Legislator Case Law & Legislation
2-16-120027/5 AI generated

2-16-120027/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-16-120027/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Määrata tsiviilasjas nr 2-16-120027 Salva Kindlustuse AS menetluskulude rahaliseks Välja mõista Andri Remmelilt Salva Kindlustuse AS kasuks menetluskulud 175 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-16-120027/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Määrata tsiviilasjas nr 2-16-120027 Salva Kindlustuse AS menetluskulude rahaliseks Välja mõista Andri Remmelilt Salva Kindlustuse AS kasuks menetluskulud 175 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-16-120027

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-120027

Tsiviilasi

Salva Kindlustuse AS hagi Andri Remmeli vastu

755,44 euro nõudes

Tsiviilasja hind

755,44 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Salva Kindlustuse AS (rk 10284984; asukoht

Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn), esindaja Tiina Saluste, e-

post tiina.saluste@salva.ee;

kostja Andri Remmel (ik XXXXXXXXXXX; elukoht

XXXXXXXXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Salva Kindlustuse AS hagi Andri Remmeli vastu.

2. Välja mõista Andri Remmelilt Salva Kindlustuse AS kasuks 755,44 eurot.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta poolte menetluskulud Andri Remmeli kanda.

5. Määrata tsiviilasjas nr 2-16-120027 Salva Kindlustuse AS menetluskulude rahaliseks

suuruseks 175 eurot (riigilõiv).

6. Välja mõista Andri Remmelilt Salva Kindlustuse AS kasuks menetluskulud 175 eurot.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

2(4)

esitama kaebuse.

Kohtu põhjendused

1. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas

võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab

kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. TsMS § 444 lg 2

kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

2. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.

3. Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud:

- 05.11.2015 toimus Tartus Annelinna keskuse juures liiklusõnnetus, kus kostja poolt juhitud

sõiduk Mazda (reg nr XXXXXX) sõitis otsa pargitud sõidukile Mitsubishi (reg nr XXXXXX)

(tl 18);

- liiklusõnnetuse tagajärjel purunes sõiduki Mitsubishi parempoolne suunatuli ja esistange (tl 24-

25);

- liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kostja tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud hagejaga

liikluskindlustuse leping ning väljastatud poliis nr XXXXX (tl 19-20);

- hageja kindlustusandjana tasus kindlustatud isiku (kostja) asemel liiklusõnnetuse tagajärjel

kahjustada saanud sõiduki Mitsubishi taastusremondi eest OÜ-le Assor Automobiil 755,44 eurot

(tl 21).

4. Hageja on esitanud kohtule kostja kui kahju põhjustanud sõidukijuhi vastu hagi kostjalt

regressi

korras

sõiduki

Mitsubishi

taastusremondi

maksumuse

väljamõistmiseks

liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt on

kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas

kindlustusjuhtumi

ning

lahkus

pärast

kindlustusjuhtumit

õigusvastaselt

ja

süüliselt

kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.

Kostja ei tunnistanud hageja nõuet, leides, et ei ole pärast kindlustusjuhtumit selle toimumise

kohalt õigusvastaselt ja süüliselt lahkunud. Kostja märgib kirjalikus vastuses hagile (tl 36), et

kuna oli pime, väga udune ja vihmane ilm, raadio mängis ja pakiruumis kolisesid lahtised

esemed, ei pannud kostja avarii toimumist parklas lihtsalt tähele. Kostja sai juhtumist teada

paarkümmend minutit hiljem politseilt.

5. Eeltoodust järeldub, et kostja ei vaidlusta asjaolu, et põhjustas sõidukijuhina

kindlustusjuhtumi LKindlS § 8 lg 1 tähenduses, mistõttu tuleb kohtul hageja regressinõude

lahendamiseks analüüsida, kas kostja lahkus sündmuskohalt õigusvastaselt ja süüliselt.

Liikluskindlustuse seaduses nende mõistete seletust esitatud ei ole.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on kohus regressinõude lahendamisel pädev tuvastama

liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastast lahkumist ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest

väärteomenetluses karistatud. Asjakohane on tuvastada üksnes see, kas kostja lahkus

liiklusõnnetuse toimumise kohalt kehtivaid õigusakte rikkudes ehk asjakohane on tuvastada

üksnes põgenemine, so süüline lahkumine liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusseaduse (LS)

§ 237 lg 1 tähenduses. Kui kohus tuvastab, et kostja põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt, siis

omab see asjaolu tähtsust üksnes LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamise jaoks. Tegemist ei ole

sellisel juhul kostja süüdimõistmisega LS § 237 lg 1 alusel ning põhiseaduse (PS) § 23 lg 3

rikkumise küsimust ei teki (vt 3-2-1-105-06, p-d 10, 11, 13).

6. Juhi tegutsemise liiklusõnnetuse korral sätestab LS § 169, kus muu hulgas on reguleeritud,

millal tuleb liiklusõnnetusest teatada politseile ning millal selline teatamine ei ole kohustuslik.

LS § 169 lg 4 kohaselt ei ole liiklusõnnetusest vaja politseile teatada, kui inimesed

3(4)

liiklusõnnetuses vigastada ei saanud (või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma

tervise kontrolli) ja liiklusõnnetuses osalenud juhid (või juht ja varalise kahju saajad) on

õnnetuse asjaolud (eelkõige tekkinud varalise kahju, kahju eest vastutava isiku, liiklusõnnetuses

osalenud isikute andmed) kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. LS § 169 lg 5

sätestab, et lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada või varalise kahju tekitajat

ei ole sündmuskohal, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei

korraldusele. LS § 169 lg 6 näeb ette, et sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid tohib

enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut

haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate

juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja põhjustas oma tegevusega varalise kahjuga

liiklusõnnetuse ja lahkus sündmuskohalt. Politsei tuli peale juhtunut kostjale koju, misjärel

vormistas kostja teate liiklusõnnetusest. Seega nii kostja (kahju tekitaja isik) kui sõiduk selgusid

hiljem.

7. LKindlS eelnõu seletuskirja 423 SE kohaselt saab kindlustusandja kasutada LKindlS § 53 lg 1

p-s 2 sätestatud tagasinõude alust vaid juhul, kui kahju põhjustanud sõidukijuht lahkus

liiklusõnnetuse toimumise kohalt süüliselt (st eelkõige põgenedes), mitte olukorras, kus

liiklusõnnetuse asjaolud vormistati ebakorrektselt või sõidukijuhid lahkusid sündmuskohalt,

jättes õnnetuse asjaolud kirjalikult vormistamata. Kindlustusandja tagasinõudeõigus tekib näiteks

olukorras, kus kahju tekitaja jäi esialgu tundmatuks (põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt),

kuid hiljem põgenenud sõiduk ja sõidukijuht siiski tuvastatakse. Eraldi tuleks analüüsida sel

juhul ka asjaolu üle, kas sõidukijuht sai liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkudes üleüldse aru, et

toimus liiklusõnnetus.

Kohus märgib, et ei nõustu kostja vastuväitega, et ta ei pannud parklas avarii toimumist tähele.

Hageja on lisanud hagiavaldusele pildid nii kostja (tl 22-23) kui kannatanu (tl 24-25) sõiduki

liiklusõnnetuse käigus saadud vigastustest. Kohtu hinnangul on liiklusõnnetuses osalenud

sõidukite kahjustused sellised, et kostjale ei saanud õnnetusjuhtum jääda tähelepanuta. Mõlemal

sõidukil on purunenud nii klaas- kui plastikdetailid. Fotodelt nähtuvalt ei ole tegemist üksnes

kriimustustega, vaid sõidukite detailid on liiklusõnnetuse tagajärjel purunenud. Kohus on

seisukohal, et kokkupõrge pidi olema kostjale äratuntav ning toimunust arusaamist ei saanud

takistada võimalik müratase (eeskätt väidetavalt sõidukis mängiv raadio (kusjuures kostja ei ole

väitnud, et raadio oleks mänginud valjusti), sest parklast sõitu alustades ei saanud pakiruumis

olevad lahtised esemed segavalt koliseda). Samuti ei sadanud liiklusõnnetuse toimumise ajal

tugevat vihma ega rahet (tl 26). Pimedus, udu ega kerge vihm ei takistanud kohtu hinnangul

vaidlusaluse liiklussituatsiooni tajumist kostja poolt. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal,

et kostja lahkus süüliselt liiklusõnnetuse sündmuskohalt LS § 237 lg 1 tähenduses, soovimata

seda nõuetekohaselt vormistada.

8. Kostja väide, mille kohaselt on võimalik, et mõned sõiduki Mitsubishi kahjustused ei olnud

tekitatud antud avarii käigus, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja väite kohta, et võimalikust

tagasinõudest teades oleks kostja ise lasknud üle hinnata sõidukile Mitsubishi tekitatud kahju

suuruse ning võtnud pakkumised remonditöödeks, märgib kohus järgmist. LKindlS § 26 lg 2

kohaselt on kahjustatud isikul sõiduki kahjustamise korral õigus valida talle sobiv sõiduki

taastusremonti teostav remondiettevõtja. Sellisel juhul peab kahjustatud isik esitama

kindlustusandjale täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemiseks taastusremondi teostaja

koostatud kalkulatsiooni. Kindlustusandja hüvitamiskohustus piirdub mõistlike kulutustega

kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks. Kohtul ei ole antud juhul põhjust kahelda selles, et

kindlustusandja on hüvitanud kannatanule vaid liiklusõnnetuse eelse olukorra taastamise kulud

ning et kahjustatud isik on sellega asetatud olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale,

milles ta oleks olnud, kui kindlustusjuhtumit ei oleks toimunud. Kohtul ei ole alust arvata, et

kannatanu oleks saanud kindlustusjuhtumi toimumisest ja kahju hüvitamisest kasu.

4(4)

9. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja tagasinõue LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel

põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele 755,44 eurot.

10. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus,

rahuldades hagi täies ulatuses, jätab poolte menetluskulud kostja kanda.

12. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Hageja poolt tasutud riigilõiv 175 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi, vastates

hagihinnale ja seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu

suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on

hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 175 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks

suuruseks 175 eurot (riigilõiv). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 175 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik