1-13-1021/179 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2017 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-1021

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 15. detsembri

2016 määrus Mart Elerma (ik 36111140344)

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise

järelevalve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Mart Elerma ja tema kaitsja advokaat

Andres Veski, määruskaebused

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 15. detsembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebused

rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot) advokaat

Andres Veskile määruskaebemenetluses Mart Elermale riigi õigusabi osutamise

eest.

3. Mõista Mart Elermalt välja menetluskulu 24 eurot määruskaebemenetluses

kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.

4. Mart Elermalt väljamõistetud summa tuleb tasuda ühele järgnevatest

Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: SEB a/a EE891010220034796011,

Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland

PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a

EE932200221023778606. Tasumisel märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus:

„Mart Elerma, 1-13-1021, menetluskulud“.

5. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast,

mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 22. aprilli 2013 otsusega mõisteti Mart Elermale KarS § 415 lg 1, § 418 lg 2

p 1, § 418 lg 3 ja § 4181 lg 3 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 6 aastat vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.03.2010

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat ja 6 kuud vangistust võrra mõistes

M. Elermale lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 aastat ja 6 kuud vangistust.

Karistuse kandmise alguseks luges kohus 14.08.2012

2. Viru Vangla esitas 10. novembril 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Elerma

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks.

3. Viru Maakohtu 15. detsembri 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohus leidis, et arvestades M. Elerma

korduvakaristatust, ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslikku laadi, mistõttu ei ole

tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude toimepanemise dünaamika on

olnud M. Elerma puhul varieeruv. Maakohus pidas positiivseks, et täidetud on tingimisi enne

tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamise formaalsed eeldused, isikule on vabanemise

korral garanteeritud töökoht ning tal on toetav tugivõrgustik, samuti asjaolu, et M. Elerma on

kinnipidamiskohas osalenud majandustöödel ning osalenud vestlustel riskivõtu teemadel.

Samas leidis maakohus, et M. Elerma kriminaalset mõtteviisi toetavate sõprade ning

tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava

resotsialiseerumisele vaatamata asjaolule, et kinnipeetav enda sõnul teiste poolt mõjutatav

pole. Lisaks puudub M. Elermal kehtiv isikut tõendav dokument, mis võib osutuda takistuseks

ametlikult tööle asumisel ja ei võimalda taotleda pensioni/sotsiaaltoetusi. Vangla

iseloomustuse kohaselt M. Elerma enda toimepandud kuritegusid põhjalikumalt analüüsinud

ei ole, kuna oma sõnul ta midagi ohtlikku ei teinud. Seega ei teadvusta isik kuriteo

toimepanemist. Ka ei väärtusta isik ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme olles jätkuvalt

toimepannud kuritegusid, mis seavad ohtu avalikkuse julgeoleku. Kinnipeetav on varem

olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Seega ei ole M. Elerma

õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses. Samuti saaks kohtu hinnangul 4-aastane

katseaeg olema ebamõistlikult pikk.

Määruskaebused

4. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse süüdimõistetu M. Elerma ja tema kaitsja

Andres Veski.

5. Kaitsja leiab, et M. Elermad on küll korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid vaatamata

sellele on kinnipeetavat võimalik ennetähtaegselt vabastada. M. Elermal on vabanemise korral

olemas perekond, kelle juurde elama asuda ning samuti on talle vabanemise korral

garanteeritud töökoht. M. Elerma ei õigusta oma kuritegelikku käitumist ja kinnitab, et suudab

asuda elama seadusekuulekat elu. M. Elerma on vangistuses olnud hõivatud erinevatel

majandustöödel ning osalenud vestlustel riskivõtu teemadel ja alates 10.05.2016 töötab Viru

Vanglas köögitöölisena. Samuti tuleb märkida, et kuigi vangla iseloomustuses on antud

hinnang, et isik on kõrgohtlik ning ohustatud on ühiskond tervikuna, pole temal üldise

korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul suur. Selleks on vangla

hinnangul 21%. Kaitsja on seisukohal, et M. Elerma suhtes on vangistus oma eesmärgi

täitnud. Koos kriminaalhoolduse ja elektroonilise valvega, samuti talle määratud

lisakohustustega ning pere ja töökoha toel suudaks M. Elerma paremini resotsialiseeruda ja

täita talle pandud kohustusi, mille tulemusel kulgeks tema vabastamise korral temale

määratud katseaeg edukalt ning isik suudaks ka pärast selle läbimist elada seadusekuulekalt.

6. Süüdimõistetu M. Elerma märgib määruskaebuses, et ta aitas kaasa lõhkeainete müüja

tuvastamisele. Ta võttis osa kinnipidamisest ja suure koguse lõhkeaine äravõtmise

operatsioonist. M. Elerma leiab, et see iseloomustab teda positiivsest küljest kui inimest, kes

kahetseb kuriteo toimepanemist ning kes ei ole ühiskonnale ohtlik. Vastupidi, M. Elerma on

valmis edaspidi aitama õiguskaitseorganeid elanikkonna ja riigi ohutuse tagamisel. Samuti

aitas ta uurimise ajal uurimise teostamist.

7. Vangistuses viibides on M. Elermal rahulik eluviis ning rikkumisi tal ei ole. Ta ei allu teiste

kinnipeetavate poolt tehtavatele provokatsioonidele, ei toeta korralagedust ja näljastreiki.

Samuti on tal vastastikused suhted vangla operatiiv- ja julgeolekutöötajatega.

8. OÜ SE Metalgroup tagab süüdimõistetule pärast vabanemist töökoha, mis võimaldab tal

kiiremini riigi ees ära maksta oma võlad ja hagid. Kinnipidamiskohas terve karistusaja jooksul

töötades ei jõua ta ära maksta isegi 1/10-ndikku kogu summast, mida ta võlgu on, kuna

töötasuks on üksnes 0,63 senti tunnis. Vabaduses töötades on tal võimalik tasuda alguses 150

eurot kuus. See annab võimaluse kiiremini võlgnevustest vabaneda.

9. M. Elermal ei ole kriminaalse minevikuga tuttavaid, v.a need, kellega koos ta pani kuriteo

toime, kuid ta ei kavatse nendega edaspidi mingisuguseid sidemeid pidada. Isegi

kinnipidamiskohas viibides ta ei suhtle nendega. M. Elerma jaoks on kõige tähtsam perekond

ja lapsed, kes muretsevad tema pärast ja ootavad teda kiiremini koju.

10. ID-kaart sai tehtud 25.11.2016. Asjaolu et ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks

esitatud dokumentide hulgas ei ole ID-kaardi osas mingisuguseid andmeid on kontaktisiku

lohakus. Kontaktisik ei ole terve tema vangistus viibitud aja jooksul temaga kordagi ühtegi

vestlust pidanud. M. Elerma ei saa aru, kuidas ta saab koostada tema kohta iseloomustuse,

tundmata tema vaimset maailma, tema eesmärke ja mõtteid, tema suhtumist perekonda ning

tema arvamust kuritegude kohta. Kontaktisik isegi ei huvitunud psühholoogi arvamusest, kes

iseloomustas teda kui tasakaalukat ja terve mõistusega inimest.

11. Kriminaalhooldusametnik viis läbi M. Elerma maja läbivaatuse ja kinnitas selle sobivust

elamiseks ning selle vastavust kõikide eurostandardi normidega. Kriminaalhooldusametnik

võtab vastutuse tema käitumise eest elektroonilise järelevalve all ja selle eest, et ta jõuaks

õigeaegselt registreerimisele. Olles elektroonilise järelevalve all, leiab M. Elerma, et tal on

kergem adopteeruda ja saada täisväärtuslikuks ning seadusekuulekaks kodanikuks.

Ringkonnakohtu järeldused

12. Ringkonnakohus ei vabasta M. Elermad vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub

maakohtu põhjendustega. KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolud kogumis ei toeta süüdimõistetu

ennetähtaegset vabastamist. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid

hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebustele vaid järgmist.

13. Ka ringkonnakohus loeb positiivseks, et süüdimõistetul on vabanemise korral olemas kindel

elu- ja töökoht, toetav sotsiaalvõrgustik ning et isik on kinnipidamiskohas hõivatud erinevate

majandustöödega ja on osalenud vestlustel riskivõtu teemadel. Samas oli M. Elermal olemas

kindel elukoht ja lähedaste toetus ka enne kinnipidamiskohta sattumist, kuid see ei hoidnud

ära M. Elerma poolt uute kuritegude toimepanemist.

14. M. Elermad on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning käesoleval hetkel kannab

kolmandat reaalset vanglakaristust raskete esimese astme kuritegude, s.o tulirelvade

käitlemise eest, mis on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt. Muuhulgas pani M.

Elerma teistkordselt toime samaliigilised süüteod eelmise kohtuotsuse alusel määratud

katseajal. Korduv samaliigiliste kuritegude toimepanek viitab sellele, et M. Elerma ei ole talle

varasemalt mõistetud karistustest õigeid järeldusi teinud. Samuti on M. Elermale antud

koduvalt võimalusi kanda talle mõistetud karistusi tingimisi vabaduses, allutades ta

kriminaalhooldusele ning maakohus on õigustatult viidanud, et nii ennetähtaegse vabastamise

korral kui ka kriminaalhooldusel viibides on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma

õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul

suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul.

Sellest tulenevalt puudub ringkonnakohtul veendumus, et ennetähtaegne vabastamine on

käesoleval juhul õigustatud, kuna M. Elerma on läbi enda käitumise korduvalt näidanud, et ta

ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud normidele ja reeglitele.

15. M. Elerma karistusaeg lõpeb alles 14. veebruaril 2021 ning tema ennetähtaegne vabastamine

oleks käesoleval juhul ennatlik. Ülekordavalt – just M. Elerma varasem elukäik, asjaolu, et ta

ei ole varasematest mõistetud karistustest mingisuguseid järeldusi teinud ning viimase

toimepandud kuriteo raskus on asjaoludeks, mis ei võimalda M. Elerma tingimisi

ennetähtaega vangistustest vabastamist.

16. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru

Maakohtu 15. detsembri 2016 määrus muutmata, M. Elerma vangistusest tingimisi

ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata ning määruskaebused rahuldamata.

17. M. Elerma kaitsja advokaat A. Veski taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 24 eurot, sh

käibemaks 4 eurot. Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning

rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb menetluskulu kokku 24 eurot M.

Elerma kanda.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas