1-15-10642/48 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2017 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-10642

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 21. detsembri 2016

määrus Jelena Järineni (ik 47006212213) vangistuse

täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Jelena Järinen, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 21. detsembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 16. veebruari 2016 otsusega mõisteti Jelena Järinen süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2

järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat ja 9 kuud vangistust, millest kuulus kohesele kandmisele

9 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 2 alusel jäeti karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta

vangistust täitmisele pööramata, kui J. Järinen täidab 3 aastase katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 p

1-6, lg 2 p 2 ja 21 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtuotsus jõustus 03.03.2016.

2. 6. detsembril 2016 koostas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande ettepanekuga

pöörata J. Järineni karistus täitmisele, kuna süüdimõistetu ei täida talle kohtuotsuse alusel

määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada või tarvitada narkootilisi või

psühhotroopseid aineid.

Maakohtu määrus

3. Viru Maakohtu 21. detsembri 2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ja pöörati J.

Järinenile Tartu Maakohtu 16. veebruari 2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa

kolm aastat vangistust täitmisele. Maakohus leidis, et J. Järinen on korduvalt rikkunud katseaja

tingimusi, mis näitab süüdimõistetu suutmatust alluda kriminaalhooldusele. Arvestades J.

Järineni käitumist katseajal, puudub maakohtul veendumus, et ta suudab edaspidi täita kohtu

poolt määratud kohustust – mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

4. Maakohus eelnevalt rahuldas 31.05.2016 määrusega ametniku taotluse määrata hooldusalusele

lisakohustuseks läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“, mille esimene kohtumine toimus

08.11.2016, kuhu J. Järinen ilmunud. Teisele kohtumisele tuli J. Järinen narkojoobes ja ta arvati

grupist välja. Maakohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu selgitus, et ta tarvitas narkootilist ainet

hambavalu puhul, põhjendatud.

5. Esimesele samalaadsele rikkumisele reageeris kohus täiendava kohustuse määramisega, kuid see

ei osutanud isikule piisavalt mõju. Sotsiaalprogrammi päeval ilmus ta kohale narkoaine

tarvitamise tunnustega. Süüdimõistetu ei teadvustanud endale piisavalt kriminaalhoolduse

reeglite täitmise vajadust ja sel juhul nõustub maakohus kriminaalhooldusametnikuga, et

kriminaalhoolduse jätkamine ei ole enam põhjendatud, sest J. Järinen suhtub negatiivselt kohtu

poolt määratud karistusse. Kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine

katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli

nõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda

kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle

määratud karistust.

6. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kriminaalhooldus J. Järineni suhtes on ebaõnnestunud,

kuna isik ei suutnud täita talle pandud kohustust. Isik on korduvalt rikkunud kohustust mitte

omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning see on toimunud süüdimõistetu

süül. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ja J. Järinen tuleb saata

karistust kandma.

Määruskaebus

7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J. Järinen, kes taotleb Viru Maakohtu määruse

tühistamist ning karistuse täitmisele pööramata jätmist.

8. J. Järinen on seisukohal, et ta vajab narkootiliste ainete sõltuvuse tõttu rehabilitatsiooni. Ta rääkis

sellest kriminaalhooldajaga, kellelt palus abi, saamaks rehabilitatsioonikeskusesse. Selle peale

vastas kriminaalhooldusametnik, et neil ei ole õigust kedagi sundida. Nemad sellega ei tegele ja

rehabilitatsioonikeskuse otsimisega peab tegelema iseseisvalt. J. Järinen selgitab, et läks

05.12.2016 kriminaalhooldaja juurde registreerimisele. Talle tehti narkootikumide test ja see

näitas amfetamiini tarvitamise tunnuseid. Kriminaalhooldaja oli sunnitud esitama kohtusse

ettekande. 05.12.2016 helistas J. Järinen rehabilitatsioonikeskusesse ja leppis kokku, et sõidab

02.01.2017 sinna üheksaks kuuks rehabilitatsioonile. Seal on inimesed, kes saavad teda aidata.

Vangla otsustab inimese vabaduse üle, kuid ei aita vabaneda sõltuvusest. Oma planeeritud

sõidust rehabilitatsioonikeskusesse teatas J. Järinen kriminaalhooldusametnikule, millest J.

Järinen sai aru, et kriminaalhooldaja on rõõmus tema otsuse üle ja lubas sellest kohtus rääkida.

Kui toimus kohus, siis J. Järinen ei kuulnud, et kriminaalhooldaja oleks kohut teavitanud tema

sõidust rehabilitatsioonikeskusesse. J. Järinen ei saa aru, miks ametnikud käituvad ebakorrektselt

oma hooldatavate suhtes. J. Järinen lisab, et registreemisega tal probleeme ei olnud. Tema

ainukene probleem on narkootikumid, mille pärast ta soovib läbida rehabilitatsiooni. J. Järinen

palub anda talle võimalus läbida rehabilitatsioon selleks, et mitte kaotada kolme aastat vanglas,

mis teda sõltuvusest ei vabasta.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

9. KarS § 74 lg 4 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata

täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe

aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et J. Järineni karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti

võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdlane ei suutnud täita käitumiskontrolli

nõudeid. J. Järinenile on selgitatud 27.04.2016 toimunud esmasel kohtumisel põhjalikult tema

õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate

kontrollnõuete rikkumise korral. J. Järinen kinnitas oma allkirjaga, et ta on õiguste ja

kohustustega tutvunud ning et need on talle arusaadavad.

11. Esimene erakorraline ettekanne J. Järineni suhtes koostati juba 30.05.2016, kuna isik rikkus

kohustust mitte tarvitada narkootikume, pärast mida määrati J. Järinenile kohtu poolt

lisakohustus läbida sõltlastele mõeldud programm „Eluviisitreening“, mille esimesele

kohtumisele J. Järinen ei ilmunud. Teisele kohtumisele, mis toimus 08.11.2016, ilmus J. Järinen

narkojoobes.

12. Käesolevat karistust kannab J. Järinen KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest, milleks on narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. J.

Järinenile mõisteti 16.02.2016 otsuse alusel karistuseks 3 aastat ja 9 kuud vangistust, millest

kuulus kohesele kandmisele 9 kuud vangistust. Teisisõnu on J. Järinen käesolevas kriminaalasjas

juba reaalset vabadusekaotuslikku karistust kandnud, kuid hirm kinnipidamiskohta tagasi

sattumise eest ei ole ära hoidnud J. Järineni poolt kontrollnõuete- ja kohustuste rikkumist.

Esitatud määruskaebuses selgitab süüdlane, et soovib minna rehabilitatsioonikeskusesse

eesmärgiga vabaneda narkootikumide sõltuvusest. Esimene kontrollnõuete rikkumine on toime

pandud juba 30.05.2016. Isikul on olnud piisavalt aega oma narkootiliste ainete sõltuvusega

tegelemiseks, kuid isik asus reaalset huvi selleks üles näitama alles siis, kui teda ähvardas talle

mõistetud tingimisi karistuse täitmisele pööramine. Samuti ei ole J. Järinen kohtule esitanud

ühtegi tõendit tema reaalse rehabilitatsioonikeskusesse asumise kohta, vaid tegemist on süüdlase

paljasõnaliste väidetega.

13. J. Järinen on teadlik enda narkootiliste ainete sõltuvusest, kuid tegelikkuses ei ole midagi reaalset

ette võtnud selleks, et sõltuvusest vabaneda ja on jätkanud kohtuotsusega määratud

kontrollnõuete ja kohustuste rikkumist. Eelnevast järeldub, et J. Järinen ei ole motiveeritud enda

eluviisi muutma. Seega saab tõsikindlalt väita, et süüdlane ei suhtu katseaja tingimuste

täitmisesse tõsiselt. Eirates kohustust mitte tarvitada narkootikume ning ilmudes narkojoobes

temale kohtu poolt kohustusena määratud sotsiaalprogrammi kohtumisele, näitas J. Järinen oma

ükskõikset suhtumist õiguskorda ja siin kehtivatesse reeglitesse. Järelikult tuleb J. Järinenile

mõistetud karistus pöörata täitmisele.

14. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et

maakohtu 21.12.2016 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus