3-16-1564/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1564

Haldusasi

A.G.u kaebus Eesti Töötukassa 13.04.2016 otsuse nr 7-

8.1/16/0322 ja 04.07.2016 vaideotsuse nr 46 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – A.G.

Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis

Paavel

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.G.u kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 13.02.2017

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.G. (kaebaja) esitas 09.03.2016 Eesti Töötukassale (vastustaja) avalduse ettevõtluse

alustamise toetuse saamiseks.

3-16-1564

2(12)

2. Vastustaja otsustas 13.04.2016 otsusega nr 7-8.1/16/0322 tööturuteenuste ja -toetuste

seaduse (TTTS) § 19 lg 4 p 5 alusel toetust mitte anda, sest kaebaja äriplaan on suure riskiga.

Põhjendused:

2.1. Kaebaja plaanib asutada puuviljade ja marjade kokkuostu, töötlemise, säilitamise ja

müügiga ning viljapuude hoolduslõikusega tegeleva ettevõtte ja taotleb toetust ettevõtte

käivitamisega seotud kuludeks. Kaebaja taotleb toetust teist korda. Esimesel korral otsuses välja

toodud puudused on osaliselt parandatud.

2.2. Tootmis- ja teenindamisprotsessi kirjeldus on puudulik ega anna põhjalikku ülevaadet

loodava ettevõtte tegevusest. Puudub ülevaade toodete valikust, puuviljade ja marjade

kokkuostust, sesoonsusest ja mahtudest. Märgitud on, et tegemist on mahetoodetega, kuid ei

selgu, millised kriteeriumid kehtivad toodetele mahenimetuse andmisel ning kuidas nõuded

täidetakse. Äriplaanis on öeldud, et mahetunnustust omavate metsade ja korjealade maht

kasvab, kuid puudub info nende mahu ja asukohtade kohta. Ei selgu, kuidas on tagatud, et

kokkuostjatelt laekuvad vaid mahealadelt kogutud viljad. Puudub põhjalik ülevaade loodava

ettevõtte tootevalikust ja mahtudest. Ei selgu, millises mahus pakutakse värskeid tooteid,

millises mahus külmutatud ja töödeldud tooteid. Puudub info töödeldud toodete valiku,

retseptide, valmistamise protsessi ning nõuete tagamise kohta. Ei selgu, milline on erinevate

etappidega seotud ajakulu ja tööjõuvajadus ettevõttes. Selgusetuks jääb, millised on nõuded

tootmisele, toodetele, töötajatele ja kuidas nõuete täitmine tagatakse. Puudub info toodete

säilivusaegade, märgistamise nõuete ja hoiustamise kohta.

2.3. Turuanalüüs on puudulik. Esitatud on üldine turuolukorra kirjeldus, kuid puudub põhjalik

nõudluse analüüs. Peamiselt on plaanitud tooteid müüa läbi TÜ Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik

(TÜ LET), kuid ei selgu, kas kokkulepe on saavutatud ja milliseks kujunevad koostöö

tingimused, sh tarnetingimused, müügiperiood, maksetingimused ja edasimüüja juurdehindlus.

Lisaks puudub teave TÜ LET müügikohtade ja -mahtude kohta. Äriplaanile ei ole lisatud

kokkulepet TÜ-ga LET. Märgitud on, et TÜ LET tegeleb ise 2 korda nädalas piirkonna

pakkujatelt kauba tarne ja kokkuostuga. Selgusetuks jääb, kas ja miks ei paku piirkonna korjajad

tooteid ise võrgustikule.

2.4. Hinnakujundus on puudustega. Puudub põhjalik ja üheselt selge info tarnete ja

pakendamisega seotud kulude kohta. Märgitud on, et pakendite väljatöötamisel kasutatakse

väljaõppinud disainerite teenuseid, kuid selgusetuks jääb, kas vastavate kuludega on arvestatud.

Ei selgu, milline on edasimüüjate juurdehindlus ja toodete turustamisega seotud kulud.

2.5. Äriplaanile ei ole lisatud finantsprognoose.

2.6. Äriplaanist ei selgu, milline on loodava ettevõtte osakapital ja kuidas see jaguneb.

2.7. Äriplaani ja äriregistri andmetel on kaebaja osanik Kaasiku Mahetalu OÜ-s. Äriplaani

kohaselt on nimetatud ettevõte juba tegelenud marjade kokkuostu, külmutamise ja müügiga.

Loodava ettevõtte ja nimetatud ettevõtte asukoht kattub. Ettevõtte omanikul on ruumid, mis

juba omavad mahlade ja marjade tootmiseks ja ladustamiseks vajaminevat tunnustust. Loodava

ettevõtte toodete kaubamärgiks jääb olemasoleva ettevõtte poolt loodud ja kasutatud Kaasiku

Mahetalu kaubamärk. Äriplaanist ei selgu üheselt, milline on loodava ettevõtte seotus

olemasoleva ettevõttega, mistõttu puudub kindlus, et tegemist on uue ja iseseisva ettevõttega.

TTTS kohaselt ei anta ettevõtluse alustamise toetust majandustegevuse laiendamiseks.

3. Kaebaja esitas otsuse peale 13.05.2016 vaide, mille vastustaja jättis 04.07.2016

vaideotsusega nr 46 vaide rahuldamata. Põhjendused:

3-16-1564

3(12)

3.1. Sõltumata sellest, kuidas vaidlustatud otsuses on kajastatud kaebaja tegevusala, soovib

kaebaja asutada toetuse eest ettevõtte, mis tegeleb puuviljade ja marjade töötlemise ja

säilitamisega. Äriplaani p-s 2 on märgitud ettevõtte tegevusalaks „muu puu- ja köögivilja

töötlemine ja säilitamine“.

3.2. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et töötukassa ei pea olukorras, kus esitatud äriplaan on

sedavõrd suurte puudustega, et vajab täielikku ümbertöötamist, andma taotlejale juhiseid esitatu

ümbertegemiseks või täpsustamiseks ja võib jätta taotluse rahuldamata ilma eelnevalt puuduste

kõrvaldamiseks tähtaega andmata. Vastustaja on otsuses piisava põhjalikkusega selgitanud,

milles äriplaani puudused seisnevad. Seega pole põhjendatud kaebaja etteheide

uurimispõhimõtte mittekohaldamise kohta.

3.3. Kuigi tootmise/teenindamisprotsessi kirjeldus on esitatud ligi 4 lehel, ei anna see

põhjalikku ülevaadet loodava ettevõtte tegevusest.

3.4. Äriplaani p-s 6.2 on mainitud, et pakendamine ja hoiustamine hakkab toimuma kaebajale

kuuluvates ruumides, mis omavad Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) tunnustust. Äriplaanis ei

ole ruumidele kehtivaid nõudeid ja nende täitmise tagamise protsessi lahti kirjutatud. Lisaks ei

selgu, kui palju marju külmutatakse, kui kaua neid külmutatuna säilitada tohib jne. Äriplaani

p 6.2 kohaselt varutakse marjad kokkuostjatelt ja taludest, kuid jääb selgusetuks, kas neil kõigil

on mahesertifikaat olemas või kas kõik korjajad korjavad oma marjad mahealadelt. Selgusetu

on, kas ja kuidas loodav ettevõte plaanib seda kontrollida. Ei saa välistada, et mahekorjealad

ongi igal aastal erinevad, kuid sellisel juhul jääb selgusetuks, kuidas loodav ettevõtte marjade

sisseostu korraldab. Kas on võimalik, et järgmisel aastal ostab loodav ettevõte teiste

kokkuostjate ja korjajate käest, kes just mahealade lähedal elavad ja tegutsevad. Jääb

selgusetuks, kas igal aastal sõlmitakse uued kokkulepped ja kust korjajad leitakse.

3.5. Äriplaanis puudub põhjalik ülevaade loodava ettevõtte tootevalikust ja mahtudest.

Äriplaanist ei selgu, milliseid marju ja kui palju sisse ostetakse ja müüakse, mistõttu erinevate

marjade erinevate korjeperioodide tõttu pole võimalik hinnata rahavoogude realistlikkust.

3.6. Lisaks toodangu müügile sügavkülmutatud kujul, on äriplaani kohaselt plaanis toodangu

müük ka mahlana, mistõttu on vajalik äriplaanis välja tuua erinevate toodete lõikes nende

puhastamise vajadus, kui kiiresti vaja külmutada ja kui kaua toodang säilib ning millises mahus

üldse värskeid tooteid müüakse.

3.7. Äriplaani p-s 10 on öeldud üksnes, et kaebaja hakkab tööle ise. Erinevate etappidega seotud

ajakulu ja töötaja jõudlust ning töökorraldust äriplaanis lahti kirjutatud ei ole. Ei selgu, kui kaua

kulub aega marjade puhastamisele, kaalumisele, pakendamisele, mahlade kaalumisele ja

pakendamisele; milline on toormaterjali hankimisega seotud ajakulu, müügi ja toodete tarnega

seotud ajakulu. Seetõttu ei ole võimalik hinnata rahavoogusid ja loodava ettevõtte

jätkusuutlikkust. Äriplaanis kajastub info toodete märgistuse, hoiustamise ja säilivusaegade

kohta, kuid puudub põhjalikum kirjeldus.

3.8. Äriplaanis on peamiste tarbijatena nimetatud talu- ja ökopoed. Samas pole nende arvu,

müügimahte, külastajate arvu ega muud seonduvat analüüsitud, mis turupotentsiaali võiks

näidata. Lisaks on nimetatud Tartu ja Tallinna restorane, kuid puudub lähem info nende arvu ja

huvi kohta. Märgitud on eelkokkulepet TÜ-ga LET, aga ei selgu, kui palju nad on valmis ostma

ja kui suureks hindavad toodete müügimahtu. Eelnevast tulenevalt ei ole ka kindlust

müügiprognooside realistlikkuses. TÜ LET põhikirjast ei nähtu, et müügimahud vms on

konfidentsiaalne info, mida ei tohiks kolmandatele osapooltele edastada. Müügimahtude

esitamata jätmist ei saa põhjendada ärisaladusega, kuna vastustajal pole ärilisi huvisid ja tal on

konfidentsiaalsuskohustus. Äriplaanis puudub info selle kohta, et kokkulepe TÜ-ga LET on

3-16-1564

4(12)

suuline. Vaatamata sellele saanuks äriplaanis kirjeldada koostöö tingimusi, maksetingimusi,

tarnetingimusi jne. Äriplaani p 7.2 kohaselt on TÜ-ga LET kokkuleppe koostöö tegemiseks

olemas. Selles osas on äriplaan vastuoluline. Kuna kaebaja selgituste kohaselt pakub ta ainsana

külmutatud tooteid, siis jääb selgusetuks, kas müügiperiood on pigem talvisel ajal ning kas ka

sellisel juhul on TÜ LET valmis 2 korda nädalas toodangule järgi sõitma.

3.9. Äriplaanist ei selgu, kellelt pakendid ja sildid tellitakse, tellimuse mahud ja sagedus.

Selgusetuks jääb, kas ja kui suures mahus on arvestatud kujunduse kuluga pakendite ja siltide

hinnas. Kaebaja rõhutab äriplaanis ühe konkurentsieelisena just disainerite poolt loodud

pakendi kujundust ja disaini. Sellisel juhul ei saa eeldada, et etiketi väljatöötamisega seotud

kulutused kajastuvad etiketi hinnas. Äriplaanist jääb selgusetuks, kas pakendite väljatöötamisel

on arvestatud disainerite teenuse kasutamisega kaasnevate kuludega või mitte. Ühtlasi ei selgu,

kes on disainerid.

3.10. Äriplaanis puudub info selle kohta, millised ja kui suured on toodete turustamisega

seotud kulud. Äriplaanis on käsitletud põgusalt konkurentide juurdehindlust tootele. Kaebaja

märkis äriplaanis, et lisaks tulundusühistu müügitegevusele saab kasutada ka teisi, mittetasulisi

kanaleid. Puudub kindlus, kas äriplaanis on arvestatud kõikide kuludega.

3.11. Vastustaja jättis ekslikult otsuse menetlemisel finantsprognoosid tähelepanuta. See ei

tingi lõppkokkuvõttes vaidlustatava otsuse kehtetuks tunnistamist.

3.12. Kuna kaebajal on toetuse saamisega ka kohustused, on oluline äriplaanis ära märkida,

kui suur saab olema loodava ettevõtte osakapital, kuidas see jaguneb ja kes saavad olema

juhatuse liikmed. Oluline on, et kaebajal säiliks enamusosalus ja otsustusõigus äriplaanijärgse

tegevuse elluviimisel.

3.13. Olemasoleva ettevõtja majandustegevuse laiendamisele viitavad üheselt asjaolud, et

äriplaani ja äriregistri andmetel on kaebaja osanik Kaasiku Mahetalu OÜ-s; äriplaani kohaselt

on nimetatud ettevõte juba tegelenud marjade kokkuostu, külmutamise ja müügiga; loodava

ettevõtte ja nimetatud ettevõtte asukoht kattub, lisaks on märgitud, et ettevõtte omanikul on

ruumid, mis juba omavad mahlade ja marjade tootmiseks ja ladustamiseks vajaminevat

tunnustust; loodava ettevõtte toodete kaubamärgiks jääb olemasoleva ettevõtte poolt loodud ja

kasutatud Kaasiku Mahetalu kaubamärk. Lisaks on kaebaja Kaasiku Mahetalu OÜ osanik, mille

tegevusala kattub suuresti loodava ettevõtte omagA.G.u Mahetalu OÜ pakub mahetoodetud

õunamahla ja aedmaasikaid, kuid loodav ettevõtte soovib mh neid sügavkülmutatud kujul

turustada. Vaatamata sellele, et kaebaja loob uue ettevõtte, kuid faktiliselt tegutseb olemasoleva

ettevõtja tegevuskohas ja kaubamärgi all, on selgelt tegemist olemasoleva ettevõtja

majandustegevuse laiendamisega, milleks toetust ei anta. Vaatamata sellele, et otsuses ei ole

viidatud toetuse andmisest keeldumise õigusliku alusena ka TTTS § 19 lg 4 p-le 1, on see siiski

toetuse mitteandmise üheks põhjuseks.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 13.04.2016 otsuse ja

04.07.2016 vaideotsuse tühistamiseks. Põhjendused:

4.1. Vastustaja otsus on kaalutlusvigadega ja materiaalselt õigusvastane. Otsuse põhjendav osa

koosneb suures ulatuses etteheidetest, mis esitati eelmises otsuses, seega on äriplaani muudetud

sisu jäetud tähelepanuta. Vaideotsus tuleb tunnistada kehtetuks, kuna see ei sisalda põhjendusi

ja kordab otsuses toodud kaalutlusvigadega põhjendusi.

4.2. Otsuses viidatakse puuviljade kokkuostule, töötlemisele ja viljapuude hoolduslõikusele,

mille kohta äriplaanis märget pole. Äriplaanis nõutakse tegevusala EMTAK koodi, millena

3-16-1564

5(12)

kaebaja tõi välja koodi 1039 „muu puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine“, kuna täpsemat

määratlust kaebaja äriplaanis toodud tegevuste jaoks EMTAK ei paku.

4.3. Äriplaani p-s 6.2 on ligi 4 leheküljel kirjeldatud nii tootevalikut (kokku 8 erinevat toodet),

pakendeid, marjade kokkuostu, sesoonsust, kliendibaasi ja mahtusid. Kirjeldatud on tooraine

tarnijaid ja hindu, pakendamise protsessi ja planeeritavaid kokkuostumahte. Samuti on

selgitatud, et toetuse abil ostetaks sügavkülmkamber. Detailselt on selgitatud toote

turustamisprotsessi.

4.4. Äriplaanis on mahetoodete osas kehtivaid nõudeid ja nende järgimist detailselt kirjeldatud.

Äriplaani p-s 6.2 on märgitud mahetunnustamise õiguslikud alused ja kontrollimehhanism.

Samuti on viidatud, et toormepartneritel on vastavad nõuded täidetud. Välja on toodud, et VTA

tunnustust taotleb ka loodav ettevõte. Mahetunnustusega metsade ja korjealade maht on igal

aastal erinev ning sõltub sellest, kas nendelt aladelt saadusi korjavad isikud neid korjealasid iga-

aastaselt Põllumajandusametis (PMA) registreerivad. Seega on info nii korjealade suuruse kui

asukoha kohta muutlik. Info 2013. a registreeritud mahetunnustusega korjealade (üle 40 000

ha) kohta on toodud äriplaani p-s 4.

4.5. Äriplaan ei hõlma toodete pakkumist värskelt ega muul moel töödelduna peale

sügavkülmutamise. Info toodete valiku ja nõuete tagamise kohta on toodud p-s 6.2.

4.6. Tööjõuvajadust on kirjeldatud äriplaani p-s 10. Selgitatud on põhi- ja lisatööjõuvajadust

ning tööjõule esitatavaid nõudeid. Nõuded (mahe)tootmisele ja -toodetele on kirjeldatud

äriplaani p-s 6.2. Info märgistuse ja hoiustamise kohta on toodud äriplaani p-s 6.2 (sh

pakendamine ja külmutamine) ja säilivusaegade kohta p-s 6.1.

4.7. Äriplaani p-s 7.1 on põhjalikult kirjeldatud vastavat tooteturgu Eestis ja selgitatud, miks on

turule sisenemine mõistlik. Kirjeldatud on pakkumise ja pakkujate puudusi turul. Kirjeldatud

on sihtturgu (Eesti suuremad linnad) ja võimalikke müügimahte. Äriplaani p-s 7.2 on selgitatud,

kes on tüüpkliendid (suuremate linnade talu- ja ökopoodide kliendid, terviseteadlikud

inimesed). Selgitatud on koostööd TÜ-ga LET.

4.8. (Eel)kokkuleppele TÜ-ga LET on viidatud äriplaani p-des 6.2, 7.2 ja 9.2.

Koostöötingimused

ja

sisu

on

kirjeldatud

äriplaani

p-s

7.2.

TÜ LET

müügikohad/kliendid/edasimüüjad on toodud äriplaani p-s 6.2. Konkreetse kokkuleppeni

jõutakse alles ettevõtte loomisel ja turule sisenemisel. Müügimahud on TÜ LET ärisaladus ja

selle avaldamist kolmandatele osapooltele ei luba ühistu põhikiri. Kokkulepe TÜ-ga LET on

suusõnaline ja seda võib kinnitada ka tulundusühistu müügijuht. Piirkonna korjajad pakuvad

oma tooteid TÜ-le LET värskelt. Loodava ettevõtte äriplaan näeb ette sügavkülmutatud toodete

pakkumist. Need on kaks täiesti erinevat turgu. Äriplaani p-des 1, 3, 6.1, 7.1, 7.2 ja 8 on

märgitud, et ei TÜ-l LET ega ka Eestis pole tootjat, kes suudaks pakkuda kohalikest metsadest

ja kohalikelt tootjatelt pärit sügavkülmutatud mahemarju ja toormahlasid.

4.9. Hinnakujundus on kirjeldatud äriplaani p-des 6.3 ja 9.1. Kirjeldatud on oma- ja lõpphinna

võrdlust ning hinnakujunduse aluseid ja juurdehindlust. Eeldatud on, et konkurentide hinnataset

ei ületata. Olemas on ka pakendamist puudutav informatsioon (p 6.2). Tarnetega seotud

kulutused on minimaalsed, kuna vastavalt äriplaani p-s 7.2 toodud informatsioonile sõidab

kaubabuss kaupa pakkuvast talust läbi. Täiesti ebaoluline on küsimus, kas tulundusühistu on

nõus tallu sõitma 2 korda nädalas.

4.10. Etikettide väljatöötamisega seotud kulutused (sh disainimisega seotud kulutused)

kajastuvad etiketi hinnas (äriplaani p 6.3).

3-16-1564

6(12)

4.11. Edasimüüjate juurdehindlust on kirjeldatud äriplaani p-des 7.1 ja 8. Välja on toodud, et

edasimüüja juurdehindluseks kujuneb ca 35-40%. Vahendaja juurdehindluse avaldamiseks

kaebajal nõusolek puudus. Äriplaani p-s 7.1 on edasimüüja all mõeldud jaekaubandust ning

nende juurdehindlus nimetatud tootegrupile kehtiks ka kaebaja toodetele, mitte üksnes

konkurentide omale. Turustamisega seotud kulutuste puudumine on põhjendatud äriplaani p-s

9.2. Koostöö TÜ-ga LET tagab, et pakutavate toodete tutvustamisega tegeleb tulundusühistu

ise, sh infokirja kaudu. Samuti on plaanis kasutada mittetasulisi kanaleid (sh sotsiaalmeediat).

4.12. Finantsprognoosi sisaldav fail saadeti vastustajale pärast äriplaani esitamist. Kaebajale

etteheidetud puuduv teave sisaldub ka finantsprognoosis, mille vastustaja jättis tähelepanuta.

4.13. Ettevõtte osakapitali suurus ja selle jagunemine määratakse loodava ettevõtte põhikirjas.

Äriplaani p-s 1 on kirjas, et ettevõtte omanikuks on kaebaja.

4.14. Otsuse tegemise aluseks oli TTTS § 19 lg 4 p 5, mitte § 19 lg 4 p 1. Tegemist ei ole

olemasoleva ettevõtja (Kaasiku Mahetalu OÜ) tegevuse laiendamisega, vaid turustus- ja

tootmisahela teises osas tegutseva uue ettevõtja asutamisega. Kuna esimese taotluse menetlus

lõppes negatiivse otsusega ning üheks põhjenduseks oli puudulik turu- ja konkurentsianalüüs,

oli vajalike lähteandmete kogumise ainsaks võimaluseks kasutada sügavkülmutatud toodete

müügiks pilootprojekti raames kaebajale osaliselt kuuluvat ettevõtet. Kaasiku Mahetalu OÜ

põhitegevusala on mahetoodetud õun- ja luuviljaliste ning maasikate kasvatus ning nende

töötlemata ja töödeldud kujul turustamine. Marjade ja toormahlade sügavkülmutamine ehk

loodava ettevõtte planeeritud majandustegevus ei kuulu Kaasiku Mahetalu OÜ tegevusalasse.

Ruumid, mida loodava ettevõtte tegutsemiseks planeeritakse kasutada, kuuluvad loodava

ettevõtte juhatuse liikmele, mitte Kaasiku Mahetalu OÜ-le. Loodava ettevõtte ja Kaasiku

Mahetalu OÜ asukohad kattuvad, kuna tegemist on loodava ettevõtte juhatuse liikme ja

olemasoleva ettevõtte osaniku elukohaga. Loodaval ettevõttel on planeeritav seos olemasoleva

ettevõttega ainult niivõrd, et Kaasiku Mahetalu OÜ pakub mahetoodetud õunamahla ja

aedmaasikaid, mida loodav ettevõtte soovib mh sügavkülmutatud kujul turustada. Samas on

äriplaani järgi loodaval ettevõttel ka muid tooraine turustamise partnereid. Kõik vajalikud

tunnustused ja kooskõlastused nii VTA-lt kui vajadusel ka PMA-lt taotletakse nii loodaval kui

olemasoleval ettevõttel eraldi, kuna tegemist on eraldiseisvate ettevõtete ning kauba/teenuse

poolest erinevate tegevusvaldkondadega. Eelkokkulepe „Kaasiku Mahetalu“ kaubamärgi

kasutamiseks on mõistlik ja ökonoomne, kuna tegemist on juba mõnda aega Eesti turul

eksisteerinud kaubamärgiga ja selle laialdasem kasutamine oleks turunduslikult kasulik nii

loodavale kui olemasolevale ettevõttele. Lisaks on sellega võimalik hoida kokku kulusid, mis

kaasnevad

uue

kaubamärgi

väljatöötamise

ja

turuletoomisega.

Äriplaanis

toodud

informatsiooni külmikute kohta on ekslikult tõlgendatud. Kaasiku Mahetalu ühtegi

sügavkülmutatud toodet müünud ei ole ja tegemist on pastöriseeritavate mahlade toorainete

säilitamiseks mõeldud külmikutega. Loodava ettevõtte juhatuse liige on küll Kaasiku Mahetalu

OÜ osanik (osalusega alla 51%), ent selline osalus on kooskõlas TTTS § 19 lg 4 p-ga 6.

5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi oma seniste seisukohtade

juurde, lisades täiendavalt järgmised põhjendused:

5.1. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel lähtunud aegunud teabest, vaid kaebaja avaldusest ja

sellele lisatud dokumentidest. Välja on toodud, et kaebaja taotleb toetust teist korda ja puudused

on osaliselt parandatud. Ebatäpne viide kaebaja kavandatavale tegevusele ei tähenda, nagu

vastustaja oleks jätnud äriplaani tehtud muudatused tähelepanuta. Ebatäpne viide ei muuda

järeldust, et kaebaja äriplaan on suure riskiga.

5.2. Vastustaja nõustub, et äriplaanis kajastub info toodete märgistuse, hoiustamise ja

säilivusaegade kohta.

3-16-1564

7(12)

5.3. Vastustaja ei pea veenvaks, et uut toodet on võimalik reklaamida ilma kuludeta. Iga uue

toote turulesisenemisega kaasnevad kulud, sh reklaamikulud. Ka mittetasulistel üritustel ja

laatadel osalemisega tekivad paratamatult kulud (nt transpordikulud, kütus jne). Kuna puudub

põhjalik ülevaade turundustegevusest, siis ei saa olla kindel, et ettevõttel õnnestub klientideni

jõuda. Ühtlasi puudub kindlus, kas finantsprognoosides on arvestatud kõikide kuludega.

5.4. Äriplaanis toodud viited mahetooteid reguleerivatele õigusaktidele ei ole piisav. Vastustaja

ei pea hakkama otsima õigusaktidest kriteeriume, mis kehtivad toodetele mahenimetuse

andmisel.

5.5. Vastustaja jättis otsuse tegemisel finantsprognoosid tähelepanuta. See ei mõjuta otsuse

lõpphinnangut selle kohta, et äriplaan on suure riskiga ja toetust taotletakse olemasoleva

ettevõtja majandustegevuse laiendamiseks. Finantsprognoose arvestati vaidemenetluses.

5.6. Ka finantsprognoosides puudub põhjalik tootmise ja teenindamise protsessi kirjeldus. Ei

kajastu, milliseid marju ja kui palju sisse ostetakse ja müüakse periooditi ning kas on arvestatud

marjade erinevate korjeperioodidega. Kui turuanalüüs on puudulik, ei ole võimalik hinnata

müügiprognoose realistlikuks ka juhul, kui tutvuda eelnevalt finantsprognoosidega.

5.7. Vastustaja ei nõustu, et täiesti mitteoluline on, kas tulundusühistu on nõus tallu sõitma

2 korda nädalas või mitte, kuna puudub kindlus, kas äriplaanis on arvestatud kõikide kuludega.

Finantsprognooside kohaselt esimesel tegevusaastal transporditeenusele kulusid ettenähtud ei

ole. Teisel aastal on 400, kolmandal 800 eurot. Äriplaani p-s 7.2 on märgitud, et tulundusühistu

lisab kaubale omapoolse logistikatasu 18-20%. Äriplaanist jääb selgusetuks, kas esimesel

tegevusaastal on arvestatud transpordikuludega või mitte või on kaebaja mõelnud

finantsprognoosides kajastatud transporditeenuse kulu alla mingeid muid transporditeenuseid

seoses ettevõtlusega.

5.8. Otsuse andmise aluseks ei olnud üksnes TTTS § 19 lg 4 p 5. Otsuses märgiti lisaks, et

ettevõtluse alustamise toetust ei anta olemasoleva ettevõtja (Kaasiku Mahetalu OÜ)

majandustegevuse laiendamiseks. Pelgalt viite puudumine TTTS § 19 lg 4 p-le 1 ei tingi

haldusakti tühistamist. Füüsiliselt loob kaebaja küll uue ettevõtte, kuid sisuliselt hakkab loodav

ettevõtja tegutsema olemasoleva ettevõtja ruumides, vahenditega ja kaubamärgi all. Sellele, et

tegemist on olemasoleva ettevõtja majandustegevuse laiendamisega, viitab mh äriplaani p-s 6.2

kirjeldatu, mille kohaselt: „Täiendava külmutusruumi vaja minemisel saab kasutada

olemasolevaid, 2014. aastal ostetud firma Beko ja Elektrolux sügavkülmutuskappe suurusega

250 l ja 400 l...“. Sisuliselt tahab kaebaja toetuse arvelt sügavkülmkambri soetamisega

laiendada oma olemasoleva ettevõtte toodangut. Ettevõtluse alustamise toetuse eesmärgiks on

võimaldada taotlejal soetada vahendid, ilma milleta ei ole võimalik uue ettevõtlusega alustada.

Olemasoleva ettevõtja tegevuse laiendamiseks on olemas teised meetmed (EAS toetused, PRIA

toetused jne).

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Vaidlusalune otsus tehti TTTS § 19 lg 4 p 5 alusel, mille kohaselt ei anta ettevõtluse

alustamise toetust isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga. Vastustaja pidas kaebaja

äriplaani suurt riski omavaks, sest see ei sisaldanud piisavalt põhjalikku informatsiooni, mis

võimaldaks järeldada, et kaebaja oli loodava ettevõtte majandustegevuse põhjalikult läbi

mõeldud, kõigi kuludega arvestanud, majandustegevuse riske ja jätkusuutlikkust õigesti

hinnanud. Vastustaja möönis, et jättis otsuse tegemisel ebaõigesti hindamata kaebaja poolt

hiljem esitatud finantsprognoosid, kuid on selle dokumendiga väidetavalt vaidemenetluses

3-16-1564

8(12)

arvestanud. Vastustaja kinnitusel ei kõrvalda finantsprognoosides toodud teave kõiki äriplaanile

etteheidetud puudusi.

7. Kaebaja on äriplaani p-s 1 toonud välja, et loodava ettevõtte omanikuks on kaebaja. Samas

on äriplaani p-s 2 jäänud välja toomata, milline saab olema loodava ettevõtte osakapital,

osanikud ja nendele kuuluva osa suurus. Ilma sellise infota puudub kindlus, et kaebajale jääb

loodavas äriühingus enamusosalus, mis peab tagama, et äriplaanis toodu viiakse ellu ja saadud

toetust kasutatakse sihipäraselt. Seega on vastustaja sellekohane etteheide põhjendatud.

8. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et äriplaanis ei ole tööjõuvajadust täpsemalt

hinnatud ega põhjendatud. Kaebaja on välja toonud vaid selle, et loodava ettevõtte ainus töötaja

on kaebaja ise. Hooajaliselt (juulist oktoobrini) palgatakse lisatöötaja. Äriplaanile lisatud

kassavoogude prognoosist nähtub palgakulu juulist oktoobrini 2016. a kokku 2000 eurot,

2017. a 6000 eurot, 2018. a 10 000 eurot ja 2019. a 12 000 eurot. Kuna ei ole välja toodud,

milline on erinevate tööprotsessidega seotud ajakulu ja töötaja jõudlus, siis pole võimalik

kontrollida, kas kaebaja poolt välja toodud lisatöötajate arv (palgakulu arvestades 2016. a

1 inimene, 2017. a 3 inimest, 2018. a 5 inimest ja 2019. a 6 inimest) on piisav kaebaja

planeeritavaid tootmiskoguseid arvestades. Seetõttu ei ole võimalik hinnata ka loodava ettevõtte

rahavoogusid ja jätkusuutlikkust.

9. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et puudub kindlus, et kaebaja on arvestanud äriplaani

koostamisel ja tulukuse prognoosimisel kõigi kaasnevate kuludega. Kaebaja selgituste kohaselt

nähtub hinnakujundus äriplaani p-st 6.3. Nimetatud osa ei sisalda infot transpordikulude kohta.

Äriplaani p-s 10 on selgitatud, et loodav ettevõte vajab ka sisseostetavaid teenuseid, peamiselt

transporditeenust toorme ja valmistoodangu kohale toimetamiseks, kuid äriplaanist ei nähtu,

kui suured need kulud võiksid kaebaja tootmiskoguseid arvestades hinnanguliselt olla.

Kassavoogude prognoosis ei ole 2016. a transpordikulusid kajastatud, 2017. a on

transpordikuludeks arvestatud 400 eurot, 2018. a 800 eurot ja 2019. a 1600 eurot. Samas ei

nähtu ei äriplaanist ega sellele lisatud dokumentidest, mille alusel on nimetatud numbrid

tabelisse saadud ja kas sellest piisab kaebaja planeeritavat tegevust arvestades.

10. Vastustaja etteheide mahetoodetele kehtivate nõuete välja toomata jätmise kohta on

osaliselt põhjendatud. Äriplaani p-s 6.2 on viidatud Euroopa Liidu määrustele ja toiduseadusele

(ToiduS), kuid pole selgitatud täpsemalt, milliseid nõudeid mahetoodetele esitatakse. Kaebaja

on selgitanud, et mahetoodete vastavust õigusaktides esitatavatele nõuetele tõendab PMA

tunnustus ja loodav ettevõte kontrollib tarnijate puhul selle olemasolu. Mahepõllumajanduse

seaduse (MPõS) § 6 lg-st 2 nähtuvalt jagab teatud juhtudel tunnustusi ka VTA.

Mahepõllumajanduse alla saab arvata ka looduslikel aladel ja metsades kasvavate taimede ja

nende osade kogumist (Euroopa Liidu nõukogu määrus nr 834/2007 art 12 lg 2). MPõS § 5

kohase

tunnustuse

saanud

ettevõtjad

registreeritakse

sama

seaduse

§

järgi

mahepõllumajanduse registris, mida peab PMA. Registri andmed on avalikult kättesaadavad

PMA veebilehel1. Seega on mahepõllumajanduse nõuetele vastavate ettevõtjate tuvastamine

lihtne. Kohtu hinnangul saab sellist avaliku võimu poolt antud tunnustust usaldada ja eeldada

sellist

tunnustust

omava

ettevõtja

puhul

tema

pakutavate

toodete

vastavust

mahepõllumajanduse nõuetele. Kohtu hinnangul ei oleks proportsionaalne nõuda, et ka kaebaja

peaks hakkama täiendavalt oma tarnijate toodete nõuetelevastavust üle kontrollima.

11. Kaebaja viitab alternatiivse lahendusena VTA tegevusloale, mis antakse ToiduS alusel.

ToiduS § 10 järgi antakse tegevusluba ettevõtjale, kui tema ning tema poolt toidu käitlemiseks

kasutatav ettevõte vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes nr 852/2004 ja nr 853/2004

1 http://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=128&sub2=319.

3-16-1564

9(12)

ning muudes asjakohastes toidualastes õigusaktides sätestatud nõuetele. Määrus nr 852/2004

reguleerib toiduainete hügieeni ja määrus nr 853/2004 loomset päritolu toidu hügieeni

erieeskirju. Kumbki viidatud määrustest ei reguleeri mahepõllumajanduse nõudeid. MPõS ei

reguleeri tegevusloa andmist. Seega tõendab VTA tegevusluba küll ettevõtja ja tema tegevuse

vastavust toiduhügieeni nõuetele, kuid ei kinnita tema toodete vastavust mahepõllumajanduse

nõuetele. Seega jääb äriplaanist selgusetuks, kuidas kavatseb kaebaja kontrollida ja tõendada

VTA tegevusluba, kuid MPõS kohast tunnustust mitteomavate ettevõtjate toodete vastavust

mahepõllumajanduse nõuetele.

12. MPõS §-st 5 nähtuvalt peab vastavat tunnustust taotlema ka kaebaja. Kaebaja ei ole

äriplaanis selgitanud, milliseid nõudeid ta selleks täitma peab ning milliseid kohustusi ja/või

kulusid see endaga kaasa toob. Seega on vastustaja etteheide ka selles oas põhjendatud.

13. Kaebaja on viidanud äriplaanis p-s 6.2 kokkuostjatele ja taludele, kellelt plaanitakse

vajalikku toorainet osta. Samas ei ole selgitatud, millises mahus on viidatud ettevõtjad valmis

kaebajale toorainet pakkuma ja kust leiab kaebaja tootmise laiendamise või tootmismahu

suurendamise korral täiendavad tarnijad või olemasolevate tarnijate MPõS kohase

mittetunnustamise korral uued nõuetele vastavad tarnijad. Seetõttu on põhjendatud vastustaja

etteheide, et selgusetuks jääb, kust uued korjajad leitakse. Äriplaanist ei ole näha, et kaebaja

oleks teinud selles osas põhjalikumat uurimistööd. Kuna kaebaja ei ole planeerinud ka

turunduskulusid, siis jääb seda enam selgusetuks uute kontaktide leidmise viis.

14. Äriplaani p-s 6.2 on mainitud, et pakendid hangitakse ettevõttelt AS Pakendikeskus ja

pakenditele vajalikud sildid tellitakse OÜ-lt Labelprint. Äriplaani p-s 6.3 on toodud omahinna

arvutamise komponendid, millest nähtuvalt on marjade pakendi hinnaks 0,073 eurot ja pakendi

esi- ja tagaetikettide hinnaks 0,06 eurot ning mahlade pakendi hinnaks 0,66 eurot ja pakendi

esi- ja tagaetikettide hinnaks 0,06 eurot. Kaebaja rõhutab äriplaani p-s 8 ühe

konkurentsieelisena oma toodete pakendi ja etiketi värvilahendust ja kujundust ning plaanib

selleks kasutada vaid väljaõppinud disainerite teenuseid. Kohus nõustub vastustajaga, et ei

äriplaanist ega selle lisadest ei selgu, kas disainerite teenuse hind sisaldub äriplaanis näidatud

pakendi ja etiketi hinnas või mitte ja kui suurte kuludega on kaebaja disaineritelt teenuse

ostmiseks arvestanud. Äriplaani lisast nähtub, et kaebajal on juba käimasoleva

majandustegevuse käigus osade toodete disainitud pakendid ja etiketid tellitud. Samas rõhutab

kaebaja äriplaanis mitmes kohas, et tema pikemaajaliseks eesmärgiks on pakutavat tootevalikut

laiendada. Samuti tuuakse turul esinevate väliste riskide maandamise vahendina välja

valmistoodete disaini üldise väljanägemise pidevat parandamist (äriplaani p 11). See toob kaasa

korduva vajaduse kasutada disaineriteenuseid. Seega tuleb kaebajal ära näidata ka selleks

eeldatavasti vajaminevad kulud.

15. Äriplaanist nähtuvalt kavandatakse hakata tooteid turustama valdavalt läbi TÜ LET ühistu

olemasolevatele ja tulevikus tekkivatele klientidele (p 1), aga ka luua otsekontakte klientidega

(p 4). TÜ LET müügivõrgustikku ja kliente (sh toidukauplusi, restorane) on kajastatud äriplaani

p-s 6.2. Äriplaani p-s 7.2 toodu kohaselt on kaebajal olemas TÜ-ga LET kokkulepe koostöö

tegemiseks. Samas punktis on kirjeldatud TÜ LET poolseid üldisi kauba soetamis-,

juurdehindlus- ja tarnetingimusi. Edasimüüja juurdehindlusena on äriplaani p-s 7.1 ja p-s 8

viidatud 35-40%-le. Kauba tarnimine TÜ LET poolt klientidele toimub aastaringselt. Tarned

Tallinnasse ja Tartusse toimuvad 2 korda nädalas. Kuigi kaebaja on nimetanud äriplaanis TÜ

LET olemasolevaid kliente, ei näita see veel tema toodete potentsiaalset turgu. TÜ LET

veebilehelt2 ja põhikirjast nähtuvalt tegeleb ühistu erinevate põllumajandus- ja metsasaaduste

ning käsitöönduslike toodete turustamisega, seega on ühistu pakutavate toodete valik ja seetõttu

2 http://www.let.ee/.

3-16-1564

10(12)

ka turg tunduvalt laiem. Toomata välja, millises koguses on TÜ LET valmis kaebajalt tooteid

soetama, ja viimata TÜ LET klientide või muude potentsiaalsete klientide seas läbi eeluuringut

turunõudluse kohta, ei saa anda hinnangut kaebaja poolt äriplaani lisas välja toodud

planeeritavate tootekoguste realistlikkuse kohta. Äriplaani p-s 7.1 on küll välja toodud 2016. a

veebruarikuu läbimüük ning viidatud läbirääkimistele Tallinna ja Tartu Kaubamaja

Toidumaailma, Selveri ja Tartu ETK-ga, kuid puudub info, millistest mahtudest võiksid

kliendid huvitatud olla. Seetõttu tuleb nõustuda vastustajaga, et äriplaanis ei ole analüüsitud

nõudluse mahtu. Tühi turg ei tähenda tingimata, et kaebaja saab realiseerida kogu planeeritava

tootmiskoguse. Seda enam, kui kaebaja soovib spetsialiseeruda nišiturule.

16. Ekslik on kaebaja väide, et müügimahud on TÜ LET põhikirja järgi tema ärisaladus. TÜ

LET põhikiri ei reguleeri, milline info on ühistu ärisaladus. See, millises mahus kavatseb TÜ

LET kaebajalt tooteid soetada, on TÜ LET ja kaebaja vaheline kokkulepe. Kuna see info on

vajalik hindamaks kaebaja tegevuse tulemuslikkust ja müügiprognooside realistlikkust, siis on

sellise teabe esitamine vastustajale vajalik ja seda ei saa jätta esitamata kellegi ärisaladusele

viidates. Ärisaladusega teabe avaldamine riigiasutusele tema tööks vajalikus ulatuses ja viitega

teabe konfidentsiaalsusele ei saa olla vastuolus ärisaladuse eesmärgiga.

17. Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et kaebaja ei ole pööranud piisavalt tähelepanu tema

pakutavate toodete sesoonsusele. Üldteadaolevalt valmivad marjad suve- ja sügiskuudel, mis

tähendab, et sellel ajal on kaebajal suuremad väljaminekud (marjade sisseost), kuid väiksemad

sissetulekud (värskete marjade kättesaamise ajal ei osteta eelduslikult külmutatud marju).

Õunamahla sisseostu aeg jääb sügiskuudesse ja puumahlade sisseost kevadkuudesse.

Talvekuudel ei ole eelduslikult võimalik kohalikelt tarnijatelt toorainet sisse osta. Ometigi on

kaebaja näidanud kassavoogude prognoosis talvekuudesse (november, detsember) suuremaid

toormega seotud väljaminekuid kui suvekuudesse. See ei võimalda järeldada, et kaebaja on

rahavoogude prognoosimisel lähtunud asjakohastest andmetest. Kaebaja selgitab äriplaani p-s

6.2, et osad tarnijad on pakkunud võimalust osta marju ka väljaspool marjade korjeaega otse

nende külmlaost juba sügavkülmutatuna. Usutavasti ei saa see toimuda suuremas mahus kui

korjeaegadel värskete marjade sisseostmisel.

18. Vastustaja etteheide turunduskulude välja toomata jätmise kohta on samuti põhjendatud.

Kaebaja on ise äriplaani p-s 9.2 viidanud tootenäidistele, mida ta on plaaninud TÜ LET

müügijuhile jagada. Ka viidatud tootenäidised on seotud kuludega, kuid kaebaja on jätnud

sellega seotud kulud tähelepanuta. Sotsiaalmeedias konto avamine ja kasutamine on küll tasuta,

kuid ainuüksi selle olemasolu ei taga veel info jõudmist potentsiaalsete tarbijateni. Reklaami

tegemine ja kampaaniate korraldamine toovad paratamatult kaasa kulusid. Äriplaanist nähtuvalt

on kaebaja eesmärgiks toote ja kaubamärgi tutvustamine sihtrühmale juba enne toote jõudmist

poeriiulitele. Kuna Tallinna ja Tartu toidupoed, kuhu kaebaja soovib oma kaupa suunata, on

täis laia valikut erinevaid toidukaupu, sh ka laia valikut erinevaid mahe- ja tervisetooteid, siis

võib kaebaja kaup jääda vaatamata sellele, et külmutatud marju ja mahlu ei pakuta suures

valikus, teiste kaupade vahel tähelepanuta. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja suudab ilma

turundusele kulutamata äratada tarbijates tähelepanu ja pidevalt kasvatada oma turuosa, sh

äriplaani lisades planeeritud mahus.

19. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et hinnakujundus on puudustega. Kaebaja on

äriplaani p-s 6.3 näidanud küll ära toote sisseostuhinna, pakendi- ja etiketihinnad,

hoiustamiskulud, väljamüügihinna ja letihinna lõpptarbijale, kuid hinnakujundusest ei ole näha,

kui suured tööjõu- ja transpordikulud ühe toote tootmisega seonduvad. Kui pidada usutavaks

kaebaja väidet, et TÜ LET lisab hinnale 18-20% ja edasimüüjad lisavad hinnale 35-40%, siis ei

ole äriplaani p-des 6.3 ja 9.1 toodud hinnaarvutustest arusaadav, mille alusel on leitud tarbijale

kehtivad letihinnad.

3-16-1564

11(12)

20. Vastustaja on nõustunud vaideotsuses ja kohtule esitatud vastuses, et äriplaanis kajastub

info toodete märgistuse, hoiustamise ja säilivustähtaegade kohta, seega kohus sellekohaseid

etteheiteid täpsemalt ei uuri.

21. Kaebajaga tuleb nõustuda selles, et äriplaanist nähtuvalt plaanib kaebaja müüa vaid

sügavkülmutatud marju ja sügavkülmutatud mahlu. Värskeid marju ega mahlu ei müüda.

Planeeritav tootevalik ja –mahud on näha äriplaani p-s 6.2. Lisaks on need andmed näha

äriplaani lisast. Nii marjade kui mahlade pakendid on kajastatud äriplaani p-s 6.2. Samas on

kaebaja jätnud kirjeldamata tootmisprotsessi täpsema toimumise. Kirjeldatud on kaalumist ja

pakendamist, kuid selgusetuks jääb, kelle ülesandeks on tooraine puhastamine ja sorteerimine

– loodava ettevõtte või tarnija. Kaebaja on viidanud äriplaanis ka võimalusele soetada tarnijatelt

külmutatud marju. Kirjeldamata on juba külmutatud marjade töötlemisprotsess. Kaebaja viitab

äriplaani p-s 1 õuntest toormahlade valmistamisele, samas p-s 6.2 selgitab juba valmistoodetud

õunamahla ostmist Kaasiku Mahetalu OÜ-lt. Seega jääb selgusetuks, kas mahlade valmistamine

jääb loodava ettevõtte ülesandeks või ostab ta vaid juba valmistoodetud mahlu.

22. Kaebaja ei ole äriplaanis töötlemise ja hoiustamise ruumidele ettenähtud nõudeid lahti

kirjutanud ega hinnanud. Viide olemasolevale Tartumaa Veterinaarkeskuse 07.12.2015 otsusele

ei pruugi olla piisav, sest kui käitleja on erinev, siis tuleb ka eraldi luba/tunnustust taotleda.

Kaebaja ei ole selgitanud, millised täiendavad kohustused ja/või kulutused see kaasa toob.

Äriplaani p-s 10 on selgitatud, et töötajad eriväljaõpet ei vaja, piisab tervisetõendist ja väljaõpe

toimub kohapeal.

23. Vastustaja on tõepoolest viidanud vaidlusaluses otsuses ebaõigesti viljapuude

hoolduslõikudele, mille kohta kaebaja äriplaanis ühtegi viidet ei ole. Puuviljade (õunad) ja

marjade kokkuostu, töötlemist (mahlade valmistamine, külmutamine), säilitamist ja müüki on

kaebaja ise äriplaani p-s 1 maininud, seega selles osas oli vastustaja viide õige. Ebaõige viide

ei tähenda automaatselt, et vastustaja ei oleks kaebaja äriplaani sisuliselt hinnanud ja andnud

välja eelmisega samasisulise otsuse. Vastustaja tõi vaidlusaluses otsuses välja, et esimeses

otsuses viidatud puudused on osaliselt parandatud. Vaidlusaluses otsuses välja toodud

puudustega on kohus suures osas nõustunud.

24. Kohus nõustub vastustajaga, et äriplaanis oli liiga palju ja olulisi puudusi, mistõttu võis

jätta toetuse taotluse rahuldamata ilma, et kaebajale oleks antud eelnevalt võimalus äriplaani

parandada. Praegusel juhul vajas äriplaan põhjalikumat ümbertöötamist.

25. Kuigi otsuses ei ole otseselt viidatud TTTS § 19 lg 4 p-le 1, nähtub otsuse põhjendustest,

et toetuse mitteandmisel tugineti mh ka sellele alusele. TTTS § 19 lg 4 p 1 järgi ei anta

ettevõtluse alustamise toetust olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ega

laiendamiseks. Sellele normile viitamata jätmine on vorminõude rikkumine, mis ei too kaasa

iseseisvat alust otsuse tühistamiseks, sest ei saanud asja lahendust mõjutada (haldusmenetluse

seaduse § 58).

26. Vastustaja leidis, et loodava ettevõtte tegevus on sisuliselt Kaasiku Mahetalu OÜ

majandustegevuse laiendamine. Sellel eesmärgil ettevõtluse alustamise toetust ei anta. Kohus

nõustub vastustaja sellekohaste põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Loodava

ettevõtte ja Kaasiku Mahetalu OÜ tegevus ja pakutav kaubavalik ei ole sedavõrd erinevad, et

majandustegevuse laiendamise käsitlus oleks kindlasti välistatud. Ebaõige on kaebaja väide, et

Kaasiku Mahetalu OÜ ei ole sügavkülmutatud marju ja mahlu müünud. Kaebaja toob ise

äriplaani p-s 7.1 välja nimetatud kaupade müügikäibe 2016. a veebruaris. Kuna Kaasiku

Mahetalu OÜ on juba alustanud viidatud kaupade tootmise ja müümisega, siis jääb selgusetuks,

mis põhjusel ei ole tal võimalik selle tegevusega jätkata ning luua tuleb kindlasti uus ettevõte,

mis vajab tegevuse alustamiseks toetust. Lisaks vastustaja väljatoodud põhjendustele viitab

3-16-1564

12(12)

majandustegevuse laiendamise eesmärgile ka kaebaja enda käitumine. Äriregistri andmetel oli

kaebaja kuni 11.02.2015 Kaasiku Mahetalu OÜ ainus juhatuse liige. Vastustajalt toetuse

taotlemise ajaks taandas kaebaja end äriühingu juhtimisest, kuid asus kohe pärast vastustajalt

teise keelduva otsuse saamist 25.04.2016 uuesti Kaasiku Mahetalu OÜ-d juhtima. Selline

käitumine ei viita tegelikule tööpuudusele ja selle kõrvaldamiseks ettenähtud toetuse saamise

vajadusele, vaid kaebaja soovile katta majandustegevuse laiendamiseks vajalikud kulud

(sügavkülmkambri soetamine) vastustajalt saadava toetuse arvelt. Vastustaja viitas õigesti, et

olemasoleva ettevõtja tegevuse toetamiseks on ettenähtud teised meetmed.

27. Isegi kui kohus tühistaks vaidlusalused otsused, puuduks kaebajal enam õigus ettevõtluse

alustamise toetust saada. TTTS § 19 lg-st 1 nähtuvalt võib ettevõtluse alustamise toetust taotleda

töötu. Töötu on TTTS § 2 p 3 järgi isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas

ja otsib tööd. TTTS § 6 lg 5 p 4 järgi ei võeta töötuna arvele isikut, kui ta on äriühingu juhatuse

liige. Äriregistrist nähtuvalt on kaebaja alates 25.04.2016 Kaasiku Mahetalu OÜ juhatuse liige.

Seega ei ole ta enam töötu ja tal puudub õigus ettevõtluse alustamise toetusele.

28. Eeltoodud põhjendustel puudub alus vaidlusaluste otsuste tühistamiseks ja kaebus tuleb

jätta terves ulatuses rahuldamata.

29. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud, seetõttu jäävad tema

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik