1-15-2155/121 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-2155

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-2155 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi

Viru Vangla materjalid P.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

P.I , isikukood XXX, ne Ve Föderatsiooni kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 16.10.2015 19.04.2018 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. P.I

Kohtumääruse peale on õigus Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, esitada Viru

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 14.12.2016 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava P.I id vangistusest tingimisi enn

e tähtaega vabastamiseks.

P.I tunnistati Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.10.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-2155

süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust, KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ja mõisteti karistuseks stust ning KarS § 121 järgi ja mõisteti

1 aasta vangi

karistuseks 1 aasta vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti P.I-le liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja P.I karistati vangistusega 2 aastat 8 kuud. KarS § 65 lg 1, 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.02.2014 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – päeva ning

7 kuud 28 ja P.I-le mõisteti liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 aastat 8 kuud vangistust. P.I tunnistati süüdi KarS § 202 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja vangistusega 6 kuud. KarS § 69 lg 7, 65 lg 2 P.I karistati

alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.02.2014 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra 3 kuud 19 päeva vangistust ning mõisteti P.I-le liitkaristuseks 9 kuud 19 päeva vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti P.I-le liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud va -15.10.2015, s.o 1 ngistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 19.08.2015 kuu 27 päeva mõisteti lõplikult ärakandmisele 2 aastat karistusaja hulka ning P.I-le

6 kuud 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 16.10.2015.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. eest toimepanemise Käesolev karistus on mõistetud kehalise väärkohtlemise ; süüteo

tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise eest; sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise eest kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus ning varguse eest grupi poolt ja sissetungimisega. Kuriteod on muutunud raskemaks, vägivaldsuse aste on suurenenud. Varasemalt on teda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ning avaliku korra rikkumise eest vägivallaga.

Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine, 19.07.2016 on toimunud vestlus psühholoogiga lates 25.06.2016 töötab . A isik koristajana.

Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 3 kuud ning kuud vangistust. kanda jääb tal veel 1 aasta 3

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega korteriga, mille omanikuks on I Y. Hetkel elavad selles korteris I

Y ja tema lapsed. Enne vangistust elas kinnipeetav oma korteris aadressil xxxx koos endise abikaasaga. Isikul on keskeriharidus, ta on omandanud keevitaja iala. Lisaks

er on ta lõpetanud erinevad täiendkursused: metalltööstuse spetsialist, laadurijuht, santehnik. Riigikeelt kinnipeetav ei valda. Ta osales vanglas A1-taseme ppida. Kinnipeetav kursustel, kuid enam ei soovi keelt õ on huvitatud inglis

isik Silmet metalli tuses, xxxx-s e keele õppimisest. Enne vangistust töötas töös keevitajana, kuid nimetatud ettevõte ei soovi teda enam tööle võtta. Kinnipeetav on töötanud ka laadurijuhina. Vanglas töötab isik majapidamistöödel. Ta on motiveeritud ka edaspidi töötama. Sissetulekuks enne vangistust Kinnipeetav o oli töötasu. mab võlgnevusi vangla andmetel 327,58 euro ulatuses isik

. Vabanemisjärgselt on nõus võlgnevusi tasuma.

Kinnipeetava lähedaseks (sünd xxxx linnas on I Y. Kinnipeetav on olnud abielus, tal on poeg I P xxxx). Isiku vanemad ja vend on surnud. Isik o aasa suhtes. I Y li vägivaldne oma endise abik sõnul tunneb ta P.I ennetähtaegsesse vabanemisse umbes 5 aastat ja suhtub tema positiivelt. Vabanemisel asub kinnipeetav elama koos I Y tema korterisse, kus viimane elab koos oma alaealiste laste A Y xxxx) ja I Y xxxx). I Y hinnangul on tema ja tema laste (sünd (sünd

suhted kinnipeetavaga head ja toetavad, suheldakse telefoni i ja kirja teel. I Y toetab ts

kinnipeetavat ka materiaalselt. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on olnud kriminaalse taustaga tuttavaid. Isiku e Enne vangistust lustiil oli riskiv ja hoolimatu, millest räägivad tema kuriteod.

tarvitas isik oovinud ta alkoholi kuritarvitada. Isikut on alkoholi vähe, kuna peale avariid ei s

k alkoholijoobes, lisaks kasutas ta orduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest vägivalda, olles le diagnoositud. on olnud alkoholijoobes. Viru Vanglas sõltuvust ei o Vägivaldset käitumist

kahel korral, kus kannatanuks oli tema endine abikaasa ja teise episoodi puhul kiirabiarst.

M kipub isik pigem alkoholijoobes. isik õtlematult tegutsema Probleemide lahendamisel võib

tegutseda tagajärgedega arvestamata eesmärkideks ja suhete säilitamine . Tuleviku on elukoha

pojaga ning Kriminaalset subkultuuri kinnipeetav ei toeta. Vanglas võlgnevuste tasumine.

töötavate ametiisikute suhtes on ta positiivse hoiakuga, kuid vabaduses oli vaenulikult meelestatud arsti suhtes. Isik on rikkunud imepandud kriminaalhoolduse nõudeid. Oma süüd to kuritegudes tunnistab kinnipeetav

osaliselt, püüdes näidata tekitatud kahju väiksemana. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 24%, v sama aja jooksul on 35% ägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus . Eeltoodust lähtudes ja arvestades kinnipeetava kõrget retsidiivsusriski, ei toeta Viru Vangla P.I tingi Juhul, kui kohus otsustab vabastada P.I misi ennetähtaegset vabastamist.

Viru V ennetähtaegselt, teeb angla kohtule ettepaneku määrata katseaja ja kriminaalhoolduse pikkuseks ära .o kuni 19.04.2018. Käitumiskontrolli kandmata karistuse osa, s ajaks määrata KarS § 75 lg 2 p 2,2 P.I-le 1,4,7,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametniku arvamu , et k xxxx linnas on I sest nähtub innipeetava lähedaseks sõber

Y. Viimase hinnangul ei olnud kinnipeetaval enne vangistust probleeme alkoholiga, narkootikumide tarvitamist täheldatud ei ole. Kohtuinfosüsteemi andmetel pani P.I kuriteod toime grupis – seega tema suhtlusringkonnas on kuritegeliku mõtteviisiga isikuid. P.I on kriminaalkorras karistatud kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest oma endise abikaasa M P suhtes, mis oli toimepandud alkoholijoobes. Rahvastikuregistri andmetel on P.I vallaline, suhete alla on märgitud laps I P. I Y kinnitas vestluses kriminaalhooldusametnikule, et ta on valmis toetama kinnipeetavat vabanemisel materiaalselt. I Y on h

etkel töötu, otsib tööd ja saab sotsiaaltoetust. Taotluses on märgitud, et P.I-le garanteeritakse töökoht s. Äriregistri andmetel on ettevõte xxxxxxxx uus nimetus xxxx, mis on

asutatud 2004. stal. Seisuga 07.11.2016

aa ettevõttel maksuvõlg puudub. Andmete

kontrollimiseks võttis kriminaalhooldusametnik ühendust taotluses märgitud telefoninumbril xxxx esindajaga. Sekretär T R ei kinnitanud telefonivestluses kriminaalhooldusametnikule, et

P.I-le garanteeritakse xxxxtööd s. P.I on varem töötanud antud

ettevõttes ja lähtuvalt kinnipeetava käitumisest tööl ei ole ettevõte valmis jätkama temaga töösuhteid. Seega puudub kinnipeetaval garanteeritud vabanemisjärgne töökoht. P.I on olnud määratud kriminaalhooldusele ühel korral, kuid ta rikkus kontrollnõudeid ja hoidus üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, mistõttu karistus pöörati täitmisele.

Juhul, kui

kohus otsustab vabastada P.I ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata katseaja ja kriminaalhoolduse pikkuseks ärakandmata karistuse osa, s.o kuni 19.04.2018. Käitumiskontrolli ajaks määrata P.I-le KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused.

P.I ise soovib vangistusest t Kui ingimisi enne tähtaega vabaneda. kriminaalhooldaja uur xxxxis tema võimalust tööle saada s, siis oli seal uus sekretär, kes ei tunne teda üldse. Seda oli vaja arutada kas meistri või ettevõtte juhi, mitte sekretäriga. Garantiikirja tal ei ole, aga ta arvab, et saab sinna tööle. Ta rääkis oma töökaaslasega telefoni teel, viimane rääkis meistriga ja meister vastas, et kui teda vabastatakse, siis ta võtab ta tagasi tööle. I Y on tema elukaaslane. Enne vangistust nad koos ei elanud, kuid kohtusid.

Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33

teatanud, et P.I tingimisi enne ei soovi võtta osa

tähtaega vangistusest vabast küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud amise

kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 29.11.2016 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla P.I ennetähtaegset vangistusest vabastamist. P.I ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale

Viru Maakohtu 28.11.2011 ja 07.02.2014 kohtuotsustega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. Viru Maakohtu 16.10.2015 kohtuotsusest, mh tuleneb, et mõistetud karistust suurendati KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel Viru

Maakohtu 07.02.2014 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Siinkohal peab märkima, et KarS § 73 alusel tingimisi mõistetud karistus, vangistuse üldkasuliku tööga asendamine süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamisega ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uute kuritegude toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud süüdlase puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemalt oli P.I probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Teda on korduvalt karistatud mh mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Käitumiskontroll ei hoiaks P.I uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning

kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Vangistuses on kinnipeetaval kaks

distsiplinaarkaristust, millest üks on kehtiv. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

02.11.2006 mää

06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise rusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-

oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on kõrgohtlik avalikkusele ning P.I konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt üldise korduva kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 24% ja 35%, mis on üsna kõrge retsidiivsusnäitaja. P.I vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav P.I puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. toodust on prokuratuur Lähtudes eel P.I vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul , anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et P.I ei kuulu vangistusest tingimisi süüdimõistetu

enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteod on muutunud raskemaks ning vägivaldsemaks. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve tingimustes alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Vabanemisel puudub P.I garanteeritud töökoht. Ta küll ise loodab tööd saada oma endises töökohas, kuid ettevõte seda kinnitanud ei ole.

Arvestades, et isik

on toime pannud ka varavastaseid kuritegusid, puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 24%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 35%. Vangla ei ole tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetanud, arvestades muu hulgas kinnipeetava kõrget

retsidiivsusriski. Kuivõrd isik on ka varasemalt olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid rikkunud kontrollnõudeid, hoidunud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ning pannud katseajal ja üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, siis puudub kohtul kindlus, et isik suudab sel korral rohkem kui aasta pikkuse katseaja jooksul kontrollnõudeid ja kohustusi korrektselt täita ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et P.I puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. käesoleval ajal

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine ning olnud hõivatud tööga. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht ning toetav elukaaslane. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud asjaolude kogumis. -

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik