1-08-8618/58 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-08-8618

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 19. detsembri 2016

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Raido Toming (isikukood 38705162738),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 19. detsembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus karistas R. Tomingat 22.10.2008 otsusega KarS § 323 järgi 2 aasta ja § 113

järgi 11 aasta pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus talle üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 12 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liitis kohus

sellele karistusele Tartu Maakohtu 13.10.2005 otsusega mõistetud 3 aasta 8 kuu 21 päeva pikkuse

vangistuse kandmata osa 1 aasta 3 kuud 1 päeva vangistust ja kohtuotsuste kogumis mõistis

liitkaristuseks R. Tomingale 13 aastat 3 kuud 1 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks

luges kohus 02.02.2008. Karistusaeg lõpeks 02.05.2021.

2. Tartu Maakohus 19.12.2016 määrusega jättis R. Tominga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata, põhjendades vastavat otsustust alljärgmiselt.

2.1

Kohus hindas positiivseks R. Tomingal vabanemisel vanemate juures kindla elukoha ja

vanemate materiaalse toe olemasolu, tema suhtes rahaliste nõuete puudumise ja head suhted

pereliikmetega, samuti vangistuses mitmete sotsiaalprogrammide läbimise, tugigruppides

osalemise, üld- ja kutseharidussüsteemis õppimise, vangla majandustöödel töötamise ja alates

08.052014 abitöölisena metallitööstuses AS EVT Tartu Osakond tööl olemise. Loetletud asjaoludest

R. Tominga vabastamiseks kohtu hinnangul aga ei piisanud, s.o olulisem on järgmine.

2.2

R. Tomingat on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral. Praegu kannab ta liitkaristust

tapmise, tunnistaja ähvardamise, varguste ja röövimise eest. Kuriteod on läinud raskemaks. Vangla

koostatud iseloomustuse andmetel on R. Tominga poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks

järgmise kahe aasta jooksul üldise kuriteo puhul 61% ning uue vägivaldse kuriteo osas 42%.

2.3

R. Toming on varasemalt vabanenud tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt, mille

ärakandmata karistuse osa on käesolevas kriminaalasjas liidetud katseajal toimepandud uute

kuritegude eest mõistetud karistusele. Seega on süüdimõistetu jätkanud kuritegude sooritamist ajal,

mil talle anti võimalus jätkata karistuse kandmist vabaduses. R. Toming on katseajal viibinud kahel

korral – esimene katkes kohustuste täitmata jätmise tõttu karistuse täitmisele pööramisega ning

teisel korral pani ta toime uue kuriteo, mistõttu karistus pöörati täitmisele.

2.4

Samuti ei ole R. Toming kehtestatud reegleid suutnud järgida ka vangistuses. Tal on 5

kehtivat distsiplinaarkaristust. Tartu Vangla karistas teda 18.02.2016 käskkirjaga noomitusega, kuna

ta käitus ebaviisakalt; 15.04.2016 käskkirjaga noomitusega, kuna ta viskas telefonitoru vastu seina;

06.04.2016 käskkirjaga kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks, kuna ta omas tubakatooteid selleks

mitteettenähtud ajal ja kohas; 27.07.2016 käskkirjaga noomitusega, kuna ta valdas traadijuppi ning

24.03.2016 käskkirjaga kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks 4-kuulise katseajaga, kuna ta käitus

ebaviisakalt.

2.5

R. Toming on toime pannud raske kuriteo – inimese tahtliku tapmise ja seda katseajal, kui ta

kandis tingimisi karistust samuti esimese astme kuriteo, röövimise eest. Ta on viibinud vangistuses

üle 8 aasta 10 kuu, ärakandmata karistus on rohkem kui 4 aastat 4 kuud. R. Tominga käitumine

vangistuses näitab, et ta ei ole suuteline kehtestatud reegleid järgima, mistõttu ei ole veendumust, et

ta täidaks käitumiskontrolli nõudeid korrektselt. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid

ning kõrget uute kuritegude riski, on praegusel hetkel R. Tominga vabastamine tingimisi enne

tähtaega ennatlik ning riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Kohtumääruse peale esitas kaebuse R. Toming ise, taotledes lahendi tühistamist ja enda

tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Edasikaebuse asjakohased argumendid on järgmised.

3.1

R. Toming palub, et ringkonnakohus võtaks arvesse tema vanust kuritegude toimepanemise

ajal ning seda, et kuigi kõigi tema kuritegude tõukeks on olnud narkootikumid ja alkohol, on ta

valmis vabaduses nende probleemidega tegelema ning anonüümsete alkohoolikute tugigrupis

osalema.

3.2

R. Toming leiab ka, et vangla tehtud arvutused uue kuriteo toimepanemise protsendi osas ei

saa olla õiged. Nimelt on vangla vääralt märkinud, et ta on abitööline AS-s Vanglatööstus ja see

tähendab, et võidi eksida ka tema riskiprotsenti arvutamisel. Samuti ei saa ükski arvutiprogramm

arvutada protsente 100% õigsusega. R. Toming palub võimalust tõestada, et on teinud vanglas õiged

järeldused ja ellusuhtumist muutnud. Ta ei saa oma vigu olematuks muuta, aga ta tahab ülejäänud

elus teha õigeid otsuseid.

3.3

R. Toming märgib veel, et ta on nõus vabanema elektroonilise valve all maksimaalse

tähtajaga ja kõige karmimate tingimuste kohaldamisega. Ta soovib vabaduses tööle minna vanglas

omandatud keevitaja erialale. Tema vanemad toetavad teda igati ja aitavad nii moraalselt kui

materiaalselt ning ta ei soovi neile enam südamevalu põhjustada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud R. Tominga tingimisi

enne tähtaega vanglast vabastamata ning määruskaebuse argumendid vastupidisele positsioonile

asumiseks mingitki alust ei anna. Kuivõrd esimese kohtuastme vastavad põhistused on asjakohased

ning piisavad, apellatsioonikohus neid käesolevas lahendis üle ei korda, vaid rõhutab üksnes

põhilisemat ning käsitleb kaebaja argumente.

5. Kõigepealt peab apellatsioonikohus vajalikuks toonitada, et kinnipeetava tingimisi enne

tähtaega vanglast vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 4 (kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 76

lg-s 3) sätestatud materiaalseid eeldusi kaaludes tekkima veendumus nii selles, et isik suudab

katseaja läbida edukalt, kui ka selles, et ta ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid. R. Tominga

puhul sellist positiivset tulevikuprognoosi aga teha ei saa. Nimelt viitavad tema jätkuvale

ohtlikkusele, samuti tekitavad kahtlusi kinnipeetava suutlikkuses läbida katseaeg, tema korduv

kriminaalkorras karistatus, kuritegude asjaolud ja nende muutumine ajas raskemaks, kuritegude

sooritamine tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega kaasunud katseajal ning teave temal

mitmete distsiplinaarkaristuste olemasolust. Tõsi, R. Toming on vangistuses läbinud mitmeid

sotsiaalprogramme, osalenud tugigruppides ja majandustöödel, töötanud väljaspool vanglat,

õppinud üld- ja kutseharidussüsteemis ning oma sõnade kohaselt kahetseb enda varasemat

kuritegelikku eluviisi, kuid selle pinnalt tema edasist seaduskuulekust kriminaalkolleegiumi

hinnangul järeldada siiski ei saa. Selle tagamiseks ei oleks piisav ka kriminaalhooldus ühes

käitumiskontrolli kohaldamise, elektroonilise valve ja lisakohustuste määramisega.

6. Määruskaebuse väited ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena, kuna R. Tominga

nimetatud asjaolud (s.o viide tema vanusele kuritegude toimepanemise ajal, tema kahetsemisele ja

lubadustele edaspidiseks) ei luba teha järeldust selle kohta, et kantud karistus on praeguseks oma

eesmärgi juba täitnud. Mis puutub aga kinnipeetava väitesse selles, et vanglas läbiviidud

riskihindamises võib esineda viga, siis selle õigsust kolleegium ei hinda. Nimelt on Tartu Vangla

koostatud iseloomustus (ja veelgi kitsamalt: selle iseloomustuse üks osa ehk riskiprotsent) vaid üks

tegur, mida maakohus KarS § 76 lg-s 4 nimetatud aspekte analüüsides arvestas ning mida vaatab

nüüd ka apellatsioonikohus. Ehk siis kohtute lõppotsustuse seisukohalt riskiprotsentide arvnäitajatel

mingitki otsustavat tähendust olnud ei ole. Samuti nagu sellelgi, et vangistusasutus on R. Tominga

märkinud AS-s Eesti Vanglatööstus töötama mitte keevitajana, vaid abitöölisena.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus