1-15-8734/96 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-8734

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Kriminaalasi

Maksim Kuznetsov süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1,

2; § 4231; § 202 lg 2 p 2; § 215 lg 1; § 424 ja § 415 lg 1

järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 7. detsembri 2016

otsus kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav Maksim Kuznetsovi (Kuznetsov;

isikukood 38702252221) kaitsja vandeadvokaadi abi

Deniss Matvejev, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatav Maksim Kuznetsovi kaitsja vandeadvokaadi abi Deniss Matvejevi

apellatsioon Viru Maakohtu 7. detsembri 2016 otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu

kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 07.12.2016 kohtuotsusega karistati Maksim Kuznetsovi KarS § 184 lg 2

p-de 1, 2 järgi 3 aasta 8 kuu vangistusega; KarS § 202 lg 2 p 2 järgi 3 kuu vangistusega; KarS

§ 4231 järgi 6 kuu vangistusega; KarS § 424 järgi 1 aasta vangistusega; KarS § 215 lg 1 järgi 3

kuu vangistusega; KarS § 415 lg 1 järgi 2 aasta vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel M. Kuznetsovile

liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 09.10.2014 kohtuotsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 9 kuud 3 päeva vangistust (1265 tundi

üldkasulikku tööd) – võrra ning mõisteti M. Kuznetsovile liitkaristuseks 5 aastat 8 kuud 3

päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.01.2015-

29.01.2015 ja 25.03.2015-26.03.2015, s.o 4 päeva, ning mõisteti M. Kuznetsovile karistuseks

5 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks loeti 05.10.2015.

2. Viru Maakohtu 07.12.2016 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes palub

tühistada maakohtu otsuse ja tagastada kriminaalasi samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks üldmenetluses teises kohtukoosseisus. Lisaks soovitakse asja menetlemist

suulisel istungil, täiendavate tõenditena süüdistatava 21.11.2016 kaebuse täiendavat uurimist

ning tunnistaja Kristina Kuznetsova ülekuulamist.

Apellatsioonis leitakse, et tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg-s 1

sätestatud rikkumisega. Maakohus ei teinud süüdistatavale ettepanekut selgitada kokkuleppe

sõlmimise asjaolusid ja seega puudus kohtul võimalus teha kindlaks, kas kokkulepet sõlmides

on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ehk rikutud on KrMS § 247 lg 2 lauses 2

sätestatut. Tegemist ei olnud süüdistatava tõelise tahtega, mida kinnitavad ka pärast

kohtuistungit esitatud kaebused. Kokkulepe oli sõlmitud prokuröripoolse psühholoogilise

surve all ning tulenevalt TsÜS §-st 96 on ähvarduse või vägivalla mõjul sõlmitud tehing

kehtetu. Kuna kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ei selgitatud välja, on tegemist KrMS § 339

lg 1 p 12 rikkumisega.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, asja materjalide ja apellatsiooniga, leiab, et

M. Kuznetsovi kaitsja apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata kui ilmselgelt põhjendamatu.

4. KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata

juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt

põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu

otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo

õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks

kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on

seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub

ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks

KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada

perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt

võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.

5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsiooniga, leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik

rääkida, et maakohus oleks rikkunud kokkuleppemenetluse sätteid ning puudub kaitsja poolt

viidatud KrMS § 339 lg 1 p-s 12 sätestatud rikkumine.

Kaitsja hinnangul on maakohus rikkunud KrMS § 247 lg 2 lauset 2 ning on jätnud välja

selgitamata kokkuleppe sõlmimise asjaolud. KrMS § 247 lg 2 lause 2 kohasel teeb kohtunik

süüdistatavale ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja teeb kindlaks, kas

kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Maakohtus 21.11.2016 toimunud kohtuistungil (lk 154-156) avaldavad pooled, et peetud on

kokkuleppe kohaldamiseks läbirääkimisi ning kaitsja avaldab, et „nõus. Me taotleme ka

kokkuleppemenetluses jätkamist“. 21.11.2016 sõlmisid prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja

kokkuleppe (lk 144-151). Kohus jätkas asja arutamist kokkuleppemenetluses. Prokurör

avaldas kokkuleppe, millele järgnesid kohtu küsimused süüdistatavale: „Kas kokkuleppe sisu

oli Teile arusaadav?“, „Kas te vabatahtlikult sõlmisite kokkuleppe?“, „Kas jääte sõlmitud

kokkuleppe juurde?“, „Kas selle kokkuleppe koopia saite ka kätte?“ (lk 154 pöördel – 155)

Kõigile nendele küsimustele vastas süüdistatav „jah“. Ka kaitsja on avaldanud arvamust

kokkuleppe sõlmimise osas, tuues välja, et „kinnitan, et kokkulepe sai sõlmitud vabatahtlikult.

toetan sõlmitud kokkulepet. Palun kinnitada see kohtuotsusega.“ (lk 155).

Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus ei ole piisava põhjalikkusega selgitanud välja

kokkuleppe sõlmimise asjaolusid. Eelpool viidatud asjaolud kokkuleppe kinnitamise kohta

maakohtu istungil näitavad, et maakohus on piisava põhjalikkusega selgitanud välja

kokkuleppe sõlmimise asjaolud ning sõnaselgelt „kokkuleppe sõlmimise asjaolud“ mainimata

jätmine ei too endaga kaasa maakohtu otsuse tühistamist. Käesoleva kriminaalasja materjalide

hulgas ei ole midagi, mis annaks alust väita, et M. Kuznetsovi poolt väljendatud kokkuleppe

sõlmimise tahe oli kujunenud õigusvastaste mõjutuste tulemusena või et M. Kuznetsov oli

eksimuses kokkuleppe sisust või selle õiguslikest tagajärgedest.

Seega on tegemist perspektiivitu kaebusega, mis jääb läbi vaatamata.

Kuna ringkonnakohus jätab apellatsiooni läbi vaatamata, siis selles esitatud seisukohad ja

taotlused jäävad tähelepanuta.

6. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava

kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk