3-15-3126/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Vangla 30.06.2015. a otsusega nr 6-5/184-2 paigutati kinnipeetav Kalev Nilbe Tartu Vangla 10.11.2015. a käskkirjaga nr 6-1/1387 otsustati paigutada kinnipeetav
Legislator headnote
AI generated3-15-3126/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Tartu Vangla 30.06.2015. a otsusega nr 6-5/184-2 paigutati kinnipeetav Kalev Nilbe Tartu Vangla 10.11.2015. a käskkirjaga nr 6-1/1387 otsustati paigutada kinnipeetav
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht
19.01.2017, Tartu
Haldusasja number
3-15-3126
Haldusasi
Kalev Nilbe kaebus Tartu Vangla 10.11.2015. a
käskkirja nr 6-1/1387 tühistamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kalev Nilbe apellatsioonkaebus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 19.09.2016. a otsus
Menetlustoiming
Kaebuse läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised
Kaebaja – Kalev Nilbe
Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tartu Halduskohtu 19.09.2016. a otsus asjas nr 3-15-3126.
2. Jätta Kalev Nilbe kaebus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5 ja § 235 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Vangla 30.06.2015. a otsusega nr 6-5/184-2 paigutati kinnipeetav Kalev Nilbe
individuaalsest täitmiskavast tulenevalt Tartu Vangla avavanglasse.
2. Tartu Vangla 10.11.2015. a käskkirjaga nr 6-1/1387 otsustati paigutada kinnipeetav
Kalev Nilbe tagasi Tartu Vangla kinnisesse eluosakonda. Käskkirja põhjenduste kohaselt on
kinnipeetav K. Nilbe kasutanud avavangla hüvesid, nagu väljaspool vanglat liikumine,
kergem järelevalverežiim ning pikemaajaline eluosakonna avatus, kuid suhtub apaatselt
vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisse, eelkõige töötamisse väljaspool vanglat, mis
on seatud ka kinnipeetava avavanglasse paigutamise eesmärgiks.
3. K. Nilbe esitas Tartu Vangla 10.11.2015. a käskkirja nr 6-1/1387 peale vaide, mille Tartu
Vangla jättis 09.12.2015. a vaideotsusega nr 1-11/1081-2 rahuldamata.
4. K. Nilbe esitas 14.12.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse nõuetega tühistada Tartu Vangla
10.11.2015. a käskkiri nr 6-1/1387 ning kohustada Tartu Vanglat tegema uus otsus, millega ta
paigutataks tagasi avavanglasse.
5. Tartu Halduskohus võttis 17.12.2015. a määrusega kaebuse menetlusse.
6. K. Nilbe esitas 30.03.2016 Tartu Halduskohtule seoses ennetähtaegse vanglast
vabanemisega taotluse kaebuse muutmiseks, millega palus tühistada Tartu Vangla
10.11.2015. a käskkiri nr 6-1/1387 ja tunnistada toiming, millega ta paigutati tagasi kinnisesse
osakonda, õigusvastaseks. Õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamist põhjendas kaebaja
sooviga esitada hiljem kahjunõue teenimata jäänud töötasu hüvitamiseks, samuti märkis
kaebaja preventiivse eesmärgi, et vangla tulevikus sarnaselt ei käituks.
7. Tartu Halduskohus lõpetas 18.04.2016. a määrusega menetluse kohustamisnõude osas.
Halduskohus märkis, et menetlusse jääb Tartu Vangla 10.11.2015. a käskkirja nr 6-1/1387
tühistamisnõue ning kuivõrd tühistamisnõue hõlmab endas ka õigusvastasuse tuvastamise
nõuet, siis halduskohus tuvastamisnõuet eraldiseisva nõudena ei käsitle.
8. Tartu Halduskohus jättis 19.09.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata.
9. Kalev Nilbe esitas 19.10.2016 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu
Halduskohtu 19.09.2016. a otsuse peale.
10. Tartu Ringkonnakohus võttis 25.10.2016. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse
ning kohustas vastustajat apellatsioonkaebusele vastama.
11. Tartu Vangla on vastuses apellatsioonkaebusele juhtinud ringkonnakohtu tähelepanu
asjaolule, et käesolevas asjas võivad esineda kaebuse tagastamise alused HKMS § 121 lg 2 p
2 alusel, kuna kaebaja on vanglast vabanenud ning vaidlustatud käskkiri ei avalda tema suhtes
praegu ega tulevikus mõju.
12. Tartu Ringkonnakohus andis 23.11.2016. a määrusega kaebajale võimaluse kaebuse
muutmiseks ning ringkonnakohtule vastavasisulise taotluse esitamiseks hiljemalt 12.12.2016.
Ringkonnakohus asus seisukohale, et seoses kaebaja vanglast vabanemisega ei ole
tühistamisnõue kaebaja jaoks tõhus vahend kaebuse eesmärgi saavutamiseks, sest vaidlustatud
käskkirjal puudub isiku õigustele jätkuv negatiivne mõju. Ringkonnakohtu hinnangul võib
olla võimalik jätkata vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudega, kui kaebaja
esitaks ringkonnakohtule kaebuse muutmise taotluse ning kaebajal esineks HKMS § 45 lg-s 2
sätestatud põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kuna kaebajale ei õnnestunud
ringkonnakohtu 23.11.2016. a määrust kätte toimetada, pikendas ringkonnakohus
12.12.2016. a määrusega kaebajale kaebuse muutmise taotluse esitamiseks antud tähtaega
kuni 12.01.2017.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. HKMS § 151 lg 2 p 2
kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse
võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib
kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt
kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 44 lg 1 võib kaebusega
halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.
14. Kaebaja on esitanud Tartu Vangla 10.11.2015. a käskkirja, millega otsustati ta paigutada
avavanglast tagasi vangla kinnisesse eluosakonda, tühistamisnõude ning kohustamisnõude
tema avavanglasse paigutamiseks uue otsuse tegemiseks. Tartu Halduskohus võttis
17.12.2015. a määrusega kaebuse menetlusse. Kaebaja teavitas 30.03.2016. a taotlusega
halduskohut, et ta on ennetähtaegselt vanglast vabastatud ning soovib osaliselt muuta nõuet,
jäädes Tartu Vangla 10.11.2015. a käskkirja tühistamisnõude juurde, kuid taotledes sellele
lisaks vangla toimingu, millega ta paigutati tagasi kinnisesse vanglasse, õigusvastasuse
tuvastamist. Tartu Halduskohus tõlgendas seda kohustamisnõudest loobumisena ning lõpetas
menetluse kohustamisnõude osas. Tuvastamisnõude osas leidis halduskohus, et kuivõrd
vaidlustatud haldusakt oli aluseks kaebaja paigutamisele tagasi kinnisesse eluosakonda ning
kuna tuvastamisnõue sisaldub tühistamisnõudes, siis ei käsitlenud halduskohus
tuvastamisnõuet eraldiseisva nõudena. 19.09.2016. a otsusega jättis halduskohus kaebuse
tühistamisnõude osas rahuldamata.
15. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seoses kaebaja vanglast vabanemisega tühistamisnõue
enam kaebaja jaoks tõhus vahend kaebuse eesmärgi saavutamiseks. Kaebuse kohaselt oli
kaebaja tahteks ja eesmärgiks saavutada olukord, kus ta paigutatakse vangla kinnisest
eluosakonnast tagasi avavanglasse. Selleks olid tühistamis- ja kohustamisnõuded kaebuse
eesmärgi saavutamiseks sobivad nõuded olukorras, kus kaebaja viibis vanglas. Seoses kaebaja
ennetähtaegse vabanemisega vanglast kohtumenetluse ajal ei ole aga kaebuse eesmärgi
saavutamine sellisel kujul kaebaja jaoks enam võimalik. Samuti ei ole ringkonnakohtu
hinnangul vangla otsustusel, millega kaebaja paigutati avavanglast tagasi kinnisesse
eluosakonda, vaidlustamine tühistamisnõudega ka kaebaja õiguste kaitseks tõhus vahend,
kuna sellel otsusel puudub kaebaja õigustele jätkuv negatiivne mõju. Isegi juhul, kui kohus
vaidlustatud käskkirja tühistaks, ei saaks see muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt
mõjutada kaebaja õigusi ega kohustusi. Kaebeõigus HKMS § 44 lg 1 mõttes tähendab
muuhulgas seda, et kaebus peab olema isiku õiguse kaitseks sobiv, st kaebus peab aitama
kaasa õiguste kaitsmisele (E. Vene. Kaebus. - K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse
seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 180). Vanglast vabanemise tõttu on
vaidlustatud käskkirja mõju ja praktiline tähendus isiku jaoks ammendunud ning
tühistamiskaebus on muutunud ainetuks. Kui tühistamiskaebusega vaidlustatud haldusakt on
muutunud ainetuks, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse
äralangemise tõttu ning kohus saab tühistamiskaebuselt haldusakti tuvastamisele üle minna
vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral (Riigikohtu halduskolleegiumi
13.11.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12).
16. Ringkonnakohus andis 23.11.2016. a määrusega kaebajale võimaluse kaebuse
muutmiseks ning selgitas kaebajale, et põhjendatud huvi esinemise korral võib olla võimalik
jätkata kaebuse menetlemist vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudega.
Ringkonnakohus märkis, et selleks peab kaebaja esitama ringkonnakohtule kaebuse muutmise
taotluse ning tooma selles välja HKMS § 45 lg-st 2 tuleneva põhjendatud huvi
tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kuna ringkonnakohtul ei õnnestunud 23.11.2016. a määrust
kaebajale kätte toimetada, pikendas ringkonnakohus 12.12.2016. a määrusega kaebajale
kaebuse muutmise taotluse esitamiseks antud tähtaega kuni 12.01.2017. Ringkonnakohtu
23.11.2016. a ja 12.12.2016. a määrused toimetati kooskõlas HKMS § 72 lg-ga 4 ning TsMS
§-ga 326 kaebajale kätte postkasti panekuga 19.12.2016 kaebaja enda poolt ringkonnakohtule
antud aadressil, mis on ühtlasi ka kaebaja rahvastikuregistri järgseks aadressiks. Postiasutuse
teatiste kohaselt olid kaebajale kättetoimetamise katsed ebaõnnestunud, sest kaebajat ei
viibinud kohal.
17. Kaebaja ei ole ringkonnakohtule esitanud kaebuse muutmise taotlust. HKMS § 121 lg 2
p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole
võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Sellisel juhul peab kohus juhtima isiku tähelepanu
tema õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele ning kui isik kaebust ei
muuda ning esitatud kaebusega ei ole eesmärk saavutatav, on kohtul õigus kaebus tagastada
(J. Siider. Kaebuse menetlusse võtmine ja eelmenetlus. - K. Merusk, I. Pilving.
Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 435).
Ringkonnakohus selgitas kaebajale, et kaebajal on võimalik esitada tuvastamisnõue ning tal
tuleks selleks esitada ringkonnakohtule kaebuse muutmise taotlus, kuid kaebaja ei ole seda
teinud.
18. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2
p 1 alusel läbi vaatamata. HKMS § 155 lg 3 esimese lause kohaselt, kui kaebuse jätab läbi
vaatamata kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi.
Seetõttu tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 19.09.2016. a otsuse.
Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse läbi vaatamata
jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse, sest kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et
kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene
Tiina Pappel
Maili Lokk