1-10-11129/91 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-11129

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 13. detsembri 2016

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Valeri Žin (isikukood 37510010239),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 13. detsembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valeri Žin kannab alates 17.03.2010 Viru Vanglas temale Harju Maakohtu 05.10.2010

otsusega KarS § 184 lg 1 p-de 3, 4, 9 alusel mõistetud 8 aasta pikkust vangistust. Karistusaeg lõpeb

17.03.2018.

2. Viru Maakohus 13.12.2016 määrusega jättis V. Žini tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata, põhjendades vastavat otsustust alljärgmiselt.

2.1

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, reaalset vangistust kannab ta juba

kolmandat korda ning seda raske rahvatervisevastase I astme süüteo eest. V. Žin on talle mõistetud

8-aastasest vangistusest ära kandnud 6 aastat 9 kuud. Vanglas on talle määratud 3

distsiplinaarkaristust, need on kehtivad. Vastavalt RKKKm-le nr 3-1-1-91-06 on vangistusest

ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval

juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda õiguskuulekalt käituda isegi vangistuses

olles. Seega puudub veendumus, et ta täidab vabaduses kõiki katseaja nõudeid ja ei pane toime uusi

õiguserikkumisi. Karistusregistri väljavõttest nähtub ka, et uue samalaadse kuriteo pani V. Žin toime

suhteliselt lühikese aja möödumisel peale eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. Viru Vangla

iseloomustuse kohaselt ei järgi kinnipeetav reegleid, keskendub vaid endale, on kriitiline

õigussüsteemi suhtes, süüdistab ametnikke ja õigustab oma käitumist. Sellisel juhul on

kriminaalhoolduse teostamine raskendatud ja võib olla võimatu, milline järeldus tingimisi enne

tähtaega vabastamise aga välistab. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda aianduskrundile.

Kuigi maja on elamiskõlblik, ei soodusta sellises kohas elamine kuidagi resotsialieerumist

ühiskonda ja võib suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. V. Žinil ei ole ka garanteeritud

töökohta. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on tal tasumata rahalisi kohustusi 3646,49 eurot.

Positiivne on see, et kinnipeetav on teatud aja ka vanglas töötanud.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Kohtumääruse peale esitas kaebuse V. Žin ise, taotledes lahendi tühistamist ja enda tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kaebaja märgib järgmist.

3.1

Aianduskrunt, kuhu ta plaanib elama asuda, on asula osa, selles on maa-alune elektrikaabel,

kanalisatsioon ja veejuhe. Sinna elama minemine, s.o elukoha vahetus, kaitseb teda kahtlaste

sidemete ning järelikult ka võimalke kuritegude toimepanemise eest. Kriminaalhooldusele

allutamisega on tal positiivne kogemus.

3.2

Ta on korduvalt vanglas selgitanud, et tal on halb nägemine ja see halveneb. Seepärast ei saa

ta õppida ametit, mis nõuab teravat nägemist, aga vangla ignoreeris tema sõnu ning tegi

ettepanekuid, et ta õpiks keevitajaks ja puusepaks. Kolm aastat tagasi tehti ettepanek õppida koka

abiks. Seoses sellega läks ta tööle koristajaks, kuna koristajad töötavad vaid õhtuti ja see ei takista

õppimist. Kaks aastat ei leidnud vangla tema õppima saatmiseks võimalust ja lõpuks sel aastal sai ta

õppima asuda.

3.3

Tasumata võlakohustused ei saa olla tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise

keeldumise põhjuseks, kuna vangla teeb kõik, et tal ei oleks sissetulekut. Vabaduses on tal rohkem

võimalusi töötada.

3.4

Narkootikume hakkas ta tarvitama pärast vanglast vabanemist 2009. aastal, kuna vangistuses

haigestus ta tundmatusse haigusesse, millega kaasnesid tugevad valud. Vanglas väljastati talle

tugevad valuvaigistid. Vabanedes püüdis ta valuvaigisteid soetada apteegist, kuid ei saanud. Kõige

kättesaadavamad olid narkootikumid. Ta loobus narkootikumide tarvitamisest, kui valud vaibusid,

kuid hoidis väikest kogust elukohas igaks juhuks, kui valu kordub. Sel põhjusel, s.o narkootikumide

hoidmise eest, ta mõistetigi süüdi 8 aastaks. Tema arvates liiga karmilt soovi eest elada valudeta.

3.5

Väide, et ta on kinnine, kaval ja umbusklik, on puhtalt subjektiivne ega kajasta kuidagi tema

iseloomu. Vangladirektori käskkirja vaidlustas ta kohtus, kuna ametnik rikkus seadust, mitte kuna ta

on kaval või umbusklik. Ta on oma kuritegudest järeldused teinud. Vestluses kontaktisikuga ta ütles,

et sooritas paljugi ja tarvitas kõike, mida tahtis, aga nüüd on aeg peatuda ja elada kuritegusid

sooritamata. Ta ei näe selles fraasis õigustust kriminaalsele käitumisele ja kavatseb kõike muuta.

3.6

Vangla toetab tema vabastamist, milline asjaolu iseloomustab teda kui paranemisteele

asunud inimest ning näitab, et karistuse eesmärgid on juba saavutatud. Mis puudutab tema

distsipliinirikkumisi, siis need on kohtus vaidlustatud ning otsust nende osas veel ei ole. Ta kinnitab,

et menetlused olid läbi viidud seadust rikkudes.

3.7

Olemas on Euroopa Ministrite Nõukogu määrused, millistes on öeldud, et ennetähtaegse

vabastamise eesmärk on aidata kinnipeetavat üleminekul elult vanglas elule seaduskuuleka

ühiskonna liikmena läbi tingimuste loomise pärast vabanemist ja kriminaalhooldusele määramisega.

Selleks, et vähendada vangistuse kahjulikke tagajärgi ja soodustada kinnipeetavate asumist

normaalsele elule peab seadus tegema ennetähtaegse vabanemise võimalikuks kõikidele

kinnipeetavatele. Kriteeriumid peavad olema selgelt arusaadavad ja realistlikud selles mõttes, et

arvestada tuleb kinnipeetava iseloomustust ning sotsiaalseid ja majanduslikke asjaolusid, samuti

nagu ka sotsiaalse adapteerumise programme. Töökoha ja elukoha puudumine ei tohi olla tingimisi

enne tähtaega vanglast vabastamise keeldumise aluseks ning täidetud peaks olema vaid minimaalne

julgeolekutase. Vanglaelu peab olema korraldatud nii, et see meenutaks maksimaalset reaalset elu

ühiskonnas. Personal, kes hindab riske, peab olema vastavalt välja õpetatud ja hindamist tuleb teha

teatud intervallide tagant.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, kohtumääruse ja määruskaebusega,

nõustub täielikult esimese kohtuastme seisukohtadega ning leiab samuti, et V. Žini tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kuivõrd kohtulahendis toodud vastavad

põhistused on asjakohased ja piisavad, kasutab kriminaalkolleegium KrMS § 342 lg 3 p-st 1

tulenevat õigust jätta esimese astme kohtu määruse põhiosa asjaolud üle kordamata ja rõhutab

edasikaebusele vastates üksnes järgmist.

5. Ehk siis kõigepealt seda, et arvestades V. Žini varasemat elukäiku (mida negatiivselt

ilmestavad koguni 6 kriminaalkaristust), tema kuritegude asjaolusid (juba teine süüdimõistmine

seoses narkootiliste ainete käitlemisega) ja kehtivaid distsiplinaarkaristusi, tema karistuse eesmärke

täidetuiks lugeda ei saa. Maakohtu sellekohane seisukoht on igati põhjendatud ning ringkonnakohus

nõustub sellega täielikult

6. Järgmiseks olgu toonitatud, et määruskaebuse väited apellatsioonikohut vastupidisele

seisukohale ei veena. Nimelt ei omista kolleegium esmalt määravat tähendust asjaolule, et V. Žin

soovib suhted kriminaalkorras karistatud isikutega lõpetada, mujale elama asuda ning hindab

kriminaalhoolduse mõju endale oluliseks. On ta ju oma varasema elukäiguga näidanud, et isegi

karistused, sh korduvad vangistused, tema kuritegelikule käitumisele piiri pannud ei ole. Ehk siis

elukoha vahetamine, uued tutvused ning kriminaalhooldusele allutamine mingitki garantiid

süüdimõistetu puhul ei loo. Lisaks selgub, et kinnipeetav ei ole kehtivat korda järgivalt suutnud

käituda isegi vangistuse kontrollitud tingimustes, ehk siis tal on 2 kehtivad distsiplinaarkaristust

(maakohtu menetluse ajal oli kehtivaid karistusi 3). Tõsi, määruskaebusest selguvalt V. Žin

rikkumisi ei tunnista ning on nende osas esitanud kaebused kohtule, kuid sellest ei saa praeguselt

teha järeldust vaidluse lahenemist kinnipeetava kasuks. Pealegi ilmneb vangla koostatud

iseloomustusest veel, et V. Žini hinnatakse kinniseks, kavalaks ja umbusklikuks ning leitakse, et ta

süüdistab oma probleemides teisi ja õigustab oma kuritegelikku käitumist teiste valikute

puudumisega. See, et kinnipeetav ise enda taolist iseloomustamist vääraks peab, ringkonnakohtus

vangla ettekandes märgitu osas kahtlusi ei tekita.

6.1

Veel peab ringkonnakohus määruskaebusele vastates vajalikuks märkida, et V. Žini tingimisi

enne tähtaega vanglast vabastamise küsimuses tehtava otsustuse koha pealt ei ole olulist tähendust

sellelgi, et vangla tema vabastamist toetab. Kohtud kujundavad oma positsiooni KarS § 76 lg-s 4

loetletud asjaolude kogumis hindamise tulemina ning kinnipidamisasutuse seisukoht neile siduv ei

ole. Selliselt, s.o viidatud sättes sisalduvaid materiaalseid aluseid analüüsides maakohus käesoleval

juhul veatult oma seisukoha kujundanud ka on.

6.2

Määruskaebuse üldist laadi kaalutlustesse teemadel, kas ennetähtaegselt vanglast

vabastamise regulatsioon peaks olema paika pandud teisiti, kuidas peaks läbi viima riskianalüüse

ning kuidas tuleks korraldada kinnipeetavate elu vanglas, kriminaalkolleegium ei lasku. Samuti ei

leia käesolevas määruses lähemat käsitlemist V. Žini väited sellest, et vangla võimaldas tal koka

abiks õppima asuda alles nüüd ja et narkootilisi aineid hoidis ta enda elukohas (s.o kuritegu, mille

eest ta karistust kannab) võimalike valude leevendamiseks. Need asjaolud tema vabastamise

küsimuses kuidagi asjakohased nimelt ei ole. Asjassepuutuv on küll kaebaja arvamus, et

võlakohustus ei saa olla tema vanglasse jätmise põhjuseks, kuid ta jätab siin tähelepanuta, et

maakohus on nimetatud fakti küll ära nimetanud, kuid mingitki määravat tähendust sellel kohtu

lõppseisukoha kujunemisel olnud ei ole.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus