1-16-10435/15 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-10435

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. detsembri 2016 määrus Eigi Unga

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise

kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu

Eigi Unga

(isikukood 37910096517),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 14. detsembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 20. aprilli 2005 otsusega tunnistati E. Unga süüdi KarS § 114 p 1 järgi ning teda karistati 17-

aastase vangistusega alates 11.11.2004. Karistusaja lõpp saabub 10.11.2021.

2. Tartu Vangla esitas 24. novembril 2016 Tartu Maakohtule materjalid E. Unga vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Tartu Maakohus jättis oma 14. detsembri 2016 määrusega E. Unga vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamata.

4. E. Ungat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Varem on teda korduvalt karistatud

vara- ja isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Praegu kannab ta vangistust inimese tapmise

eest julmal ja piinaval viisil. Suur tõenäosus uute kuritegude toimepanemiseks on siis, kui

süüdimõistetu tarvitab alkoholi või kui tekib konfliktsituatsioon. Vangla on pidanud süüdimõistetut

kõrgohtlikuks avalikkusele ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva paari

aasta jooksul on suhteliselt kõrge, kuigi ta on vangistuse ajal läbinud mitmed olulised

sotsiaalprogrammid („12 Sammu“, „Vihajuhtimine“, „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Õige

hetk“) ning omandanud põhihariduse.

5. Kuna E. Ungal on mõistetud vangistusest kandmata ligi 5 aastat ja kehtiv seadus võimaldab

KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli kohaldada vaid 2 aasta vältel, siis jääks praeguse

vabastamise puhul alkoholi tarvitamise keelu kohaldamine katseajast üle 2 korra lühemaks ega

vähendaks piisavalt süüdimõistetu vanglast vabanemisega kaasnevaid riske. Ka leiab maakohus

sooritatud kuriteo laadi ja raskust arvestades, et kantud vangistus ei ole veel piisav, et täita oma üld-

ja eripreventiivset eesmärki, sest üldjuhul peaks raske isikuvastase kuriteo toimepanija kandma

vangistuse tähtaja lõpuni. Süüdimõistetu vabastamine vangistusest enne tähtaja lõppemist riivaks

oluliselt õiguskorra kaitsmise huve ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Erandlikud asjaolud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

puuduvad.

6. Kohtul ei ole tekkinud kindlat veendumust, et E. Unga ei kujutaks praegu vabaduses viibides

ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks

vaatamata sellele, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta soovib edaspidi käituda

seadusekuulekalt, on läbinud olulised sotsiaalprogrammid, omandanud põhihariduse,

puidupingitöölise ja keevitaja kutsed, omab kindlat elukohta ja lähedaste toetust.

7. Need positiivsed jooned, mis on viimastel aastatel tekkinud E. Unga käitumises väärivad

küll tunnustust, kuid ei kinnita veel pöördumatut ja püsivat muutust tema väärtushinnangutes. Kuna

positiivsete väärtushinnangute kinnistumine nõuab üsna pikka aega ja isiku vankumatut tahet, siis

oleks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine praegu liiga ennatlik. Järelikult on

süüdimõistetul vaja veel jätkata vangistuse kandmist.

MÄÄRUSKAEBUS

8. Tartu Maakohtu 14. detsembri 2016 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu E.

Unga, kes taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega E. Unga

ennetähtaegselt vangistusest vabastada.

9. Kaebaja selgitab, et tema ohtlikkust vähendavateks teguriteks on vangistuses läbitud

sotsiaalprogrammid, mis on avaldanud positiivset mõju. E. Unga on omandanud põhihariduse,

puidutisleri, keevitaja eriala ja töötab vedelvärvijana. Vabanedes on E. Ungale garanteeritud töökoht

sotsiaalhoole ühingu poolt, garantiikirja nad ei väljasta.

10. E. Unga on käitunud oma senise karistuse kandmise ajal korrektselt ja demonstreerinud

muutusi oma käitumises ja suutlikkust oma käitumist kontrollida. Vastavalt Riigikohtu määrusele nr

3-1-1-96-06 on vangistatu ennetähtaega vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu

õiguskuulekas käitumine vangistuse ajal. E. Ungal on see tingimus täidetud, on aru saanud oma

kuriteo tõsidusest ja sellega kaasnenud tagajärgedest ning on vanglas üles näidanud tahet

seaduskuulekaks eluks. Kaebaja hinnangul ei tohi seejuures arvestada arhiveeritud

kriminaalkaristustega.

11. Kaebaja ei nõustu maakohtu määruses viidatud alkoholi tarvitamise keelu piiratud ajale, mis

ei vähendaks piisavalt vabanemisega kaasnevaid riske, kuna E. Unga on oma elu täielikult ümber

hinnanud ning alkoholi tarvitamist enam tulevikus ei toimu, ta pole juba üle 12 aasta alkoholi

tarvitanud. Kaebaja leiab, et kriminaalhoolduse abiga on võimalik teda toetada ja jälgida ning teda

positiivselt mõjutada.

12. Kaebaja ei nõustu, et seisukohaga, et seni kantud vangistus (12 aastat 1 kuu 15 päeva) ei ole

veel piisav ning raske isikuvastase kuriteo puhul peaks toimepanija kandma vangistuse tähtaja

lõpuni. Kaebaja loetleb mitmeid kinnipeetavaid, keda on analoogsete kuritegude eest

ennetähtaegselt vangistusest vabastatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Tartu Maakohtu 14.

detsembri 2016 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tartu Maakohus on määruses

kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena

määruskaebusele vaid järgmist.

14. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis

järgides KarS § 76 lg 2 p-s 2 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid.

Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et negatiivsed faktorid kaaluvad üle

positiivset, mistõttu ei ole maakohus E. Ungat ennetähtaegselt vangistusest vabastanud. E. Unga

ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige E. Unga varasem elukäik,

kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik. Tartu Maakohus on määruses selgelt põhjendanud,

millised asjaolud on E. Unga puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt vabastamata.

15. Kaebaja on toonud välja teda iseloomustavad positiivsed tegurid – läbitud

sotsiaalprogrammid, põhihariduse ja eriala omandamine, töötamine vangistuse ajal, garanteeritud

töökoht ennetähtaegsel vabanemisel. Ka kohus on toonud välja eelnimetatud tegurid, lisaks

lähedaste toetuse olemasolu. Positiivne on ka, et E. Ungal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi.

Kaebaja on toonud välja riigikohtu seisukoha, mille kohaselt on isiku hea käitumine vangistuse ajal

oluliseks tingimuseks ennetähtaega vabastamise otsustamisel. Ringkonnakohus selgitab, et hea

käitumine vangistuses on üheks tähtsaks faktoriks KarS § 76 lg 4 aluste hindamisel, kuid arvesse

tuleb võtta ka teisi aluseid, sh süüdlase isikut, tema käitumismustreid ja kuriteo toimepanemise

asjaolusid, tingimusi vabanemisel.

16. Kaebaja hinnangul ei tohi arvestada arhiveeritud karistustega. Ringkonnakohus selgitab

arhiveeritud kriminaalkaristuste kohta järgnevat – arhiveeritud karistused on isikut iseloomustav

materjal, millega saab anda hinnangu KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud süüdlase isiku ja tema

käitumismustrite kohta vabaduses viibides. Korduv karistatus näitab, et tegemist isikuga, kes suhtub

hoolimatult õiguskorda. E. Ungat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, teda on karistatud

salajaste varguste, avalike varguste, raskete kehavigastuste tekitamise ja kinnipeetava poolt

alkohoolse joogi ning muu piiritust sisaldava aine valmistamise, omandamise ja valdamise ning

arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest, käesolevat karistust kannab E. Unga mõrva eest. Kuritegude

dünaamika on muutunud ajas raskemaks. Ringkonnakohus hindab uue kuriteo toimepanemise

tõenäosuse riski E. Unga poolt keskmisest kõrgemaks – vangla hinnangul on uue üldise kuriteo

toimepanemise risk järgmise 2 aasta jooksul 36% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise risk

42%. Oluline on ka märkida, et prokuratuur ning vangla ei toeta E. Unga tingimisi vangistusest

ennetähtaegset vabanemist.

17. Kaebaja leiab, et maakohtu seisukoht, mille kohaselt alkoholi piirang piiratud aja jooksul ei

ole mõistlik, on väär. E. Unga on loobunud alkoholist.

Nähtuvalt vangla esitatud materjalidest on E. Unga kuritegude toimepanemise soodusteguriks

impulsiivsus ja alkoholi kuritarvitamine. On positiivne, et E. Unga soovib loobuda alkoholi

tarvitamisest, kuid seda tõsimeelset kindlust loobumiseks saab kontrollida alles vangistusest

vabanemisel. Seetõttu on maakohus toonud välja põhjendatud kahtluse, et olukorras, kus

süüdimõistetul on vangistusest kandmata ligi 5 aastat ning KarS § 75 alusel saab kohaldada alkoholi

tarvitamise keeldu vaid 2 aasta vältel, siis jääks käesoleval hetkel ennetähtaegse vabastamise puhul

alkoholi tarvitamise keelu kohaldamine katseajast üle 2 korra lühemaks, seega ei vähenda piisavalt

ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega kaasnevaid riske.

18. Kaebaja ei nõustu, et kohtu seisukohaga, et senini kantud vangistus (12 aastat 1 kuu 15

päeva) ei ole veel piisav ning raske isikuvastase kuriteo puhul peaks toimepanija kandma vangistuse

tähtaja lõpuni.

Käesoleval juhul on maakohus järeldanud õigesti, et E. Unga puhul ei ole karistuse kandmine

täitnud oma eesmärki. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida

raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et

õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Käesoleval juhul ei esine E. Unga puhul

erandlikke asjaolusid, õigustamaks ennetähtaegset vangistusest vabanemist raske isikuvastase

kuriteo toimepanemisel rohkem kui 4 aastat enne karistusaja saabumise lõppu, mistõttu on

maakohtu määrus põhjendatud ja korrektne.

19. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus