu tunnistas – oli kiire ära saamisega, ei ole

usutavad, sest ilmselgelt oleks kõige kiiremini saanud lahkuda kui oleks kontrollijatele kohapeal

näidanud jahikantslis olnud relvamaketti. Sel juhul poleks olnud vaja kirjutada ei seletuskirja, esitada

dokumente ega anda menetlejale ütlusi.

Kohus leiab, et M.Tisler põhjendus, et on algul tegu tunnistanud, kuna kohapeal viibis inspektor

V.Varbalne, kellega suhted ei olnud kõige paremad ja kes alati midagi leiab, on räägitud vastutusest

vabanemiseks. Kohus ei täheldanud, et V.Varbalne oleks kohtus ütluste andmisel suhtunud

M.Tislerisse erapoolikult. V,Varblane ütlused riimuvad teiste tunnistajate ütlustega ja mingit

pahatahtlikust kohus ei märganud. Lisaks ei saanud V.Varblase isik kuidagi mõjutada M.Tislerit

ütluste andmisel kohtuvälise menetleja ametnikule A.Kailile.

Kohus leiab, et tegelikult on M.Tisler ise kohtus avaldanud oma ütluste kardinaalse muutmise

põhjuse - tunnistas ise kohtus, et kui talle sai teatavaks jutuajamistel teiste jahimeestega, et trahviga

see asi ei lõpe, et selle rikkumise tõttu peatatakse relvaluba, siis sai aru, et asi ei ole üldse nii lihtne.

Võitlus käib selle nimel, et relvaluba ei peatataks.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et M.Tisler ütlused selle kohta, kas ja mis relvaga jahikantslis

tegemist oli, tuleb kõrvale jätta.

Kaitsja leidis, et asjaolu, et tegemist oli relvaga, ei ole võimalik tõendada tunnistajate ütlustega vaid

selleks on asjakohane tõend vaid ekspertiis.

Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga. KrMS § 61 lg 1 sätestab, et ühelgi tõendil ei ole ette

kindlaksmääratud jõudu. Lõike 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma

siseveendumuse kohaselt.

Kohus hindab, mida kohtus uuritud tõendid jahikantslis asunud relva kohta näitavad.

Tunnistaja Lepamets – on töötanud 22 aastat politseis, sel ajal on igasuguste relvadega olnud

kokkupuuteid, eristab relvamaketti relvast, seekord oli tegu relvaga, selles polnud mingit kahtlust.

See veendumus tekkis hetkest kui lukk liikus taha ja padrun tuli nähtavale.

Tunnistaja Kallas – hoidis seda relva käes, see ei olnud šokolaadist, materjal tundus metall. Mitte

hetkekski ei tekkinud kahtlust, et tegu ei ole pärisrelvaga. Ei tundunud see käsitsi valmistatud

makett, ka relva kaalu poolest. Juba see viitab relvale, et relva olulised osad – optika, lukukoda, kust

välja võetud padrun, olid näha, mis teevad relvast relva. Lööknõela olemasolu ei kontrollinud, kuid

lööknõel näitab seda, kas on laskekõlbulik relv või mitte. Ülejäänud olulised osad olid relval olemas.

On relvainstruktor, on olnud kokkupuuteid relvadega, teenistusrelvadega, erinevad politsei

4-16-7182

tugirelvad, püssid, automaatrelvad. Teeb relvade alal politseinikele treeninguid. Jahikantslis sai aru,

et tegemist on tulirelvaga. Tsiviilrelvadega iga päev ei tegele, kuid jahipüssi ja muu pikaraudse püssi

mehhanismid toimivad suht sarnaselt, relva osad on samad. Politsei tugirelvad ja jahirelvad

sarnanevad üksteisele, on pikemad relvad. On seoses oma ametiga läbinud eraldi koolituse, mis

puudutab relvade tundmist, nende käsitlemist.

Kohus leiab, et tunnistajate puhul on tegemist isikutega, kellel on olnud tulenevalt ametikohustustest

pikema aja jooksul praktiliselt igapäevane kokkupuude relvadega ja seeläbi omavad relvadest

rohkem teadmisi kui tavaline keskmine inimene. Tunnistajad on ka veenvalt kirjeldanud, millele

toetudes nad veendusid, et tegu oli relvaga.

Kohus leiab, et KrMS § 66 lg 21 p 3 alusel on tõendiks väärteo toimepanemise kohta M.Tisler poolt

tunnistajatele Varblane ja Kallas sündmuskohal avaldatu, et tegu on jahirelvaga, mille ta korraks

alaealise pojaga jahikantslisse jättis.

Samuti näitab M.Tisler käitumine kohapeal, et tegemist oli jahirelvaga – ta esitas kontrollijatele oma

dokumendid, relvaloa. Kui tegemist oleks olnud relvamaketiga, siis ilmselgelt iga mõistlik inimene

oleks kontrollijalt täpsustanud, millise relva luba näha tahetakse. Relvaloa esitamisel ja loa

kõrvutamisel jahikantslis olnud relvaga mingeid mitmeti mõistmisi ei olnud.

Kohus leiab, et tunnistajate I.Lepamets, V.Varbalne, M.Kallas ütlustega, kohtule esitatud fotodega

on tõendamist leidnud, et M.Tisler jättis 18.06.2016 temale kuuluva vintraudse püssi Howa

jahikantslisse oma alaealise poja Marken Tisleri valdusesse, kes ei oma relvaluba ja ise lahkus

jahikantslist.

Kohtus on tõendamist leidnud, et kui tunnistajad Lepamets ja Varblane jahikantslisse läksid, siis

püss oli laetud. I.Lepamets on öelnud - et relv laetud oli, sellest ei teadnud keegi mitte midagi, see

oli Marken Tisleri jaoks üllatus. Marko Kallas rääkis, et samas kinnitas Marko Tisler, et oli relva

enne ohutuks teinud, padruni välja võtnud ja tema teada Markenil padruneid ei olnud. Tunnistajad

Lepamets ja Varblane on aga tunnistanud, et jahikantslis Marken Tisleril oli vööl padrunitasku koos

padrunitega.

Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et Marko Tisler jättis

jahikantslisse laetud püssi Howa. See tuleb teokirjeldusest välja jätta. Muus osas on teo objektiivne

külg tõendamist leidnud.

Väärteootsuses on kirjas, et M.Tisler rikkus oma tegevusega relvaseaduse § 45 lg 1, lg 4 p 1.

Relvaseaduse § 1 lg 1 kohaselt relvaseadus kehtestab relvade käitlemise, tsiviilkäibes olemise

õiguslikud alused ja korra. §11 lg 1 kohaselt relvaseaduses mõistetakse relvana seaduse §-s 11

nimetatud relvi. § 11 p 1 nimetab relvana tulirelva.

Põhilise kasutusvaldkonna järgi nimetab relvaseaduse § 3 lg 1 p 3 tsiviilrelva - relv, mis on põhiliselt

ette nähtud jahipidamiseks. § 28 lg 1 p 1 kohaselt füüsiline isik võib relva soetada, omada ja vallata

jahipidamiseks ja § 29 lg 1 lubab sellist relva soetada, omada ja vallata vähemalt 18-aastasel Eesti

kodanikul. § 29 lg 3 - jahitulirelv on jahipidamiseks ette nähtud sileraudne püss, vintraudne püss,

kombineeritud püss, püstol ja revolver. Jahipidamiseks ette nähtud sileraudsel, vintraudsel ja

kombineeritud püssil peab olema kergesti lülitatav kaitseriiv. Isik võib jahitulirelva soetada, seda

omada ja vallata tingimusel, et tal on jahitunnistus.

Relvaseaduse § 45 lg 1 - relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba

relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks

teenusena. Relvaseaduse § 45 lg 4 p 1 - relva ja laskemoona hoitakse relvaseaduse §-s 46 sätestatud

tingimustel või antakse need ajutiselt hoiule isikule, kellel on relvaluba.

4-16-7182

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole M.Tisler rikkunud relvaseaduse § 45 sätteid, sest see säte

reguleerib relva hoidmisega seonduvat. Käesoleval juhul ei olnud aga Marko Tisler relva oma pojale

hoiule andnud vaid ta jättis jahipidamisel relva järelvalveta.

Kohus on kohustatud, väljumata ette heidetava teokirjelduse piirest, ise sisustama, millist normi

M.Tisler rikkus.

Kohus leiab, et tegemist oli relvakandmisega relvaseaduse § 49 mõttes. Relvaseaduse § 50 lg 6

sätestab, et jahitulirelva kandmist jahil reguleerib jahiseadus ja selle alusel välja antud õigusaktid.

Vaidlust ei ole selle üle, et Marko Tisler oli jahil, seda on tunnistanud tema ise ja ka kohapeal olnud

ametnikud on rääkinud, et kohapeal avanes neile pilt jahipidamisest.

Jahiseaduse § 24 lg 2 p 2 nimetab jahipidamisviisina ka varitsusjahti.

Jahiseaduse § 32 kohaselt ohutusnõuded jahipidamisel kehtestab valdkonna eest vastutav minister

jahieeskirjas. Keskkonnaminister on 28.05.2013 määrusega nr 32 kehtestanud Jahieeskirja.

Jahieeskirja § 6 sätestab jahiohutuse üldnõuded – lg 1 p 2 keelab jätta jahirelva järelevalveta teisele

isikule kättesaadavasse kohta. Kohus leiab, et Marko Tisler rikkus oma teoga justnimelt seda nõuet.

Jahiseaduse § 58 näeb ette vastutuse jahipidamise nõuete rikkumise eest – on sätestatud vastutus

jahipidamise nõuete rikkumise eest jahipidamise vahendite kasutamisel või jahiohutuse nõuete

rikkumisel.

Kohus leiab, et Marko Tisler poolt jahiohutuse nõude rikkumine oleks tulnud kvalifitseerida just

Jahiseaduse § 58 järgi.

Jahiseaduse § 65 lg 2 kohaselt jahiseaduse §-des 49-63 sätestatud väärtegude kohtuväline

menetleja on Keskkonnainspektsioon. Käesoleval juhul on aga väärteo kohtuväline menetleja

olnud politseiprefektuur.

VTMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, kui väärteomenetluses

on lahendi teinud ebaseaduslik menetleja.

Kohus on tuvastanud VTMS § 150 lg 1 p 2 sätestatud olulise väärteomenetlusõiguse rikkumise

– väärteomenetluse kohtuvälises menetluses on teinud lahendi ebaseaduslik menetleja. See viga

sai alguse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses seda parandada ei ole võimalik. Seetõttu tuleb

PPA Lääne Prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 19.09.2016 otsus väärteoasjas nr 2390,16,000407

tühistada ja Marko Tisler suhtes tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1alusel.

Menetluskulud

Kohtule on esitatud arve ja kassa sissetulekuorder taotlusega välja mõista menetluskulud – kaitsjale

makstud tasu 890 eurot.

Tl 34-35 on 14.11.2016 väljastatud volikiri, milles M.Tisler volitab Keila Õigusbüroo juristi Meelis

Tomsonit olema tema kaitsja väärteoasjas nr 4-16-7182. Kohtule on esitatud M.Tomson haridust

tõendav dokument /tl 36/, mis tõendab, et ta vastab VTMS § 20 lg 1 sätestatud kaitsjale esitatavale

nõuetele.

VTMS § 20 lg 1 kohaselt võib muu isik olla kaitsjaks menetleja loal ja lõike 2 kohaselt kaitsja

volitusi tõendab volikiri.

Kohus leiab, et käesoleval juhul saab lugeda, et kaitsja astus M.Tisler kaitsjana menetlusse

14.novembril 2016, kui M.Tisler on talle andnud volikirja kaitsjana esinemiseks. Volikiri ja haridust

tõendav dokument on kohtusse saabunud 14.11.2016 ning kohus ei ole keeldunud kaitsjat

menetlusse lubamast. Ei kohtutoimikust ega kohtuvälise menetleja toimikust ei nähtu, et kaitsja

oleks eelnevalt menetluses osalenud.

Seetõttu leiab kohus, et arvel näidatud enne 14.11.2106 tehtud toimingud ei ole valitud kaitsjale

makstud tasu VTMS § 23, § 20 lg 1, 2 mõttes.

4-16-7182

Seega on valitud kaitsja toimingud järgmised – taotluse koostamine istungi edasilükkamiseks ja

14.11.2016 esitatud taotluse koostamine, 16.11.2016 ja 21.12.2016 istungitel osalemine.

Kaitsja tasu on 100 eurot tund, mis on mõistlik.

Kohus leiab, et kaitsja poolt küsitud tasu on põhjendatud 14.11 toimingu ja kohtuistungite tasu osas

s.o summas 470 eurot.

VTMS § 23 alusel kuulub valitud kaitsjale makstud tasu summas 470 eurot Marko Tisler`ile

riigieelarvest hüvitamisele, kuna kohus lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Otsuse tegemisel juhindub kohus Jahiseaduse § 58, § 65 lg 2, VTMS § 20 lg 1, 2, § 23, § 29 lg 1 p 1,

§ 132 p 3, § 150 lg 1 p 2.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piia Jaaksoo

Kohtunik