3-16-2375/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Madis Ernits, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2375

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21.12.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksandr Streltsovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksandr Streltsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 21.12.2016. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksandr Streltsov esitas 20.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju sellega, et

07.11.2016 ei toonud valvur sektorisse ajalehte „Novaja“, mida vangla kinnipeetavatele

annab. Kaebaja esitas 09.11.2016 vanglale avalduse, et talle toodaks see ajaleht, kuid vangla

ignoreeris kaebaja avaldust. 13.11.2016 esitas kaebaja vaide ja kahju hüvitamise taotluse,

kuid vangla ei hakanud kaebaja venekeelset vaiet läbi vaatama.

Viru Vangla teatas halduskohtule (tl 6-10), et kaebaja esitas 13.11.2016 võõrkeelse kahju

hüvitamise taotluse seoses ajalehe väljastamata jätmisega. Vangla tagastas kaebaja taotluse

18.11.2016. a kirjaga nr 6-16/138-2, sest kaebajal oli piisavalt raha taotluse tõlkimise eest

tasumiseks, kuid kaebaja keeldus sellest.

2. Tartu Halduskohus tagastas 21.12.2016. a määrusega A. Streltsovi kaebuse HKMS § 121

lg 1 p 4 alusel.

Halduskohus märkis esmalt, et HKMS § 2 lg 4 kohaselt tuleb kohtul tõlgendada

menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel avalduse esitaja tegelikust tahtest

ning leidis, et kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel on olnud rahalise hüvitise saamine ehk

kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4) ja nõude aluseks on see, et

kaebajale ei toodud väidetavalt 07.11.2016 ajalehte. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebaja

esitanud eraldi kahju hüvitamise nõuet seoses sellega, et vangla tagastas tema kahju

hüvitamise taotluse ja kaebaja sellekohased väited on käsitletavad põhjendustena, miks ta

leiab, et on kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbinud.

Samas on vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt kinnipeetaval õigus esitada

halduskohtule kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks ainult tingimusel, et kinnipeetav on

eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohus viitas ka kehtivale

kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb eelviidatud sättes taotluse tagastamise all mõista üksnes

taotluse õigusvastast tagastamist. Kui taotlus tagastati kinnipeetavale õiguspäraselt, siis

kinnipeetaval kohtu poole pöördumise õigust ei ole.

Halduskohtu hinnangul tagastas Viru Vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt,

sest haldusmenetluse seaduse (HMS) § 21 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui menetlusosaline ei

valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele

tõlk. Tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või

määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Haldusorgan võib

kehtestada tingimuse, et haldusaktiga isikule antav õigus ei teki enne tõlgi kaasamise kulude

katmist.

Võõrkeeles esitatud vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimisega seotud asjaajamise korda

on vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 491 täpsustatud järgmiselt:

- vangla esitab võõrkeelse vaide või kahju hüvitamise taotluse enne menetlusse võtmist

tõlkijale, kellega on sõlmitud leping;

- enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku

kohta, et tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha;

- kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel

olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, jäetakse võõrkeelne dokument menetlusse

võtmata.

Viru Vangla esitatud dokumentidest nähtub, et venekeelse dokumendi tõlkimisel eesti keelde

vangla vahendusel on tasu 14,11 eurot ühe 1800 tähemärki (koos sõnavahedega) sisaldava

lehekülje eest. Hinda arvestatakse valmis tõlke arvestuslike lehekülgede järgi. Tõlketöö

miinimumhind on 0,5 arvestusliku lehekülje maksumus (tl 7).

Kaebaja taotlus (tl 7- 8) on kahel lehel, kuid selle venekeelse osa maht on 33 käsikirjalist rida,

neist 26 täisrida, mis tõlgituna ei saa olla suurem kui 1800 tähemärki. Halduskohus väitis

seda viidates esitatud kaebusele, kuna kaebuse maht on 57 käsikirjalist rida, neist 50 täisrida

ja selle maht tõlgituna on 2813 tähemärki.

Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt oli tema konto jääk 14.11.2016. a seisuga (tõlkimise

taotluse koostamise kuupäev) 20,44 eurot. Kaebajal oleks taotluse tõlkimise eest tulnud

tasuda 14,11 eurot, seega oli kaebaja isikuarvel piisavalt raha dokumendi eesti keelde

tõlkimiseks. Kaebajale selgitati tõlketeenuse hinnakirja ja tasu arvestamise korda (tl 7). Kuna

kaebaja tõlkimise eest tasumisest keeldus, siis tagastas Viru Vangla kaebaja venekeelse kahju

hüvitamise taotluse õiguspäraselt. See tähendab, et kaebaja ei ole pidanud kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ja HKMS § 121 lg 1 p 4

kohaselt tuleb kaebus tagastada, kui kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. A. Streltsov esitas 24.12.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 21.12.2016. a määruse

tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt nõuab kaebaja ringkonnakohtult, et tühistataks Tartu

natsionalistliku, korrumpeerunud, kuritegeliku halduskohtu tühine, õigusvastane, kuritegelik

ja põhjendamata 21.12.2016. a kohtumäärus haldusasjas nr 3-16-2375 ning tehtaks selles asjas

uus ja õiglane otsus, sest halduskohus takistab igati esitatud kaebuse õiglast läbivaatamist.

Tartu Halduskohus pressib kinnipeetavalt, kellel ei ole tööd, ei ole sissetulekut, välja viimase

raha, selleks hetkeks veel 20 eurot, kuigi Euroopa vanglareeglistiku järgi, õigusabi, sealhulgas

ka tõlked, tuleb teha kinnipeetavale tasuta. Ka Riigikogu võttis 2016. a detsembris vastu

seaduse, et kõik õigusabitaotlused, vaided, kaebused ja avaldused tuleb ka vene keeles vastu

võtta.

4. Tartu Halduskohus vabastas 06.01.2017. a määrusega (tl 28) kaebaja riigilõivu tasumisest

määruskaebuse esitamisel, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja

edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. Asja materjalid jõudsid ringkonnakohtusse

10.01.2017.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuna ükski selles

esitatud väide ei tingi halduskohtu 21.12.2016. a määruse tühistamist. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu 12.12.2016. a määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohust

järgmist.

6. Kaebaja leiab määruskaebuses muuhulgas, et halduskohus takistab kaebuse tagastamisega

õigusvastaselt selle läbivaatamist, sest nii Euroopa vanglareeglistiku järgi kui ka Riigikogu

poolt 2016. a detsembris vastu võetud seaduse (ilmselt mõeldakse riigi õigusabi seaduse ja

teiste seaduste muutmise seadust) järgi tuleb õigusabi, sealhulgas ka tõlked, teha

kinnipeetavale tasuta, s. o kõik õigusabitaotlused, vaided, kaebused ja avaldused tuleb ka vene

keeles vastu võtta.

7. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja sellekohase väitega esmalt seetõttu, et

14.11.2016 Viru Vanglale esitatud venekeelse pöördumise näol ei olnud tegemist riigi

õigusabi taotlusega, vaidega või kaebusega, vaid vanglale väidetava ajalehe

mitteväljastamisega seoses esitatud kahju hüvitamise taotlusega, mille menetlemisele vanglas

kohaldatakse kehtiva VSKE § 491 sätteid. Nagu halduskohus ka õigesti viitas, sätestab

nimetatud paragrahvi lg 3, et kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, et tõlkimisele

kuluv summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha, kuid tal on vanglasisesel

isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, jäetakse võõrkeelne dokument

menetlusse võtmata.

Samuti ei kehtesta Euroopa vanglareeglistik nõuet, et vanglad on kohustatud kõik võõrkeelsed

kinnipeetavate poolt esitatud, taotlused, s. h kahju hüvitamise taotlused, vastu võtma ja vangla

kulul tõlkima ning läbi vaatama.

Ka 15.12.2016 vastu võetud riigi õigusabi seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus ei

käsitle kõikvõimalikke kinnipeetavate poolt vanglale (või kohtutele) esitatavate taotluste ja

avalduste või kaebuste liike, vaid üksnes riigi õigusabi taotlust, mille kohta RÕS § 12 lg 7

alates 07.01.2017 sätestab, et Eestis enamlevinud muus keeles esitatud taotluse tõlkimise

korraldab menetleja.

Kuna VSKE § 491 oli 2016. a ja on endiselt kehtiv säte ning kaebaja keeldus enda esitatud

venekeelse kahju hüvitamise taotluse tõlkimise eest tasumisest, kuigi tal selle jaoks arvel raha

oli, siis tagastas Viru Vangla kaebaja võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse VSKE § 491 lg 3

järgi õiguspäraselt, mis tähendab, et kaebaja ei ole halduskohtule samasisulist kaebust esitades

pidanud kinni asja kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ja

halduskohus tagastas esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õigesti.

8. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.12.2016. a

määrus muutmata.

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/