1-11-14154/113 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-14154

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 12. detsembri 2016

määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Andrei Barzii (isikukood 38303010290) ja

tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebused

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 12. detsembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebused jätta rahuldamata.

3. Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt maksta Rakvere

Advokaadibüroo kaudu välja 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot) vandeadvokaat

Lembit Nirgile tema poolt määruskaebemenetluses Andrei Barziile riigi õigusabi

osutamise eest.

3.1

Andrei Barziilt mõista välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit

Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse.

3.2

Andrei Barziil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank

AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti

filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus

„Andrei Barzii, 1-11-14154, kohtukulud.“

3.3

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus 05.01.2012 otsusega karistas Andrei Barziid KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi

6 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel, moodustades liitkaristuse kohtuotsuste

kogumis Harju Maakohtu 06.12.2011 otsusega, jäi tema karistuseks 6 aastat 3 kuud vangistust.

Karistusaeg algas 16.05.2011 ja lõpeb 16.08.2017.

2. Tartu Maakohus 12.12.2016 määrusega jättis A. Barzii tingimisi enne tähtaega vanglast

vabastamata. Sellise otsustuse põhjendamisel märkis kohus järgmist.

A. Barziid on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ja kinnipidamisasutuses viibib ta neljandat

korda. Talle seni mõistetud karistused oma eesmärki täitnud ei ole. Käesolevat karistust kannab ta

narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Varasemalt on A. Barziid karistatud salajase

varguse, avaliku varguse, röövimiskatse ning narkootilise aine suures koguses käitlemise eest.

Kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks, narkootiliste ainete kogused on suurenenud ning

ained on tervisele ohtlikumad. A. Barzii karistusandmetest nähtub, et ta on kriminaalhooldusel

olnud kolmel korral ja kriminaalhoolduse ajal uue kuriteo toime pannud.

Vangistuses on A. Barzii õppinud riigikeelt, läbinud programmid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“

ning osalenud programmide jätkutegevuses. 29.02.2016 paigutati ta Tartu Vangla avavanglasse ning

alates 09.06.2016 töötas ta järelevalveta väljaspool vangla territooriumi metallitööstuses AS-s Kane

Metall. Töösuhe lõppes 18.08.2016 töölepingu ülesütlemisega katseajal. A. Barzii on külastanud

järelevalveta väljaspool vanglat kauplusi, pangakontorit ja liiklusregistribürood. Kahel korral on ta

lühiajalise väljasõidu raames kohtunud ema ja abikaasaga. 23.09.2016 paigutati A. Barzii aga tagasi

kinnisesse vanglasse distsiplinaarrikkumiste tõttu. Käesolevalt on tal kolm kehtivat

distsiplinaarkaristust. Kõik distsiplinaarrikkumised olid toime pandud pärast eelmist kohtuistungit,

kui kohus arutas A. Barzii ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas ka tol korral, et

ärakantud vangistus on olnud piisav selleks, et teha õigeid järeldusi oma edasise elu korraldamiseks

ning tal on soov edaspidi seaduskuulekalt käituda. Käesolevalt on selgelt näha, et tegemist oli vaid

sõnadega ja A. Barzii seadusekuulekalt käituda ei suuda. Olukord, kus talle võimaldati liikuda

väljaspool vanglat, tõi kaasa rikkumised. Kinnipeetav selgitas rikkumiste asjaolusid kohtuistungil.

Tema selgitused olid ennastõigustavad ning ei tee olematuks asjaolu, et teda ei saanud usaldada.

Eelnev jätkuvalt ei veena kohut, et kriminaalhooldus võiks olla piisavalt distsiplineeriv vahend A.

Barzii mõjutamiseks ja seega on karistuse eesmärki võimalik tema puhul saavutada vaid karistuse

lõpuni kandmisega.

A. Barzii vabastamist ei too kaasa ka see, et tal on vabaduses elu- ja töökoht ning lähedaste toetus.

Kuritegusid on süüdimõistetu toime pannud ka vaatamata sellele, et on töökohta omanud. Suurte

rahaliste nõuete olemasolu võib vähendada motivatsiooni ametlikku sissetulekut saada. Elukoht on

isikul ajutine, lähedased elavad Saksamaal, kuid on valmis teda võimalusel siiski toetama.

3. Kohtumääruse peale esitasid määruskaebused nii A. Barzii ise kui tema kaitsja L. Nirgi,

taotledes lahendi tühistamist.

3.1

A. Barzii argumendid on järgmised.

A. Barzii märgib, et kohus pidas ennastõigustavateks tema selgitusi, mis ta andis kohtuistungil

kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta, kuid need karistused olid määratud ebaõiglaselt. Kaebaja

toonitab ka, et režiiminõudeid ei ole ta kunagi rikkunud ja ta on lõpetanud läbikäimise

kriminaalkaristust kandnud isikutega. A. Barzii kinnitab, et soovib elada oma perekonnaga. Tal on

abikaasa, kes teda toetab ja kes andis talle lootuse elada ausat elu. Ta pingutas selleks mitmete

programmide läbimisega ja tegi vanglas majandustöid. Viimaseks märgib A. Barzii, et tema tervislik

seisund on tõsiselt halvenenud. Tal on tekkinud probleemid närvivaludega, südame ja astmaga. Ta

vajab pidevat ravi, liigub probleemidega ja puue on vormistamisel.

3.2

Vandeadvokaat põhjendab enda poolt määruskaebuse esitamist järgmiselt.

Kaitsja arvates ei ole A. Barzii distsipliinirikkumiste kohta antud selgitused ennastõigustavad, vaid

lühikesed vastused kohtu küsimustele, kusjuures viimase rikkumise kohta ütles ta, et on süüdi.

Vanglas on A. Barzii kasutanud võimalust tööle asuda, kuigi see tähendas suhtlemise lõppemist

teatud kinnipeetavatega. Alles avavanglas tabasid teda ebaõnnestumised. Kinnipeetava iseloomustus

on väga positiivne, kuna peaaegu kõigi asjaolude osas ohtlikkus ja risk puuduvad, välja arvatud

majanduslik toimetulek ning suhted ja elustiil, kus risk on ikkagi maandatud. A. Barziil on

garanteeritud töökoht, palgalootus on 1200 eurot, tal on lukksepa ja automaaleri erialad, ta on

töötanud ka autopesulas, laotöölisena ja ehitusel. On igati alust järeldada, et isiku positiivsed

muutused on täielikud, lõplikud ja pöördumatud. Sellega on maandatud ka riskid hoiakute,

mõtlemise ja käitumise osas. Erandlike asjaoludena on A. Barzii puhul arvestatavad tema

abiellumine, lapse peatne sündimine ning tema väga raske tervislik seisund. Kaitsja hinnangul ei saa

kinnipeetavale ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vangistuses on näidanud, et ta

on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Tartu Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning leiab samuti, et A. Barziid ei ole

põhjendatud tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. Nimelt ei loe ka kriminaalkolleegium

süüdimõistetu karistuse eesmärki täidetuks, kuivõrd ta on korduvkurjategija, kes on kuritegusid

toime pannud varasematel katseaegadel ning kes ei ole õiguskuulekalt suutnud käituda ka vanglas.

Määruskaebuste väited eelmärgitud veendumust ümber ei lükka.

5. Kõigepealt ei omista kolleegium suurt kaalu edasikaebuste argumentidele osas, kus

selgitatakse A. Barzii distsipliinirikkumisi. Nimelt on nendes faktides vanglas läbi viidud

distsiplinaarmenetlused ning karistused on kehtivad (s.o määruskaebemenetluse ajaks on kehtivad

neist 2). Ehk siis maakohtu seisukoht, et kinnipeetav ei ole kehtestatud korda järgivalt suutnud

käituda ka vangistuse tingimustes, on asjakohane. Samuti on aga oluliseks A. Barzii ennetähtaegse

vabastamise vastu rääkivaks asjaoluks seegi, et ta on jätkanud kuritegude toimepanemist vaatamata

varasematele korduvatele karistamistele, sh on tema kuriteod muutunud ühiskonnaohtlikumaks.

Sealhulgas on A. Barzii ka eelneva vangistuse ajal väitnud, et on teinud oma elust õiged järeldused

ja lubanud elada edasiselt seaduskuulekalt. Käesolev vangistus, mida kinnipeetav kannab esimese

astme kuriteo eest, näitab aga selgelt, et tema sellised kinnitused olid alusetud. Taoline teave

välistab aga võimaluse uskuda A. Barzii kinnitusi selles, et ta on nüüdseks oma elu kohta õiged

järeldused teinud.

6. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul A. Barzii karistuse eesmärgid täidetud ei ole, ei saa teda

vanglast vabastada ka seetõttu, et ta on kinnipidamisasutuses läbinud mõningaid

sotsiaalprogramme, õppinud riigikeelt, osalenud tugigruppides, majandustöödel, tema

vabanemisjärgsed elutingimused on hinnatavad headena ning ta soovib olla abiks oma peatselt

suurenevale perele. Mis puutub aga süüdimõistetu väitesse selles, et tema tervislik seisund on

pidevalt halvenenud, siis see asjaolu tema vabastamiseks automaatselt mingitki alust ei loo. Ravi ja

arstiabi on kinnipeetavale tagatud ka vangistuses.

7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

8. A. Barzii kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal määruskaebuse

koostamine aega 1 tunni, mille eest ta soovib tasu 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot).

Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus tuleb rahuldada. Kuna kohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s

1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 48 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel A. Barzii kanda.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus