1-15-8150/49 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2017 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-8150

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 22. detsembri

2016 määrus Tanel Soobi (ik 37205166045) tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Tanel Soop, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 22. detsembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast,

mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2015 otsusega mõisteti Tanel Soobile KarS § 120 lg 1 järgi

karistuseks 4 kuud vangistust, KarS § 280 lg 2 järgi 3 kuud vangistust ning KarS § 424 järgi 5

kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus T. Soobile liitkaristuseks 5 kuud

vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 06.10.2014 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata

osa, s.o 1 aasta ja 3 kuu võrra ning T. Soobile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti T. Soobile 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva

vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.10.2015 ja lõppeb 30.05.2017.

2. Tartu Vangla esitas 7. detsembril 2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava T. Soobi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Tartu Maakohtu 22. detsembri 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. Maakohus märkis T. Soopi iseloomustavate positiivsete asjaoludena

elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste isikute toetuse, sotsiaalprogrammi läbimise ning

valmidust ennetähtaegse vangistusest vabanemise korral asuda alkoholismivastasele ravile

Wismari Haiglas. Samas on T. Soobil üks kehtiv distsiplinaarkaristus. T. Soopi on

kriminaalkorras karistatud 13 korda, millest kehtivaid kriminaalkaristusi on kuus. Hetkel

kannab kuuendat reaalset vanglakaristust. Vägivallaga seotud kuritegusid on toime pannud

kaheksa korda. Käesolev karistus määrati tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, joobes

juhtimise ning valeandmete esitamise eest. Kuritegu on toime pandud majandusliku kasu

saamise eesmärgil ning osaliselt alkoholi kuritarvitamise tõttu. Kriminaalhooldusametniku

arvamusest nähtub, et kinnipeetav on kuuel korral määratud käitumiskontrollile, millest

kolmel korral käitumiskontroll ebaõnnestus, kuna karistus pöörati täitmisele ja isik pani toime

uue kuriteo. Maakohtul ei tekkinud piisavalt veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi

täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et T.

Soop ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja

kriminaalhoolduse tingimusi täita. Eeltoodu põhjal leidis maakohus, et T. Soobi

ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks alused puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamata.

Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse T. Soop, kes taotleb Tartu Maakohtu määruse

tühistamist ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna tal on vabanemise korral

olemas elu- ja töökoht, lähedaste isikute toetus, ta on kinnipidamiskohas läbinud

sotsiaalprogrammi ning ta on valmis ennetähtaegse vangistusest vabanemise korral asuma

alkoholismivastasele ravile Wismari Haiglas. Samuti on vangla usaldanud T. Soobi käskkirja

nr 6-1/527 alusel kinnipidamiskohas ilma järelevalveta liikuma alates 30. maist 2016. Neile

positiivsetele asjaoludele tuginedes leiab T. Soop, et ta on muutunud seadusekuulekaks ja

vangistus on täitnud oma eesmärgid. T. Soop leiab, et kuna vangla on valmis ta ümber

paigutama avavanglasse, siis oleks otstarbekas ta tingimisi ennetähtaega kriminaalhoolduse

järelevalve alla vabastada.

Ringkonnakohtu järeldused

5. Ka ringkonnakohus ei vabasta T. Soopi vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub

maakohtu põhjendustega.

6. Ka ringkonnakohus loeb positiivseks, et T. Soobil on vabanemise korral olemas kindel elu- ja

töökoht, toetav sotsiaalvõrgustik ning ta on kinnipidamiskohas osalenud sotsiaalprogrammis.

Eeltoodud asjaolud ei tähenda aga, et kinnipeetav tuleks tingimata ennetähtaegselt

vangistusest vabastada. Kohus peab alati hindama KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis

ning praegusel juhul ei toeta kinnipeetava varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise

asjaolud tema vabastamist. Ka enne kinnipidamiskohta sattumist oli T. Soobil olemas kindel

elukoht ning toetav perekond, kuid see ei hoidnud ära T. Soobi poolt kuritegude

toimepanemist.

7. T. Soopi on kriminaalkorras karistatud 13-l korral ning käesolevalt kannab kuuendat reaalset

vanglakaristust. Isik on toime pannud nii isiku-, vara- kui ka ühiskonnavastaseid kuritegusid.

Sealjuures vägivallaga seotud kuritegusid on toime pannud kaheksal korral. Muuhulgas on

praeguse karistuse üheks osaks ähvardamine, mis on toime pandud enda õe vastu.

Kinnipidamiskohas omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust. Kuritegude toimepanemise

soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine ning majandusliku kasu saamine. T. Soopi on

alates 2002. aastast alates kuuel korral allutatud käitumiskontrollile, kuid see ei ole ära

hoidnud tema poolt uute rikkumiste toimepanemist. Nimelt ühel korral rikkus T. Soop

käitumiskontrolli ajal kontrollnõudeid- ja kohustusi ning ülejäänud kahel korral pani toime

uue kuriteo. Samuti ei ole ringkonnakohus tulenevalt süüdlase varasemast elukäigust kindel,

et T. Soop on vabaduses suuteline enda alkoholisõltuvust kontrolli all hoidma. Nimelt on T.

Soobi poolt toimepandavate kuritegude soodusteguriks olnud alkohol. Isikul on varasemalt

olnud vabaduses korduvalt võimalus iseseisvalt alkoholitarvitamisest loobuda. Ta on

pöördunud psühhiaatri vastuvõtule ning ta on ka varasemalt läbinud alkoholisõltlastele

mõeldud programmi „Eluviisitreening“, kuid sellest hoolimata on T. Soop jätkanud alkoholi

liigtarvitamist. Sellest tulenevalt puudub ringkonnakohtul veendumus, et T. Soobi soov

pöörduda Wismari haiglasse eesmärgiga vabaneda alkoholisõltuvusest saavutaks oodatuid

tulemusi.

8. Eeltoodut arvesse võttes ei ole T. Soop talle varasemalt mõistetud karistustest õigeid järeldusi

teinud. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et ennetähtaegne vabastamine suunaks T. Soobi

seadusekuulekale teele ja kriminaalhooldusele allutamine hoiaks ära uute süütegude

toimepanemise. T. Soop on läbi enda käitumise korduvalt näidanud, et ta ei ole suuteline

alluma ühiskonnas kehtestatud normidele ja reeglitele. Seetõttu ei ole tema ennetähtaegne

vabastamine õigustatud, riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ning T. Soobil tuleb

järelejäänud karistus kinnipidamiskohas lõpuni ära kanda.

9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 22. detsembri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk