3-16-2444/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated29.11.2016.a saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja i kaebus Viru Vangla kohustamiseks muuta kaebaja riskihindamise ohutaset. Kaebuse kohaselt oli kaebajale
Legislator headnote
AI generated3-16-2444/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Kaebuse kohaselt oli kaebajale
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TA RT U H A L D U S K O H U S
J õ h v i k o h t u m a j a
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-16-2444
Määruse kuupäev
16. jaanuar 2017
Kohtunik
Karin Jõks
Kohtuasi
i kaebus Viru Vangla kohustamiseks muuta
individuaalses täitmiskavas tema ohtlikkusele antud
hinnangut
Menetlusosalised
Kaebaja
Vastustaja Viru Vangla
Resolutsioon
1. Tagastada kaebus.
Edasikaebamise kord ja
muud selgitused
2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates.
3. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Määrus edastatakse
Viru Vanglale.
Asjaolud
1. 29.11.2016.a saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja i kaebus Viru Vangla
kohustamiseks muuta kaebaja riskihindamise ohutaset. Kaebuse kohaselt oli kaebajale
21.11.2012.a koostatud individuaalses täitmiskavas (ITK) märgitud kaebaja ohtlikkuseks
„ohtlik“. Korduvate riskihindamiste käigus hinnati kaebaja ohtlikkust samuti „ohtlikuks“.
Kaebaja täitis kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud nõuded: töötas, osales
programmides, õppis, tegeles vabatahtlikult asjadega, mida polnud ITK-s ette nähtud. Kui tuli
alustada avavanglasse ümberpaigutamise protsessiga, tehti kaebajale erakorraline
riskihindamine, mille tulemusena muudeti ohu tase „kõrgohtlikuks“ ning kaebajale öeldi, et ta
ei saa avavanglasse.
Kaebaja palus kohustada vanglat muutma kaebaja ohtlikkuse taset tagasi „ohtlikuks“, kuna
muutmine oli ebaseaduslik ja meelevaldne. Kaebaja palus end vabastada kaebuse esitamisel
tasumisele kuuluvast riigilõivust.
2. Viru Vangla esitas 21.12.2016.a kohtule vastuse kohtunõudele ja dokumendid, millest
kokkuvõttes selgusid järgmised asjaolud.
2.1. Vangla esitas kohtule kaebaja pöördumised ja vangla vastused, samuti individuaalsed
täitmiskavad:
- 31.05.2016.a koostatud ITK-s on kaebaja ohtlikkuseks märgitud „ohtlik“ ja avavanglasse
ümberpaigutamise ajaks 31.01.2021;
- 06.07.2016.a palus kaebaja vanglal selgitada, miks on ITK-s muudetud avavanglasse
ümberpaigutamise tähtpäeva, kuivõrd eelmine tähtpäev oli juunis 2016;
- Viru Vangla 08.08.2016.a vastuse kohaselt muudeti kahe ITK koostamise vahelisel ajal
kaebaja ohtlikkus tasemelt „ohtlik“ tasemele „kõrgohtlik“, seda tehes parandati aastaid
kaebaja ITK-s esinenud viga. Kuna kaebaja hinnati kõrgohtlikuks, ei tule kõne alla tema
paigutamine avavanglasse ITK alusel. Kõrgohtliku kinnipeetava puhul ei ole võimalik
täitmisplaani § 17 lg 1 p 2 sätestatust varasem avavanglasse paigutamise kuupäev;
- kaebaja juhtis 10.08.2016.a avalduses tähelepanu sellele, et tema ohtlikkuse tase
31.05.2016.a ITK-s on „ohtlik“ ning soovis jätkuvalt selgitust ohtlikkuse taseme ja
avavanglasse paigutamise aja muutmise osas;
- Viru Vangla tunnistas 12.09.2016.a vastuses, et ohtlikkuse tase on 31.05.2016.a ITK-s
valesti märgitud ning vangla teeb esimesel võimalusel ITK-s korrektuuri;
- 18.10.2016.a esitas kaebaja vanglale avalduse, mis oli pealkirjastatud vaidena ja milles
kaebaja taotles taastada tema ohtlikkuse hinnanguna „ohtlik“;
- 07.11.2016.a koostatud ITK-s on kaebaja ohtlikkuseks märgitud „kõrgohtlik“ ning
avavanglasse ümberpaigutamise ajaks 31.01.2021;
- Viru Vangla käsitles 17.11.2016.a vastuses kaebaja 18.10.2016.a avaldust taotlusena,
selgitas kinnipeetavate ohtlikkuse hindamise aluseid ja jättis kaebaja ohtlikkuse taseme
muutmata.
2.2. Kohus palus vanglal teatada, kas kaebaja on esitanud avaldusi seoses tema
ümberpaigutamisega avavanglasse (näiteks taotlus ümberpaigutamiseks, vastuväide ümber
paigutama jätmisele) ning kas vangla on teinud otsuseid seoses kaebaja ümberpaigutamisega
avavanglasse. Kuivõrd vangla kohtunõudele vastates sellekohaseid andmeid ei esitanud, siis
eeldab kohus, et eelnimetatud avaldusi või haldusakte tehtud ei ole.
Kohtu seisukoht
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 kohaselt tuleb kohtul tõlgendada
menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
Kaebaja esitas kohtule kohustamisnõude ja palus kohustada Viru Vanglat muutma ITK-s
kaebaja ohtlikkusele antud hinnangut. Selline nõue ei ole lubatav ja kohtul tuleks see
tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole ITK
olemuselt haldusakt ja selle vaidlustamine turvalisusriskide osas ei ole võimalik. Kaebaja võib
täitmiskavas esitatu ekslikkusele viidata juhul, kui vangla tugineb täitmiskavale mõne
toimingu või haldusakti põhjendamisel (Riigikohtu lahend 3-3-1-95-09 p 19, 26).
Kohtu hinnangul on kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel, et muudetaks ITK-s märgitud
avavanglasse paigutamise kuupäeva. Selle nõude lahendamise käigus saaks kohus hinnata ka
seda, kas kaebaja ohtlikkuse taset muudeti õiguspäraselt. Seega saab kohus kaebust
tõlgendada nii, et kaebaja palub kohustada Viru Vanglat kaebaja ITK-d avavanglasse
paigutamise kuupäeva osas uuesti üle vaatama.
4. Kohus leiab, et ITK on avavanglasse paigutamise aja osas kohtus vaidlustatav.
Kohtupraktikas on leitud, et ITK on vaidlustatav üldkeskhariduse omandamise osas, kuna
kinnipeetaval ei ole võimalik jätkata õpinguid üldkeskhariduse omandamiseks, kui ITK-s
puudub selle kohta vastav märge. ITK muutmisel lasub vanglal kohustus kaaluda, kas
eelnevas ITK-s ettenähtud õppimisvõimaluse muutmiseks esinevad olulised vajadused ja kas
ITK muutmine kaalub üles kinnipeetava õiguse jätkata juba alustatud õpinguid (Riigikohtu
lahend 3-3-1-31-12 p 12).
Sarnaselt on justiitsiministri määruse „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p 3 alusel kinnipeetava
paigutamine avavanglasse varem kui 18 kuud enne vabanemist võimalik ainult eeldusel, et
ümberpaigutamine on ette nähtud ITK-s. Kui kinnipeetaval on ITK põhjal olnud kindel
teadmine sellest, millal otsustatakse tema üleminek avavanglasse, võib selle tingimuse
muutmine ehk avavanglasse üleviimise otsustamise aluse äravõtmine väärida kohtulikku
kontrolli.
5. Kohtul tuleb praegune kaebus siiski tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei
ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti
või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud
vaide vanglateenistusele ning vanglateenistus on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud,
rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
Viru Vangla poolt kohtule edastatud dokumentidest nähtub, et kaebaja on pöördunud
vastustaja poole 06.07.2016.a ja 10.08.2016.a selgitusnõuetega ohutaseme muutmise osas.
18.10.2016.a esitas kaebaja avalduse, mille ta pealkirjastas vaidena ja milles ta taotles oma
ohtlikkuse taseme muutmist. Kaebaja ei ole esitanud vanglale nõuet muuta ITK-s tema
avavanglasse ümberpaigutamise kuupäeva ja sellise nõude rahuldamata jätmise korral vaiet.
HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.
6. Kohus selgitab kaebajale, et kui ta soovib esitada kohtule nõude ITK-sse märgitud
avavanglasse paigutamise aja muutmiseks kohustamise nõudes, tuleb tal
- esitada vanglale nõue ITK ülevaatamiseks avavanglasse paigutamise kuupäeva
puudutavas osas. Kaebajal tuleb välja tuua asjaolu, et tema hinnangul on tema ohtlikkust
hinnatud valesti ja seetõttu on ITK-sse varasemalt märgitud avavanglasse üleviimise aega
muudetud õigusvastaselt;
- kui vangla jätab kaebaja taotluse rahuldamata, tuleb kaebajal esitada keeldumisele vaie;
- kui vangla hinnangul on kaebaja ületanud taotluse või vaide esitamise tähtaega, siis tuleb
kaebajal esitada taotlus tähtaja ennistamiseks;
- pärast seda, kui kaebaja on esitanud vanglale taotluse ja vaide ning vangla on vaide
tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud, on
kaebajal õigus esitada kaebus halduskohtule.
7. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta kaebaja menetlusabi taotluse osas.
(allkirjastatud digitaalselt)
Karin Jõks
kohtunik