3-16-1561/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I VA B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-16-1561

Otsuse kuupäev

20. jaanuar 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Christian Eric Smithi kaebus Viru Vangla

03.06.2016.a käskkirja nr 6-1/468 õigusvastasuse

kindlakstegemise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Christian Eric Smith, esindaja Monica Meristo-

Dmitrijev

Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

3. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus Helsingi

ringkonnakohtu ja apellatsioonikohtu otsuste

terviktõlgete asja juurde võtmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Viimane päev apellatsioon-

kaebuse esitamiseks on 20.02.2017.a. Ringkonnakohus

võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Kaebus ja poolte seisukohad

1. Christian Eric Smith esitas 03.06.2016.a Viru Vanglale taotluse võimaldada talle

lühiajaline väljasõit, et osaleda isa matustel, mis toimusid 05.06.2016.a (tl 6). Alternatiivselt

soovis kaebaja tema lühiajalist väljaviimist ilma käeraudadeta ja tsiviilriietes.

Viru Vangla keeldus väljasõiduloa andmisest 03.06.2016.a käskkirjaga nr 6-1/468 (tl 7,

edaspidi vaidlustatud käskkiri). Vangla põhjendas seda sellega, et kaebajat on karistatud

narkokuriteo toimepanemise eest, tema karistusaja lõpp on 27.11.2021.a.

Distsiplinaarkaristusi ei ole. Kaebaja on hinnatud kõrgohtlikuks. Kaebaja kuritegu oli

põhjalikult planeeritud, tema kontrollida oli suure koguse narkootilise aine transportimine.

Kaebaja korraldas teiste isikute liikumist ja pani kuriteo toime teadmises, et ta saab rahalist

kasu, see tähendab, et kaebaja manipuleeris omakasu eesmärgil teiste inimestega. Seda

arvestades puudub vanglal kindlustunne, et kaebaja ei käitu väljasõidul kuritegelikult.

Arvestades ühiskonna turvalisuse tagamise vajadusega ei saa vangla kaebajat väljasõidule

lubada. Vangla on nõus võimaldama kaebajal matustel osaleda lühiajalise väljaviimise

raames, kaebaja suhtes kohaldatakse käeraudade paigaldamist. Kaebaja ei soovinud seda

võimalust kasutada.

2. Christian Eric Smith esitas 03.08.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1) ning

09.09.2016.a ja 23.12.2016.a täiendavad seisukohad (tl 17-18, 33-35). Kohus võttis kaebuse

menetlusse vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. Kaebaja

põhjendas oma nõuet järgmiselt.

Viru Vangla keeldus väljasõidu loa andmisest, tuginedes kaebaja poolt toime pandud kuriteo

laadile. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkirjas toodud kirjeldus ei iseloomustanud tema

tegevust, samuti ei ole vangla tõendanud, et see on kooskõlas kaebaja suhtes tehtud

kohtuotsusega. Vangla kasutab kaebaja iseloomustamiseks kohtus rahuldamata jäänud

süüdistuse osa leheküljelt 6 ja väidab, et tegu on kaebaja suhtes 28.06.2013.a Soome Vabariigi

Helsinki ringkonnakohtu poolt tehtud süüdimõistva kohtuotsusega. 28.06.2013.a on esimese

astme kohtuotsuse kuupäev, Helsinki ringkonnakohtu kohtuotsuse kuupäevaks on aga

09.04.2014.a. Kaebaja teavitas juba 2016. aasta märtsi alguses kontaktisik Mikk Saart, kui ta

põhjendas kaebaja kõrgohtlikuks hindamist, et lehekülg 6 on süüdistusest ning valdav enamus

sellelt lehelt kohtus kinnitust ei leidnud. Kaebaja esitas 11.03.2016.a vanglale sellekohase

kirjaliku pöördumise nr 6-13/7362-1. Sellele vaatamata jätkab vangla nendele andmetele

tuginemist.

Kaebaja ei nõustunud vangla ettepanekuga osaleda matustel väljaviimise raames, kuna

osalemine matustel politseitöötajate juuresolekul ja käeraudades ei võimalda seda teha

väärikalt ja alandab teda sugulaste silmis. Kaebaja oli nõus sellega, et väljasõidu ajaks

paigaldatakse talle GPS elektrooniline valve, see oleks olnud piisav järelevalve tagamiseks.

Kaebaja suhtes ei esine põgenemisohtu: kaebaja osales 2014. aasta lõpus vanglavälistes

tegevustes ja ta ei kuritarvitanud seda.

3. Vastustaja palus oma vastuses kaebusele (tl 25-26) jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja

viitas ka kohtueelses menetluses tehtud 21.07.2016.a vaideotsuse nr 6-12/151-3 (tl 9 pöördel -

10) põhjendustele.

Kinnipeetava lühiajalisele väljasõidule lubamine on vangla kaalutlusotsus ja selle kohtulik

kontroll on oluliselt piiratud. Vaidlustatud käskkirjas on vangla käsitlenud kõiki seadusest

tulenevaid lühiajalisele väljasõidule lubamise tingimusi ning argumenteerinud, miks kaebaja

taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja mittenõustumine vangla hinnanguga ei tähenda, et

vangla käsitlus oleks ebaõige. Vangla ei ole eksinud kaalumisreeglite vastu.

Kaebajale pakuti võimalust osaleda isa matusel lühiajalise väljaviimise raames, millest

kaebaja keeldus. Vabaduskaotusega karistatud isikul puudub põhjus eeldada, et tema karistuse

täideviimise ajal võimaldatakse talle mingitel tingimustel igal juhul vanglast järelevalveta

väljasviibimine.

Kaebaja kannab Soome Vabariigi Helsingi ringkonnakohtu 28.06.2013.a otsuse 13/106201

alusel üheksa-aastast vanglakaristust raske grupiviisilise narkokuriteo toimepanemise eest,

apellatsioonikohus jättis otsuse muutmata. Kohtuotsusest nähtuvalt näeb Soome karistusnorm

vastava teo eest ette kuni kümneaastase vabaduskaotuse, kaebajat karistati sanktsiooni

ülemmäära lähedase karistusega, kuivõrd kohus pidas kaebaja rolli kuriteo toimepanemisel

oluliseks, kaebaja hoolitses narkootilise aine müügi eest (kohtuotsuse lk 67). Kuritegu oli

toime pandud välisriigis. Karistuse kandmise algusajaks on 27.11.2012 ning lõpu kuupäevaks

27.11.2021. Taotluse esitamise ajaks oli kaebaja ära kandnud vähem kui pool mõistetud

vangistusest. Raske narkokuritegu on Eesti siseriiklikus õiguses esimese astme kuritegu. Võib

asuda seisukohale, et juba ainuüksi kaebaja kuriteo asjaolud on sellised, mis välistavad

kaebaja lühiajalisele väljasõidule lubamise. Vangla on kaalunud ka teisi võimalusi kaebaja isa

matustel osalemiseks.

4. Vastustaja esitas kohtule Helsingi ringkonnakohtu 28.06.2013.a otsuse, Helsingi

apellatsioonikohtu 09.04.2014.a otsuse ja nende otsuste osalised tõlked eesti keelde (võetud

asja juurde elektrooniliselt, edaspidi Soome kohtu otsus(ed)). Vastustaja kinnitusel on tõlgitud

kohtuotsuste need osad, mis on seotud kaebajaga.

Helsingi ringkonnakohtu 28.06.2013.a otsuse osas „Ringkonnakohtu lahend. Süüdimõistva

kohtuotsuse põhjendused“ on öeldud, et

- kaebaja on süüdi raskes narkokuriteos, müües koos Eklundiga 10 kg amfetamiinipartii

Cannonball MC-klubile ja andes maastiku peidukoha andmed edasi Ronkainenile. Muus

osas lükatakse süüdistus tagasi (otsuse lk 60);

- narkootikumi kogus on suur, kui kuriteo objektiks on amfetamiini vähemalt 100 grammi,

amfetamiini peetakse kohtupraktikas väga ohtlikuks narkootikumiks (otsuse lk 58);

- kaebaja väljaselgitatud teod ei ole piisavad tõendamaks, et ta tegutses spetsiaalselt

organiseeritud grupeeringu liikmena Kriminaalseaduse 50. peatüki § 2 tähenduses (otsuse

lk 58-59);

- karistuse määramisel arvestas kohus, et kaebaja on süüdi mõistetud raskes narkokuriteos,

mille eest sätestatud raskeim karistus on 10 aastat vangistust. Kaebaja kasutas koos

Eklundiga käsutusõigust CMC-le müüdud narkootikumide osas, kuid tegu ei olnud temale

kuuluvate narkootikumidega. Teisalt oli kaebaja osalus ainete müügi eest hoolitsenud

isikuna oluline ja märkimisväärne. Kui võtta arvesse narkootikumide kogusest ja

iseloomust tulenevat märkimisväärset kahju ja ohtlikkust ning tegevuse järjepidevust ja

ettekavatsetust, peab kaebajale mõistatava liitvangistuskaristuse pikkus olema lähedane

seaduses sätestatud karistuse ülemmäärale. Neid asjaolusid arvesse võttes peab kohus

õiglaseks karistuseks kaebaja teo eest 9 aastat vangistust (otsuse lk 67).

Helsingi apellatsioonikohtu 09.04.2014.a otsuses on öeldud, et kohtuasjas ei ole ilmnenud

vajadust hinnata ümber ringkonnakohtu tõendeid või nende põhjal tehtud järeldusi. Seega ei

ole põhjust muuta ringkonnakohtu lahendit kaebaja süüdimõistmise või määratud karistuse

osas (otsuse lk 25, 45).

Kohtu seisukoht

5. Kaebaja vaidlustas vangla otsustuse mitte lubada teda lühiajalisele väljasõidule seoses isa

matustega.

Vangistusseaduse (VangS) § 32 lg 5 näeb ette, et vanglateenistuse ametnik võib anda

kinnipeetavale loa kuni seitsmepäevaseks väljasõiduks muuhulgas isa surma korral.

Seda, mida arvestada kinnipeetava lühiajalisele väljasõidule lubamise otsustamisel,

reguleerivad VangS § 32 lg 4 ja 6. Sellisteks asjaoludeks on kuriteo toimepanemise asjaolud,

individuaalse täitmiskava täitmine ja kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega,

väljasõidu luba ei anta põgenemiskalduvustega kinnipeetavale. Hinnatavaid asjaolusid on

täpsustatud justiitsministri määrusega kehtestatud vangla sisekorraeeskirja § 82, kus on ära

toodud kinnipeetava toimepandud kuriteo laad, kinnipeetava isiksuseomadused või

kriminogeensed riskid, kinnipeetava käitumine vanglas, väljasõiduplaani täitmine eelmiste

väljasõitude ajal, individuaalse täitmiskava järgimine, väljasõidu eesmärk ja väljasõidu

eeldatav mõju kinnipeetavale. Vangla sisekorraeeskirja § 83 p 4 kohaselt võib väljasõiduloa

andmisest keelduda muuhulgas juhul, kui on alust arvata, et väljasõit on vastuolus vangistuse

täideviimise eesmärkidega.

6. Otsus väljasõidu lubamise kohta on kaalutlusotsus. Halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu

õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude

kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse

otstarbekust ning ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust

haldusorgani eest.

Arvestada tuleb sellega, et otsus väljasõiduloa andmise kohta seoses erakorralise perekondliku

sündmusega tuleb vanglal teha väga piiratud aja jooksul. Praegusel juhul esitas kaebaja

väljasõidu taotluse 03.06.2016.a ja soovis väljasõidul viibida 04. - 05.06.2016.a (tl 6).

Seetõttu ei saa vaidlustatud käskkirja andmise menetluses nõuda asjaolude väljaselgitamist ja

kaalutluste läbikirjutamist samasuguse põhjalikkusega nagu tavapärases haldusmenetluses.

7. Vaidlustatud käskkirjas on vastustaja tuginenud eeskätt kuriteo toimepanemise asjaoludele.

Vangla arvestas ka sellega, et kaebaja on hinnatud kõrgohtlikuks ja kaebajal puuduvad

distsiplinaarkaristused. Muid kaalutavaid asjaolusid välja toodud ei ole. Kohus eeldab selle

põhjal, et muid otsuse punktis 5 nimetatud asjaolusid positiivses või negatiivses tähenduses ei

esinenud.

Üldistatult kaalus vastustaja seega ühelt poolt kaebaja kuriteo asjaolusid ja selle põhjal antud

hinnangut kaebajast lähtuvatele võimalikele riskidele ja teiselt poolt seda, et vangistuse

täideviimise käigus ei ole kogunenud kaebajat negatiivselt iseloomustavat teavet

(distsiplinaarkaristused puuduvad, minetusi individuaalse täitmiskava järgimisel ei ole välja

toodud).

8. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja kaalutlusõigust teostades eksinud. Otsuse punktis 4

toodud otsuses leidis Soome kohus, et kaebaja on süüdi raskes narkokuriteos, kaebaja osalus

ainete müügi eest hoolitsenud isikuna oli oluline ja märkimisväärne ning tegevus oli

järjepidev ja ettekavatsetud. Otsusest tuleneb, et kaebaja tegi kuriteo toimepanemisel

koostööd vähemalt kolme isikuga (Eklund, Ronkainen ja Cannonball MC-klubi).

Vastustaja pidas kaebaja kuriteo asjaolude põhjal antud hinnangut kaebaja ohtlikkusele

kaaluvamaks kui kaebaja neutraalset iseloomustust vangistuse ajal. Kohus nõustub sellega.

Kaebaja kuritegu on toime pandud suhete omamise ning korraldava ja majandustegevuse

kaudu. Kaebaja vanglast lahkumise korral on sarnaseid tegusid võimalik ära hoida ainult

isikulise järelevalve abil. Vangistuses puuduvad kaebajal võimalused selliseks tegevuseks,

seega ei saa kaebaja käitumisest vangistuses teha kindlaid järeldusi selle kohta, milline oleks

kaebaja käitumine juhul, kui kaebaja viibib vabaduses järelevalveta. VangS § 6 lg 1 kohaselt

on vangistuse täideviimise eesmärgiks muuhulgas õiguskorra kaitsmine, sh turvalisuse

tagamine ühiskonnas ja uute kuritegude ärahoidmine.

9. Kaebaja väitel tugines vastustaja ekslikult Soome kohtu otsuse osale, milles kirjeldati

kaebajale esitatud süüdistust, valdav osa süüdistusest hiljem kinnitust ei leidnud ja tegude

põhjal, milles kaebaja süüdi tunnistati, ei oleks vastustaja saanud vaidlustatud otsust teha.

Iseenesest on võimalik, et vaidlustatud käskkirjas tugines vastustaja osaliselt punktis 4

nimetatud kohtuotsuses sisalduvale süüdistusele. See nähtub eelkõige asjaolust, et

vaideotsuses (tl 9 pöördel - 10) toodud kohtuotsuse tsitaadid pärinevad enamuses süüdistusest

(otsuse lk 6). Õige on see, et Soome kohus lükkas süüdistuse osaliselt tagasi.

Samas on vaidlustatud käskkirjas kaebajale antud hinnang üldjoontes kooskõlas ka Soome

kohtu poolt tuvastatu ja kohtu lõppjäreldusega (vt otsuse punkti 4). Määravaks ei saa pidada

seda, et kaebaja tegevus ei vastanud spetsiaalselt organiseeritud grupeeringu mõistele Soome

kriminaalõiguse tähenduses. Haldusmenetluses ei pruugi olla määrav isiku tegude

kriminaalõiguslik kvalifikatsioon. Olenemata eeltoodud kvalifikatsioonist on Soome kohus

kindlaks teinud, et kaebaja müüs suure koguse väga ohtlikku narkootikumi, tegutses koostöös

teiste isikutega ning kaebaja tegevus oli oma olemuselt tehinguline ja korraldav

(narkootikumide müümine, maastiku peidukoha andmete edastamine).

Kohus märgib, et kaebaja väidetud viga otsuste kuupäevades vaidlustatud käskkirjas ei ole.

Võrgustiku e-justice (e-justice.europa.eu) andmetel on Soomes esimese astme kohtuteks

piirkonnakohtud (käräjäoikeus) ja teise astme kohtuteks apellatsioonikohtud (hovioikeus).

Valeks ei saa pidada ka kohtule esitatud tõlgetes kasutatud mõisteid „ringkonnakohus“ ja

„teise astme kohus“.

Kuna Soome kohtu põhjendused ja järeldused on kohtule juba esitatud osalises tõlkes olemas,

siis ei pea kohus vajalikuks otsuse terviktõlke väljanõudmist ja asja juurde võtmist.

10. Kaebaja väitel on vastustaja eksinud kaalutlusõiguse teostamisel, kuna ta ei arvestanud

võimalust kasutada elektroonilist valvet ning seda, et kaebaja puhul ei esine põgenemisohtu,

kuna kaebaja on varem osalenud vanglavälistes tegevustes. Kaebaja seisukohtadest ja

vastustaja vastuse lisana esitatud kaebaja Eestile väljaandmist käsitlevast kirjast tuleneb, et

eelnimetatud vanglavälised tegevused leidsid aset 2014. aastal Soomes.

Vastustaja ei ole kaebajale ette heitnud põgenemiskalduvust ja seetõttu ei olnud elektroonilise

valve võimaluse või põgenemisohu puudumist kinnitavate asjaolude kaalumine vajalik.

Elektrooniline valve ei võimalda kontrollida isiku tegevust, vaid üksnes kindlaks teha tema

asukohta. Elektrooniline valve ei hoia ära neid riske, mida kartes vastustaja loa andmisest

keeldus ehk lubamatute suhete loomist ning tehingute ettevalmistamist või tegemist.

11. Vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse hindamisel omab tähtsust see, et vastustaja andis

kaebajale võimaluse võtta osa isa matustest lühiajalise väljaviimise raames, kusjuures

kaebajale oleks kohaldatud käeraudu. Kaebaja soovile kanda tsiviilriideid ei ole käskkirjas

vastuväiteid esitatud.

Kaebaja väitel ei olnud see võimalus aktsepteeritav, kuna osalemine matustel käeraudades ja

saatjatega ei oleks tal võimaldanud teha seda väärikalt. Täpsemalt leidis kaebaja, et sel viisil

matustel viibimine alandab teda sugulaste silmis.

Väärikus on äärmiselt lai ja mitmeti tõlgendatav mõiste. Eesti keele seletava sõnaraamatu

(kättesaadav aadressil portaal.eki.ee) kohaselt on väärikus eetika kategooria, milles väljendub

inimese enesehinnang ja tema ühiskonnapoolne väärtustamine.

Kaebaja on süüdi mõistetud raskes narkokuriteos ja kannab selle eest talle määratud

vabaduskaotuslikku karistust. Sellise karistuse puhul on paratamatu, et kaebaja viibimisel

väljaspool vanglat võib sellega kaasneda ohjeldusmeetmete kasutamine ja kaebaja ei saa

liikuda ilma saatjateta. Karistuse kandmist ja sellega paratamatult kaasnevaid piiranguid ei saa

pidada kaebaja või teiste isikute väärikust alandavaks. Vastupidi, karistuse kandmine on

võimalus kaebaja väärikuse taastamiseks nii tema enese kui ühiskonna, sh sugulaste silmis.

Väärikusest kitsam mõiste on inimväärikus Eesti Vabariigi põhiseaduse ja vangistusseaduse

tähenduses. Nii sätestab VangS § 41 lg 1, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema

inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle

rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või

arestimajas kinnipidamisega. Kohtu hinnangul on praeguse kohtuasja asjaoludel eeltooduga

kooskõlas käeraudade kohaldamine kinnipeetava vanglavälisel saatmisel ka siis, kui saatmine

toimub matustel.

Kaebuse põhjal häiris kaebajat eelkõige see, et tema kinnipeetava staatus oleks käeraudade

kasutamise ja saatjate tõttu olnud sugulastele nähtav ja arusaadav. See, et kaebaja pidas oma

kuvandit olulisemaks võimalusest võtta osa isa matustest, on kaebaja valik. See ei tähenda

aga, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane.

12. Kaebaja viitab Euroopa Vanglareeglistiku punktile 24.7, mis ütleb, et kui asjaolud seda

võimaldavad, tuleb vangil lubada vanglast lahkuda kas koos saatjatega või üksi, et külastada

oma haiget sugulast, viibida matustel või kasutada seda õigust muudel inimlikel põhjustel.

Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud käskkiri selle soovitusega vastuolus. Kaebajale anti

võimalus lahkuda vanglast koos saatjatega ehk väljaviimise raames.

13. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja kaebaja väited ei

anna alust selle õigusvastaseks tunnistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle

sätte alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja

esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja kohtule menetluskulude

nimekirja ja kuludokumente ei esitanud, seega jäävad tema võimalikud menetluskulud tema

enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik