3-15-3067/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Agu Timmi, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-3067

Haldusasi

Gennadi Živeli kaebus Viru Vangla 21. septembri 2015. a

käskkirja nr 6-3/1200 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29. veebruari 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Gennadi Živeli apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Gennadi Živel

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. veebruari 2016. a otsus

muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 16.

veebruar 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Gennadi Živel määrati Viru Vangla 19. augusti 2015. a käskkirjaga

tööle koristajana. 20. ja 22. augustil 2015 anti talle korraldus tööle asuda, kuid ta keeldus sellest.

Viru Vangla 21. septembri 2015. a käskkirjaga nr 6-3/1200 karistati G. Živelit

distsiplinaarkorras kummagi korralduse eiramise eest 20 ööpäevaks kartserisse paigutamisega

(kokku seega 40 ööpäeva kartserikaristust).

2. Pärast edutut vaidemenetlust esitas G. Živel kaebuse, milles palus distsiplinaarkaristuse

määramise käskkiri tühistada. Kaebuse kohaselt takistas kaebajat tööle asumast halb tervislik

seisund. Samuti on määratud karistus ebaproportsionaalselt karm.

3. Tartu Halduskohtu 29. veebruari 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 järgi on kinnipeetav kohustatud töötama. Kaebajale anti

enne 19. augusti 2015. a tööle määramise käskkirja andmist võimalus oma seisukohtade

esitamiseks. Tööle määramise käskkirjas oli arvestatud arsti otsusega, et kaebaja tohib töötada

kuni 2 tundi päevas ja mitte tõsta üle 5 kg suuruseid raskusi. See käskkiri on kehtiv haldusakt ja

seega adressaadile täitmiseks kohustuslik.

3.2. Kaebaja põhjendas 20. augustil 2015 tööle minemisest keeldumist sellega, et talle oli just

rohi kõrva pandud ja et ta peab lebama. Meditsiinitöötaja vaatas kaebaja üle ja ei andnud talle

tööst vabastust. Pärast seda anti talle uus korraldus tööle asumiseks, kuid ka siis keeldus kaebaja

sellest. 22. augustil 2015 põhjendas kaebaja tööst keeldumist sellega, et tal valutavad neerud,

kuid keeldus samas meditsiinilisest läbivaatusest.

3.3. Kaebajale antud tööle asumise korraldused olid kaebajale täitmiseks kohustuslikud ega

väljunud arsti poolt antud kooskõlastusest. 20. augusti 2015. a korralduse järel on

meditsiinitöötaja kaebaja terviseseisundit hinnanud ja leidnud, et kaebaja on töövõimeline. 22.

augustil 2015 kaebaja keeldus tervisekontrollist. Sellest tulenevalt ei olnud tegemist õiguspäraste

keeldumistega korralduste täitmisest ning nende rikkumist eest distsiplinaarkaristuse määramine

oli õiguspärane.

3.4. Karistus ei ole ebaproportsionaalne. Kaebajat oli varemgi karistatud töötamiseks antud

korralduste eiramise eest.

3.5. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike

seaduslikele korraldustele. On ilmselge, et kaebajale antud korraldused ei vastanud tühise

haldusakti tunnustele (RKHKo 3-3-1-103-06, p 14).

3.6. Järgitud oli distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. G. Živel esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega

kaebus rahuldada.

4.1. Kohus ei arvestanud kaebaja selgitusi, et ta oli haige ja et tal olid neeruvalud.

4.2. Vangla meditsiiniõde ei arvestanud kaebaja kaebusi. Sellises seisundis töötama sundimine on

vastuolus erinevate põhiseaduse sätetega, Euroopa inimõiguste konventsiooni sätetega ja

Euroopa inimõiguste kohtu seisukohtadega.

4.3. Kaebajale määratud 40-ööpäevaline kartserikaristus on ebaproportsionaalne. Varem

karistamise fakt ei tee karistust veel proportsionaalseks.

4.4. Neeruvaludes vaevlev ning väga halva enesetundega isik saab vabaduses olla haiguslehel

ega pea töötama.

5. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Kaebaja ei vaidle sisuliselt vastu sellele, et kinnipeetaval on töötamise kohustus. Seetõttu ei

esita ringkonnakohus siin sellekohaseid põhjendusi. Kaebaja põhiväide apellatsioonkaebuses on,

et tal olid tööle asumise korralduste andmise ajal neeruvalud, mistõttu ei pidanud ta töötama.

8. Samas vaatab kaebaja mööda sellest, et esimesel korral, 20. augustil 2015, kui kaebaja keeldus

tööle asumast, vaatas kaebaja koheselt pärast seda läbi arst, kelle hinnangul ei ole tööst

vabastamiseks põhjust (tl 30). Seega on tuvastatud, et kaebajal puudus 20. augustil 2015 alus

töölt keeldumiseks. Ringkonnakohus ei näe vähimatki alust kahelda arsti poolt tuvastatus, et

kaebajal ei olnud tol kuupäeval töötamiseks takistusi. Kaebaja väide, et tal olid sel päeval

neeruvalud, ei ole seega tõendatud ning on paljasõnaline. Enamgi veel, kui vaadata viidatud

arstitõendit (tl 30) ning samal päeval koostatud valvuri ettekannet (tl 24), siis nähtub neist, et

kaebaja tõi tookord tööst keeldumise põhjusena välja mitte neeruvalu, vaid hoopis selle, et ta oli

endale just enne seda pannud kõrvatilku. Kummaski viidatud tõendis ei ole välja toodud seda, et

kaebaja oleks väitnud endal neeruvalu esinemist. Tõsi, kaebaja poolt hiljem antud selgitustes on

kaebaja väitnud juba, et tal valutavad neerud (tl 26), ent see selgitus on antud alles tagantjärgi

järgmisel päeval (21. augustil 2015). Neid asjaolusid kõrvutades on alust arvata, et kaebaja

esitaski 20. augustil 2015 tööst keeldumise alusena üksnes põhjenduse, et ta oli endale hiljuti

pannud kõrvatilku. Seejärel aga leidis hiljem uueks põhjenduseks, et tal valutasid neerud.

Kokkuvõttes viitavad need asjaolud seega sellele, et kaebaja põhjendused tööst keeldumiseks

olid otsitud.

9. Teisel tööst keeldumisel 22. augustil 2015 on kaebaja tõepoolest väitnud, et tal valutavad

neerud (tl 25). Samas nähtub sellest tõendist, et kaebaja keeldus meditsiinilisest läbivaatusest.

Ringkonnakohus peab loogiliseks, et kui kaebajal oleks tõepoolest neeruvalu olnud, siis oleks ta

lasknud end arstil üle vaadata, et viimane saaks tema väidet kinnitada, ja võimalik ka, et ta

töökohustusest vabastada ning asjakohast ravi osutada. Ei ole usutav, et tõsist valu kannatav

inimene loobuks arstlikust läbivaatusest, millega võiks kaasneda nii leevendus valule kui ka

vabastamine töökohustusest. Viimane aitaks sealjuures ära hoida ka isikut ähvardavat

distsiplinaarkaristust, kuna selguks, et tööst keeldumine on põhjendatud. Seevastu

meditsiinilisest läbivaatusest keeldumine kinnitab veenvalt seda, et kaebajal tegelikult väidetud

valu ei olnud ning tegemist oli otsitud ettekäändega töökohustusest vabanemiseks See võib olla

põhjendatav sellega, et kaebaja soovis vältida selle ilmsikstulekut, et kaebaja väited valu kohta ei

pea paika ning arst tuvastab järjekordselt, et tööst keeldumiseks näidustust ei ole.

10. Ringkonnakohus osundab ka sellele, et enne tööle määramise käskkirja andmist oli kaebaja

töövõimelisus (koos lisatingimusega, et ta ei või töötada üle kahe tunni päevas ja tõsta üle 5 kg

suurust raskust) kindlaks tehtud arsti poolt (tl 29). Sarnaseid nõusolekuid kaebaja töötamiseks on

arstid andnud korduvalt (tl 28p). Seega on kaebaja tervist hinnatud korduvalt ning leitud, et ta on

võimeline töötama. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et vangla arstid on kaebaja

töövõimelisuse hindamisel korduvalt eksinud.

11. Kaebaja võrdlus, et vabaduses olles ei pea neeruvaludes isik töötama, vaid saab olla

haiguslehel, rajaneb eeldusel, et kaebajal on tõepoolest halb tervislik seisund, mis takistab

töötamist. Kuid nagu eelnevalt ilmnes, ei ole selle kohta mingisuguseid tõendeid. Arstide

hinnangud kinnitavad hoopis, et kaebaja on võimeline töötama. Kaebaja väidetavate valude

kohta tõendid puuduvad, selle kohta on vaid kaebaja paljasõnalised väited. Nagu eelnevast

ilmnes, ei saa neid pidada aga usutavateks. Lisaks on alust arvata, et sellised väited on kaebaja

esitanud üksnes selleks, et töökohustusest pääseda. Seda kinnitab ka kaebaja varasem käitumine,

kus ta on korduvalt keeldunud tööle minemast (tl 32).

12. Viimati viidatud tõendist (tl 32) nähtub ka, et enne vaidlusaluseid intsidente keeldus kaebaja

ajavahemikus 21. aprill 2015 kuni 25 juuni 2015 (st vaid pisut rohkem kui kahe kuu jooksul)

kokku kuuel korral tööle minemisest. See asjaolu kinnitab ilmekalt ka valitud karistuse

proportsionaalsust. Kaebaja väide, et varasemad karistused ei tee vaidlusalust karistust

proportsionaalseks, on eksitav. Ilmselgelt näitab see, kui isik jätkab hoolimata varasematest

distsipliinirikkumistest uute samalaadsete distsipliinirikkumiste toimepanemist, seda, et

varasemad karistused ei ole isikule piisavat mõju avaldanud. Sisuliselt on kaebaja süstemaatiline

töötamisest keelduja, kellel ei ole sealjuures tuvastatud hoolimata korduvatest arstlikest

kontrollidest aluseid, mis tööst keeldumist õigustaksid. Ei esine asjaolusid, mis õigustaksid

sellisele isikule võimalikult leebe karistuse määramist. Ka on kaebajale määratud karistus – ühe

intsidendi eest 20 päeva kartserikaristust – tegelikult suhteliselt leebe, sest VangS § 63 lg 1 p 4

järgi on võimalik karistuseks määrata kuni 45 ööpäevaks kartserisse paigutamist.

Seetõttu ei ole mingit alust arvata, et kaebajale määratud karistus oleks ebaproportsionaalne.

13. Seega on kaebaja põhiväide – et tal olid neeruvalud – tõendamata. Vastavalt on alusetu ka

sellele väitele rajatud konstruktsioon, mille järgi on kaebaja erinevaid põhiseadusest ja

rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevaid õigusakte rikutud seetõttu, et teda sunniti valu

kannatades töötama. Apellatsioonkaebus jääb seega rahuldamata.

14. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jääb kaebaja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv 15 eurot halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Tanel Saar

Agu Timmi

Einar Vene

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt