2-15-119489/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2017 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-119489

Tsiviilasi

OÜ Alexcargo hagi OÜ Orvek SP vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3308 eurot 13 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. mai 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Orvek SP OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): OÜ Orvek SP (registrikood: 12568154);

esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel

Vastustaja

(hageja):

OÜ

Alexcargo

(registrikood:

12605062); seaduslikud esindajad Olga Kulikovskaja ja

Aleksey Zholudov

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Orvek SP apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 25. mai 2016 otsuse resolutsioon

muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

3. Jätta maakohtu menetluskulude jaotus ja rahaline

suurus

muutmata

ning

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud OÜ Orvek SP kanda.

4. OÜ-le Alexcargo apellatsioonimeneltuses hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Alexcargo (hageja) esitas 15. septembril 2015 maksekäsu kiirmenetluse avalduse

OÜ Orvek SP (kostja) vastu 3308 euro 13 sendi väljamõistmiseks. Seoses esitatud vastuväitega

jätkus asja lahendamine hagimenetluse korras.

10. novembri 2015 hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suulise lepingu, mille alusel

hageja osutas kostjale transporditeenuseid Iisaku vallas. Töö võttis vastu kostja juhatuse liige

P. Solokhin, mida kinnitab tema allkiri töölehtedel. Kostja ei tasunud arvet nr 112, mistõttu

kontakteerus hageja juhatuse liige A. Zholudov korduvalt P. Solokhiniga telefoni teel ning

viimane lubas korduvalt arve tasuda. Seejärel palus P. Solokhin telefoni teel arve nr 112 ümber

vormistada firmale OÜ Orvek ning A. Zholudov saatis pettust kahtlustamata teise firma nimega

arve P. Solokhinile e-posti teel. Hageja sai hiljem teada, et OÜ Orvek kuulub P. Solokhini emale

Olga Solokhinale. Mõlemad äriühingud on registreeritud ühel ja samal aadressil, mõlemal on

üks ja sama e-posti aadress ning OÜ Orvek on pankrotis. Hagejal puuduvad igasugused sidemed

OÜ-ga Orvek. Hagejal olid lepingulised suhted kostjaga, mida tõendavad väljavõtted arvete

tasumise kohta ning kostja juhatuse liikme P. Solokhini allkiri töölehtedel.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal puuduvad hagejaga mistahes lepingulised suhted seoses

Varesmetsa-Imatu tee ja Piiri tee objektiga. Kostja oli sel objektil OÜ Orvek alltöövõtja ning

viimasel oli omakorda töövõtuleping Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK). P. Solokhin

kirjutas alla hageja enda koostatud ja objektil esitatud saatedokumentidele, kuna ta oli

füüsiliselt objektil ning tal oli õigus saabunud materjal üle vaadata ja vastu võtta. Nimetatu ei

tähenda õigussuhte tekkimist hageja ja kostja vahel. Asjaolu, et hageja on enda koostatud

saatelehtedesse esimesest veost alates märkinud kliendina OÜ Orvek tõendab hageja teadmist,

kellega tal lepinguline suhe oli.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 25. mai 2016 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

3308 eurot 13 senti, jättis poolte menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja menetluskuluna 375 eurot.

Maakohtu põhjenduste kohaselt peab raha nõudmiseks olema poolte vahel võlasuhe

võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste

hüvitamist või tasu maksmist. Pooled on vastandlikel seisukohtadel selles, kas hageja ja kostja

vahel olid lepingulised suhted. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 ja VÕS § 11

lg 1 järgi võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu

kohustuslikku vormi. Asjaolud, millele hageja rajab oma nõude, vastavad oma sisult

töövõtulepingu tunnustele, millele ei ole kohustuslikku vorminõuet, mistõttu võivad pooled

lepingu sõlmida ka suuliselt.

Maakohus nõustus kostjaga, et leping sõlmitakse poolte tahteavalduste vahetamise teel.

Tehinguvabadus tähendab ühtlasi seda, et isik võib teha tahteavalduse mis tahes viisil, oluline

on, et tema tahe oleks teisele äratuntavalt väljendatud. Maakohus leidis, et kostja seadusliku

esindaja P. Solokhini osalemisest tööde tegemise, hinna kokku leppimisel ja objektil töö

korraldamisest mõistaks iga mõistlik isik sarnastel asjaoludel, et töö tellija ja seega lepingupool

on kostja, mitte keegi kolmas isik.

Maakohus möönis, et töölehtedel on kliendina määratud OÜ Orvek, kuid ennatlik oleks sellest

järeldada hageja teadmist, kellega tal on lepinguline suhe. Arvestades äriühingute nimede

sarnasust on usutav hageja väide, et nad ei teadnud ega saanudki esialgu teada kahe sarnase

nimega äriühingu olemasolust.

Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et arve nr 109 tasumine ei tõenda lepingulist suhet

poolte vahel. Kostja väide selle kohta, et arve nr 109 tasumine oli vastutulek OÜ-le Orvek

viimase majanduslike raskuste tõttu, on paljasõnaline ja tõendamata. OÜ Orvek ainuosaniku

Olga Solokhina kinnitus ei ole arvestades osanike sugulussuhet ja vaidluse asjaolusid kogumis

kohtu hinnangul usaldusväärne. Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletus, et

OÜ Orvek maksis talle arve nr 109 hiljem ära, on tõendamata. Kuna hageja esitas arve kostjale

ja viimane selle ka tähtaegselt tasus, tõendab see kohtu hinnangul hageja ja kostja vaheliste

lepinguliste suhete olemasolu.

Maakohus juhtis tähelepanu OÜ Orvek ja kostja vahelise töövõtulepingu p-dele 2.2 ja 2.4, mis

määratlevad lepingu objekti ja töövõtu sisu. Eelmärgitu kattub A. Zholudovi vande all antud

väidetega, et tööd koordineeris objektil P. Solokhin. Asjaolu, et kostja seaduslik esindaja ja

kostja olid objektil OÜ Orvek töövõtjana, ei tähenda, et kostja töövõtjana ei saanud sõlmida

oma lepinguliste kohustuste täitmiseks (all)töövõtulepinguid, sh suuliselt.

VÕS § 635 lg-st 1 tulenevalt on töövõtja kohustus saavutada kokkulepitud tulemus (töö

tegemine), tellija kohustus maksta selle eest tasu. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks

töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3). Kuna kostja on talle osutatud teenuste eest jätnud tasumata,

st rikkunud võlasuhtest tulenevat kohustust VÕS § 100 mõttes, on hagejal õigus rakendada

kostja vastu õiguskaitsevahendeid. Nõude suuruse osas kostja vastuväiteid esitanud pole.

Maakohus leidis, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jagada

vastavalt tehtavale lahendile.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei eita kostja objektijuhina, et hageja teenust oli objektil vaja,

kuid eitab enda lepingupooleks olemist. Maakohtu otsusest ei selgu, kes, kellega ja millal

veoteenuse tellimises kokku leppis. Nii siis, kui veoteenuse oleks tellinud kostja, kui ka siis,

kui selle oleks tellinud OÜ Orvek, oleks järgnenud faktilised asjaolud olnud samad, mistõttu ei

ole õiguspärane neist järeldada, et teenuse tellijaks oli kostja. Töökorralduslike juhiste andmine

objektijuhi poolt ega ka üksiku arve tasumine ei tähenda lepingu sõlmimist objektijuhiga.

Maakohus jättis tähelepanuta kostja vastuväite, et kostjal ei saanud äriühinguna olla tahet

vedusid tellida, sest kostja objektil viibimise aluseks olnud töövõtulepingu alusel ei olnud see

tema kohustus. Kohtu viide, et töövõtuleping ei välista siiski lepingu sõlmimist, on formaalselt

õige, kuid tahte tuvastamise kontekstis asjasse mittepuutuv. Samuti pole maakohus kostja tahte

tuvastamisel hinnanud kostja esindaja vande all antud seletust, millest nähtub, et kostja ei ole

hagejat objektile tellinud ega veoteenuse hindu kokku leppinud.

Maakohus eksis tõendamisele kuuluvate asjaolude määratlemisel, kuna poole vande all antud

seletus on TsMS § 229 lg 2 alusel iseseisev tõend ega vaja tõendamist.

Maakohus jättis arvestamata hageja vande all antud seletustega, kus hageja ei osanud seletada,

miks ta märkis saatelehte teise firma nime, ja kostja vande all antud seletustega, et tema ei ole

hagejaga teenuse tellimisel suhelnud ning suhtles esmakordselt alles siis, kui hageja oli juba

tööle asunud. Juba objektil tööd tegevale hagejale juhiste andmine ei ole samastatav vedude

tellimisega. Hageja väide eksimusest jäi tõendamata, mistõttu maakohus ei saanud lähtuda

sellest, mis on usutav.

Hageja koostatud saatelehes „Orvek“ ja sellele järgnenud hageja koostatud arves „Orvek SP“

märkimine tõendab asjaolu, et hageja teadis, et objektil on erinevad firmad või kui hageja ka ei

teadnud, ei tähenda hageja teadmatus lepingu sõlmimist just kostjaga. Arve nr 109 maksmise

asjaolusid seletas ja tõendas kostja nii dokumentaalselt kui ka vande all antud seletustega.

Ainuüksi asjaolust, et kostja esindaja oli OÜ Orvek juhatajaga sugulussuhetes, ei saa teha

järeldust tl 60–61 asuva tõendi ebausaldusväärsusest. Kohus on tuvastanud, et kostja on omaette

tegutsev äriühing, kellega isegi hageja on varasemalt Narva objektil kokku puutunud.

Maakohus ei arvestanud tõendiga, millest nähtub, et kostja on OÜ Orvek pankrotimenetluses

võlausaldaja. Sugulussidemeid arvestades ei oleks kostja ilma jäänud rahast, millest ta jäi ilma

OÜ Orvek pankroti tõttu.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus

muutmata.

Vastuse kohaselt sõlmis A. Zholudov suulise lepingu P. Solokhiniga. Temaga räägiti läbi töö

tingimused ja hind. A. Zholudov ja P. Solokhin töötasid koos, kohtusid objektil. P. Solokhin

võttis töö vastu ja kirjutas dokumentidele alla. Sellest tulenevalt olid olemas lepingulised

suhted.

Tegelikkusele ei vasta, et A. Zholudov ja P. Solokhin polnud varasemast tuttavad. P. Solokhin

oli ka varem hagejalt veoteenuseid tellinud, mida tõendab 18. novembri 2014 arve nr 106 ja

tasumine selle eest. Objektile ilmus A. Zholudov kokkuleppel P. Solokhiniga.

Töölehel oli kliendina kirjas OÜ Orvek, et täita dokument kiiremini. A. Zholudov ei teadnud,

et eksisteerivad kaks sarnase nimega firmat ning eeldas, et töölehte kasutatakse vaid omavahel,

mitte kohtule esitamiseks. Arve nr 109 oli esitatud töö eest samal objektil ja selle tasus kostja

ära, mis tõendab lepinguliste suhete olemasolu. Kostja soovib vältida võlasuhteid ja kanda

võlad pankrotistunud firma OÜ Orvek arvele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus muudab osaliselt TsMS § 657

lg 1 p 21 alusel maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.

7. Hagiavalduse kohaselt transportis hageja kostja tellimusel materjali tee ehitamiseks (tl 15)

ajavahemikul 8. detsember 2014 kuni 30. jaanuar 2015. Maakohus on põhjendatult leidnud, et

hageja nõudes esitatud asjaolud vastavad VÕS § 635 järgsele töötasu nõudele. VÕS § 635 lg 1

järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama

teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest

tasu. Hagejal tuleb TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada lepingulist suhet kostjaga, mille alusel tal

oleks kostja vastu tasunõue tehtud töö eest.

Hageja väitel oli tööde tellijaks kostja seaduslik esindaja. Põhjendatud ei ole kostja

apellatsioonkaebuse seisukoht, mille kohaselt ei selgu maakohtu otsusest veoteenuse

osutamises kokkuleppe sõlmimine hageja ja kostja vahel. Maakohus on otsuse põhjendavas

osas toonud välja tõendid, millele ta on lepingulise suhte olemasolu kindlakstegemisel

tuginenud. Hageja oli osutanud kostjale lepingu alusel samal aastal veoteenust (tl 18), kostja

tasus tehtud töö eest ning kostja ei ole selles osas menetluses sisulisi vastuväiteid esitanud.

Kostja on hagejale tasunud arve nr 109 eest, mis puudutas vaidlusalust veoteenust.

Maakohus on õigesti arvestanud lepinguliste suhete kindlakstegemisel lisaks sellega, et kostja

esindaja ütluste järgi andis ta hagejale korraldusi telefoni teel lepingu täitmise kohta („kuhu

sõita, millal sõita“, tl 95); kostja esindaja oli objektil isikuks, kes vastutas tehtud tööde eest.

Kostja esindaja on kirjutanud alla töölehtedele.

Juhul, kui kostja leiab, et ta oli üksnes ehitusel tegutsev objektijuht, millest oli teadlik ka hageja,

tuli tal seda tõendada. Ringkonnakohus leiab, et kuigi kostja esindaja poolt alla kirjutatud

töölehtedel on kliendina märgitud OÜ Orvek, on põhjendatud maakohtu seisukoht, mille

kohaselt tuleb arvestada kahe äriühingu nimede sarnasusega. Kostja ei ole menetluses esitanud

ühtegi tõendit selle kohta, et kostja esindaja oleks tegutsenud ka muu äriühingu esindajana ning

et see oleks olnud hagejale teada, pigem vastupidi: kostja esindaja ütluste kohaselt tema tellis

autosid, tema oli objektil „peamine inimene“.

8. Kostja esindaja ütluste kohaselt on OÜ Orvek tasunud kostjale arve eest, mille kostja tasus

hagejale. Ringkonnakohus leiab, et õige on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on

maakohus ekslikult asunud seisukohale, et vande all antud ütlusi tuleb tõendada. Eri liiki

tõenditel ei ole erinevat tõendiväärtust. Poole vande all antud ütlus vastab TsMS § 229 lg 1

nõuetele (Riigikohtu 8. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16, p 15), seega tugineb ka

ringkonnakohus menetlusosalise vande all antud seletusele.

Samas ei too maakohtu menetlusõiguse rikkumine kaasa ebaõiget kohtulahendit.

Ringkonnakohus on seisukohal, et praeguses menetluses ei oma tähtsust see, milline oli kostja

ja OÜ Orvek vaheline õigussuhe. Hageja on menetluses tõendanud, et tal oli alus pidada kostjat

oma lepingupartneriks. Kostja esitatud töövõtuleping OÜ Orvek ja kostja vahel, samuti RMK

ja OÜ Orvek vaheline leping ei tõenda, et kostjal puudus tahe hagejalt teenust tellida. Asjaolu,

et OÜ Orvek tasus kostjale hiljem selle summa mis kostja oli hagejale maksnud, ei tõenda

hageja ja kostja vahelise õigussuhte puudumist.

9. Asjaolu, et P. Solokhin võis ühtlasi olla ka OÜ Orvek objektijuht, ei välista iseseisvat

lepingulist suhet hageja ja kostja vahel. Hageja ja kostja vahel oli varasem lepinguline suhe,

kostja tasus esimese arve hagejale praeguse tellimuse eest, kostja esindaja andis hagejale

korraldusi lepingu täitmisega seoses. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei ole kostja

hagejat objektile tellinud, on kostja esindaja ütlustega vastuolus, kostja esindaja väitel andis ta

hagejale korraldusi lepingu täitmisega seonduvalt. Vastuoluline on ka apellatsioonkaebuse

seisukoht, mille kohaselt ilmus hageja objektile kolmandate isikute vahendusel, kuid hakkas

järgima kostja korraldusi. Kostja ei esitanud ühtegi sisulist vastuväidet sellele, et hagejale ei

selgitatud, et OÜ Orvek seaduslik esindaja O. Solokhina ei olnud seotud kostjaga.

Apellatsioonkaebuses toodud viited OÜ Orvek pankrotimenetlusele ei ole asjassepuutuvad.

10. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja ei ole

menetluses esitanud vastuväiteid nõude suuruse suhtes. Kostja esindaja ütluste kohaselt oli ta

objektil peamine inimene, kes vastutas selle eest, et „protsess läheks“.

11. Kuna ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust, puudub vajadus muuta menetluskulude

jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu poolt määratud

menetluskulude rahaline suurus on põhjendatud ning maakohus ei ole diskretsioonipiire

ületanud.

Seoses

kostja

apellatsioonkaebuse

rahuldamata

jätmisega

jäävad

menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 175 lg-te 1 ja 2 kohaselt

hüvitatakse kohtumenetluses üksnes lepingulise esindaja kulusid ning menetlusosalist esindava

töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Hagejat esindas apellatsiooniastmes

seaduslik

esindaja

juhatuse

liige

O. Kulikovskaja.

Ringkonnakohus

lahendas

apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses. Hageja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks

menetluskulude nimekirja esitanud. Seega ei ole hagejal hüvitamisele kuuluvaid kulusid

apellatsiooniastmes tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke