3-15-3076/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-3076

Haldusasi

Kenert-Ranner Reva kaebus Tartu Vangla

18. septembri 2015. a käskkirja nr 6-1/1278 ja

10. novembri 2015. a vaideotsuse nr 1-11/752-2

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12. mai 2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kenert-Ranner Reva apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja – Kenert-Ranner Reva

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 12. mai 2016. a

otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (riigilõiv) Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 13. veebruar 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 18. septembri 2015. a käskkirjaga nr 6-1/1278 tunnistati K.-R. Reva

süüdi Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3. rikkumises ja määrati karistuseks noomitus.

2. Tartu Vangla 10. novembri 2015. a vaideotsusega nr 1-11/752-2 jäeti rahuldamata

K.-R. Reva vaie käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ning tagastati vaie ettekande nr 4343

kehtetuks tunnistamise nõudes.

3. 8. detsembril 2015 esitas K.-R. Reva Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles

Tartu Vangla 10. novembri 2015. a vaideotsuse nr 1-11/752-2, 18. septembri 2015. a

käskkirja nr 6-2/1278 ning 21. augusti 2015. a ettekande nr 4343 tühistamist.

Kaebuse kohaselt ei ole vaidlustatud käskkirjas kaebajale süüks arvatud teos kaebaja süü

tõendamist leidnud. Distsiplinaarmenetluse protokolli, vaidlustatud käskkirja, vastuse kaebaja

märgukirjale ja vaideotsuse on koostanud üks isik, mis on vastuolus hea halduse tava ja muuda

väärtustega. Vaideotsuses on õigusvastaselt kajastatud asjaolusid, mida varasemas menetluses ei

kajastatud. Distsiplinaarmenetluses ei ole kaebajat nõuetekohaselt ära kuulatud ning tagatud ei

olnud kaitseõiguse teostamine.

4. Tartu Halduskohtu 15. detsembri 2015. a määrusega tagastati kaebus osaliselt, s.o

Tartu Vangla 21. augusti 2015. a ettekande nr 4343 tühistamise nõudes.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5. 12. mai 2016 otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.

6. Otsuse põhjenduste kohaselt ei saa esmapilgul tõdeda, et vastustaja läbi viidud

menetlus vastaks hea halduse tavale olukorras, kus üks ametnik on läbi viinud kaebaja

distsiplinaarkorras karistamisega päädinud haldusmenetluse ja sisuliselt ka vaidemenetluse

ning koostanud vastuse menetlustega seonduva märgukirjale. Käesoleval juhul ei ole

menetluslikud küsitavused hea halduse tava järgimisel siiski üle kasvanud halduse

omavoliks, kuna kehtiva õigusega on kooskõlas kaebaja poolt ebaõiglaseks peetud

menetlustoimingute tegemine ühe ja sama ametniku poolt. HMS § 73 lg 2 lubab vaide

lahendada ka haldusakti andnud ametnikul endal, mistõttu ei ole vastuolus seadusega ka

käesolev olukord, kus E. Viiklaid on koostanud üksuse juhi poolt antud vaideotsuse.

7. Kaebajale süüks arvatud Tartu Vangla Kodukorra p 1.6.3 kohaselt on kinnipeetav

kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate

isikutega viisakas. Vanemvalvur H. Kruusla 21. augusti 2015. a ettekande nr 4343

kohaselt, ütles K.-R. Reva samal päeval kella 19.15 ajal väga ülbelt ja üleolevalt ettekande

koostajale, et need ei ole õiged telefonikõnede registreerimise blanketid, neil pole peal

rekvisiite ning need võid endale koju WCsse viia.

Halduskohus asus seisukohale, et videosalvestise vaatlusprotokolliga (tl 18p) ja kinnipeetav

M. Kappi ütlustega vanglale (tl 20p), tunnistaja J. Kruusla ütluste ning K.-R. Reva enda seletusega

kohtuistungil on tõendatud, et kaebaja oli temale antud blankettide kvaliteedist ärritatud ning

tunnistaja H. Kruusla vastu agressiivselt meelestatud, mistõttu tuleb lugeda tõendatuks ettekandes

kajastatud K.-R. Reva käitumine. Põhjendatud on kaebaja käitumise hindamine ebaviisakaks kuna,

õhtumaades ei ole tavaks ja heaks tooniks meesterahva poolt daamiga kõrgendatud toonil

rääkimine, eriti veel olles subordinatsiooni suhtes ega ametiasutustes andmete esitamiseks

kasutatavaid blankette võrrelda omadustelt tualettpaberiga.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

8. K.-R. Reva esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu

Halduskohtu 12. mai 2016 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus

rahuldada.

Apellatsioonkaebuses leiab K.-R. Reva jätkuvalt, et H. Kruusla 21. augusti 2015. a ettekanne

nr 4343 ei kajasta õigesti vaidlusalust intsidenti, ta ei ole vaidlusaluses käskkirjas nimetatud tegu

toime pannud. Vastupidisele järeldusele jõudes on vastustaja ja halduskohus tõendeid ebaõigesti

hinnanud, tuginedes vähemalt osaliselt lubamatutele tõenditele. Nimelt puudub M. Kapi seletusel

tema allkiri ja H. Kruusla tunnistuses on esitatud uusi asjaolusid tema koostatud ettekandega

võrreldes. Kaebaja on aga ilma jäetud võimalusest oma väiteid tõendada, kuna arvesse ei ole

võetud H. Laasi 16. septembril 2015 esitatud vastulauset ja halduskohus keeldus teda tunnistajana

ülekuulamast. Lisaks on halduskohus ebaõigesti leidnud, et distsiplinaarmenetlus toimus kehtiva

õiguse kohaselt ja menetluslikud minetused ei viinud asja ebaõige otsustamiseni. Eelkõige on väär

kohtu seisukoht, et distsiplinaarmenetluse ja vaidemenetluse läbiviimine ühe ametniku poolt oli

lubatav.

9. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

10. Vastustaja osutab, et kaebaja ebaviisakas käitumine on fikseeritud H. Kruusla

ettekandes, kes on seda kinnitanud nii hilisemase seletuses, kui kohtule antud ütlustes.

Puuduvad asjaolud, mis seaksid H. Kruusla või tema koostatud ettekande usaldusväärsuse

kahtluse alla. Sõnavahetuse toimumist kinnitavad ka teised asjas kogutud tõendid ja seda ei

eita ka kaebaja ise. Kaebaja etteheited distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja tõendite

arvestamata jätmise või lubatu arvesse võtmise kohta ei ole põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu otsusega põhjendatult K.-R. Reva

kaebus rahuldamata jäetud. Halduskohus on põhjalikult analüüsinud haldusmenetluse

õiguspärasust, kaebaja menetluslike õiguste järgimist distsiplinaarmenetluses ja

põhjendanud, miks asjas kogutud tõendid viivad järeldusele, et kaebaja on talle ette

heidetava teo toime pannud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, järgib

neid ning vastavalt HKMS § 201 lgle 4 halduskohtu põhjendusi siinkohal ei korda.

Eelkõige ei peatu ringkonnakohus küsimusel distsiplinaarmenetluse ja vaidemenetluse

toimingute läbiviimisest sama isiku poolt, kuna halduskohus on ammendavalt selgitanud

ametniku pädevust toimingute tegemiseks, vaidlustatud käskkirja andmiseks ja vaideotsuse

ettevalmistamiseks ning kaebaja on selles osas üksnes korranud juba halduskohtule esitatud

väiteid.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

12. Distsiplinaarkaristuse määramisel tuli vastustajal otsustada, kas H. Kruusla 21.

augusti 2015. a ettekandes nr 4343 kirjeldatud kaebaja käitumise saab tõenduks lugeda

olukorras, kus K.-R. Reva ise eitab ettekandes toodu ütlemist H. Kruuslale ning puuduvad

muud tõendid, millest vahetult ilmneks vaidlusaluse intsidendi asjaolud. Seega on tegemist

nn sõna-sõna vastu situatsiooniga, kus ametnik väidab kaebaja käitumist viisil, mida

viimane eitab.

Esiteks märgib ringkonnakohus, et distsiplinaarkaristuse määramine ei ole välistatud põhjusel, et

kinnipeetavale etteheidetava teo toimepanemise juures viibis üksnes üks vanglaametnik, kelle

koostatud ettekanne ja seletus on peamiseks süüstavaks tõendiks. Juhul, kui kinnipeetav eitab teo

toimepanemist, tuleb anda hinnang tõenditele nende vastastikuses seoses, pidades silmas ka

tõenditest ilmnevate asjaolude elulist usutavust.

13. Käesoleval juhul ei ole kaebaja esile toonud asjaolusid, mis viitaksid, et H. Kruusla

oleks oma ettekandes, hilisemas seletuses või halduskohtus antud ütlustes asjaolusid

ebaõigesti edasi andnud. Ka ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest, et H. Kruusla

võinuks olla motiveeritud esitama intsidendis toimunut tahtlikult kaebajat kahjustaval viisil

või et situatsiooni adevakvaatne tajumine olnuks mingil põhjusel takistatud. Seetõttu peab

ringkonnakohus sarnaselt halduskohtule H. Kruusla ettekannet, seletust ja halduskohtus

antud ütlusi usaldusväärseks. Asjaolu, et halduskohtus antud ütlused sõna-sõnalt ei kattu

ettekandega, tuleb pidada tavapäraseks juba ainuüksi vahepeal möödunud aja tõttu.

Seejuures puudub nende vahel kaebaja väidetud sisuline vastuolu, kuna juba ettekandest (tl

13) nähtub, et H. Kruusla pidas K.-R. Reva käitumist ründavaks, mistõttu käitumise

hilisem kirjeldamine agressiivsena üksnes kinnitab ettekandes märgitut teises sõnastuses.

14. Erinevalt H. Kruuslast on K.-R. Reval distsiplinaarkaristuse vältimiseks motiiv

kirjeldada sündmusi ja enda käitumist lubatud raamidesse jäävana.

Asjas ei ole vaidlust, et telefonikõnede blanketi ebakorrektse väljanägemisega seotud sõnavahetus

kaebaja ja H. Kruusla vahel aset leidis. Ringkonnakohtu hinnangul osutavad kaebaja käitumine

H. Kruuslalt blankettide saamise järel ja kohtumenetluses esitatud väited, et saadud blankettide

väljanägemine ärritas kaebajat. Kaebaja on seda ka ise väitnud. Nimelt nähtub tema 22. augusti

2015 seletusest (tl 25), et juba blankettide üleandmisel suhtlus H. Kruuslaga ärritas teda. Kaebaja

ärritust kinnitab ka kinnipeetav M. Kapi seletus (tl 20p), kes küll ei kinnita vaidlusaluse väljendi

kasutamist, kuid möönab kaebaja kõnelemist kõrgendatud hääletoonil.

15. Siinjuures osutab ringkonnakohus, et menetlustoimingu protokolli allkirjastamisest

keeldumine ei välista isiku seletusele tuginemist distsiplinaarmenetluses.

Distsiplinaarmenetlus on olemuslikult haldusmenetlus. Seetõttu ei ole

distsiplinaarmenetluses nõutav lähtuda kriminaalmenetlusele omastest formaliseeritud

reeglitest tõendite kogumisel. Vangistusseadus ega justiitsministri 30. novembri 2000. a

määrusega nr 72 kehtestatud Vangla sisekorraeeskiri (VsKE) ei sätesta tingimust, et isiku

seletus oleks tõendina lubatav distsiplinaarmenetluses ainult juhul, kui isik on selle

allkirjastanud. Et VsKE § 97 lg 2 p 6 ega § 98 p 1 ei sätesta tunnistaja seletuse

allkirjastamise nõuet, on protokoll tunnistaja seletuse kohta tõendina lubatav ka juhul, kui

sellel on üksnes protokolli koostaja allkiri (HMS § 18 lg 3). Protokolli allkirjastamine

tunnistaja poolt on soovitav, et vältida vaidlusi protokollis kajastatud õigsuse üle. Kuid

olukorras, kus tunnistaja keeldub protokolli allkirjastamast ta eelkõige loobub võimalusest

korrigeerida võimalikud ebatäpsused protokollis, kuid ei välista sellega protokollis

kajastatule tuginemist distsiplinaarasja otsustamisel. Käesoleval juhul nähtub M. Kapi

seletuse protokollist, et ta on keeldunud protokollile allkirja andmast. Seega on protokoll

tõendina siiski lubatav ja vastustaja ning halduskohus on M. Kapi seletusega põhjendatult

arvestanud.

16. Tuvastatud asjaolude pinnal, s.o pidades silmas, et sõnavahetuse toimumine K.-R.

Reva ja H. Kruusla vahel ei ole kahtluse all, kaebaja ärritust ning kaebaja motivatsiooni

vaidlusalust ebaõigesti edasi anda ja vanglaametniku sellise motivatsiooni kohta andmete

puudumist, on õigustatud lugeda tõendatuks, et K.-R. Reva pöördus H. Kruusla poole

viimase ettekandes toodud viisil. Sellega rikkus kaebaja Tartu Vangla kodukorra p-s 1.6.3.

sätestatud kohustust olla vanglateenistujatega suhtlemisel viisakas. Ringkonnakohus

nõustub vastustaja ja halduskohtu tõdemusega, et soovitus ametnikule viia kinnipeetavale

üle antud dokumendi blankett koju WC-sse ilmselt väljub viisaka suhtluse raamidest. Seega

on kaebaja toime pannud distsiplinaarsüüteo VangS § 63 lg 1 mõttes ja vastavalt oli

vastustaja õigustatud kohaldama tema suhtes samas sättes nimetatud meedet.

17. Erinevalt kaebajast on ringkonnakohus seisukohal, et kinnipeetav H. Laasi 16.

septembri 2015 vastulause (tl 16p) ei saanud mõjutada asja lahendamist, mistõttu ei ole

oluline, kas vastustajal oli piisav alus pidada vastulauset kaebaja enda koostatuks või mitte.

14. septembri 2015 seletuses (tl 21) ei ole H. Laas vaidlusaluse intsidendi kohta täpsemalt

midagi öelnud, väites, et mäletab seda hägusalt ning, et K.-R. Reva ei karjunud ega

ropendanud. Vastulause ja kaebaja kohtumenetluses esitatud väidete põhirõhk on suunatud

aga sellele, kas H. Kruusla mõjutas H. Laasi kaebaja kahjuks ütlusi andma või veenis H.

Laas H. Kruuslat ettekannet mitte esitama. H. Laas ei ole aga ka 14. septembril 2015

kaebajat süüstavat seletust andnud. Seega ei saanud H. Kruusla ja H. Laasi väidetav suhtlus

mõjutada kaebaja distsiplinaarsüüteo tuvastamist.

Samuti ei mõjutanud asja otsustamist väide, et M. Kapp oli nõus seletuse andma K.-R. Reva vastu

suunatud vaenu tõttu. Esiteks on M. Kapi seletus üksnes kaudne tõend, kinnitades eelkõige

sõnavahetuse toimumist, milles vaidlust ei olegi. Teiseks on M. Kapp keeldunud seletuse

protokolli allkirjastamast, mis viitab hoopis vastumeelsusele kaebaja tegevuse kohta seletuste

andmisele. Kuna M. Kapp seejuures ei ole vahetult kinnitanud kaebajale inkrimineeritud teo

toimepanemist, siis puudub alus järeldada, et vaenust kaebaja vastu oleks M. Kapp üritanud tõendi

fabritseerida.

18. Eeltoodu alusel jääb K.-R. Reva apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 12. mai 2016. a otsus muutmata.

19. HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid

välja ei mõisteta. Kaebaja oli ringkonnakohtus menetlusabi korras riigilõivu tasumisest

vabastatud. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama

menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus

menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebaja riigilõiv apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi

kanda.

Madis Ernits

Einar Vene

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt