3-16-2642/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel, Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2642

Haldusasi

Igor Abdulajevi kaebus Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Igor Abdulajevi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Igor Abdulajev

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Igor Abdulajevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. jaanuari 2017

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Igor Abdulajev esitas 13. oktoobril 2016 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses

laevalgustuse sisse lülitamisega summas 2 eurot päevas alates 29.09.2016. Tartu Vangla jättis

13. detsembri 2016 otsusega kahju hüvitamise taotluse rahuldamata põhjendades, et Tartu

Vangla tegevuses puudub õigusvastasus ja kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud.

2. Igor Abdulajev esitas 19. detsembril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla

vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 2 eurot päevas. Kaebuse kohaselt põhjustab Tartu

Vanglas laevalgustuse sisse lülitamine kell 6 hommikul kaebaja inimväärikuse alandamist,

kuna tal on diagnoositud erinevad psüühika- ja käitumishäired. Ühtlasi esitas kaebaja taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

3. Tartu Halduskohus jättis 5. jaanuari 2017 määrusega Igor Abdulajevi taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu

15 euro tasumiseks täiendava tähtaja. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt

puuduvad kaebajal rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks, mistõttu on riigilõivu tasumisest

vabastamise majanduslikud eeldused täidetud. Samas ei ole kohtu hinnangul piisavat alust

eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine on edukas halduskohtumenetluse

seaduse (HKMS) § 111 lg 1 mõistes. Halduskohtu määruse kohaselt on laevalgustuse sisse

lülitamine Tartu Vanglas kehtiv üldine reegel ja režiim, millest erandi tegemine võiks olla

õigustatud üksnes mõjuva põhjuse olemasolul, näiteks arsti ettekirjutusel, kuid mitte

kinnipeetava enda hinnangul. Käesoleval juhul puuduvad arsti ettekirjutused ja esitatud

tõenditest ei nähtu, et tulenevalt tervislikust seisundist peaks I. Abdulajevit kohtlema teistest

kinnipeetavatest erinevalt. Samuti leiab halduskohus, et kaebaja ebamugavustunnet varasest

ärkamisest ei saa pidada sedavõrd intensiivseks, et sellega kaasnev mittevaraline kahju tuleks

hüvitada rahas.

4. Kaebaja esitas 11. jaanuaril 2017 Tartu Halduskohtu 5. jaanuari 2017 määruse peale

määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada ja vabastada teda riigilõivu

tasumise kohustusest.

5. Tartu Halduskohus võttis 12. jaanuari 2017 määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 5. jaanuari 2017 määruse p 1 peale menetlusse, jättis määruskaebuse

rahuldamata ning edastas selle Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebemenetluses on vaidluse all küsimus, kas halduskohus on õigesti jätnud

kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata.

Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse

rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 5. jaanuari 2017 määruse resolutsiooni punkti 1

tühistamiseks. Kaebaja ei ole määruskaebuses toonud välja põhjendusi, miks tuleks asuda

seisukohale, et tema esitatud kaebus on perspektiivne või milliste argumentide alusel saaks

järeldada, et halduskohtu seisukoht kaebuse perspektiivituse kohta on ebaõige.

7. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi

taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab

neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav

menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule

menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset

keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu

keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse

maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti

mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile ning Riigikohtu praktika kohaselt ka sättes

nimetamata vältimatud kulutused (RKÜKo 12. aprillist 2016, nr 3-3-1-35-15).

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte

kohaselt ei ole kaebajale HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel menetlusabi andmine keelatud. Kui

eeldada, et menetluskuludeks on kaebuselt esitatav riigilõiv 15 eurot, siis arvestades kaebaja

sissetulekuid menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku

alusel, ning arvestades sealt maha seaduse ning Riigikohtu praktika kohaselt ette nähtud

summad, ületaksid lubatud mahaarvamised kaebaja sissetulekuid ((63,59-44,9-88)/4*2) ning

kaebajal puuduvad majanduslikud võimalused riigilõivu tasumiseks.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et menetlusabi andmise eelduseks

HKMS § 111 lg 1 kohaselt on lisaks ka see, et kaebusel oleksid piisavad eduväljavaated.

Halduskohus on leidnud, et kaebajal puuduvad arsti ettekirjutused erandi tegemiseks vangla

üldisest režiimist ning kaebaja ebamugavustunne valgustuse sisse lülitamisest ei anna alust

mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses süüliselt väärikuse alandamisega.

10.Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja

majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei

anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada

pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi

tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse

lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (RKHKm 04. maist 2011,

nr 3311111, p 11).

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega

pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Kaebuses viidatud asjaoludel on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus 5. jaanuari 2017

määruse resolutsiooni p-ga 1 õigesti jätnud kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning

määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Tiina Pappel

Tanel Saar