3-16-2578/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2578

Haldusasi

A.N.i kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse

tuvastamiseks (Tallinna Vanglas ei anta korralikke salle)

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada A.N.i kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4,

§ 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1.A.N. esitas 12.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks. Õigusvastane tegevus seisneb kaebaja hinnangul selles, et

Tallinna Vanglas ei anta korralikke salle nagu Tartu Vanglas. Kaebaja väidab, et Tallinna

Vangla sallid on vanad räbalad ning kaebuse esitajal on külm. Kaebuse kohaselt on kaebaja

eesmärgiks diskrimineerimise lõpetamine ja soov pöörduda tulevikus EIK ja ÜRO poole.

A.N. 30.10.2016.a taotlusest Tallinna vanglale nähtub, et kaebaja on pöördunud Tallinna vangla

poole taotlusega väljastada talle lisasall, kuna kurk külmetab õues. Tallinna Vangla õendusjuht

vastas kaebaja nõudele ( koos teiste meditsiinivaldkonda puudutavate pöördumistega) ,

selgitades muuhulgas, et lisa salli väljastamise näidustuste üle otsustab vangla arst, milleks

tuleb isikul end perearsti vastuvõtule registreerida läbi kontaktisiku. A.N. on nimetatud vastuse

vaidlustanud 30.11.2016.a, mille kohta Tallinna Vangla koostas 30.12.2016.a vaideotsuse,

milles on märgitud, et näidustuse lisa- riideesemete väljastamiseks annab vangla arst, mistõttu

taotlus sellisel juhul rahuldamisele ei kuulu. Vastuses selgitati A.N.ile veel kord arsti

vastuvõtule registreerimise korraldust Tallinna Vanglas.

Tallinna Vangla 17.01.2017.a vastusest nr 1-11/17/1109-2 kohtunõudele selgub, et kaebaja on

enne ja peale viidatud taotluse ja vaide esitamist viibinud korduvalt vangla meditsiiniosakonnas

perearsti vastuvõtul, samuti korduvalt keeldunud vastuvõtule minemast, kuid ei ole ühelgi juhul

esitanud vastuvõtul kaebuseid seoses külmatunde või vajadusega lisa rõivaste järele ( nt

täiendav sall, soe pesu, vmt). Seega ei saanud vangla arst ka hinnata kaebaja väiteid, mille

kohaselt esineb tal vajadus lisa salli järele.

3-16-2578

2(3)

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku ( edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib

kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS

§ 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal

puudub ilmselgelt kaebeõigus eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Kaebaja soovib vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses sellega, et Tallinna Vangla

ei väljasta kaebajale korralikke salle, sallid on vanad räbalad ning kaebajal on külm.

Kohus leiab, et kaebuse menetlusse võtmine ei ole käesoleval juhul põhjendatud ning kaebus

tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel, kuna kaebuse esitajal puudub kaebeõigus ning

kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus põhjendab oma seisukohta

alljärgnevalt.

3. HKMS § 38 lg 4 sätestab, et tuvastamiskaebuses peab kaebaja selgitama, miks on kaebuse

esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Antud juhul tähendab see seda, et kaebaja peab

kaebuses selgitama, kuidas kohtu poolt vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine aitab

kaebajat tema õiguste kaitsel. Lisaks eeltoodule sätestab HKMS § 45 lg 2 kaebeõiguse

piiranguna, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu

tõhusamaid vahendeid.

Vangistusseaduse ( edaspidi VangS) § 46 lg 1 esimese lause kohaselt kannab kinnipeetav

vangla riietust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tallinna Vangla direktori

31.01.2013.a käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ ( edaspidi Vangla

kodukord) p 3.6 alusel väljastatakse läbiotsitud kinnipeetavale madrats, padi, tekk, 2 aluslina,

padjapüür, käterätik, saunalina, kauss, kruus ja lusikas ning vanglariietus ( v.a vahistatule),

mille vormielementideks on 4 T-särki, 2 paari pikki pükse, 2 jakki, 2 paari lühikesi pükse, 1

jope, 1 talvemüts. Naiskinnipeetav võib soovi korral lühikeste pükste asemel saada seeliku.

Kinnipeetavale, kellel puuduvad isiklik sall ja kindad, väljastatakse taotluse alusel

ajavahemikul 1.oktoober kuni 1.aprill kandmiseks sooniksall ja 1 paar kindaid. Vangla

kodukorra p 11.2.8 sätestab, et vanglariietuse vahetamiseks esitab kinnipeetav vanglateenistuse

ametnikule või laotöötajale korrektselt täidetud vormikohase taotluse. Vanglariietuse vahetuse

vajaduse ja vahetamise aja otsustab laotöötaja , milles teavitatakse kinnipeetavat suuliselt.

Kohus leiab, et praegusel juhul on kaebaja eesmärgi saavutamiseks , st Tallinna Vangla

kohustamiseks väljastama kaebajale tema arvates korralik sall ( st asendada kaebajal olemas

olev sall uue salliga) , tõhusam esitada kohustamiskaebus. Kohustamiskaebuse rahuldamise

korral oleks vangla kohustatud kaebajale sall väljastada. Üksnes vangla vastava tegevuse

õigusvastasuse tuvastamine sellist kohustust vanglale kaasa ei too. Seega ei ole

tuvastamisnõude esitamine praegusel juhul lubatav ( HKMS § 45 lg 2). Kaebaja 30.10.2016.a

nõue lisa salli väljastamiseks ei ole hõlmatud kohtule esitatud tuvastamisnõudega.

4.Kohus leiab, et tõhusama nõude esitamine praeguses kohtumenetluses ( kaebuse nõude

muutmine) ei ole võimalik, kuna kaebaja pole läbinud sellise nõude esitamise eelduseks olevat

kohustuslikku kohtueelset menetlust ( Vangistusseaduse § 11 lg 5). Haldusasja materjalidest

ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks pöördunud Tallinna Vangla poole ning väitnud, et talle

väljastatud sall ei on vana ja räbaldunud ning taotlenud uue salli väljastamist. Kaebusest ei

nähtu, et kaebaja oleks esitanud kaebuse nõudega hõlmatud vaide ja vangla selle kohta

vaideotsuse teinud. Oma õiguste tõhusaks kaitseks tuleks kaebajal esmalt pöörduda asjakohase

taotlusega vangla poole ning kui kaebaja vangla otsusega ei nõustu, on tal võimalik esitada

sellele vaie ja alles pärast vaide lahendamist ( st kui vaie jäetakse rahuldamata) või vaide

3-16-2578

3(3)

lahendamise tähtaja möödumisel saab kaebaja pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtu

poole.

Seetõttu ei ole tõhusama nõude esitamine kaebuse muutmise läbi võimalik praeguses

kohtumenetluses.

5. Kaebaja ei ole ka esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis annaks aimu sellest , et kaebaja sall ei

ole terve ja korralik. Tallinna Vangla 17.01.2016.a vastusest nähtub, et Tallinna ja Tartu

Vanglas väljastatavad kinnipeetavate vormi juurde kuuluvad sallid on ühesugused, samast

materjalist ning samade omadustega . Tallinna Vangla on kinnitanud, et vangla poolt

väljastatavad sallid on korralikud ja terved. Kaebaja ei ole arsti vastuvõtul esitanud kordagi

kaebuseid seoses külmatunde või vajadusega lisarõivaste järele. Seega ei ole kaebaja õigust

nõuetekohase salli saamiseks Tallinna Vangla poolt faktiliselt piiratud. Seega isegi kui kaebaja

kaebeõigust jaatada, oleks kirjeldatud põhjusel tegemist ilmselgelt perspektiivitu kaebusega

HKMS § 121 lg 2 p 2 mõttes.

6. Vastuseks kaebuse väitele diskrimineerimise kohta selgitab kohus, et Tallinna Vangla

selgitusest nähtub, et käesoleval juhul ei esine faktilist erinevust Tallinna Vanglas ja Tartu

Vanglas kasutusel olevate sallide vahel. Seega ei esine faktilist olukorda, mida kaebaja on

kaebuses käsitlenud diskrimineerimisena. Kohus märgib täiendavalt, et seadusest ei tulene

vanglale kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused,

sh identsed sallid. Kinnipeetavatele erinevate tingimuste võimaldamist ei ole alust pidada

võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks, kui kinnipeetavatele on õigusaktidest tulenevate

õiguste kasutamine tegelikult ja seaduses ettenähtud mahus tagatud. Kaebajale sobivamate

võimaluste pakkumine ühes vanglas ei anna talle õigust nõuda samade tingimuste võimaldamist

teises vanglas.

7.Kaebaja viitab tuvastamisnõuet esitades ka soovile pöörduda tulevikus ÜRO ja EIK poole.

Kohus leiab, et ka nimetatud alusel ei ole tuvastamisnõue lubatav, kuna pelgalt soov pöörduda

hiljem ÜRO ja EIK poole ei põhjenda, miks on tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste

kaitseks vajalik ( HKMS § 38 lg 4).

8.Kuna tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav , kaebusega ei ole võimalik saavutada

kaebuse eesmärki ning praeguses kohtumenetluses ei ole võimalik kohustamiskaebusele

kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu üle minna , kuulub kaebus läbivaatamatult

tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 ja p 2 alusel .

9.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega

ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses

olnud.

10.Kuna kohus tagastab kaebuse, ei võta kohus seisukohta riigilõivu tasumisest vabastamise

taotluse osas. Samuti puudub vajadus lahendada muid kaebuses esitatud menetluslikke taotlusi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm