3-16-2356/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene, Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2356

Haldusasi

Aleksandr Streltsov’i kaebus Viru Vangla tegevuse

(01.11.2016 blokeeriti kaebaja telefonikaart)

õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes, kahju

hüvitamise nõudes summas 50 000 eurot ning Viru

Vangla kohustamiseks võimaldada vabalt telefoni

kasutada

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 25. novembri 2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksandr Streltsovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksandr Streltsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Halduskohtu 25. novembri 2016. a määruse resolutsioon muutmata,

asendades määruse põhjendused osaliselt, tuvastamisnõude osas käesoleva määruse

põhjendustega.

3. Jätta Aleksandr Streltsovi taotlus täiendavate tõendite kogumiseks läbi vaatamata.

4. Tagastada määruskaebuse lisana esitatud A. Pokrase tunnistaja ütlused.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksandr Streltsov esitas 9. novembril 2016 a. Viru Vanglale venekeelse pöördumise

(TL 12-13) seoses tema telefonikaardi blokeerimisega. Kuna kinnipeetava vabakasutuskontol

oli vahendeid tõlkimiseks ja kinnipeetav keeldus tõlkimistaotluse allkirjastamisest ega

taotlenud vanglalt pöördumiste tõlkesse saatmist, tagastas vangla 17. novembril 2016

pöördumise koos 8. ja 10. novembril 2016 esitatud samaliigiliste pöördumistega ühe

vastuskirjaga nr 6-10/32611-2.

2. A. Streltsov esitas 11. novembril 2016 a. Viru Vanglale venekeelse kahju hüvitamise

taotluse (TL 18-19), milles nõudis 50 000 euro suuruse kahju hüvitamist seoses sellega, et

tema telefonikaart on blokeeritud. Kuna kinnipeetava vabakasutuskontol oli vahendeid

tõlkimiseks ja kinnipeetav keeldus tõlkimistaotluse allkirjastamisest ega taotlenud vanglalt

kahjunõuete tõlkesse saatmist, tagastas vangla 18. novembril 2016 vaide koos 9., 10. ja 14.

novembril 2016 esitatud samaliigiliste kahjunõuetega ühe vastuskirjaga nr 6-16/138-2.

3. Aleksandr Streltsov esitas 18. novembril 2016 a. Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, sellega tekitatud moraalse ja materiaalse kahju

hüvitamiseks summas 50 000 eurot ning Viru Vangla kohustamiseks võimaldada A. Streltsovil

vabalt telefoni kasutada ja et tema kirjad jõuaksid adressaadini.

Kaebuse kohaselt on alates 1. novembrist 2016 Viru Vangla blokeerinud A. Streltsovi

telefonikaardi, millele oli laetud rohkem kui 10 eurot, ilma tema nõusolekuta ning andnud

tema numbri kasutada teisele kinnipeetavale. Kaardi blokeerimise tõttu ei ole A. Streltsov

saanud rohkem kui kaks nädalat helistada kohtusse, advokaatidele ega juristidele. Sellega on

A. Streltsovi moraalselt alandatud, piiratud, diskrimineeritud ja solvatud tema inimväärikust

ning õigusi.

4. Viru Vangla poolt 24. novembril 2016 kohtunõude vastusena saadud materjalidest selgus

lisaks, et A. Streltsov esitas pärast kaebuse esitamist halduskohtule 21. novembril 2016 Viru

Vanglale eestikeelse selgitustaotluse (TL 16), milles palus vastust oma telefonikaardi

blokeerimise kohta. Vangla 22. novembril 2016 esitatud selgituste (TL 17) kohaselt ei ole

telefonikaart blokeeritud, vaid selleks, et takistada telefonikaardi kasutamist teise

kinnipeetava poolt, muudeti kaardi PIN-koodi ning uue koodi sisestamisel on võimalik taas

kaarti kasutada. Samuti esitas A. Streltsov 23. novembril 2016 Viru Vanglale venekeelse

kahju hüvitamise taotluse ja vaide (TL 22) seoses telefonikaardi blokeerimisega, mis oli

veel menetluses.

5. Tartu Halduskohus tagastas A. Streltsovi kaebuse 25. novembri 2016 määrusega

HKMS § 121 lg 1 p 4 kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise ja

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

5.1. Vastavalt keeleseaduse (KeeleS) § 10 lg-le 1 ja § 12 lg-le 1 toimub riigiasutuste asjaajamine

eesti keeles ja võõrkeelse avalduse või muu dokumendi puhul on õigus nõuda esitajalt selle

eesti keelde tõlkimist. Kuna kinnipeetava vabakasutuskonto väljavõttest nähtus, et

kinnipeetaval oli vahendeid oma pöördumiste tõlkimisse saatmiseks, kuid kinnipeetav keeldus

selleks nõusoleku andmisest, ei olnud Viru Vanglal õigust A. Streltsovi 11. novembri 2016

venekeelset kahju hüvitamise nõuet menetlusse võtta. Seega ei saa kahju hüvitamise nõude

osas kohustuslikku kohtueelset menetlust, mille näevad ette vangistusseaduse (VangS)§ 11 lg

5 ja 8, läbituks lugeda.

5.2. VangS § 11 lg 5 kohaselt eeldab kohustamisnõue samuti kohustusliku kohtueelse menetluse

läbimist. Kaebaja esitas nõude vangla kohustamiseks võimaldada vabalt telefoni kasutada ja

et tema kirjad jõuaksid adressaadini esmakordselt kohtumenetluses, mistõttu on ka selles osas

kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.

5.3. Tuvastamisnõuet saab HKMS § 45 lg 2 kohaselt esitada vaid siis, kui õiguste kaitseks ei leidu

tõhusamaid vahendeid ning kui selle abil on kaebajal võimalik saada õiguslikku kasu.

Halduskohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja telefonikaart ei ole tegelikult

blokeeritud, mistõttu ei ole sellesisulisel kaebusel mingit edulootust ega kaebaja ei saaks

sellest õiguslikku kasu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Aleksandr Streltsov esitas 1. detsembril 2016 määruskaebuse, milles nõuab Tartu

Halduskohtu 25. novembri 2016 määruse tühistamist.

Viru Vangla on keeldunud kaebaja venekeelse vaide ja kahju hüvitamise taotluse

läbivaatamisest alusetult. Samuti ei ole halduskohus kohtueelse menetluse läbimise

hindamisel arvestanud vaide ja kahju hüvitamise taotluse osas Viru Vangla 22. novembril

2016 tehtud otsust. Kaebaja hinnangul on telefonikaart blokeeritud sihilikult, et ta ei saaks

oma õiguste ja vabaduste eest seista ning teise kinnipeetava poolt kaardi kasutamise ettekääne

on leitud hiljem. Kaebaja taotleb, et kohus nõuaks Viru Vanglalt tõendeid, mis näitaksid, et

tema telefonikaardilt on keegi helistanud. Lisaks palus A. Streltsov vabastada ta riigilõivu

tasumise kohustusest.

7. Tartu Halduskohus vabastas 5. detsembri 2016 määrusega A. Streltsovi riigilõivu tasumisest

määruskaebuse esitamisel, võttis kaebaja määruskaebuse menetlusse ning kohustas Viru

Vanglat määruskaebusele vastama.

8. Viru Vangla esitas 7. detsembril 2016 vastuse määruskaebusele, milles palub jätta

määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. novembri määruse muutmata.

9. Tartu Halduskohus jättis 7. detsembri 2016 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

edastas selle Tartu Ringkonnakohtule lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse rahuldamiseks alust.

11. Halduskohus on tagastanud A. Streltsovi kahju hüvitamise nõude kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 25.

novembri 2016 määruses esitatud seisukohtadega kahju hüvitamise nõude osas ega pea

neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4).

12. Kaebaja on kinnipeetav, kellele kehtib muuhulgas vangla sisekorraeeskirja (VSKE)

regulatsioon, mille § 491 lg-test 2 ja 3 tuleneb kohustus anda enne võõrkeelse

dokumendi tõlkesse saatmist nõusolek selle kohta, et tõlkimisele kulunud summa

arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. VSKE § 491 lg-st 5 kohaselt

edastatakse juhul, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest, tõlkimata dokument

menetlejale, kes peab põhjendama võõrkeelse dokumendi menetlusse võtmata jätmist

ja selgitama dokumentide tõlkimise protsessi. See regulatsioon toetub ka asjaolule, et

haldusmenetluse keeleks on eesti keel (haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1).

13. Haldusasja toimiku materjalidest nähtuvalt on A. Streltsov seoses telefonikaardi

väidetava blokeerimisega edastanud Viru Vanglale esmakordse venekeelse taotluse

9. novembril 2016 nr 6-10/32611-1 ning on keeldunud allkirjastamast nõusolekut

tõlketeenuste eest tasumiseks kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt ega pole

taotlenud vanglalt pöördumise tõlkimiseks saatmist (TL 12-13). 9. novembri 2016

seisuga on A. Streltsovi isikuarvel olnud 21,60 eurot (TL 23). Tõlkimisse saatmise

taotlusest nähtub, et ühe lehekülje (1800 tähemärki sõnavahedega) vene keelest eesti

keelde tõlkimise hind koos käibemaksuga on 14 eurot ja

11 senti ning tõlketöö miinimumhind on 0,5 arvestusliku lehekülje maksumust (TL

12). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa A. Streltsovi esmakordse Viru Vangla poole

pöördumise maht poolt lehekülge, mistõttu ei oleks taotluse tõlkimisse saatmine olnud

kinnipeetava majanduslikule olukorrale üleliia koormav.

14. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus jätnud arvestamata, et Viru Vangla on

teinud otsuse kaebaja vaide ja kahju hüvitamise taotluse osas 22. novembril 2016 nr 6-

10/33851-2.

A. Streltsov on esitanud 21. novembril 2016 ainsa eestikeelse dokumendina

selgitustaotluse, milles soovib vastust selle kohta, miks tema telefonikaart on

blokeeritud. Selgitustaotluses ei sisaldu kaebaja nõuet kahju hüvitamiseks ega vanglat

kohustavateks tegevusteks. Viru Vangla on vastuses selgitanud, et kaebaja

telefonikaart ei ole blokeeritud, vaid on muudetud selle PIN-koodi ning et kaebajale on

seda suuliselt juba selgitatud. Nimetatud vastuses ei ole keeldutud kaebaja venekeelse

vaide ega kahju hüvitamise taotluse läbivaatamisest, nagu märgib kaebaja

määruskaebuses, kuna sellesisulisi taotlusi nimetatud dokument ei sisalda.

15. Kaebuse lubatavust tuleb kontrollitakse kaebuse esitamise seisuga (HKMS § 47 lg

1 ning VangS § 11 lg-d 5 ja 8). Halduskohus leidis õigesti, et kaebajal ei ole läbitud

kohustuslik kohtueelne menetlus kahju hüvitamise nõude osas. Kaebaja pöördumised

olid venekeelsed ning kaebaja keeldus hüvitisenõuete tõlkimisest vaatamata sellele, et

omas vanglasisesel isikukontol selleks vahendeid, mistõttu ei saanud vangla taotlust

menetlusse võtta. Kuigi kaebaja oli pöördunud vangla poole ja asunud läbima

kohustuslikku kohtueelset menetlust, märgib halduskohus õigesti, et vangla pidi

kahjunõude tagastama ning kohtule kaebuse esitamise ajaks ei olnud kaebaja kahju

hüvitamise nõuet sisuliselt läbi vaadatud. Kohustusliku kohtueelse menetluse saab

lugeda läbituks muuhulgas ainult sel juhul, kui järgitud on kõiki isikule esitatud

nõudeid, sh kohustust esitada dokumendid eesti keeles või rahaliste vahendite

olemasolul tasuda tõlke eest. Sellest nõudmisest, nagu juba eespool märgitud, kaebaja

kinni ei pidanud.

16. Halduskohus on tagastanud A. Streltsovi nõude vangla kohustamiseks võimaldada

telefonikaardi kasutamist kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

Halduskohus märgib, et niisugust nõuet ei nähtu kaebaja vanglale esitatud taotlustest

ja nõue on esmakordselt esitatud kaebuses. Kohustamisnõude osas näeb riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 6 lg 3 ette esmalt taotluse esitamise haldusorganile, misjärel võib

taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral esitada vaide

haldusorganile või kaebuse halduskohtule. VangS § 11 lg 5 seab kinnipeetavatele ja

vahistatutele halduskohtusse pöördumise eeltingimuseks vaidemenetluse läbimise. A.

Streltsov pole enda esitatud vaietes kohustamisnõuet esitanud, seega nõustub

ringkonnakohus halduskohtuga, et nõue on esmakordselt esitatud halduskohtus ning

kaebus kuulub kohustamisnõude osas tagastamisele kohustusliku kohtueelse menetluse

läbimata jätmise tõttu.

17. Halduskohus on A. Streltsovi tuvastamisnõude tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel kaebeõiguse puudumise tõttu, kuna asjaga seotud materjalidest selgub, et

kaebaja telefonikaart pole blokeeritud ning tuvastamisnõudel ei saaks olla mingit

edulootust ja kaebaja ei saaks selle nõude abil mingisugust õiguslikku kasu.

Ringkonnakohus nõustub küll halduskohtu seisukohaga, et kaebus kuulub

tuvastamisnõude osas tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p

1 alusel, kuid ei nõustu halduskohtuga kaebuse tagastamise põhjenduste osas.

18. HKMS § 38 lg 4 sätestab, et tuvastamiskaebuses selgitatakse lisaks sama paragrahvi

lõikes 1 sätestatule, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Seega peab

soovitud tuvastus andma isikule selge eelise ehk õigusliku kasu. Riigikohtu praktika kohaselt

võib kaebajal põhjendatud huvi olemas olla eeskätt kolmel juhtumil: kui isikul on kavatsus

esitada hiljem kahju hüvitamise nõue (HKMS § 45 lg 2) või kui tal on rehabiliteerivad või

preventiivsed eesmärgid. Käesoleval juhul ei ole kaebaja välja toonud, kuidas aitab nimetatud

toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaasa tema õiguste kaitsele ning pole viidanud

rehabiliteerivatele või preventiivsetele eesmärkidele. A. Streltsov on esitanud seoses

telefonikaardi väidetava blokeerimisega kahju hüvitamise nõude summas 50 000 eurot koos

käesoleva kaebusega, mis ei ole aga lubatav tulenevalt halduskohtu 25. novembri 2016

määruses ja käesolevas määruses toodud põhjendustel kohustusliku kohtueelse menetluse

läbimata jätmise tõttu. Seega tuleb õigusvastasuse tuvastamise nõue tagastada

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu, kuna tuvastamiskaebuse esitamine

ei anna isikule reaalset õiguslikku kasu ning kahju hüvitamise eesmärgil esitatud

tuvastamiskaebus ei ole kahju hüvitamise nõude lubamatuse tõttu võimalik.

19. Kaebaja on kaebuses nimetanud, et tal ei võimaldatud rohkem kui kaks nädalat

helistada kohtusse, advokaatidele ja juristidele ning et selline olukord alandas, piiras,

diskrimineeris ja solvas tema inimväärikust. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist

paljasõnaliste ja otsitud põhjendustega, sest kaebaja ei ole kaebuses välja toonud,

missugustel konkreetsetel juhtudel ja olukordades jäid tema õigused kaitseta seetõttu,

et tal ei olnud võimalik sel ajaperioodil nimetatud isikutega kontakteeruda.

20. A. Streltsov taotleb ringkonnakohtult määruskaebuses Viru Vanglalt täiendavate

tõendite kogumist, mis veenaksid kaebajat, et tema telefonikaarti on kasutanud teine

kinnipeetav. Määruskaebuse lahendamisel tuleb ringkonnakohtul järgida HKMS § 203

lg-st

ja

HKMS § 197 lg-st 1 tulenevaid piire. Kohtul on HKMS § 62 lg 2 kohaselt kohustus

korraldada ainult selliste tõendite kogumist, millel on asjas tähtsust.

Kaebaja taotleb halduskohtu 25. novembri 2016 määruse, millega tagastati A. Streltsovi

kaebus, tühistamist. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus kaebuse tagastamise peale esitatud

määruskaebuse lahendamisel seda, kas halduskohus on kaebuse tagastatud õiguspäraselt ning

ei lahenda halduskohtule esitatud kaebust sisuliselt. Määruskaebuses nimetatud tõendid

võivad puudutada vaidlust sisuliselt, kuid pole asjakohased, et hinnata halduskohtu poolt

kaebuse tagastamise õiguspärasust. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse

täiendavate tõendite kogumiseks läbi vaatamata.

21. 11. jaanuaril 2017 esitas Aleksei Pokras Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu

tunnistajaütlustena pealkirjastatud dokumendi, mille kohaselt ta selgitab A. Streltsovi

telefonikaardi kasutamist ja on arvamusel, et A. Streltsovi karistati

distsiplinaarmenetluses seoses oma telefonikaardi andmisega teisele kinnipeetavale

ebaõiglaselt. Ringkonnakohus selgitab, et käesolevas asjas ei ole A. Streltsov talle

seoses telefonikaardi teisele kinnipeetavale kasutada andmisega määratud

distsiplinaarkaristust vaidlustanud. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult

sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas

tähtsust. Seetõttu ei ole esitatud tunnistaja ütlused käesolevas määruskaebemenetluses

asjakohased ning kuuluvad selle esitajale tagastamisele.

22. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 25. novembri 2016 määruse resolutsioon muutmata.

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/