1-16-10435/15 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Maakohtu 20. aprilli 2005 otsusega tunnistati E. Unga süüdi KarS § 114 p 1 järgi ning teda karistati 17- aastase vangistusega alates 11.11.2004. Karistusaja lõpp saabub 10.11.2021.
Legislator headnote
AI generated1-16-10435/15 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Tartu Maakohtu 20. aprilli 2005 otsusega tunnistati E. Unga süüdi KarS § 114 p 1 järgi ning teda karistati 17- aastase vangistusega alates 11.11.2004. Karistusaja lõpp saabub 10.11.2021.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
11. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-16-10435
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. detsembri 2016 määrus Eigi Unga
vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise
kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Süüdimõistetu
Eigi Unga
(isikukood 37910096517),
määruskaebus
RESOLUTSIOON
1. Tartu Maakohtu 14. detsembri 2016 määrus jätta muutmata.
2. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada
määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi
vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik
sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Maakohtu 20. aprilli 2005 otsusega tunnistati E. Unga süüdi KarS § 114 p 1 järgi ning teda karistati 17-
aastase vangistusega alates 11.11.2004. Karistusaja lõpp saabub 10.11.2021.
2. Tartu Vangla esitas 24. novembril 2016 Tartu Maakohtule materjalid E. Unga vangistusest
tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3. Tartu Maakohus jättis oma 14. detsembri 2016 määrusega E. Unga vangistusest tingimisi
enne tähtaega vabastamata.
4. E. Ungat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Varem on teda korduvalt karistatud
vara- ja isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Praegu kannab ta vangistust inimese tapmise
eest julmal ja piinaval viisil. Suur tõenäosus uute kuritegude toimepanemiseks on siis, kui
süüdimõistetu tarvitab alkoholi või kui tekib konfliktsituatsioon. Vangla on pidanud süüdimõistetut
kõrgohtlikuks avalikkusele ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva paari
aasta jooksul on suhteliselt kõrge, kuigi ta on vangistuse ajal läbinud mitmed olulised
sotsiaalprogrammid („12 Sammu“, „Vihajuhtimine“, „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Õige
hetk“) ning omandanud põhihariduse.
5. Kuna E. Ungal on mõistetud vangistusest kandmata ligi 5 aastat ja kehtiv seadus võimaldab
KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli kohaldada vaid 2 aasta vältel, siis jääks praeguse
vabastamise puhul alkoholi tarvitamise keelu kohaldamine katseajast üle 2 korra lühemaks ega
vähendaks piisavalt süüdimõistetu vanglast vabanemisega kaasnevaid riske. Ka leiab maakohus
sooritatud kuriteo laadi ja raskust arvestades, et kantud vangistus ei ole veel piisav, et täita oma üld-
ja eripreventiivset eesmärki, sest üldjuhul peaks raske isikuvastase kuriteo toimepanija kandma
vangistuse tähtaja lõpuni. Süüdimõistetu vabastamine vangistusest enne tähtaja lõppemist riivaks
oluliselt õiguskorra kaitsmise huve ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Erandlikud asjaolud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks
puuduvad.
6. Kohtul ei ole tekkinud kindlat veendumust, et E. Unga ei kujutaks praegu vabaduses viibides
ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks
vaatamata sellele, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta soovib edaspidi käituda
seadusekuulekalt, on läbinud olulised sotsiaalprogrammid, omandanud põhihariduse,
puidupingitöölise ja keevitaja kutsed, omab kindlat elukohta ja lähedaste toetust.
7. Need positiivsed jooned, mis on viimastel aastatel tekkinud E. Unga käitumises väärivad
küll tunnustust, kuid ei kinnita veel pöördumatut ja püsivat muutust tema väärtushinnangutes. Kuna
positiivsete väärtushinnangute kinnistumine nõuab üsna pikka aega ja isiku vankumatut tahet, siis
oleks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine praegu liiga ennatlik. Järelikult on
süüdimõistetul vaja veel jätkata vangistuse kandmist.
MÄÄRUSKAEBUS
8. Tartu Maakohtu 14. detsembri 2016 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu E.
Unga, kes taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega E. Unga
ennetähtaegselt vangistusest vabastada.
9. Kaebaja selgitab, et tema ohtlikkust vähendavateks teguriteks on vangistuses läbitud
sotsiaalprogrammid, mis on avaldanud positiivset mõju. E. Unga on omandanud põhihariduse,
puidutisleri, keevitaja eriala ja töötab vedelvärvijana. Vabanedes on E. Ungale garanteeritud töökoht
sotsiaalhoole ühingu poolt, garantiikirja nad ei väljasta.
10. E. Unga on käitunud oma senise karistuse kandmise ajal korrektselt ja demonstreerinud
muutusi oma käitumises ja suutlikkust oma käitumist kontrollida. Vastavalt Riigikohtu määrusele nr
3-1-1-96-06 on vangistatu ennetähtaega vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu
õiguskuulekas käitumine vangistuse ajal. E. Ungal on see tingimus täidetud, on aru saanud oma
kuriteo tõsidusest ja sellega kaasnenud tagajärgedest ning on vanglas üles näidanud tahet
seaduskuulekaks eluks. Kaebaja hinnangul ei tohi seejuures arvestada arhiveeritud
kriminaalkaristustega.
11. Kaebaja ei nõustu maakohtu määruses viidatud alkoholi tarvitamise keelu piiratud ajale, mis
ei vähendaks piisavalt vabanemisega kaasnevaid riske, kuna E. Unga on oma elu täielikult ümber
hinnanud ning alkoholi tarvitamist enam tulevikus ei toimu, ta pole juba üle 12 aasta alkoholi
tarvitanud. Kaebaja leiab, et kriminaalhoolduse abiga on võimalik teda toetada ja jälgida ning teda
positiivselt mõjutada.
12. Kaebaja ei nõustu, et seisukohaga, et seni kantud vangistus (12 aastat 1 kuu 15 päeva) ei ole
veel piisav ning raske isikuvastase kuriteo puhul peaks toimepanija kandma vangistuse tähtaja
lõpuni. Kaebaja loetleb mitmeid kinnipeetavaid, keda on analoogsete kuritegude eest
ennetähtaegselt vangistusest vabastatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Tartu Maakohtu 14.
detsembri 2016 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tartu Maakohus on määruses
kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena
määruskaebusele vaid järgmist.
14. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis
järgides KarS § 76 lg 2 p-s 2 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid.
Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et negatiivsed faktorid kaaluvad üle
positiivset, mistõttu ei ole maakohus E. Ungat ennetähtaegselt vangistusest vabastanud. E. Unga
ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige E. Unga varasem elukäik,
kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik. Tartu Maakohus on määruses selgelt põhjendanud,
millised asjaolud on E. Unga puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt vabastamata.
15. Kaebaja on toonud välja teda iseloomustavad positiivsed tegurid – läbitud
sotsiaalprogrammid, põhihariduse ja eriala omandamine, töötamine vangistuse ajal, garanteeritud
töökoht ennetähtaegsel vabanemisel. Ka kohus on toonud välja eelnimetatud tegurid, lisaks
lähedaste toetuse olemasolu. Positiivne on ka, et E. Ungal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi.
Kaebaja on toonud välja riigikohtu seisukoha, mille kohaselt on isiku hea käitumine vangistuse ajal
oluliseks tingimuseks ennetähtaega vabastamise otsustamisel. Ringkonnakohus selgitab, et hea
käitumine vangistuses on üheks tähtsaks faktoriks KarS § 76 lg 4 aluste hindamisel, kuid arvesse
tuleb võtta ka teisi aluseid, sh süüdlase isikut, tema käitumismustreid ja kuriteo toimepanemise
asjaolusid, tingimusi vabanemisel.
16. Kaebaja hinnangul ei tohi arvestada arhiveeritud karistustega. Ringkonnakohus selgitab
arhiveeritud kriminaalkaristuste kohta järgnevat – arhiveeritud karistused on isikut iseloomustav
materjal, millega saab anda hinnangu KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud süüdlase isiku ja tema
käitumismustrite kohta vabaduses viibides. Korduv karistatus näitab, et tegemist isikuga, kes suhtub
hoolimatult õiguskorda. E. Ungat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, teda on karistatud
salajaste varguste, avalike varguste, raskete kehavigastuste tekitamise ja kinnipeetava poolt
alkohoolse joogi ning muu piiritust sisaldava aine valmistamise, omandamise ja valdamise ning
arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest, käesolevat karistust kannab E. Unga mõrva eest. Kuritegude
dünaamika on muutunud ajas raskemaks. Ringkonnakohus hindab uue kuriteo toimepanemise
tõenäosuse riski E. Unga poolt keskmisest kõrgemaks – vangla hinnangul on uue üldise kuriteo
toimepanemise risk järgmise 2 aasta jooksul 36% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise risk
42%. Oluline on ka märkida, et prokuratuur ning vangla ei toeta E. Unga tingimisi vangistusest
ennetähtaegset vabanemist.
17. Kaebaja leiab, et maakohtu seisukoht, mille kohaselt alkoholi piirang piiratud aja jooksul ei
ole mõistlik, on väär. E. Unga on loobunud alkoholist.
Nähtuvalt vangla esitatud materjalidest on E. Unga kuritegude toimepanemise soodusteguriks
impulsiivsus ja alkoholi kuritarvitamine. On positiivne, et E. Unga soovib loobuda alkoholi
tarvitamisest, kuid seda tõsimeelset kindlust loobumiseks saab kontrollida alles vangistusest
vabanemisel. Seetõttu on maakohus toonud välja põhjendatud kahtluse, et olukorras, kus
süüdimõistetul on vangistusest kandmata ligi 5 aastat ning KarS § 75 alusel saab kohaldada alkoholi
tarvitamise keeldu vaid 2 aasta vältel, siis jääks käesoleval hetkel ennetähtaegse vabastamise puhul
alkoholi tarvitamise keelu kohaldamine katseajast üle 2 korra lühemaks, seega ei vähenda piisavalt
ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega kaasnevaid riske.
18. Kaebaja ei nõustu, et kohtu seisukohaga, et senini kantud vangistus (12 aastat 1 kuu 15
päeva) ei ole veel piisav ning raske isikuvastase kuriteo puhul peaks toimepanija kandma vangistuse
tähtaja lõpuni.
Käesoleval juhul on maakohus järeldanud õigesti, et E. Unga puhul ei ole karistuse kandmine
täitnud oma eesmärki. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi
ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida
raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et
õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Käesoleval juhul ei esine E. Unga puhul
erandlikke asjaolusid, õigustamaks ennetähtaegset vangistusest vabanemist raske isikuvastase
kuriteo toimepanemisel rohkem kui 4 aastat enne karistusaja saabumise lõppu, mistõttu on
maakohtu määrus põhjendatud ja korrektne.
19. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus
vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Tiit Lõhmus