Legislator Case Law & Legislation
1-11-7537/111 AI generated

1-11-7537/111 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-11-7537/111
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 28. novembri 2011 otsusega mõisteti Deniss Rogatenile KarS § 113 ja § 184 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 11 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse

Legislator headnote

AI generated

1-11-7537/111 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Harju Maakohtu 28. novembri 2011 otsusega mõisteti Deniss Rogatenile KarS § 113 ja § 184 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 11 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse

Keywords

AI generated
case of personal hardship deportation despite health issues occupational rehabilitation measures changed financial circumstances repayment of short-time compensation limited work availability
AI generated
1-11-7537/127
Viru Vangla esitas 24.09.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Deniss Rogateni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
1-15-6769/98
Viru Vangla esitas 28.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Stewen Tuustiku elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
1-18-3652/31
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.12.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-3652 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Valentina Michelson Prokurör Tiina Viru Kaitsja Vandeadvokaat Liis Suik määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Denis Lomakini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu DENIS LOMAKIN, isikukood 39505013756, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 01.01.2019 lõpp 01.07.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 25.11.2019, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
1-12-6210/26
RESOLUTSIOON: Jätta ALEKSANDER ROSTOVSKI vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
1-19-4312/13
november 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-4312 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Kohtuasi Viru Vangla materjalid Z.K elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Z.K , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht XXX Karistuse kandmise algus 27.05.2019 ja lõpp 27.03.2020 Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Politšev Kohtuasja läbivaatamise aeg 21. .2019, videokohtuistung

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2017 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-7537

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 14. detsembri 2016

määrus Deniss Rogateni (ik 38504140251)

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise

järelevalve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Deniss Rogaten, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 14. detsembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast,

mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 28. novembri 2011 otsusega mõisteti Deniss Rogatenile KarS § 113 ja § 184

lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 11 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse

kandmise alguseks loeti 31. jaanuar 2011 ja karistuse kandmise lõpuks 31. juuli 2022.

2. Viru Vangla esitas 17. novembril 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D. Rogateni

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Viru Maakohtu 14. detsembri 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. D. Rogaten on esimest korda kriminaalkorras karistatud ja kannab

esimest reaalset vanglakaristust. Kinnipidamiskohas distsiplinaarkorras karistatud ei ole.

Vabaduses on tal garanteeritud elu- ja töökoht. Samas leidis maakohus, et toimepandud

esimese astme vägivaldse isikuvastase kuriteo ja narkokuriteo asjaolud, saabunud korvamata

tagajärg (inimese surm) on käesoleval juhul kaalukamad kui süüdimõistetu võimalused

vabaduses. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud

positiivsed asjaolud nagu distsiplinaarkaristuste puudumine, vabaduses töö- ja elukoha

olemasolu, vangistuses õppimine, sotsiaalprogrammi läbimine ja töötamine ei ole piisavad

õigustamaks kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Maakohus leidis, et

süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema

käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid. D. Rogatenil oli

ka enne kuriteo toimepanemist olemas kindel elukoht ja lähedaste tugi, kuid see ei takistanud

tal kuritegusid toime panemast. D. Rogateni ennetähtaegne vangistusest vabastamine

käesoleval ajal ei ole põhjendatud ka seetõttu, et kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja

lõpuni on jäänud väga pikk aeg (karistuse kandmise lõpp on 2022 aastal), mis ei ole

vastavuses toimepandud kuritegude raskusega.

Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Rogaten, kes taotleb

maakohtu määruse tühistamist ning vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise

järelevalve alla vabastamist.

5. D. Rogaten on seisukohal, et Viru Vangla poolt koostatud seisukoht ei ole objektiivne, kuna

seal on antud asjaoludele väljamõeldud tähendusi ja on vaikitud kõigest heast, millest tuleks

rääkida. D. Rogaten leiab, et ta ei ole kunagi narkootikumide müümisega lisaraha teeninud,

vaid oli sunnitud taolisele tegevusele tänu kannatanupoolsetele ähvardustele ja füüsilisele

vägivallale. Samuti ei tapnud ta kannatanut kättemaksuhoos, vaid valede otsuste tõttu.

Kriminaalhooldusametnik teeb aga hoopis teistsuguseid järeldusi – väidetavalt on kuritegu

toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja enesekontrolli kaotamisel. Kõigil on

oma versioon, mis ei ole tegelikult D. Rogateniga kuidagi seotud.

6. Maakohtu seisukoht on veidrate põhjendustega, mis ei tugine reaalsetele asjaoludele ja

seaduslikele alustele. Maakohus leiab, et korvamata tagajärjed on kaalukamad kui

süüdimõistetu võimalused vabaduses. KarS § 113 räägib tapmisest, mille tagajärjeks on alati

kannatanu surm. Kui kannatanu ei oleks surnud, siis ei saaks D. Rogatenit karistada tema

tapmise eest. Teisi tagajärgi ei ole ei D. Rogatenil, kohtul ega prokuröril teada.

7. Maakohus on seisukohal, et D. Rogatenil oli enne kuriteo toimepanemist kindel elukoht ja

lähedaste tugi, kuid see ei takistanud kuritegude toimepanemist. Siinkohal jätab maakohus

kõik teised tähtsad asjaolud, nagu kinnipeetava käitumine, elulaad, mõtlemine, haridus,

eesmärgid ja isiksuse muutmine, tähelepanuta. Süüdimõistetu on teinud selleks palju tööd

ning on teinud kõik selleks, et lunastada tema poolt tehtut.

8. Samuti leidis maakohus, et karistusaja lõpuni on jäänud väga pikk aeg. D. Rogaten palub

pöörata tähelepanu sellele, et tänu kergendavatele asjaoludele on Harju Maakohus leidnud, et

ta väärib karistust, mis on alla sanktsiooni keskmist määra. Kergendavateks asjaoludeks oli

kiire süü ülestunnistamine, siiras kahetsus ja provokatsioonile allumine.

9. D. Rogaten on nõus sellega, et süüdimõistmise korral ei ole ennetähtaegne vabastamine

isikule garanteeritud, kuid peab rõhutama, et arvestades KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid, on

tema ennetähtaegne vabastamine igati põhjendatud ja mõistlik.

10. Vaatamata sügavale soovile minna ajas tagasi ja juhtunut muuta, ei saa D. Rogaten seda teha.

D. Rogaten on suuteline muutma iseennast ja käituma edaspidi õigesti. Süüdimõistetu leiab, et

karistus on tema puhul täitnud oma eesmärgi ning ta on näidanud, et ta soovib muutuda. D.

Rogaten hoiab ennast eemale kõikidest rikkumistest, kasutades igat võimalust, et lunastada

oma kuritegu. Puuduvad objektiivsed põhjused selleks, et keelduda D. Rogateni

ennetähtaegsest vabastamisest elektroonilisele järelevalvele allutamisega.

Ringkonnakohtu järeldused

11. Ringkonnakohus ei vabasta D. Rogatenit vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub

maakohtu põhjendustega. Kuigi kinnipeetav on avaldanud soovi ennast parandada, oleks tema

ennetähtaegne vabastamine siiski ennatlik. Samuti ei toeta KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolud

kogumis süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust

omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.

12. Määruskaebuses leitakse, et KarS § 76 lg 4 toodud asjaolud kogumis toetavad kinnipeetava

ennetähtaegset vabanemist, kuid ringkonnakohus sellise väitega ei nõustu. Nimelt tuleb

ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel muuhulgas arvesse võtta ka toime pandud

kuriteo asjaolusid. D. Rogatenit on kriminaalkorras karistatud ühel korral ning käesoleval

hetkel kannab esimest reaalset vanglakaristust. Samas tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et D.

Rogaten kannab karistust kahe erineva raske esimese astme kuriteo eest, milleks on tapmine

ning suures koguses narkootilise aine käitlemine. Samuti ei ole D. Rogateni poolt toime

pandud raske isikuvastase kuriteo, s.o tapmine, asjaolud juhuslikku laadi, vaid D. Rogaten

pani kuriteo toime kättemaksuhoos, teadvustatult ning ei toiminud hetkeemotsiooni ajendil. D.

Rogaten on seisukohal, et ta pani tapmise toime valede otsuste tõttu ning ei üritanud

narkootikumide müümisega lisaraha teenida, vaid oli selleks sunnitud. Ringkonnakohus leiab,

et taolised väited on ennast õigustavad ning enda süüd vähendavad. Eeltoodust tulenevalt

leiab kriminaalkolleegium, et kuna käesolevalt on tegemist esmakordse ennetähtaegse

vabastamise võimaluse avanemisega, siis ei ole hetkel veel ärakantud karistus võrdeline

toimepandud kuritegude raskusega. D. Rogateni karistusaeg lõppeb alles 31. juulil 2022 ning

tema ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval juhul ennatlik.

13. Samuti heidetakse määruskaebuses maakohtule ette, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud

D. Rogatenit iseloomustavate positiivsete asjaoludega. Ringkonnakohus on seisukohal, et D.

Rogateni puhul on küll positiivne, et tal puuduvad kinnipidamiskohas kehtivad

distsiplinaarkaristused, ta on osalenud sotsiaalprogrammis ja tööhõives, omandanud

keskhariduse ning tal on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht, kuid samas ei taga

õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal automaatselt ennetähtaegset vabastamist. D.

Rogatenit iseloomustavad positiivsed asjaolud ei kaalu üle teda iseloomustavaid negatiivseid

asjaolusid, milleks on toimepandud kuritegude asjaolud.

14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru

Maakohtu 14. detsembri 2016 määrus muutmata, D. Rogaten vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas