3-16-2518/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-2518 Haldusasi AN kaebus Tallinna Vangla 03.11.2016 vastusele nr 5- 8/22855-2 Menetlusosalised Kaebaja – AN Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Kerli Lubja Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 4. jaanuari 2017. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AN määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. jaanuari 2017. a määrus haldusasjas nr 3-16-2518 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AN esitas 03.10.2016 Tallinna Vanglale taotluse plaatija kursustele või mujale kooli õppima saamiseks. Tallinna Vangla jättis 03.11.2016 vastusega nr 5-8/16/22855-2 taotluse rahuldamata.

2. AN esitas 07.11.2016 vaide, leides, et taotluse rahuldamata jätmisega diskrimineeritakse teda, rikutakse tema põhiõigusi ning takistatakse õppimist. Tallinna Vangla jättis 06.12.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/314-2 vaide rahuldamata. AN on juba 18.08.2016 esitanud samasisulise taotluse, mida vangla ei rahuldanud. 23.03.2016 kinnitatud AN individuaalses täitmiskavas (ITK) ei ole hariduse omandamist planeeritud. ITK-s on AN-le ette nähtud sotisaalprogrammide läbimine 2016. a-l ja 2017. a-l. Sotsiaalprogrammide läbiviimisega samaaegselt hariduse omandamine ei soodustaks ajaliste kattuvuste tõttu ITK täitmist.

3. AN esitas 07.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastuse nr 5- 8/16/228855-2 peale. AN jäi vaides esitatud taotluste juurde.

3-16-2518 2(3)

4. Tallinna Halduskohus tagastas 04.01.2017 määrusega AN kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Vangistusseaduse (VangS) §

16 lg 1 p-st 4 tulenevalt koostatakse kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, kinnipeetava ITK, milles nähakse ette ka üldhariduse või kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse andmise vajadus. VangS § 36 lg 1 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval omandada kutseharidus, samuti osaleda tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituses, kui see on ITK-s ette nähtud. Haldusasja nr 3-16-2111 raames Tallinna Vangla poolt halduskohtule edastatud AN ITK (kinnitatud 23.03.2016) kohaselt ei ole kaebajale hariduse omandamist ette nähtud. Kinnipeetaval on subjektiivne õigus nõuda üksnes tema ITK-s tema suhtes märgitud abinõude realiseerimist. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda enda kursustele lubamist, kui tema ITK-s ei ole talle üldhariduse, kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise vajadust ette nähtud.

5. AN esitas halduskohtu määruse peale 06.01.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 16.01.2017 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. AN jääb Tallinna Halduskohtu 04.01.2017 määruse peale esitatud määruskaebuses kõigi esitatud taotluste juurde.

7. Tallinna Vangla palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Vastustaja jääb enda varasemate seisukohtade juurde ja jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajal puudub asjas kaebeõigus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaksid alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Halduskohus tagastas õigesti kaebuse AN-l kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1).

9. VangS § 36 lg 1 kohaselt saab vangla võimaldada kinnipeetaval omandada kutsehariduse, samuti osaleda tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täiendkoolituses üksnes juhul, kui see on ITK-s ette nähtud. AN ITK-s on talle ette nähtud sotsiaalprogrammide läbimine 2016. ja 2017. a-l. Üldhariduse, kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise vajadust ei ole kaebaja ITK-s ette nähtud. Seetõttu puudub vanglal kohustus AN-le haridust võimaldada ja AN-l subjektiivne õigus nõuda endale meelepärase kursuse võimaldamist või hariduse omandamist.

10. VangS § 16 lg 3 kohaselt muudetakse ja täiendatakse kinnipeetava ITK-d vastavalt kinnipeetava arengule. VangS § 16 lg 5 alusel kehtestatud kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi (justiitsministri 14.05.2008 määrus nr 21) § 4 lg-te 2 ja 3 kohaselt planeeritakse sekkumised riskivaldkondade kaupa kogu karistusaja ulatuses aasta täpsusega, arvestades karistusaja pikaja lühiajalisi eesmärke ning sekkumiste prioriteete (täitmiskava I osa). Täitmiskava sisaldab kogu karistusaja planeeringu kõrval täitmisperioodi (täitmiskava II osa), milles nähakse ette kinnipeetava suhtes rakendatavad konkreetsed sekkumised lühema aja jooksul. Täitmiskava täitmisperiood on üks aasta, mida arvestatakse alates täitmiskava kinnitamisest. Täitmisperioodil rakendatavad sekkumised planeeritakse kvartali täpsusega. Vastavalt juhendi § 4 lg-le 5 planeeritakse täitmisperioodi lõpus järgmise täitmisperioodi jooksul toimuvad sekkumised. Juhendi § 5 lg 6 sätestab aga, et

3-16-2518 3(3) täitmiskava koostamisel võib arvesse võtta kinnipeetava ettepanekuid. Niisiis on kaebajal võimalik siis, kui planeeritakse praeguse täitmisperioodi lõppedes järgmise täitmisperioodi tegevusi, teha vanglale ettepanek ITK täiendamiseks ja õppima asumiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe