2-16-101189/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-16-101189

Tsiviilasi

AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp

hagi Morhla Burkevica vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

344,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin

Krupp; asukoht Estonia pst 1, Tallinn, 10143, Harjumaa.

Hageja

lepinguline

esindaja:

Maris

Merilo;

e-post

maris@cavere.ee

Kostja: Morhla Burkevica; isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXXXXXXXXXXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp

hagi Morhla Burkevica vastu AS MiniCredit (pankrotis) ja Morhla Burkevica vahel 8. veebruaril

2013. a sõlmitud laenulepingu alusel võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Morhla Burkevicalt (Burkevica) (ik XXXXXXXXXXXX) AS MiniCredit (pankrotis)

pankrotihaldur Martin Krupp kasuks välja:

2.1. 187 (ükssada kaheksakümmend seitse) eurot ja 22 senti (sealhulgas põhivõlg 150 eurot,

intress 9 senti ning viivis alates 11. märtsist 2013 kuni 14. märtsini 2016 summas 37 eurot

ja 13 senti);

2.2. alates 16. märtsist 2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni tagastamata põhivõlalt viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ent mitte rohkem kui 150 eurot.

3. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata (võla sissenõudmiskulude nõue 26 eurot ning intressi ja

viivise nõue seaduses sätestatud intressi ja viivise määra ületavas ulatuses).

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 58% kostja kanda ja 42% hageja enda kanda; kostja menetluskulud

jätta kostja kanda.

7. Mõista Morhla Burkevicalt (Burkevica) AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp

kasuks välja menetluskulu 69 (kuuskümmend üheksa) eurot 60 senti.

8. Mõista Morhla Burkevicalt (Burkevica) AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp

kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja

kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud,

võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja

vastu üleandmisega kätte toimetatud 25. juunil 2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse

esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS §

407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Harju Maakohtu 5. oktoobri 2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-11518 kuulutati välja AS

MiniCredit pankrot. AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp.

Vastusena kohtu palvele teatada, kas pankrotihaldur soovib menetlusse astuda, on pankrotihaldur

Martin Krupp võtnud tagasi AS MiniCredit (pankrotis) nimel käesolevas tsiviilasjas

esindamiseks antud volitused ning määranud uue esindaja. Kohus leiab, et pankrotihaldur Martin

Krupp on sisuliselt pankrotiseaduse § 43 lg 1 mõttes astunud AS MiniCredit (pankrotis) asemel

menetlusse. AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kupp tuleb seega lugeda hagejaks.

5. Hagiavaldusest tulenevalt sõlmisid AS MiniCredit (pankrotis) ja kostja interneti teel 8. veebruaril

2013. a laenulepingu (edaspidi laenuleping), mille alusel AS MiniCredit (pankrotis) andis

kostjale üle laenusumma 150 eurot. Kostja oli kohustatud laenu ja intressid tagastama 10. märtsil

2013. Kostja ei ole laenu ega intresse tähtaegselt tagastanud. Hageja palub seega mõista kostjalt

enda kasuks laenulepingu alusel välja põhivõla 150 eurot, intressi 6 eurot, võla sissenõudmise

kulud 26 eurot, viivise alates 11. märtsist 2013 kuni 14. märtsini 2016 summas 150 eurot ning

viivise põhinõudelt alates 16. märtsist 2016. kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud

määras, ent mitte suuremas summas kui 150 eurot.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu

tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt

nt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Kohtul on seega

kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele

tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

7. Kohus selgitab, et lepingule tuleb kohaldada lepingu sõlmimise ajal, so antud juhul 8. veebruaril

2013. a, kehtinud seadust. Kohus leiab, AS MiniCredit (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud

laenuleping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (8.

veebruaril 2013. a kehtinud redaktsioon) (edaspidi: TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine. Riigikohus on

leidnud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) olemasolu ei

välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel. Tehing on vastuolus heade

kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute

ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada

juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust

väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete

vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Riigikohtu hinnangul võib vähemalt

eelduslikult olla sellise olukorraga tegemist, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste

väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik

oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-186-13, p 22).

8. AS MiniCredit (pankrotis) ja kostja vahel 8. veebruaril 2013. a sõlmitud laenulepingu krediidi

kulukuse määr on 791% (tl 29). ). Hageja on kohtule 16. märtsil 2016. a esitatud hagiavalduses

ühepoolselt soovinud krediidi kulukuse määra alandada 60,1%-ni. Laenulepingu tühisust

hinnates tuleb aga lähtuda lepingus kokkulepitud tingimustest, sh lepingus märgitud krediidi

kulukuse määrast, mitte hageja poolt enam kui kolm aastat hiljem ühepoolselt vähendatud

krediidi kulukuse määrast. Krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati, so jaanuaris 2013,

avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr

35,57%. AS MiniCredit (pankrotis) ja kostja sõlmitud laenulepingu järgne krediidi kulukuse

määr 791% ületab seega Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui

kakskümmend kaks korda. Hageja ei ole hagis välja toonud asjaolusid, mis lükkaksid ümber

eelduse, et vastastike kohustuste osas sel määral tasakaalust väljas olev leping on heade kommete

vastane. Hageja on küll märkinud, et kostja on laenulepingu allkirjastamisel kinnitanud, et kostjal

puuduvad kehtivad maksehäired ning et kostja ei sõlmi laenulepingut tulenevalt oma

erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Samas

arvestades, et nimetatud kinnitus sisaldub AS MiniCredit (pankrotis) tüüptingimustes ega ole

kostja poolt muul viisil selgelt väljendatud, ei ole see kohtu hinnangul piisav ülal nimetatud

eelduse ümberlükkamiseks.

9. Kuna AS MiniCredit (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on eeltoodust tulenevalt

TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine, tuleb hageja nõuetele anda hinnang alusetu rikastumise sätete alusel

(Riigikohtu 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 38).

10. Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või

muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg

4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu

tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg-

s 1 sätestatud suuruses. Kuna kostja ei ole laenusummat tagastanud hiljemalt 10. märtsiks 2013,

siis on hagejal VÕS § 1028 lg 1 alusel alates sellest kuupäevast õigus nõuda kostjalt üle antud

laenusumma, so 150 euro, tagastamist. Hagejal on lisaks õigus kostjalt nõuda raha kasutamise

eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras ning alates laenu lepingujärgse tagastamise

kuupäevast tagastamata laenusummalt sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

11. Arvestades eeltoodut, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 150 eurot, intress

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras 9 senti (150 eurot*0,75%*30/365) kuni võla tagastamise

kuupäevani 10. märtsil 2013 ning sissenõutavaks muutunud viivis alates 11. märtsist 2013 kuni

14. märtsini 2016 summas 37 eurot ja 13 senti, kokku 187,22 eurot. Alates 16. märtsist 2016 kuni

põhivõla tasumiseni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis tasumata põhivõlalt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ent mitte rohkem kui 150 eurot.

12. Kohus leiab, et hageja võla sissenõudmisega seotud kulude nõue summas 26 eurot ei ole

õiguslikult põhjendatud. Arvestades, et hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud

kulude hüvitamist laenulepingu ja AS MiniCredit (pankrotis) hinnakirja alusel ning hageja ja

kostja vahel sõlmitud laenuleping on tühine, ei ole sellel alusel hageja võla sissenõudmisega

seotud kulude nõue õiguslikult põhjendatud. Hageja võla sissenõudmise kulu nõue summas 26

eurot tuleb seega jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi

rahuldatakse ligikaudu 58% ulatuses.

14. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista

menetluskulud kokku summas 220 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ning esindajakulu 120 eurot.

Hageja on märkinud, et esindajakulu koosneb maksekäsuavalduse esitamisel tekkinud kuludest.

Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane.

15. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades, et TsMS §-st

4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud

summas 20 eurot, on hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses teostatud toimingute osas

põhjendatud 20 euro ulatuses. Hageja põhjendatud esindajakulu on seega 20 eurot.

16. Hageja menetluskulud käesolevas asjas on kokku seega 120 eurot (100 + 20). Kohus jätab TsMS

163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 58% kostja kanda ja 42% hageja enda kanda. Kostjalt

tuleb seega hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 69 eurot 60 senti. Kostja

menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud

ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik