Legislator Case Law & Legislation
2-16-10578/12 AI generated

2-16-10578/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-16-10578/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta rahuldamata XXXX (isikukood XXXX ) kaebus Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti (Vellet, isikukood XXXX ) XX.XX.XXXX otsuse peale täiteasjas nr XXXX . Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Legislator headnote

AI generated

2-16-10578/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 138 lõigete 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv menetluskulu. TsMS § 146 lg 1 p 3 kohaselt kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

Keywords

AI generated
security for party costs protected grounds right to legal counsel constitutional complaint abroad intimidation lawsuit standing against building permit
AI generated
2-14-55984/7
S. esitas 15.08. 2014 Viru Maakohtule kaebuse kohtutäituri Kristel Maalmani 11.08.2014 otsuse peale täiteasjas nr. 095/2014/1566, millega jäeti rahuldamata avaldaja taotlus sissetuleku arestimise tühistamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et kohtutäitur on 15.07.2014.a sissetuleku arestimise akti koostanud ilma õigusliku aluseta ning kohtutäitur ei ole oma ametiülesandeid täitnud kohase hoolega.
2-22-4945/10
04.04.2022 esitas M. Z. Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri Priit Petter 23.03.2022 otsusele täiteasjas nr 023/2017/1366. Avaldaja palub peatada tagatiseta täiteasjas nr 023/2017/1366 täitemenetlus kuni käesoleva kaebuse läbi vaatamiseni ja kaebuse suhtes tehtava kohtuotsuse jõustumiseni; tühistada Tallinna kohtutäituri Priit Petter 23.03.2022 otsus, mis on tehtud M. Z. 27.02.2022 ja 02.03.2022 esitatud kaebuste suhtes; rahuldada M. Z. 27.02.2022 ja 02.03.2022 kaebused kohtutäituri tegevusele; tühistada kaebustes märgitud põhjustel enampakkumine (17.02.2022 „Täitemenetluses vallasasja enampakkumise teate“) või alternatiivselt tunnistada enampakkumine kehtetuks; lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 023/2017/1366, muuhulgas põhjusel, et väidetaval sissenõudjal puudub nõue, mida oleks võimalik sisse nõuda. Alternatiivselt määrata hüpoteegiga tagatud nõude hinnaks vähemalt 168 726.75 eurot. Koos kaebusega esitas avaldaja taotluse täitemenetluse peatamiseks. Avaldaja oli seisukohal, et arvestades käesolevas kaebuses esitatud asjaolusid ja taotlusi on põhjendatud täitemenetluse peatamine käesoleva kaebuse läbivaatamise ajaks ning kaebuse suhtes tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Vastasel korral on puudutatud isikul I võimalik täitemenetlust jätkata ning samuti jätkata tegevustega avaldaja huvide ja õiguste kahjustamiseks, sh vähendada põhjendamatult ja õigusliku aluseta (kuna esimene enampakkumine on tühine) enampakkumise eseme hinda jne. Lisaks oleks puudutatud isiku I rikkumisi arvestades avaldaja suhtes täitemenetluse jätkamine ebaõiglane ning vastuolus täitemenetluse sisu ja eesmärgiga.
2-05-24845/3
märts 2007.a, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-05-24845 (endine number 2/276-25704/05) Tsiviilasi MH`i kaebus kohtutäitur VK`u 23.05.2005.a otsuse peale täiteasjas Menetlustoiming avalduse läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad
2-20-111/9
O. O. (avaldaja) esitas 05. jaanuaril 2020 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti (kohtutäitur) 23. detsembri 2019 otsusele täiteasjas nr 031/2009/5568. Kaebuse kohaselt tegi Harju Maakohus 06. novembril 2019 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-6362, millega mõistis V. U.ult avaldaja kasuks välja põhinõude 580 eurot ja viivise põhinõudelt. Sama otsusega jättis maakohus menetluskulud V. U.u kanda ja mõistis V. U.ult avaldaja kasuks välja menetluskulud
3-11-1984/1
Tagastada H.V. kaebus koos lisaga haldusasjas nr 3-11- 1984 halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (HKMS § 11 lg 4). Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtutäitur Oleg Sirotinile.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 (4)

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2017. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-10578 Tsiviilasi XXXX kaebus Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti (Vellet) XX.XX.XXXX otsuse peale täiteasjas nr XXXX Menetlustoiming Kaebuse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik) XXXX (isikukood XXXX , aadress XXXX , elektronpost XXXX) Puudutatud isik 1 (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet (isikukood XXXX , aadress Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, elektronpost info@vellet.ee) Puudutatud isik 2 (sissenõudja) Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, aadress Weizenbergi 20, 10151 Tallinn) Lepinguline esindaja Krista Arraste (elektronpost krista@julianus.ee) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohtumääruse resolutsioon

1. Jätta rahuldamata XXXX (isikukood XXXX ) kaebus Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti (Vellet, isikukood XXXX ) XX.XX.XXXX otsuse peale täiteasjas nr XXXX . Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord

2. Jätta menetluskulud XXXX (isikukood XXXX ) kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

2 (4) I. Asjaolud

1. XXXX (võlgnik) esitas 08.07.2016 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Katrin Velleti (kohtutäitur) XX.XX.XXXX otsuse peale täiteasjas nr XXXX (I kd, tl-d 1-7). Kohus jättis kaebuse käiguta (I kd, tl 18). Võlgnik esitas kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 29.07.2016 menetlusdokumendi (I kd, tl 21-27). Kohus algatas 02.09.2016 määrusega kaebuse alusel hagita menetluse (I kd, tl 30). Kohtutäitur vastas kaebusele 06.09.2016 (I kd, tl-d 35-41). Ühtlasi esitas kohtutäitur täitetoimiku ärakirja (I kd, tl-d 42-200; II kd, tl-d 1-200; III kd, tl-d 1-106). Sissenõudja vastas kaebusele 26.09.2016 (III kd, tl-d 109-113).

2. Kohus toob määruse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

444 lg-le 1 välja üksnes kaebuse aluseks ja kohtutäituri ning sissenõudja vastuste aluseks olevad põhilised asjaolud.

3. Võlgnik palub, et kohus tühistaks kohtutäituri XX.XX.XXXX otsuse ja kohustaks kohtutäiturit tühistama XX.XX.XXXX nõude arestimise akti. Harju Maakohtu 31.03.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-19543 mõisteti kohtutäiturilt võlgniku kasuks välja menetluskulud 15 eurot. Kohtutäitur koostas XX.XX.XXXX nõude arestimise akti, millega arestiti võlgniku nõue kohtutäituri vastu. Kohtutäitur kohustas ennast mitte täitma jõustunud kohtumäärust võlgniku kasuks välja mõistetud riigilõivu ja arestimisele mittekuuluva sissetuleku tagastamiseks (I kd, tl-d 3-4).

4. Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata. Seadus ei keela pöörata sissenõuet riigilõivu hüvitisele. Seadus ei välista, et kohtutäitur võib arestida võlgniku nõude kohtutäituri vastu ja esitada iseendale arestimise akt (I kd, tl-d 36-37).

5. Sissenõudja palub jätta kaebuse rahuldamata. Võlgniku nõue on menetluskulu, mis on sissenõutav ja loovutatav ning millele saab pöörata sissenõude (III kd, tl-d 110-111).

II. Põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 138 lõigete 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv menetluskulu. TsMS § 146 lg 1 p 3 kohaselt kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

TsMS § 146 lg 1 p 3 ja § 172 lg 10 kohaselt on kohtutäitur võlgniku poolt tsiviilasjas nr 2-15-19543 tasutud riigilõivu kandmiseks kohustatud isik. See tähendab, et võlgniku tasutud riigilõivu on kohustatud hüvitama kohtutäitur.

Menetlusosalise nõue teise menetlusosalise vastu menetluskulude hüvitamiseks on kahju hüvitamise nõude eriliik. Kahju suuruse väljaselgitamine, kindlaksmääramine ja kohustatud isikult väljamõistmine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatu alusel. Seda, et menetluskulude hüvitamise nõue on kahju hüvitamise nõude alaliik, kinnitab ka TsMS § 174 lg 1, mis välistab nõude esitamise muul viisil kui tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatu kohaselt.

Eeltoodust tulenevalt on menetluskulude hüvitamise nõue (s.h kantud riigilõivu hüvitamise nõue) tsiviilõiguslik raha tasumise nõue. Menetluskulude hüvitamise nõue ei ole avalik-õigusliku iseloomuga nõue.

3 (4) 7. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 112 lg 1 sätestab, et sissenõuet ei saa pöörata nõudele, mida ei saa loovutada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 166 lg 1 sätestab, et loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine.

VÕS § 166 lg 1 ei sätesta mitteloovutatava nõudena menetluskulude hüvitamise nõuet. Eeltoodust tulenevalt ei ole piiratud sissenõude pööramine menetluskulude hüvitamise nõudele.

8. Harju Maakohtu 31.03.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-19543 mõisteti kohtutäiturilt võlgniku kasuks välja menetluskulu (riigilõiv) 15 eurot (III kd, tl 1). Kohtutäitur arestis nõude XX.XX.XXXX arestimisaktiga (I kd, tl-d 11-12).

TMS § 111 sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda.

Kohus on seisukohal, et nõude arestimise eesmärk on välistada võlgniku nõude rahuldamine võlgnikule, et tagada võlgniku raha tasumise nõude arvel sundtäitmisel oleva nõude rahuldamine. Seejuures ei oma tähtsust, kes on võlgniku suhtes kohustatud isikuks. Seetõttu leiab kohus, et TMS § 111 ei piira kohtutäituri õigust arestida võlgniku nõuet kohtutäituri enda vastu. Sellist piirangut ei tulene ka TMS § 112 lõikest 1. Eeltoodust tulenevalt ei rikkunud kohtutäitur võlgniku nõude arestimisega seadust. Kohus on seisukohal, et nõude arestimisakt ei ole tühine. Kohus jätab võlgniku kaebuse rahuldamata.

9. TsMS § 172 lg 7 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus algatab hagita menetluse kohtutäituri otsuse seaduslikkuse kontrollimiseks üksnes täitemenetluse osalise kaebuse alusel. Võlgniku kaebus jäi rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.

10. Kohus on andnud menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kohtu määratud tähtaeg ei ole möödunud, mistõttu ei saa kohus määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli kohtunik

Kohtuistungi sekretär Anne Käärid (telefon (+372)6200195, elektronpost anne.kaarid@kohus.ee). Kohtujurist Allar Kirikmäe (elektronpost allar.kirikmae@kohus.ee). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei

4 (4) (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).