3-16-859/64 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Maili Lokk, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

17.01.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-859

Haldusasi

Küllike Kallaste, AS OG Elektra ja Sven Aalbergi

kaebus Väike-Maarja Vallavolikogu 31.03.2016. a

otsuse nr 21 tühistamiseks ning Sven Aalbergi ja

Küllike Kallaste kaebus VäikeMaarja Vallavalitsuse

11.10.2016. a korralduse nr 514 tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Väike-Maarja valla määruskaebus Tartu Halduskohtu

30.11.2016. a määruse p-de 2 ja 3 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja 1 Küllike Kallaste

Kaebaja 2 Sven Aalberg

Kaebaja 3 AS OG Elektra

Kaebajate esindaja v-adv Küllike Namm

Vastustaja/määruskaebuse esitaja Väike-Maarja vald

Kolmas isik Järva Tarbijate Ühistu

RESOLUTSIOON

Rahuldada vastustaja määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 30.11.2016. a

määruse resolutsiooni pd 2 ja 3 ning jätta kaebajate 1 ja 2 esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Väike-Maarja Vallavolikogu kehtestas 31.03.2016. a otsusega nr 21 (tl I-8-11p) Väike-

Maarja alevikus Pikk tn 12, Pikk tn 8, Pikk tn 10, Ravi tn 1, Ravi tn 1b katastriüksuste ja

osaliselt 22 Rakvere–Väike-Maarja–Vägeva tee katastriüksuste maa-ala detailplaneeringu,

peamise eesmärgiga rajada kaubanduskeskus Pikk tn 12 katastriüksusele.

2. Kaebajad 1-3 esitasid 04.05.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl I-2-6p) Väike-Maarja

Vallavolikogu 31.03.2016. a otsuse nr 21 tühistamiseks.

3. Väike-Maarja Vallavalitsus väljastas 11.10.2016. a korraldusega nr 541 (tl I-174-175)

ehitusloa Järva Tarbijate Ühistule kaupluse püstitamiseks asukohaga Lääne-Viru maakond,

Väike-Maarja vald, Väike-Maarja alevik, Pikk tn 12 (katastritunnus 92702:002:0011).

4. Kaebajad 1-2 esitasid 21.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille Tartu Halduskohus

registreeris haldusasjana nr 3-16-2360. Kaebajad 1-2 palusid tühistada Väike-Maarja

Vallavalitsuse 11.10.2016. a korralduse nr 541; liita kaebus haldusasjaga nr 316-856; ja

esialgse õiguskaitse korras peatada ehitusloa kehtivus selliselt, et oleks keelatud igasugune

ehitustegevus Väike-Maarjas Pikk tn 12 Posti kinnistul.

Kaebajad 1-2 põhjendasid kaebust järgmiselt.

1) Väike-Maarja vald rikub oluliselt kaebajate 1-2 kui naaberkinnistute omanike õigusi.

Kaebajate 1-2 kinnistutele on vajalik enne ehitustegevusega alustamist planeerida juurdepääs,

sh selline, mida saab läbida päästetehnikaga. Kaebajale 1 kuuluv Pikk tn 14b kinnistult

avalikult kasutatavale teele on vajalik ületada kas AS-le OG Elektra kuuluv Simuna mnt 6a

kinnistu või AS-le Pandivere Ehitus kuuluv Simuna mnt 4 kinnistu. Kaebajale 1 kuuluvale

Pikk tn 14b kinnistule ei pääse transpordiga teisiti kui hoonestamata Posti kinnistu kaudu. Ka

kaebajale 2 kuuluv Pikk tn 14a kinnistu ei piirne ühegi avalikult kasutatava teega, vaid

kaebajale 1 kuuluvate Pikk tn 14b ja Pikk tn 14 kinnistutega ning Posti kinnistuga. Pikk tn 14

kinnistu, mis piirneb Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva riigimaanteega, on aga täielikult

hoonestatud kinnistu ning üle vastava kinnistu juurdepääsu rajamine avalikult kasutatavale

teele on keeruline. Väike-Maarja vald on siiani leidnud, et kaebajatele 1-2 on tagatud

juurdepääs avalikule teele üle avaliku parkla asukohaga Pikk tn 16a (katastritunnus

92702:002:0245), mille omaniku osas kaebajatel 1-2 info puudub, samuti ei ole selline

juurdepääs kuidagi reguleeritud. Samas on vajalik sellele avaliku parkla maa-alale saamiseks

läbida Pikk tn 16 (täielikult täis ehitatud) ning Pikk tn 14 (täielikult täis ehitatud) hoonete

vaheline ala, mille laius on ca 3 meetrit ning mis on teeks sobimatu. Pikk tn 14b kinnistu

omanik peaks selleks veel eelnevalt läbima ka hoonestatud Pikk tn 14a kinnistu. Seejuures on

lahendamata päästetehnika juurdepääs kaebajate kinnistute hoonetele ka olukorras, kus

näiteks Posti kinnistul leiab aset olukord juba ehitustegevuse ajal. Detailplaneeringu

seletuskirja lk 13 on vald ise määratlenud mõõtmed ja kandevõime, millele peab juurdepääs

vastama päästetehnika puhul. Pikk tn 14a ja 14b kinnistute puhul on vastav temaatika

lahendamata. Detailplaneeringu kohaselt rajatakse Pikk tn 12 ja kaebajate kinnistute

vahelisele alale haljasriba. Olulisem on kindlasti, et kõikidele kinnistutele, sh kaebajate 1-2

kinnistutele oleks juurdepääs päästetehnikaga ning sellest ülekaalukam ei saa olla

funktsioonita haljasriba rajamine. Kaebajate 1-2 arvates ei ole Väike-Maarja vald mitte

kuidagi põhjendanud ega ära näidanud, kuidas valla arvates on tagatud päästetehnika

juurdepääs Pikk tn 14a ja 14b kinnistutele. Kaebaja 2 on esitanud Viru Maakohtu Rakvere

kohtumajale avalduse avalikult kasutatavale teele (Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva

riigimaantee) juurdepääsu määramiseks üle Posti kinnistu (tsiviilasi nr 2-16-11858).

2) Ehitustegevus Posti kinnistul vähendab valguse juurdepääsu kaebajate 1-2 kinnistutele ning

vähendab ka nende kinnistute (rendipindade) väärtust. Detailplaneeringu seletuskirjast lk 6

tuleneb, et kaubanduskeskuse rajamisel Posti kinnistule on Pikk tn 14 kinnistu ärihoone

akendele tagatud aprillist septembrini rohkem kui 3 tunni jooksul pidev päikesevalgus.

Kaebajad 1-2 leidsid, et see ei ole piisav ja arvestades Eesti ilma, on 3 tundi ka küsitav.

Detailplaneeringu seletuskirjast lk 13 tuleneb, et Posti kinnistu ja Pikk tn 14 ja 14b kinnistute

vahele ei jää nõuetekohane 8 m tuleohutuse tagamiseks. Seeläbi kavandatakse kauplusehoone

sein, mis kulgeb Pikk tn 14 ja 14b kinnistute hoonetega tulemüürina, mis ilmselget halvendab

nii kaebajate 1-2 kinnistute valgustingimusi kui ka vaadet. Kaebajatel 1-2 puudub selgus,

milline on rajatav tulemüür.

3) Samuti riivab kaebaja 1 õigusi tema kinnistut läbiva veetrassi likvideerimine ning uue

veetrassi ehitamine (detailplaneeringu seletuskiri lk 15), mida ei ole kinnistu omanikuga

kooskõlastatud.

4) Väljastatud ehitusluba on ebaselge selles osas, milliste parameetritega ehitist selle loa alusel

üldse ehitada lubatakse ning kust vastavad parameetrid tulevad. See on aga väga oluline, sest

ehitustegevus on planeeritud kaebajate 1-2 kinnistute vahetus läheduses.

Kaebajad 1-2 taotlesid esialgse õiguskaitse korras ehitusloa kehtivuse peatamist kuni

kohtulahendi saamiseni selles, kas detailplaneering, millele ehitusluba tugineb, on seaduslik

või mitte. Ehitustegevuse alustamisega välistatakse kõik kaebajate 1-2 nõuded, mis

puudutavad juurdepääsu rajamist üle Posti kinnistu. Samuti muudaks see mõttetuks

detailplaneeringu vaidlustamise menetluse, kuna ehitusloa kehtivust mitte peatades kohus

nõustub, et detailplaneering ja selle alusel antud ehitusluba on seaduslikud. Kui ehitustegevust

alustatakse, siis kinnitatakse sellega, et ei peagi olema tagatud päästetehnika juurdepääs

kaebajate kinnistutele, samuti piisav valgus.

5. Väike-Maarja vald palus esialge õiguskaitse taotlusele esitatud vastuses (3-16-2360

tl 1114) jätta see rahuldamata.

6. Järva Tarbijate Ühistu palus esitatud vastuses (3-16-2360 tl 31-31p) jätta esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kolmas isik märkis, et on Pikk tn 12 kinnistu arendamisesse investeerinud juba praegu 103

600 eurot.

7. Tartu Halduskohus liitis 30.11.2016. a määruse resolutsiooni p-ga 1 haldusasja

nr 3162360 haldusasjaga nr 3-16-859 (haldusasja numbriks jäi 3-16-859); rahuldas

resolutsiooni p-ga 2 määruskaebuse esitajate esialgse õiguskaitse taotluse; peatas resolutsiooni

p-ga 3 Väike-Maarja Vallavalitsuse korralduse 11.10.2016. a nr 541 alusel antud ehitusloa

kehtivuse selliselt, et oleks keelatud igasugune ehitustegevus Pikk tn 12 Posti kinnistul, kuni

kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas.

Halduskohus selgitas, et lahendab esialgse õiguskaitse taotlust piiratud informatsiooni

tingimustes. Halduskohtu arvates ei olnud kohtule esitatud materjalide põhjal võimalik asuda

seisukohale, et esitatud kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohus märkis, et teisalt

ei ole vaidlustatud detailplaneeringu asjas jõustunud kohtulahendit. Sellele, kas vaidlustatud

ehitusloa tühistamiseks esitatud taotlus on põhjendatud, on võimalik anda vastus edasise

vaidluse sisulise menetluse käigus. Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamata

jätmine võib kaasa tuua kaebajatele 1-2 selliseid koormavaid tagajärgi, mille hilisem

heastamine ei oleks mõistlik (valminud ehitise lammutamine ei ole üldjuhul mõistlik).

Halduskohtu hinnangul ei esine vaidluses üldise legaliteedi põhimõtte kõrval olulist avalikku

huvi, kuid esinevad puudutatud isiku Järva Tarbijate Ühistu huvid. Nii kaebajate 1-2 kui ka

kolmanda isiku huvid on võrdse kaaluga, mistõttu tuleb kohtul eelistada selle osapoole õigusi,

kelle huviks on välistada kohtulahendi täidetamatus kaebajate suhtes. Eeltoodud põhjustel

rahuldas halduskohus esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ning peatas vaidlustatud

haldusakti kehtivuse kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Väike-Maarja vald esitas Tartu Halduskohtu 30.11.2016. a määruse peale

määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 30.11.2016. a määruse

resolutsiooni p-d 2 ja 3.

Määruskaebuse esitaja selgitas, et käesolevas kohtuasjas on määruskaebuse esitaja esitanud

alates 23.05.2016 kohtule kogu vajaliku informatsiooni ja tõendid, millega tutvudes ei ole

kohtul võimalik väita, et esialgse õiguskaitse määrus tuli teha piiratud informatsiooni

tingimustes. Halduskohus jättis 30.11.2016. a määruses sisuliselt käsitlemata määruskaebuse

esitaja vastuväiteid ja tõendid. Samuti ei nähtu, et halduskohus oleks tutvunud Väike-Maarja

Vallavalitsuse 11.10.2016. a korraldusega nr 541.

Olukorras, kus kaebajad 1-2 tuginevad erinevaid menetlusi alustades pidevalt tõendamata ja

paljasõnalistele väidetele, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Ka Väike-

Maarja vallal ja kolmandal isikul on õigus hea tava järgivale menetlusele ja oma õiguste

kaitsele. Sisuliselt ei ole kaebajad 1-2 esitanud võrreldes 04.05.2016 taotlusega uusi

asjaolusid, vaid kordavad eelnevalt esitatud seisukohti. Ehitusloa väljastamine kolmandale

isikule ei too kaebajate 1-2 jaoks kaasa pöördumatute kahjulike tagajärgede ohtu. Sellisest

ohust saaks rääkida teoreetiliselt siis, kui kaebajad 1-2 oleks eelnevalt kasutanud Pikk tn 12

kinnistut juurdepääsuks Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva riigimaanteele, kuid peale kinnistu

omandamist kolmanda isiku poolt oleks otsustatud juurdepääs sulgeda, kusjuures ühtegi teist

mõistlikku juurdepääsu naaberkinnistutele ei oleks. Määruskaebuse esitaja märgib, et on

varasemalt kohtule esitanud selgitused, miks kaebajate 1-2 väited ei ole juurdepääsu ja

insolatsiooni küsimustes asjakohased. Määruskaebuse esitaja jääb juba esitatud seisukohtade

juurde juurdepääsu, insolatsiooni kui ka tulemüüri, veetrassi ja ehitise parameetreid

puudutavates küsimustes.

Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et käesolevas vaidluses ei esine

olulist avalikku huvi ja et eelistada tuleb kaebajate 1-2 huvisid. Juba detailplaneeringu

kehtestamise otsuses on vallavolikogu märkinud, et „kehtestatav detailplaneering teenib

avalikke huve ja Väike-Maarja valla arengu vajadusi“. Samale seisukohale on vallavalitsus

asunud ehitusluba väljastamise korralduses. Määruskaebuse esitaja selgitas, et lisaks kaupluse

hoonele ehitatakse Pikk tn 12 kinnistule tänavavalgustus, tehakse muudatusi piirkonna

liikluskorralduses, rajatakse jalgteed, parklad, tehnovõrgud, Ravi tänava poolne täiendav

juurdesõidutee jms. Tegemist on Väike-Maarja vallale väga olulise arendusprojektiga.

Kaupluse ehitustööde maksumus on vähemalt 2 miljonit eurot. Lisaks tekib juurde ca 26-30

uut töökohta. Esialgse õiguskaitse kohaldamine toob kaasa Väike-Maarja aleviku keskuses

asuval planeeringualal olemasoleva korrastamata olukorra säilimise ja uue kaupluse rajamise,

mille järele on Väike-Maarjas suur vajadus, peatamise määramata ajaks. Esialgse õiguskaitse

kohaldamine rikuks käesoleval juhul intensiivselt kaalukat avalikku huvi ja kolmanda isiku

õigusi. Kolmanda isiku jaoks tooks õiguskaitse rakendamine kaasa muuhulgas pikalt ette

kavandatud ja suuremahulise investeeringu peatamise. Ettevõtlusvabadus ja õigus oma

omandit vabalt kasutada on käesoleval juhul kaalukam kaebajate 1-2 huvist oma kinnistute

turuväärtust tõsta täiendava juurdepääsutee saamisega Pikk tn 12 kinnistu kaudu.

9. Järva Tarbijate Ühistu toetab 20.12.2016 esitatud vastuses Väike-Maarja valla esitatud

määruskaebust ja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde.

Kolmas isik on seisukohal, et ehitusloa väljastamine ei too kaebajate 1-2 jaoks kaasa

pöördumatute kahjulike tagajärgi. Halduskohus on jätnud sisuliselt analüüsimata, kas esialgse

õiguskaitse rakendamine on proportsionaalne. Kolmas isik selgitas, et omandas Pikk tn 12

kinnistu eesmärgiga seal olnud hooned lammutada ja kinnistu uuesti hoonestada. Juhul, kui

kaebajate 1-2 soovitud täiendav juurdepääs nende kinnistute teenindamiseks siiski planeerida,

tuleks planeeringulahendust oluliselt muuta, mis kitsendaks ülemääraselt kolmanda isiku

õigusi ja ei oleks proportsionaalne, sest on kolmandat isikut ebamõistlikult koormav (osa

kinnistust kaebajate kinnistute teenindamiseks eraldades ei mahuks planeeritud kauplus,

parklad, sisse- ja väljasõidutee jms Pikk tn 12 kinnistule ära).

10. Kaebajad 1-2 paluvad 27.12.2016 esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebajad leiavad, et Väike-Maarja valla esitatud määruskaebus lähtub üksnes Järva Tarbijate

Ühistu ärihuvidest. Kaebajad 1-2 jäävad halduskohtule esitatud kaebuse juurde ja lisavad

järgmist.

Detailplaneeringu kehtestamise vaidluses esialgset õiguskaitse kohaldamata jätmine ei

tähenda keeldu kohaldada esialgset õiguskaitset ehitusloa vaidlustamise menetluses.

Pöördumatud tagajärjed kaasnevad kaebajatele 1-2 just ehitustegevuse alustamisega Posti

kinnistul. Kaebajad 1-2 on lisaks probleemile juurdepääsuga nende kinnistutele välja toonud

probleemid valguse juurdepääsuga kaebajate kinnistutele ning Pikk tn 14 kinnistut läbiva

veetrassi likvideerimise, ehitamise teema, mida ei ole varasemalt käsitletud. Seega on

kaebajate 1-2 arvates põhjendamatu, et Väike-Maarja vald tugineb määruskaebuses

menetlusdokumentidele ja kohtu seisukohtadele, mis on avaldatud detailplaneeringu

kehtestamise vaidluses. Juurdepääsu ja valguse puudumist, samuti veetrassi rajamist, ei ole

võimalik käsitleda selliste rikkumistena, mida oleks võimalik juba ehitustegevust alustades

heastada. Väike-Maarja valla esitatud fotodega ei saa tõendada, et kaebajate kinnistutele oleks

tagatud juurdepääsud avalikult teelt. Kui lugeda määruskaebust, siis saab sellest teha

järelduse, et ka vald nõustub sellega, et kaebajad 1-2 pääsevad enda kinnistutelt avalikule

teele üksnes üle/läbi kolmandatele isikutele kuuluvate kinnistute ning seda arusaamatum on,

miks on vald nii vastu sellele, et juurdepääs rajada üle hoonestamata Posti kinnistu.

Paljasõnaline on väide, et (5 m) laiuse juurdepääsutee rajamine toob kaasa selle, et Posti

kinnistule ei mahu enam ära kauplus, parklad, sisse- ja väljasõiduteed. Vald jätab käsitlemata

kaebajate väite, et vastav juurdepääs oleks võimalik lahendada haljasriba arvelt. Ebaselge on,

millised elemendid lisaks haljasribale täiendavalt kinnistutele vahele tulevad nagu on

paljasõnaliselt vald viidanud ning miks sellisel juhul ei võiks need teadmata elemendid olla

asendatud korraliku kattega juurdepääsuteega.

Kaebajate 1-2 kinnistute valgustatus päevavalgusega on oluliselt halvendatud

kaubanduskeskuse rajamisel, sealhulgas halvendab valgustatust oluliselt tulemüürina toimiv

kaupluse sein. Seega on ilmne, et kaebajate 1-2 õigusi riivatakse nii päevavalguse piiramisega

kui ka seeläbi nende kinnistute väärtuse vähenemisega ning kõik selle nimel, et rajada

kaubanduskeskus.

Veetrassi likvideerimist ja uue rajamist puudutav osa määruskaebuses on üldsõnaline.

Määruskaebusest ei nähtu, et kaebajat 1 oleks teavitatud, kuidas ehitustegevus puudutab tema

kinnistu veevarustust.

Määruskaebus ei too selgust ka selles, milliste parameetritega - eriti kõrgus- siiski on need

ehitised, mida vaidlustatud ehitusloa alusel vald lubab ehitada. Ei saa pidada kuidagi

mõistuspäraseks, et isikud peaksid hakkama ehitatava ehitise kohta hankima teavet

materjalidest, millele ei ole vähimatki viidet tehtud ehitamist lubavas ehitusloas.

11. AS OG Elektra on 27.12.2016 esitatud vastuses seisukohal, et ehitusloa kehtivuse

peatamine on õiglane ja proportsionaalne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu

30.11.2016. a määrus tühistada.

13. HKMS § 249 lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse

määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive

ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

14. Halduskohus tõdes, et kaebajate väljatoodud rikkumised on käsitatavad pöördumatute

tagajärgedena, ja leidis, et ei esine üldise legaliteedi põhimõtte kõrval olulist avalikku huvi,

kuid jättis täielikult hindamata kaebuse perspektiivid. Tõdemusest, et kaebuse

eduväljaavaateid ei saa pidada olematuks, ei piisa, kui mõlemal poolel on mängus sedavõrd

kaalukad huvid, ning mängus on kohaliku omavalitsuse mõõtkavas olulise suurusega

investeeringu tegemine.

15. Ringkonnakohus leiab, et kaebajate toodud põhjused esialgse õiguskaitse rakendamiseks

ei tingi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist, sest kaebuse eduväljavaadete summaarsel

hindamisel peab ringkonnakohus kaebajate 1-2 subjektiivsete õiguste rikkumise tõenäosust

väheseks. Seetõttu on kaebuse rahuldamata jätmine tõenäolisem kui kaebuse rahuldamine.

Kaebajad tuginevad peamiselt kolmele argumendile, milleks on päästetehnikaga läbipääsetava

juurdepääsu tagamise nõue üle Pikk tn 12 kinnistu, piisava valguse juurdepääsu tagamise

nõue kaebajate 1-2 kinnistutele ning veetrassi likvideerimine ning uue veetrassi ehitamine

(detailplaneeringu seletuskiri lk 15), mida ei ole kinnistu omanikuga kooskõlastatud.

16. Ringkonnakohus on seisukohal, et toimiku materjalidele tuginedes tuleb juurdepääsu

tagamise nõue lugeda tõenäoliselt täidetuks. Määruskaebuse esitaja on korduvalt juhtinud

tähelepanu sellele, et kaebajad ei ole senini kasutanud Pikk tn 12 maa-ala oma kinnistutele

juurdepääsuks. Juba detailplaneeringu kehtestamise otsuses kinnitas määruskaebuse esitaja, et

„[…] Pikk tn 14a maa-alale pääseb üle avaliku parkla (Pikk tn 16a) ja üle Pikk tn 14 maa-ala,

Pikk tn 14b maa-alale pääseb Väike-Maarja–Simuna teelt üle Simuna mnt 6a katastriüksuse

maa-ala mööda olemasolevat teed ja asfaltkattega ala. Simuna mnt 6a (omanik AS OG

Elektra) kinnistule on koostatud detailplaneering (kehtestatud 22. novembril 2006), mille

alusel ei ole kavas Pikk tn 14b asuva katastriüksusega piirneva ala olulist muudatust ja

asfalteeritud ala on kavandatud ulatuma Pikk tn 14b asuva katastriüksuse piirini ning lisaks on

kavandatud määrata Pikk tn 14b katastriüksusega piirnevast alast katastriüksuse poolne osa

servituudialaks juurdepääsu tagamiseks Väike-Maarja–Simuna teelt.“ (Vt detailplaneeringu

kehtestamise otsuse lk 3 ja 4; tl I-9-9p). Ka toimikus mitmes kohas olevalt selgitustega

aerofotolt (tl I-51, 135, 189, II-25, 3-16-2380 tl 15) on näha, et praegusel hetkel on kinnistute

omanikele tagatud juurdepääs neile kuuluvatele kinnistutele. Sellises olukorras ei saa väita, et

juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt oleks kaebajatele hädavajalik, kuna kinnistutele

tagatud juurdepääs üle teiste kinnisasjade. Seda seisukohta ei väära kaebajate väide, et ühtegi

kitsendust Pikk tn 14a ja 14b kinnistute kasuks kolmandate isikute kinnistutele

kinnistusraamatusse kantud ei ole. Kaebajad ei väida, et neil puuduks hetkel sootuks

juurdepääs enda kinnistutele, samuti ei ole nad varasemalt pöördunud juurdepääsu tagamise

sooviga kolmanda isiku poole. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajad oleks varasemalt

soovinud kasutada või kasutanud Pikk tn 12 kinnistut juurdepääsuna enda kinnistutele

avalikult kasutatavalt teelt. Asjaolu, et Pikk tn 12 kinnistu on hetkel hoonestamata, ei ole

piisav põhjus nõudmaks juurdepääsu üle selle kinnistu. Kaebajad püüavad lihtsalt saavutada

enda kinnistutele soodsamat juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt üle kinnistu, mida ei ole

selleks otstarbeks seni kasutatud. Kaebajad ei ole ka näidanud, et olemasolev juurdepääs oleks

kadumas. Ringkonnakohus ei pea usutavaks kaebajate väiteid, et päästetehnikaga ei ole

hetkeolukorras tagatud juurdepääs kaebajate kinnistutele. Ringkonnakohus leiab, et isegi, kui

see kaebajate väide peab paika, siis on neil võimalik võtta kasutusele teisi meetmeid piisava

ligipääsu tagamiseks nagu näiteks olemasolevate ligipääsude laiendamine ja ümberehitamine.

Ringkonnakohus leiab summaarse hinnangu tulemusena, et kaebajatel ei ole õigust nõuda

lisajuurdepääsu üle Pikk tn 12 kinnistu.

17. Valguse osas tõdeb ringkonnakohus esmalt, et kaebajatele kuuluvatel kinnistutel ei ole

eluhooneid, sest kinnistusraamatu andmetel on tegemist ärimaaga (Pikk tn 14, Pikk tn 14a ja

Pikk tn 14b). Tegemist ei ole ka büroohoonetega. Kohtule esitatud pildimaterjali kohaselt on

Pikk tn 14a ja 14b asuvate ehitiste puhul tegu garaaži- ja/või kuurisarnaste ehitistega.

Mõistagi peab ka hoonestamata kinnistu saama pärast ehitustegevust naaberkinnistul

mõningast päikesevalgust, kuid asjaolusid arvestades on nõutav miinimum kahtlemata

madalam, kui see oleks eluruumide või bürooruumide korral. Arvesse tuleb võtta ka seda, et

tegemist on tiheasustusalaga. Toimik ei sisalda ehitusluba ega täpseid projektijooniseid.

Seepärast lähtub ringkonnakohus detailplaneeringust. Detailplaneeringu seletuskirja lk 5 (tl I-

10) kohaselt on kavandatava hoone põhimahu kõrgus 7 m ning hoone kõrgema osa kõrgus

kuni 11 m maapinnast. Detailplaneeringu kehtestamise otsuses on viidatud

insolatsioonijoonistele ning märgitud, et Pikk tn 14 hoone akendele on tagatud aprillist

septembrini rohkem kui 3 tunni jooksul päevas pidev päikesevalgus, mis vastab

detailplaneeringu seletuskirjas nimetatud Eesti Vabariigi standardile: EVS 894:2008-A/2:2015

„Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ (detailplaneeringu kehtestamise otsuse lk 5; tl

10). Tartu Ringkonnakohtul ei ole menetluse praeguses faasis alust kahelda viidatud

mõõtmistulemustes ning ta peab juhtumil, kus naaberkinnistul asuvad vaid garaaži- ja/või

kuurisarnased ehitised, põhjendatuks lähtumist Eesti Vabariigi standardist EVS 894:2008-

A/2:2015. Kaebajad ei ole käesoleva hetke seisuga esitanud veenvaid tõendeid, et

päikesevalguse hulk nende kinnistutel jääks ehitustegevuse järgselt alla 3 tunni. Täiendavalt

tuleb arvesse võtta ka seda, et mõõtmised on teostatud seoses Pikk tn 14 hoonega, kuna Pikk

tn 14a ja Pikk tn 14b kinnistutel ei ole aknaid Pikk tn 12 kinnistu poole. Seda tõendab ka

toimikus olev pildimaterjal. Sellises olukorras ei pea ringkonnakohus summaarse hinnangu

tulemusel tõenäoliseks, et rikutud saaksid insolatsiooniperioodile esitatavad nõuded.

18. Veetrassi likvideerimise ning uue veetrassi ehitamise osas selgitab ringkonnakohus, et

kinnistu omanikul ei ole õigust nõuda veetrassi kulgemist konkreetses kohas väljaspool tema

kinnistu piire. Väide, et veetrassi kulgemist ei ole keegi kaebajatega kooskõlastanud, jääb

ringkonnakohtule arusaamatuks. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 3 lg 1

järgi määrab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise

piiri liitumispunkt. Sama sätte lg 2 näeb ette, et liitumispunkt on ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht

kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga; liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni

üks meeter väljaspool kinnistu piiri; liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline

osa; kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse

liitumispunkt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või

valdaja kokkuleppel. ÜVVKS § 4 lg 1 järgi rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku

omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel; kui

kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib

ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava

valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab käesoleva ÜVVKS § 4 lg-s 2 sätestatud

nõudeid. ÜVVKS § 4 lg 2 sätestab, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

koostatakse vähemalt 12 aastaks; kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja

vajaduse korral seda korrigeeritakse; seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi

pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada; kava peab

sisaldama vähemalt: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte;

2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas

reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste

põhiskeemi; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende

hinnangulist maksumust. ÜVVKS § 4 lg 4 järgi peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga

kaetaval alal ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et

oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist

ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. ÜVVKS § 5 lg 1 kohaselt peab

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja lubama ühendada kinnistu veevärki

ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga ÜVVKS-s ja selle alusel

kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt. Sama sätte lg 2 järgi toimub kinnistu

veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja

kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Lisaks kohaldatakse ÜVVKS § 2 lg 3 ls 2

järgi ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile asjaõigusseaduse §-s 158 sätestatut, mille kohaselt

on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning

õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või

kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või

elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need

on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende

ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab

ülemääraseid kulutusi. Kas Väike-Maarja vallal on olemas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kava või arendatakse seda detailplaneeringu alusel, ei oma siinkohal tähtsust.

Kinnistu omanik, kes on huvitatud, et tema kinnistul oleks veevarustus, otsib ise kokkulepet

ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdajaga. Kuna kaebajate endi väidete kohaselt

rajatakse uus veetrass, siis nende olukord ei halvene, vaid hoopis paraneb, sest uus veetrass

tagab eeldatavalt parema kvaliteediga vee. Kaebajad ei ole väitnud, et uue veetrassi rajamine

kulgeb üle nende kinnistute selliselt, et kahjustab oluliselt kinnistute eesmärgipärast

kasutamist. Mõningased ajutised ebameeldivused ehitustegevuse ajal ei saa olla aluseks

naaberkinnistu omaniku ehitustegevuse peatamisele. Summaarse hinnangu tulemusel ei ole

kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine veetrassi likvideerimise ja uue veetrassi

ehitamisega kuigi tõenäoline.

19. Ringkonnakohus leiab kokkuvõttes, et kaebajate kinnistutel ei ole elumaju ega isegi

büroohooneid, mistõttu on kaebajate õiguste rikkumise tõenäosus vaidlusaluse ehitise

valmisehitamisega väike, samal ajal kui kolmanda isiku arendusprojekti vastu on olemas

kaalukas avalik huvi. Seetõttu tuleb Väike-Maarja valla määruskaebus rahuldada, tühistada

Tartu Halduskohtu 30.11.2016. a määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning jätta kaebajate 1 ja 2

taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

Tanel Saar

Maili Lokk

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/