Legislator Case Law & Legislation
3-15-3126/28 AI generated

3-15-3126/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-15-3126/28
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Vangla 30.06.2015. a otsusega nr 6-5/184-2 paigutati kinnipeetav Kalev Nilbe Tartu Vangla 10.11.2015. a käskkirjaga nr 6-1/1387 otsustati paigutada kinnipeetav

Legislator headnote

AI generated

3-15-3126/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Tartu Vangla 30.06.2015. a otsusega nr 6-5/184-2 paigutati kinnipeetav Kalev Nilbe Tartu Vangla 10.11.2015. a käskkirjaga nr 6-1/1387 otsustati paigutada kinnipeetav

Keywords

AI generated
legal malpractice on-call work unfair terms of contract leave on personal grounds non-active status annulment proceedings
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

19.01.2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-3126

Haldusasi

Kalev Nilbe kaebus Tartu Vangla 10.11.2015. a

käskkirja nr 6-1/1387 tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kalev Nilbe apellatsioonkaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19.09.2016. a otsus

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised

Kaebaja – Kalev Nilbe

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Halduskohtu 19.09.2016. a otsus asjas nr 3-15-3126.

2. Jätta Kalev Nilbe kaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5 ja § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 30.06.2015. a otsusega nr 6-5/184-2 paigutati kinnipeetav Kalev Nilbe

individuaalsest täitmiskavast tulenevalt Tartu Vangla avavanglasse.

2. Tartu Vangla 10.11.2015. a käskkirjaga nr 6-1/1387 otsustati paigutada kinnipeetav

Kalev Nilbe tagasi Tartu Vangla kinnisesse eluosakonda. Käskkirja põhjenduste kohaselt on

kinnipeetav K. Nilbe kasutanud avavangla hüvesid, nagu väljaspool vanglat liikumine,

kergem järelevalverežiim ning pikemaajaline eluosakonna avatus, kuid suhtub apaatselt

vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisse, eelkõige töötamisse väljaspool vanglat, mis

on seatud ka kinnipeetava avavanglasse paigutamise eesmärgiks.

3. K. Nilbe esitas Tartu Vangla 10.11.2015. a käskkirja nr 6-1/1387 peale vaide, mille Tartu

Vangla jättis 09.12.2015. a vaideotsusega nr 1-11/1081-2 rahuldamata.

4. K. Nilbe esitas 14.12.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse nõuetega tühistada Tartu Vangla

10.11.2015. a käskkiri nr 6-1/1387 ning kohustada Tartu Vanglat tegema uus otsus, millega ta

paigutataks tagasi avavanglasse.

5. Tartu Halduskohus võttis 17.12.2015. a määrusega kaebuse menetlusse.

6. K. Nilbe esitas 30.03.2016 Tartu Halduskohtule seoses ennetähtaegse vanglast

vabanemisega taotluse kaebuse muutmiseks, millega palus tühistada Tartu Vangla

10.11.2015. a käskkiri nr 6-1/1387 ja tunnistada toiming, millega ta paigutati tagasi kinnisesse

osakonda, õigusvastaseks. Õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamist põhjendas kaebaja

sooviga esitada hiljem kahjunõue teenimata jäänud töötasu hüvitamiseks, samuti märkis

kaebaja preventiivse eesmärgi, et vangla tulevikus sarnaselt ei käituks.

7. Tartu Halduskohus lõpetas 18.04.2016. a määrusega menetluse kohustamisnõude osas.

Halduskohus märkis, et menetlusse jääb Tartu Vangla 10.11.2015. a käskkirja nr 6-1/1387

tühistamisnõue ning kuivõrd tühistamisnõue hõlmab endas ka õigusvastasuse tuvastamise

nõuet, siis halduskohus tuvastamisnõuet eraldiseisva nõudena ei käsitle.

8. Tartu Halduskohus jättis 19.09.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata.

9. Kalev Nilbe esitas 19.10.2016 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu

Halduskohtu 19.09.2016. a otsuse peale.

10. Tartu Ringkonnakohus võttis 25.10.2016. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse

ning kohustas vastustajat apellatsioonkaebusele vastama.

11. Tartu Vangla on vastuses apellatsioonkaebusele juhtinud ringkonnakohtu tähelepanu

asjaolule, et käesolevas asjas võivad esineda kaebuse tagastamise alused HKMS § 121 lg 2 p

2 alusel, kuna kaebaja on vanglast vabanenud ning vaidlustatud käskkiri ei avalda tema suhtes

praegu ega tulevikus mõju.

12. Tartu Ringkonnakohus andis 23.11.2016. a määrusega kaebajale võimaluse kaebuse

muutmiseks ning ringkonnakohtule vastavasisulise taotluse esitamiseks hiljemalt 12.12.2016.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et seoses kaebaja vanglast vabanemisega ei ole

tühistamisnõue kaebaja jaoks tõhus vahend kaebuse eesmärgi saavutamiseks, sest vaidlustatud

käskkirjal puudub isiku õigustele jätkuv negatiivne mõju. Ringkonnakohtu hinnangul võib

olla võimalik jätkata vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudega, kui kaebaja

esitaks ringkonnakohtule kaebuse muutmise taotluse ning kaebajal esineks HKMS § 45 lg-s 2

sätestatud põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kuna kaebajale ei õnnestunud

ringkonnakohtu 23.11.2016. a määrust kätte toimetada, pikendas ringkonnakohus

12.12.2016. a määrusega kaebajale kaebuse muutmise taotluse esitamiseks antud tähtaega

kuni 12.01.2017.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. HKMS § 151 lg 2 p 2

kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse

võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib

kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 44 lg 1 võib kaebusega

halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

14. Kaebaja on esitanud Tartu Vangla 10.11.2015. a käskkirja, millega otsustati ta paigutada

avavanglast tagasi vangla kinnisesse eluosakonda, tühistamisnõude ning kohustamisnõude

tema avavanglasse paigutamiseks uue otsuse tegemiseks. Tartu Halduskohus võttis

17.12.2015. a määrusega kaebuse menetlusse. Kaebaja teavitas 30.03.2016. a taotlusega

halduskohut, et ta on ennetähtaegselt vanglast vabastatud ning soovib osaliselt muuta nõuet,

jäädes Tartu Vangla 10.11.2015. a käskkirja tühistamisnõude juurde, kuid taotledes sellele

lisaks vangla toimingu, millega ta paigutati tagasi kinnisesse vanglasse, õigusvastasuse

tuvastamist. Tartu Halduskohus tõlgendas seda kohustamisnõudest loobumisena ning lõpetas

menetluse kohustamisnõude osas. Tuvastamisnõude osas leidis halduskohus, et kuivõrd

vaidlustatud haldusakt oli aluseks kaebaja paigutamisele tagasi kinnisesse eluosakonda ning

kuna tuvastamisnõue sisaldub tühistamisnõudes, siis ei käsitlenud halduskohus

tuvastamisnõuet eraldiseisva nõudena. 19.09.2016. a otsusega jättis halduskohus kaebuse

tühistamisnõude osas rahuldamata.

15. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seoses kaebaja vanglast vabanemisega tühistamisnõue

enam kaebaja jaoks tõhus vahend kaebuse eesmärgi saavutamiseks. Kaebuse kohaselt oli

kaebaja tahteks ja eesmärgiks saavutada olukord, kus ta paigutatakse vangla kinnisest

eluosakonnast tagasi avavanglasse. Selleks olid tühistamis- ja kohustamisnõuded kaebuse

eesmärgi saavutamiseks sobivad nõuded olukorras, kus kaebaja viibis vanglas. Seoses kaebaja

ennetähtaegse vabanemisega vanglast kohtumenetluse ajal ei ole aga kaebuse eesmärgi

saavutamine sellisel kujul kaebaja jaoks enam võimalik. Samuti ei ole ringkonnakohtu

hinnangul vangla otsustusel, millega kaebaja paigutati avavanglast tagasi kinnisesse

eluosakonda, vaidlustamine tühistamisnõudega ka kaebaja õiguste kaitseks tõhus vahend,

kuna sellel otsusel puudub kaebaja õigustele jätkuv negatiivne mõju. Isegi juhul, kui kohus

vaidlustatud käskkirja tühistaks, ei saaks see muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt

mõjutada kaebaja õigusi ega kohustusi. Kaebeõigus HKMS § 44 lg 1 mõttes tähendab

muuhulgas seda, et kaebus peab olema isiku õiguse kaitseks sobiv, st kaebus peab aitama

kaasa õiguste kaitsmisele (E. Vene. Kaebus. - K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse

seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 180). Vanglast vabanemise tõttu on

vaidlustatud käskkirja mõju ja praktiline tähendus isiku jaoks ammendunud ning

tühistamiskaebus on muutunud ainetuks. Kui tühistamiskaebusega vaidlustatud haldusakt on

muutunud ainetuks, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse

äralangemise tõttu ning kohus saab tühistamiskaebuselt haldusakti tuvastamisele üle minna

vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral (Riigikohtu halduskolleegiumi

13.11.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12).

16. Ringkonnakohus andis 23.11.2016. a määrusega kaebajale võimaluse kaebuse

muutmiseks ning selgitas kaebajale, et põhjendatud huvi esinemise korral võib olla võimalik

jätkata kaebuse menetlemist vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudega.

Ringkonnakohus märkis, et selleks peab kaebaja esitama ringkonnakohtule kaebuse muutmise

taotluse ning tooma selles välja HKMS § 45 lg-st 2 tuleneva põhjendatud huvi

tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kuna ringkonnakohtul ei õnnestunud 23.11.2016. a määrust

kaebajale kätte toimetada, pikendas ringkonnakohus 12.12.2016. a määrusega kaebajale

kaebuse muutmise taotluse esitamiseks antud tähtaega kuni 12.01.2017. Ringkonnakohtu

23.11.2016. a ja 12.12.2016. a määrused toimetati kooskõlas HKMS § 72 lg-ga 4 ning TsMS

§-ga 326 kaebajale kätte postkasti panekuga 19.12.2016 kaebaja enda poolt ringkonnakohtule

antud aadressil, mis on ühtlasi ka kaebaja rahvastikuregistri järgseks aadressiks. Postiasutuse

teatiste kohaselt olid kaebajale kättetoimetamise katsed ebaõnnestunud, sest kaebajat ei

viibinud kohal.

17. Kaebaja ei ole ringkonnakohtule esitanud kaebuse muutmise taotlust. HKMS § 121 lg 2

p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole

võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Sellisel juhul peab kohus juhtima isiku tähelepanu

tema õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele ning kui isik kaebust ei

muuda ning esitatud kaebusega ei ole eesmärk saavutatav, on kohtul õigus kaebus tagastada

(J. Siider. Kaebuse menetlusse võtmine ja eelmenetlus. - K. Merusk, I. Pilving.

Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 435).

Ringkonnakohus selgitas kaebajale, et kaebajal on võimalik esitada tuvastamisnõue ning tal

tuleks selleks esitada ringkonnakohtule kaebuse muutmise taotlus, kuid kaebaja ei ole seda

teinud.

18. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2

p 1 alusel läbi vaatamata. HKMS § 155 lg 3 esimese lause kohaselt, kui kaebuse jätab läbi

vaatamata kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi.

Seetõttu tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 19.09.2016. a otsuse.

Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse läbi vaatamata

jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse, sest kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

Tiina Pappel

Maili Lokk