3-16-2374/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

18.01.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2374

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi kaebus kartserist eesti keelt

õppima mittelubamises seisnenud Viru Vangla

tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, 1000

euro suuruse kahju hüvitamiseks ning õiguste

rikkumise lõpetamise kohta ettekirjutuse

tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 05.12.2016. a määrus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Aleksandr Streltsovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksandr Streltsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

05.12.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Streltsov esitas 02.11.2016 Viru Vanglale venekeelse taotluse, milles ta nõudis

seletust, miks tal keelati alates 01.11.2016 käia eesti keele õppimiseks koolis.

2. Viru Vangla jättis 07.11.2016 vastusega nr 6-10/31808-2 A. Streltsovi võõrkeelse

pöördumise läbi vaatamata ja tagastas põhjusel, et selle esitajal on

vabakasutuskontol olemas vaba raha, kuid ta keeldus pöördumise tõlkimiseks

saatmisest oma vahendite arvel.

3. A. Streltsov esitas 14.11.2016 venekeelse kahju hüvitamise taotluse, milles ta

soovis 500 euro suurust hüvitist selle eest, et 02.11.2016 ei lubanud inspektor-

kontaktisik teda kartserist eesti keelt õppima.

4. Viru Vangla jättis 18.11.2016 vastusega nr 6-16/138-2 teiste sarnaste nõuete

hulgas läbi vaatamata ja tagastas kahju hüvitamise taotluse põhjusel, et A. Streltsovi

vabakasutuskontol on raha, kuid ta keeldus võõrkeeles vaide või kahjunõude

tõlkimiseks saatmise blanketti allkirjastamast ning ei taotlenud ka vanglalt selle

tõlkimisse saatmist.

5. A. Streltsov esitas 20.11.2016 kaebuse, milles ta nõudis 1000 euro suurust

õiglast hüvitist talle tekitatud mittevaralise kahju eest ning otsuse tegemist

selleks, et vastustaja lõpetaks tema õiguste ja vabaduste rikkumise. A.

Streltsov väitis, et eesti keele õppimine läheb tal raskelt ja kasvõi ühe tunni

vahele jäämine on väga tõsine, mistõttu rikkus 02.11.2016 kartserist kooli eesti

keelt õppima mittelubamine tema õigusi ja vabadusi ning alandas, piiras,

diskrimineeris ja solvas tema inimväärikust.

6. Tartu Halduskohus tagastas 05.12.2016. a määrusega A. Streltsovi kaebuse.

Määruse põhjendused:

1) Kinnipeetava kohtueelsete nõuete esitamise kord on reguleeritud vangla sisekorraeeskirja

(VSkE) § 49¹ lg-tes 1, 2 ja 3, mis näevad ette, et vangla peab saatma kinnipeetava võõrkeelsed

vaided ja kahju hüvitamise taotlused tõlkijale, võtma enne seda allkirja nõusoleku kohta

kulude maha arvestamiseks tema vanglasiseselt isikuarvelt ning jätma võõrkeelse nõude

menetlusse võtmata juhul, kui kinnipeetaval on vanglasisesel arvel olemas vahendid

tõlketeenuse eest tasumiseks, kuid ta keeldub nõusoleku andmisest. Vastustajalt 25.11.2016

saadud isikukonto väljavõte kinnitab, et kaebaja vanglasisesel arvel oli kahjunõudega vaide

vastu võtmise päeval 20,44 eurot. Võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlkimisele saamise

taotlusel on kirjas täpselt sama rahasumma, kuid ta on keeldunud taotlusele allkirja andmast.

Seetõttu ei olnud vastustajal õigust 14.11.2016 vaidena koostatud kahjunõuet menetlusse

võtta, ta pidi selle tagastama ning kohtueelset menetlust ei saa kahju hüvitamise nõude osas

läbituks lugeda.

2) Lisaks kahjunõudele on kaebaja soovinud esitada kohustamis- ja

tuvastamisnõuded. Vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 5 kohaselt eeldab

kohustamisnõue kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kaebaja 14.11.2016. a

vaidest ei nähtu peale 500 euro suuruse hüvitise saamise soovi mingeid muid

nõudeid ning ta pole kaebuses ka väitnud kohustamisnõudega vaide olemasolu.

Tuvastamisnõude esitamise võimalusi on seadusandja halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 45 lg-s 2 sätestatuga piiranud, mistõttu saab see lubatud olla

vaid juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning kui selle abil on

kaebajal võimalik saada õiguslikku kasu. VangS § 65¹ lg-test 3 ja 4 tulenevalt pole

kartserisse paigutatud kinnipeetaval õigust vangla territooriumil ringi liikuda ning

tema suhtes võib osaliselt või täielikult piirata muuhulgas ka sama seaduse neid

sätteid, mis on seotud hariduse omandamise ja keeleõppega. Seetõttu ei viita antud

juhtumi puhul miski sellele, et tuvastamisnõudel saaks olla erilist edulootust või et

kaebaja võiks selle nõude abil mingisugust reaalset õiguslikku kasu saada.

3) Kaebuses sisalduvad hüvitamis- ja kohustamisnõuded ei ole kohustusliku

kohtueelse korra läbimata jätmise ning tuvastamisnõue kaebeõiguse puudumise tõttu

lubatavad, mistõttu kuulub kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1 alusel täies

ulatuses tagastamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. A. Streltsov esitas 10.12.2016 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 05.12.2016. a määrus ja teha asjas uus õiglane otsus. A. Streltsovi

väitel kohus kaitseb põhjendamatult Viru Vangla kuritegelikku tegevust, kes püüab

temalt saada raha, kuigi ta on kinnipeetav, kellel ei ole tööd ega sissetulekut ning

vangla teab, et ta ei oska eesti keelt nii hästi, et pöörduda vangla poole eesti keeles

oma õiguste ja vabaduste kaitseks. A. Streltsovi arvates on selge, et Viru Vangla

keeldus tema vaiet ja kahju hüvitamise taotlust läbi vaatamast rahvusliku vihkamise

tõttu tema kui vene inimese suhtes.

8. Viru Vangla esitas 06.01.2017 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta A.

Streltsovi määruskaebus rahuldamata. Vangla märgib, et tõlkimise hind, kui

kinnipeetav taotleks selle tegemist vangla kaudu, oleks 14,11 eurot ning 09.11.2016,

mil kaebaja esitas vanglale võõrkeelse kahjunõude, oli tema vanglasisesel

isikukontol vabakasutuseks 21,60 eurot, mis on rohkem kui oleks vajalik ühe

lehekülje teksti tõlkimiseks, seega jäeti vangla poolt õigesti kaebaja kahjunõue riigi

kulul tõlkimata ning sellises olukorras ei ole läbitud VangS § 1¹ lg-s 8 sätestatud

kahjunõude kohustuslik kohtueelne menetlus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et A. Streltsovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Tartu Halduskohus on vaidlustatud määruses asjakohaselt märkinud, et kaebaja

isikukonto väljavõttelt (tl 18-18p) nähtuvalt oli kaebaja vanglasisesel arvel kahju

hüvitamise taotluse (vormistatud vaide blanketil, tl 14p-15) vastuvõtmise päeval,

14.11.2016, 20,44 eurot. Eeltoodule ei ole ka kaebaja sisuliselt määruskaebuses

vastu vaielnud, väites üksnes, et tal ei ole tööd ega sissetulekut. Ka nähtub asja

materjalidest, et kaebaja on 14.11.2016 keeldunud allkirjastamast taotlust võõrkeelse

vaide või kahjunõude tõlkimiseks saatmiseks (tl 14), millisel juhul VSkE § 49¹ lg-s 3

sätestatust lähtuvalt esineb alus kinnipeetava võõrkeelse dokumendi menetlusse

võtmata jätmiseks, nagu vangla käesoleval juhul on ka toiminud. Kuna kaebajal oli

vajalik summa tõlke eest tasumiseks olemas, siis on halduskohus õigesti märkinud,

et seetõttu ei olnud vanglal õigust kahju hüvitamise nõuet menetlusse võtta, ta pidi

selle tagastama ning kohtueelset menetlust ei saa kahju hüvitamise nõude osas

läbituks lugeda. Ka muus osas nõustub ringkonnakohus Tartu Halduskohtu

05.12.2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja väited rahvusliku vihkamise kohta on

paljasõnalised ja asja materjalidele tuginevalt puudub kohtul igasugune alus selle

väitega nõustumiseks.

11. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus A. Streltsovi määruskaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.12.2016. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel