3-15-2557/38 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2557

Haldusasi

Goodwin SH OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

04.09.2015

maksuotsuse

nr

12.2-3/030527-7

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Goodwin SH OÜ, volitatud esindaja Madis

Truber

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Andreas Aas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29. veebruari 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Goodwin SH OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Goodwin SH OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.

veebruari 2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-2557 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.02.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-15-2557

2(9)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 19.02.2015 korralduse nr 12.2-3/030527-1 alusel

Goodwin SH OÜ (registrikood 12071318) käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust

ning 19.05.2015 teate nr 12.2-3/030527-5 alusel tulumaksu arvestamise ja deklareerimise

õigsust perioodil november-detsember 2014.

2. MTA kajastas kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad

asjaolud 04.06.2015 kontrollaktis nr 12.2-3/030527-6, millele Goodwin SH OÜ esitas

18.06.2015 eriarvamuse.

3. MTA suurendas 04.09.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/030527-7 Goodwin SH OÜ

tasumisele kuuluvat käibemaksu 8533,72 euro võrra. Maksuhalduri hinnangul olid kaebaja

esitatud

käibemaksu

arvestamist

puudutavad

dokumendid

ebausaldusväärsed

ning

tegelikkuses oli äriühingu 20% määraga maksustatav käive kontrolliperioodil deklareeritust

suurem. Maksuhaldur pildistas äriühingu tegevuskohas 19.02.2015 ette teatamata vaatluse

käigus kassaprogrammi R-Keeper 7 käibearuandeid, millelt nähtus, et äriühingu 20% määraga

maksustatav sularahakäive oli 2014. a novembris 22 662,91 eurot ja detsembris 20 005,72

eurot suurem kui deklareeritud käive.

4. Goodwin SH OÜ esitas 09.10.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud

13.01.2016) MTA 04.09.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/030527-7 tühistamiseks.

Kaebaja ei ole maksustatavat käivet varjanud ja on tekkinud käibe, sh sularahakäibe,

deklareerinud õigesti, käibe tekkimine on dokumenteeritud. 2014. a novembris ning

detsembris oli kaebaja sularahakäive vastavalt 25 940,42 eurot ja 29 904,27 eurot, mille

kaebaja on deklareerinud ja mis ühtib pearaamatu kontol 500/1 „Kassa restoran“ kajastatud

andmetega. Kaebaja on viidanud võimalusele esitada raamatupidamise algdokumendid, st

kassatšekid, ent maksuhaldur ei ole käibe tekkimist tõendavaid algdokumente, st

kassaaruandeid päevade ja tšekkide lõikes, arvestanud. Maksuhaldur on lähtunud vaid

19.02.2015 ette teatamata vaatluse käigus kogutud tõendist. Arvestades raamatupidamise

seaduse (RPS) § 6 lg-s 4 sätestatut, on maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet.

Kontrolliperioodil kasutatud kassaprogrammi Posmaster väljatrükid ühtivad deklareeritud

sularahakäibega. Kuivõrd maksuhalduril tuleb maksukontrolli läbi viies lähtuda eelkõige

maksukohustuslase

arvestusest,

tuli

maksuhalduril

motiveerida,

miks

ei

olnud

maksukohustuslase esitatud tõendid usaldusväärsed. Maksuhalduri hinnangul tõendavad

sularahakäivet

koonddokumendid.

Arvestades,

et

koonddokumentide

aluseks

on

raamatupidamise algdokumendid, on võimalik kontrollida koonddokumendi õigsust. Esitatud

tšekid võimaldavad määrata sularahakäibe suurust. Samas ei võimalda programmi Posmaster

iseärasused märkida vastustaja soovitud kujul tšekid väljastanud programmi nimetust,

tšekkide numeratsiooni ja kuupäeva. Arvestades, et kassaprogrammi ja kellaaja märkimist

tšekile RPS ei nõua, ei saa maksuhaldur kehtestada raamatupidamise algdokumendile

täiendavaid nõudeid.

Asjaolu, et maksuhalduri fotodel kajastuvad käibeandmed kaardimaksete kohta kattuvad

pearaamatuga ja sularahaandmed mitte, on seletatav sellega, et maksuhaldur võttis kontrolli

3-15-2557

3(9)

aluseks kassaprogrammi, mida kaebaja ei kasuta. Mõistetamatuks jääb, kuidas saab vastustaja

ühelt poolt pidada usaldusväärseks programmi R-Keeper 7 andmeid ja teisalt uskuda, et

programmist Posmaster tehtud väljatrükid on manipuleeritud. Kassaprogramm R-Keeper 7 ei

ole usaldusväärne, kuivõrd Eestis puuduvad võimalused selle teenindamiseks, hoolduseks ja

uuendusteks.

Kaebaja

esitatud

väljatrükid

programmist

Posmaster

on

põhistatud

raamatupidamise

algdokumentidega

(tšekkidega),

mis

tõendavad

omakorda,

et

majandustehingud on toimunud ning millelt nähtub müüdud kauba nimetus ja kogus.

Maksuhaldur ei ole näidanud, millise kauba või teenuse müügist tekkis rahaline käive, mida

äriühing väidetavalt varjas. Varjatud sularahakäive ei saanud tekkida tehingutest, mida pole

reaalselt toimunud. Vastustaja väidetud R-Keeper programmi usaldusväärsus tähendaks

ühtlasi seda, et tšekkide arv erineb kohati kuni 2,6 korda. Arvestades, et november-detsember

on toitlustuses vaiksed kuud, ei ole usutav, et poole rohkem inimesi maksis sularahas. Kaebaja

ei ole soetanud ka kaks korda rohkem kaupa või müünud teenust kaks korda kallimalt.

Maksuhaldur ei ole hinnanud tõendeid kogumis, vaid välistanud kaebaja seletused ning jätnud

kogumata asjas tähtsust omavad tõendid. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et alates 2014. a

jaanuarist kasutab kaebaja ka kassamoodulis Posmaster programmi, mistõttu on arusaadav, et

töötajad ei pruukinud osata programmi R-Keeper 7 kasutada. Kassaprogrammist R-Keeper 7

kanti andmed üle Posmaster programmi ja sellega tegeles AT. Programmist R-Keeper 7 kanti

andmed nupuvajutusega üle Postmasteri laoprogrammi, millega töötas omakorda

raamatupidaja, st raamatupidaja kassaprogrammiga ei töötanud. Kahe programmi paralleelselt

kasutamine ei ole tehniliselt võimalik.

Maksuhalduri fotod kassaprogrammist R-Keeper 7 on ebausaldusväärsed. Arvestades, et

raamatupidaja ei töötanud kassaprogrammiga R-Keeper 7, on usutav, et tal puudusid selle

programmi paroolid ja ta ei osanud maksuhalduri pildistatut seletada. R-Keeper 7 oli

testprogramm, mille abil toimus teenindajate side köögiga (peileritega) ja mida kasutati

töötajate väljaõpetamiseks, kusjuures programmi lisati ja sealt kustutati andmeid.

Testprogrammis ei sisaldu seega tegelikud andmed sularahakäibe kohta. Kuna tegemist on

testprogrammiga, ei vastuta kaebaja sealt leitud andmete usaldusväärsuse eest. 19.02.2015

vaatluse käigus siseneti kassaprogrammi KK paroolidega ning maksuhaldurile anti andmed

testprogrammist. KK ei olnud vaatluse ajal kohal. Andmed andis EŠ. Asjaolu, et EŠ-l polnud

endal paroole, viitab sellele, et ta ei teadnud, kuidas programm töötab. Vastustaja ei

küsitlenud äriühingu esindajaid. See, et kassaprogramm läks 16.02.2015 katki, on tõendatud

15.05.2015 e-kirjaga ja arvega uue serveri soetamiseks. Serveririket tõendavad AK

04.05.2015 seletused; samuti tunnistajate AK, JN ja AT ütlused 27.01.2016 kohtuistungil.

Programmi R-Keeper 7 kasutati seega ajutiselt ning sellesse ei laaditud kontrolliperioodi

andmeid.

Tšekkide numbrid on koonddokumendist puudu põhjusel, et kliendid soovivad arveid jagada,

mistõttu tühistatakse esimene tšekk, kuid numeratsioon jookseb edasi. Kassatšekkide aruandes

on osade kassatšekkide numbrite puudumine tingitud kassa- ja pangatšekkide ühisest

numeratsioonist.

Kontrolliperioodil olid teenindajate peilerid seotud Posmaster programmiga. Kassaprogrammi

R-Keeper 7 ei hooldatud, 10.11.2014 UCS Estonia OÜ kaebajale väljastatud arve nr 20354

puudutab peileri remonti.

5. MTA vaidles 17.11.2015 ja 20.01.2016 vastustes kaebusele vastu ja palus jätta selle

rahuldamata. Kaebaja ei ole tõendanud, et maksusumma määrati valesti. Posmaster

programmi koondväljatrükk peaks kajastama samu andmeid, mis kassatšekid, võimaldades

kontrollida tšekkide numeratsiooni ja jätkumist. Kaebaja esitatud kassatšekkide alusel ei ole

3-15-2557

4(9)

võimalik tuvastada, mis programmist need pärinevad ega seda, kas tegemist on kõigi

tšekkidega ühe päeva kohta.

Asjaolu, et kassaprogrammi R-Keeper 7 käibearuannetel ja pearaamatus kajastuvad andmed

kaardimaksete kohta kattusid, ent andmed sularahamaksete kohta mitte, ei saa olla juhuslik.

Samuti ei saa pidada juhuslikuks seda, et “testprogrammis” kattusid kanded kaardimaksete

kohta, ent mitte sularahamaksete kohta. Kaebaja ei ole selgitanud vajadust kasutada kahte

programmi paralleelselt.

Töötajate väljaõpetamine programmiga R-Keeper 7 on kaheldav, kuivõrd kaebaja väitel seda

programmi ei kasutatud. Eluliselt oleks usutav, et töötajaid õpetatakse välja programmiga,

mida neil tuleb töös reaalselt kasutada, s.o praegu Posmaster programmiga, mitte

programmiga, mis oma funktsionaalsuselt ja lahenduselt erineb kasutusel olevast

programmist. Maksuhaldurile R-Keeper 7 väljatrüki väljastanud KK sai aru vaatluse sisust ja

eesmärgist. Ei ole usutav, et töötaja siseneb teadlikult kassaprogrammi testversiooni, et sealt

andmeid ekraanile kuvada. Veelgi enam, administraator sulgeb vahetuse lõpus üldise vahetuse

ja saab väljatrüki, mistõttu pidi administraator olema teadlik, missugust programmi tegelikult

igapäevatöös kasutatakse. Mingit testprogrammi seega ei olnud.

Jääb arusaamatuks, miks olid programmis R-Keeper 7 olemas kõigi tehingute andmed

kontrolliperioodil, kui programmi kasutati ainult kaks nädalat. Veelgi enam, andmed

kaarditehingute kohta on identsed äriühingu pangakonto väljavõttega.

Kuigi kaebaja on väitnud, et kassaprogrammi R-Keeper 7 kasutati ajutiselt, on ta kaebuse

punktis 2.11 kinnitanud, et teenindajate peilerid olid seotud just selle programmiga. Kui toitu

valmistati R-Keeper 7 programmi alusel, siis peab ka see programm kajastama tegelikke

majanduslikke sooritusi, s.o käivet. Lisaks on R-Keeper 7 Eesti edasimüüja UCS Estonia OÜ

väljastanud kaebajale novembrikuus arve kontoritehnika remondi ja hoolduse eest. Kui

programmi ei kasutatud, jääb arusaamatuks, miks väljastati arve.

6. Tallinna Halduskohus jättis 29.02.2016 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte

menetluskulud nende endi kanda.

Maksuhaldur on põhjendanud, miks ta peab kaebaja käibe tuvastamisel usaldusväärseks

vaatluse käigus kogutud andmeid, mitte kaebaja enda raamatupidamises ja maksuarvestuses

esitatud andmeid. Kohus nõustub kaebajaga, et tema esitatud andmete õigsust tuleb eeldada,

kuid see ei tähenda, et kaebaja esitatud andmete vastuolulisuse ja muude tõendite ilmnemise

korral ei võiks maksuhaldur kaebaja esitatud andmeid kõrvale jätta ja lähtuda muudest

kogutud andmetest. Kuna asjas on maksuhaldur piisavalt põhjendanud kaebaja andmete

õigsuse eelduse ümberlükkamist, on tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 alusel läinud üle

kaebajale.

Kaebajale ei ole maksuotsuses ette heidetud raamatupidamise algdokumentide esitamata

jätmist. Maksuhaldur on lugenud piisavaks ka algdokumentide alusel koostatud

koonddokumendi (maksuotsuse lk 3, p c). Maksuhaldur ei ole tuginenud ka sellele, et

koonddokument ja algdokumendid oleksid omavahel vastuolus, vaid eelkõige sellele, et

vaatluse käigus saadud käibeandmed ei ole kooskõlas kaebaja raamatupidamises kajastuvate

andmetega.

Maksuhaldur on korduvalt tuginenud sularahakäibe varjamisele, sh ka põhjusel, et sellist

käivet on lihtne varjata, kui seda raamatupidamises ei kajastata, erinevalt kaardimaksetest, mis

nähtuvad kaebaja arvelduskontol (kontrollakti lk 3). Sellisele varjatud käibele ongi

iseloomulik, et seda muudes dokumentides ei kajastata, vaid käivet on võimalik tuvastada

3-15-2557

5(9)

üksnes ütluste, vaatluse või juhusliku kokkusattumuse korral. Kohus nõustub ka maksuhalduri

järeldusega, et sularahakäibe iseloomu arvestades on võimalik manipuleerida algdokumente ja

koonddokumente, jättes osaliselt kanded raamatupidamises kajastamata (maksuotsuse lk 4, p

h).

Analüüsi klientide arvu kohta kaebaja raamatupidamisdokumentidest ja R-Keeper 7-st

nähtuvalt on kaebaja esitanud alles kirjalikus menetluses. Samas ei ole kaebaja väide, et

november-detsember on restoranides suhtelist vaikne periood, kooskõlas AK istungil antud

ütlustega, et käive on suurem, kui turiste on rohkem, ja turiste on rohkem aasta lõpus

(salvestisel 11:32:42). Kohtu hinnangul on ka aasta lõpus söögikohtade käibe suurenemine nii

turistide kui ka jõulu- ja aastalõpuürituste arvelt üldteada asjaolu.

Vaatluse ette teatamata toimumise õiguspärasust ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud ning

vaatluse läbiviimise vastuolu MKS §-ga 72 või muude normidega ei nähtu ka kohtule.

Vaatluse kohta on koostatud vaatluse protokoll vastavalt MKS § 72 lg-le 4, millele on lisatud

vaatluse käigus tehtud fotod (II kd, tl 79-82). Vaatluse protokollis on kirjeldatud, et koos

administraatoriga (kaebaja töötaja) prooviti teha väljavõtteid kassaprogrammist ning vastavaid

aruandeid pildistati, kuna printida ei olnud võimalik. Arvuti oli sisse logitud KK nime alt,

mille parooli administraator teadis ning ka vastavas osas tehti pilti. Vaatluse käigus ei esitatud

kaebusi ega avaldusi. Vaatluse protokolli lisade kohaselt on pildistatud üldisi käibeandmeid,

kus restorani nimeks on Goodwin The Steak House. Viimasel lehel on näha nii programmi

nimi R-Keeper kui ka vaatluse toimumise kuupäev (II kd, tl 82). Kohtul ei ole tekkinud

mõistlikku kahtlust, et andmed pärinevad kuskilt mujalt kui kaebaja juures toimunud

vaatluselt. Ka kaebaja ei ole vaatluse toimumist eitanud. Äriühingu esindajal ja raamatupidajal

on olnud võimalik anda hiljem selgitusi. Maksumenetlusest nähtub, et R-Keeper 7 programmi

kohta ei ole osanud anda selgitusi raamatupidaja, AK ega ka EK, kuna neil puudub oma sõnul

kokkupuude selle programmiga. Seega ei oleks nende vaatluse juurde kutsumine saanud tuua

kaasa ka teistsugust tulemust.

Kohus nõustub maksuotsuses tooduga, et kaebaja ei ole suutnud mõistlikult selgitada vaatluse

käigus kogutud andmete lahknemist kaebaja raamatupidamises tooduga. Kohus nõustub, et

küsitav on R-Keeper 7 programmi kasutamine enne 2014. aastat ja kahe nädala jooksul

veebruaris 2015 olukorras, kus kaebaja ei saanud programmi loogikast aru. Samuti on

arusaamatu, miks kaebaja kasutas sellist kontrollimatut ja ebausaldusväärset kassaprogrammi

enne 2014. aastat ja hiljem kahe nädala jooksul oma käibearvestuse tegemiseks, sh kuidas oli

võimalik programmi kasutada, kui töötajad seda kasutada ei osanud.

Eriarvamuses on kaebaja toonud välja, et andmed, mis vaatluse käigus saadi, on pärit

testkeskkonnast. Kaebuses on kaebaja väitnud, et tegemist on väljaõppeks kasutatava

süsteemiga. Samas on kaebaja töötaja AT andnud istungil ütluseid, et R-Keeperi kasutamisel

oli kõigil ettekandjatel meeles, kuidas seda kasutati.

Kohus nõustub vastustajaga, et testkeskkonnana kasutamise kohta ei ole esitatud ühtegi

tõendit. Kui tegemist oli testkeskkonnaga, ei ole arusaadav, miks on see väide esitatud alles

eriarvamuses ning miks administraator tagas MTA-le vaatlusel juurdepääsu testkeskkonnale,

mitte tegelikult kasutatavale süsteemile. Testkeskkonnana kasutamine on vastuolus ka kaebaja

väidetega, et tegemist on kontrollimatu ja ebausaldusväärse süsteemiga, sest miks peaks sellist

süsteemi testkeskkonnana või töötajate väljaõpetamiseks kasutama. Kaebaja kohtumenetluses

esitatud väide, et süsteemi kasutati väljaõppeks, on vastuolus ühelt poolt kaebaja

maksumenetluses antud seletustega, et töötajad ei osanud programmi kasutada, kui ka AT

kohtumenetluses antud ütlustega, et töötajaid ei olnud vaja juhendada, sest programmi

kasutamine oli meeles. Kuna kaebaja erinevatel aegadel esitatud versioonid R-Keeper 7

3-15-2557

6(9)

süsteemi kasutamise eesmärgi kohta on vastuolulised, ei saa ühtegi vastavat versiooni pidada

ka usaldusväärseks.

Kaebaja ei ole suutnud selgitada, kuidas said vastavad andmed kaebaja kassasüsteemi.

Maksumenetluses ei nähtu ühegi tunnistaja selgitust andmete saamise kohta. Ka istungil ei

osanud ükski tunnistaja selgitada, kuidas said kassasüsteemi andmed perioodi kohta, mil R-

Keeper 7 programmi väidetavalt kassasüsteemina ei kasutatud. Nagu maksuhaldur on

kontrollaktis

põhjendatult

märkinud,

kattuvad

vaatluse

käigus

ja

kaebaja

raamatupidamisprogrammis toodud kaardimaksete summad, mistõttu ei saa selline kattuvus

olla juhuslik. Nimetatud asjaolu kinnitab ka vaatluse käigus kogutud andmete õigsust, sest

erinevalt sularahakäibe varjamisest ei ole reeglina võimalik kaardimaksete kohta teavet

varjata. Kaebuses on kaebaja välja toonud, et kuna programmi kasutati väljaõppel, siis sealt

kustutati ja sinna lisati andmeid. Kohus nõustub maksuotsuses toodud järeldusega (lk 7, p p),

et on väheusutav, et töötajaid õpetati programmi kasutama vaid sularaha osas, kuid

kaardimaksete osas töötajaid ei õpetatud.

Varjatud käibe korral ei pea maksuhaldur eraldi tuvastama, millise kauba müügist või teenuse

osutamisest tekkis käive ning kuidas saadi sellise kauba ostmiseks või teenuse osutamiseks

vahendeid. Varjatud käibe olemust arvestades ei pruugi selliste asjaolude väljaselgitamine olla

võimalikki. Maksuhaldur on ka selgitanud, milleks võidi varjatud sularahakäivet kasutada,

mistõttu ei ole kaebaja majandustegevust arvestades varjatud käibe olemasolu võimatu.

Kaebajal on õigus arvestada maha sisendkäibemaksu üksnes nõuetekohase arve alusel.

Eeltoodust tulenevalt ei oma asjas sisulist tähtsust see, kas raamatupidajal oli R-Keeper 7

programmile juurdepääs või mitte, sest sõltumata juurdepääsust või selle puudumisest ei ole

kaebaja ega ükski kaebaja töötaja suutnud selgitada, kuidas sattusid kontrolliperioodi andmed

R-Keeper 7 süsteemi ajal, kui seda kaebaja väidete kohaselt kassapidamiseks ei kasutatud.

Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust tšekkide ja nende numeratsiooniga seonduv, sest

maksuotsuse kohaselt on maksuhaldur pidanud usaldusväärseks eelkõige vaatluse käigus

saadud andmeid. Kaebaja selgitused tšekkide ja nende puudumise kohta on vastuolulised,

mistõttu ei saa neid pidada usaldusväärseks. Kaebaja andis 15.05.2015 selgituse, et puuduvad

tšekid on seotud 100% allahindluse, tasuta kauba ja äripartnerite toitlustamisega (II kd, tl 62).

Kohtuistungil andis kaebaja töötaja JN ütluseid, et eksisteerivad veel eraldi pangatšekid,

millel on ühine numeratsioon. Samu selgitusi andis kaebaja töötaja AT. Kirjalikus menetluses

andis kaebaja selgituse, et tegemist on klientide sooviga arvet jagada (II kd, tl 157 ja pöördel).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Goodwin SH OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

29.02.2016 otsus, rahuldada kaebus ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud.

Halduskohus on jätnud hindamata olulised asjaolud ja rikkunud HKMS § 61 lõikeid 1 ja 2.

Kaebaja on november–detsember 2014 käibemaksuga maksustatava käibe deklareerinud

õigesti ning vastavuses raamatupidamise algdokumentidega ja tegeliku majandussooritusega.

Käibe kohta kogutud tõendid on vastandlikud seetõttu, et kontrolliperioodil ei olnud

kassaprogramm R-Keeper 7 kasutusel ja seda ei kasutatud sularahakäibe arvestamisel. See on

tõendatud nii maksumenetluses kui ka kohtuistungil antud tunnistajate ütlustega.

Kui vastustaja oleks vaatlusel kutsunud kohale esindusõigust omavad isikud, siis oleks

vastustaja saanud veenduda, et programmist R-Keeper 7 saadud andmed ei ole usaldusväärsed

ja tõesed ning seda programmi ei kasutatud. Sellisel juhul ei oleks sattunud vastustaja

käsutusse vastandlikke tõendeid. Vastustaja on sattunud oma tegevuse tõttu eksitusse ning

3-15-2557

7(9)

otsinud sularaha käibe andmeid programmist, mis ei olnud kontrolliperioodil kasutusel.

Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et raamatupidaja, AK või EK vaatluse juurde kutsumine

ei oleks saanud kaasa tuua teistsugust tulemust. Kui vaatluse juures oleks olnud äriühingu

esindajad, oleks maksuhaldurile selgitatud tegelikku olukorda ja seda, kus kajastub

kontrolliperioodi käive.

Kaebaja ei ole maksustatavat käivet varjanud. Pangaandmed kanduvad programmi

automaatselt, neid ei saa muuta. Võimalik on muuta kassa andmeid (lisada täiendavaid tšekke,

kustutada ridu). Kuna tellimuste esitamine toimub läbi kassaprogrammi, siis on kõik

tellimused näha ning kontrollitavad on ka tellimuste eest tulevad laekumised. Sisestatud

tellimused liiguvad automaatselt kööki ja laoprogrammi, kus toimub käibe arvestus.

Võimalust, et osa tellimusi jääb sisestamata, ei ole. Vastustaja seisukoht, et kuna programmi

R-Keeper 7 kasutati kontrolliperioodil köögiga suhtlemiseks, siis seetõttu on seal õige

maksustatav käive, on ekslik. Ettekandja, saades tellimuse, sisestas toidud all korrusel olevast

arvutist, kus kontrolliperioodil (november ja detsember 2014) oli kasutusel programm

Posmaster. Kõik liikumised on kajastatud ja iga tehingu kohta jääb jälg. Seda on istungil

kinnitanud tunnistaja JN. Kassaprogrammis Posmaster kajastub kogu käive. Selle kohta on

maksumenetluses esitatud programmi väljatrükid ning raamatupidamise algdokumendid, mis

on vastustaja jätnud toimikusse lisamata. Kaebaja on esitanud käibedeklaratsioonid, millel on

kajastatud käive täielikus mahus.

Novembris

ja

detsembris

2014

kasutas

restoran

ainult

programmi

Posmaster.

Kassaprogrammis R-Keeper 7 on õigete andmetena vaid 2015. a veebruarikuu andmed, sest

veebruaris tekkis tehnilistel põhjustel vajadus seda programmi kasutada. Kui programmi

Posmaster töö taastati, lülitati R-Keeper 7 välja. Programmi R-Keeper 7 kasutati töötajate

koolitamisel ja sinna kopeeriti andmed, mida koolituse käigus sisestati ja kustutati.

Kaardimaksete andmeid muuta ei saa ja need jäid samaks. Tehniliselt ei ole võimalik suhelda

köögiga ühes programmis (R-Keeper 7 kaudu) ning arvestada käivet ja kaupa programmi

Posmaster kaudu.

Eluliselt usutav ei ole, et kontrolliperioodil käis restoranis 2-2,6 korda rohkem sularahas

maksvaid kliente, seda olukorras, kus sularahamaksete osatähtsus majandustegevuses pidevalt

langeb.

Vastustaja ei ole eluliselt usutavalt põhjendanud, millise kauba või teenuse müügist varjatud

käive tekkis. See põhjendus oleks olnud vajalik, et tuvastada, kas on eluliselt usutav käibe

varjamine peaaegu samas mahus, milles sularahakäivet deklareeriti.

8. MTA vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata. Vastustaja jagab halduskohtu seisukohti ja jääb enda varasemate seisukohtade

juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega, järgib neid ega pea vajalikuks neid täies mahus vastavalt HKMS § 201 lg-le 4

üle korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ja maksuhalduriga, et Goodwin SH OÜ ei ole

tõendanud, et maksusumma määrati valesti (MKS § 150 lg 1). Kaebaja selgitused, mille

kohaselt ei vasta maksuhalduri poolt etteteatamata vaatluse käigus saadud andmed

3-15-2557

8(9)

kassaprogrammist R-Keeper 7 tegelikkusele, ei veena ringkonnakohut. Kaebaja väide, et

nimetatud programmi ei kasutatud 2014. a algusest, ei saa vastata tõele, sest programmist

saadud andmed 2014. a novembri ja detsembri kohta vastasid kaardimaksete osas täpselt

kaebaja kontoväljavõtetes ja raamatupidamises esitatule ning deklareeritule. Erinevused

esinesid üksnes sularaha käibe osas. Seega pidi keegi R-Keeper 7 programmi kasutama

novembris ja detsembris 2014. a-l, sest tegelikkusele vastavad kaardimakse andmed ei saanud

programmi tekkida iseenesest. Kaebaja ei ole suutnud esitada veenvat selgitust selle kohta,

kuidas sattusid andmed R-Keeper 7 programmi, kui keegi seda ei kasutanud.

11. 15.05.2015 vastas kaebaja MTA 05.05.2015 korralduses esitatud küsimustele (II kd tl 61-

62), milles väitis, et R-Keeper 7 programm on neile tundmatu, nad ei mõista R-Keeper 7

loogikat ega tea, kuidas programm töötab (vastused 30 ja 33-42). Alles 18.06.2015

eriarvamuses kontrollaktile (I kd tl 21-24) ilmub esimest korda versioon sellest, kuidas R-

Keeper 7 programm oli hoopis testversioon, mida kasutati töötajate väljaõpetamiseks ning

seetõttu võivad seal esineda valed andmed. Kuni selle hetkeni ei olnud ükski

maksumenetluses selgitusi andnud isik väitnud, et R-Keeper 7 programm oli testprogramm

või sellega koolitati välja uusi töötajaid. Kaebaja 15.05.2015 ja 18.06.2015 selgitustes esineb

selge ebaloogilisus – tundmatut arvutiprogrammi ei ole mõtet kasutada töötajate

väljaõpetamiseks.

12. Kõik eelnev muudab kaebaja väited R-Keeper 7 programmi andmete tegelikkusele

mittevastavuse kohta ebausutavaks. 18.06.2015 eriarvamusest nähtub, et enne 2014. a algust,

kui kasutusel oli R-Keeper 7 kassaprogramm, läksid sellest kassaprogrammist andmed

automaatselt üle laoprogrammi Posmaster, millega töötas raamatupidaja. Seega olid R-Keeper

7 kassamoodul ja Posmaster laomoodul omavahel ühilduvad moodulid, mis muudab

tõenäoliseks maksuhalduri teooria, et tegelikkuses jätkus kogu aeg Posmaster süsteemiga

paralleelselt ka R-Keeper 7 kassasüsteemiga töötamine. Paralleelse kassasüsteemi kasutamine

seletaks ka sularaha käibe n-ö kasvu novembris ja detsembris 2014 – kuna varasemat perioodi

ei ole kontrollitud, siis ei saa kaebaja väidet sularaha käibe ebaloogilisest suurenemisest

pidada usaldusväärseks. Nagu maksuhaldur on põhjendatult viidanud, on sularaha käibe

varjamiseks alternatiivsete programmide kasutamine tavapärane, sest vaatamata varjamise

faktile on isikul vaja siiski kasutada mingisugust n-ö sisemist arvepidamist. Seda kahtlust

kinnitab ka asjaolu, et R-Keeper 7 programmist pärinevad andmed avastati etteteatamata

vaatluse tulemusel ning andmed esitas kaebaja töötaja, kes avas just selle kassaprogrammi kui

igapäevases töös kasutatava programmi. Kahtluse alla võib seada selle, et 19.02.2015, mil

vastustaja kaebaja poolt peetavas restoranis vaatlust läbi viis, oli tegemist n-ö ajutise R-

Keeper 7 kassaprogrammi kasutamisega. Nimelt nähtub, et juba 17.02.2015 oli kaebajale

soetatud uus arvuti (II kd tl 63-64), mis võimaldab asuda seisukohale, et 19.02.2015 võis

tegelikkuses ollagi kasutusel juba uus arvuti ning kaebaja töötaja avas maksuhalduri

ametnikele oma igapäevase töövahendi ehk R-Keeper 7 kassaprogrammi. 19.02.2015

toimunud vaatluse ajal ei väitnud kaebaja töötaja mingeid probleeme kassaprogrammiga ega

arvutiga. Kuid sõltumata sellest, kas 19.02.2015 oli kasutusel juba uus või vana arvuti, ei ole

asjas esitatud kaebaja poolt tõendeid ega seisukohti, mis usutavalt lükkaks ümber

maksuhalduri versiooni varjatud sularaha käibest. Maksuhalduri versiooni usutavust kinnitab

seegi, et varjatud sularaha käive jääb mõlemal kuul samasse suurusjärku. Kui tegelikkusele

vastab R-Keeper 7 kassaprogrammis kajastatud kaardimaksete käive, puudub alus kahelda ka

seal kajastatud sularaha käibe tegelikkuses.

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu käsitlusega (kohtuotsuse p 10), mille kohaselt ei pea

varjatud käibe korral maksuhaldur eraldi tuvastama, millise kauba müügist või teenuse

osutamisest tekkis käive ning kuidas saadi sellise kauba ostmiseks või teenuse osutamiseks

vahendeid. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid seisukohti üle korrata.

3-15-2557

9(9)

14. Kaebaja on apellatsioonkaebuses pööranud tähelepanu tšekkide numeratsioonile ja oma

tegevusmudeli selgitamisele. Nagu halduskohus on otsuse p-s 11 õigesti märkinud, ei oma

tšekkide numeratsiooni küsimus vaidluse lahendamise seisukohast olulist tähendust. Seepärast

ei pea ka ringkonnakohus vajalikuks sel küsimusel pikemalt peatuda.

15. Kõike eelnevat kokku võttes tuleb apellatsioonkaebus jätta HKMS § 200 p 1 alusel

rahuldamata ja kaebaja menetluskulud vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kaebaja enda kanda.

Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe