3-17-78/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-78

Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja - Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Mikk Kangro

Isikud, kellede suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –

L.K. (isikukood xxxxxxxxxxxx) ja M.T.

(isikukood xxxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda

Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse:

1.1.kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 22 000 (kakskümmend kaks tuhat) eurot L.K.le

(K.; isikukood xxxxxxxxxxxx) kuuluvale ½ kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga

xxxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxx;

1.2.kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 47 900 (nelikümmend seitse tuhat üheksasada)

eurot L.K.le (K.; isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale korteriomandile asukohaga

xxxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxx;

1.3.kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 69 000 (kuuskümmend üheksa tuhat) eurot

M.T.ile (T.; isikukood xxxxxxxxxx) kuuluvale ½ kaasomandi osale korteriomandist

asukohaga xxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxxx.

2.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte L.K.le

ja M.T.ile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna

Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

2(7)

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 10.01.2017 taotluse anda luba

hüpoteegi seadmiseks M.T.ile kuuluvale ½ kaasomandi osale korteriomandist registriosa

numbriga xxxxxxx summas 69 000 eurot ning hüpoteekide seadmiseks L.K.le kuuluvatele

kinnisasjadele: summas 22 000 eurot ½ kaasomandi osale kinnisasjast registriosa numbriga

xxxxxxx ja summas 47 900 eurot korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxx.

2. Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt.

2.1.

Maksuhaldur tegeleb Autotrans OÜ (likvideerimisel, registrikood 12394659, endise

ärinimega Trigendi Logistic OÜ) maksuvõlgade sissenõudmisega. Seisuga 10.01.2017 on

äriühingu maksuvõlg koos intressiga 74 715,12 eurot. Autotrans OÜ (likvideerimisel)

maksuvõlast 47 726,84 eurot on määratud 19.05.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/031395-25 ja

17.10.2016 maksuotsusega nr 12.23/034765-25. Äriühingu juhatuse liikmeteks olid perioodil

18.12.2012-15.09.2016 K. K., perioodil 19.06.2014-21.04.2016 L.K. ja perioodil 16.02.2015-

21.04.2016 M.T..

Alates 15.09.2016 esindab äriühingut likvideerija Argo Särav, kes esitas 16.11.2016 Pärnu Maakohtule

ühingu pankrotiavalduse, mis on Pärnu Maakohtu menetluses (tsiviilasi nr nr 2-16-17321). MTA esitas

Pärnu Maakohtule 27.12.2016 taotluse Autotrans OÜ (likvideerimisel) äriregistrist kustutamise tähtaja

edasilükkamiseks.

2.2.

19.05.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/031395-25 ja 17.10.2016 maksuotsusega nr 12.2-

3/03476525 määratud maksukohustused tekkisid vastavalt veebruaris 2015 ning perioodil juuni-

august 2015. Maksuotsustega on maksuhaldur tuvastanud, et Autotrans OÜ (likvideerimisel) ei

soetanud kontrollperioodidel Eesti äriühingutelt veokit, sadulautot ega haagist, vaid soetas need

ühendusesiseselt Euroopa Liidu äriühingutelt. Maksuhaldur leidis, et Autotrans OÜ

(likvideerimisel) eesmärk oli Eesti äriühingute esitatud arvete alusel maha arvata

sisendkäibemaksu ning vältida pöördmaksustamist, mille tulemusena oleks Autotrans OÜ

(likvideerimisel) pidanud riigile tasuma ostusummalt käibemaksu.

2.3.

Maksuhalduri hinnangul vastutavad Autotrans OÜ (likvideerimisel) maksuvõla eest L.K.

ja M.T., kes olid maksuotsustega nr 12.2-3/031395-25 ja nr 12.2-3/034765-25 määratud

maksukohustuste tekkimise ajal (perioodidel veebruar 2015 ning juuni-august 2015) äriühingu

juhatuse liikmed. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et Autotrans OÜ-le (likvideerimisel)

maksuotsustega määratud maksukohustused tekkisid nii L.K. kui M.T.i süülise tegevusena.

Maksuhaldur on halduskohtule taotluse esitamisega algatanud L.K. ja M.T.i suhtes

vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse maksukorralduse seaduse (MKS) § 40

lg 1 ja § 96 lg 1 alusel. Maksuhalduri ülesandeks on vastutusmenetluse raames tuvastada

nimetatud isikute süüline käitumine ning nõuda solidaarselt sisse Autotrans OÜ

(likvideerimisel) maksuvõlgnevus. Võimaliku vastutusotsusega nõuab maksuhaldur L.K.lt ning

M.T.ilt sisse kogu maksuotsusetega määratud maksuvõla summas 47 726,84 eurot ning intressi,

mis 10.01.2017 seisuga on 15 985,33 eurot. Seega on sissenõutava maksukohustuse suuruseks

63 712,17 eurot. Intressi maksmise kohustus on lahutamatult seotud kohustusega tasuda

maksusumma. Kuivõrd maksuotsustega määratud maksuvõlg tekkis nii L.K. kui M.T.i juhatuse

liikmeks oleku perioodil, on nimetatud isikud kohustatud solidaarselt tasuma ka intressi

tasumata maksusummalt. Lisaks on intressinõude eesmärgiks korvata maksukohustuslase poolt

õigusvastasest käitumisest tekitatud kahju maksuhaldurile. 2.4. Maksuhalduril on tekkinud

põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kontrollperioodil

olid L.K. ja M.T. Autotrans OÜ (likvideerimisel) juhatuse liikmed ning seotud ka Color Invest

OÜ-ga (L.K. oli volitatud isik esitama maksudeklaratsioone ja aruandeid ning M.T. oli juhatuse

liige), kellelt Autotrans OÜ (likvideerimisel) soetas väidetavalt juunis 2015 sadulauto ja

haagise, millist tehingut aga tegelikkuses maksuotsuse nr 12.2-3/034765-25 kohaselt ei

3(7)

toimunud. Kuivõrd Color Invest OÜ ning Autotrans OÜ (likvideerimisel) olid seotud äriühingud

L.K. ja M.T.i kaudu, siis pidid nad teadma ka tehingute tegelikku sisu.

Maksuhaldurile

teadaolevate

andmete

kohaselt

teostab

L.K.le

igakuiselt

väljamakseid

Sotsiaalkindlustusamet summas 329,73 eurot. Töötasu deklareeris L.K.le viimati Autotrans OÜ

(likvideerimisel) 2016. aastal keskmiselt 200 eurot kuus. Samas on L.K. seotud viie aktiivselt tegutseva

äriühinguga (TransAim OÜ, käive 15 926.00€, kasum 5 560.00€; ATK Eesti Cleaner OÜ, käive 15

850.00€, kasum: 196.00€; Shannon Protein Technologies OÜ, käive 13 108€, kasum 11 074,00€;

Geromer Investeeringud OÜ; LCS Production OÜ). Maksuhaldurile teadaolevate andmete kohaselt

teostab M.T.ile igakuiselt väljamakseid Sotsiaalkindlustusamet summas 1756,16 eurot. Töötasu

deklareeris M.T.ile viimati MOSHI NATURAL OÜ 2016 juunis summas 430 eurot. M.T. on seotud

nelja aktiivselt tegutseva äriühinguga (Optitrade OÜ, käive 17 750€, kasum 3865€; Tanwize OÜ; Moshi

Natural OÜ, käive 18 131€, kasum 3 414€; OÜ Mertal Investment). Võttes arvesse L.K. ja M.T.i seoseid

äriühingutega, on maksuhalduril tekkinud kahtlus, et L.K. ja M.T. võivad varjata enda sissetulekuid.

Maksueelise loomine läbi tegelike tehingute varjamise ning seeläbi maksuvõla tekitamine saab olla

ainult teadlik ja tahtlik tegevus, mis iseloomustab L.K. ning M.T.i pahatahtlikku suhtumist

avalikõiguslikesse kohustustesse. Seega võivad L.K. ja M.T. sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega

määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada endale kuuluva vara.

Arvestades, et mõlemad isikud võivad varjata enda sissetulekuid ning et Sotsiaalkindlustusametist

laekuvatele maksetele ei ole võimalik sissenõuet pöörata, leiab maksuhaldur, et on vajalik,

proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või

kohustuse määramist. Nimetatud meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine

solidaarselt L.K. ja M.T.i suhtes olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks.

2.5.

MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning

vastutusotsuse menetluslikud eeldused on täidetud: Autotrans OÜ-l (likvideerimisel) on

maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud.

Samuti on säilinud äriühingu õigusvõime. Äriühing on küll likvideerimisel, kuid maksuhaldur

esitas Pärnu Maakohtule 27.12.2016 taotluse äriühingu äriregistrist kustutamise tähtaja

edasilükkamiseks. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse käigus nõuab maksuhaldur

L.K.lt ning M.T.ilt solidaarselt sisse Autotrans OÜ-le täiendavalt maksuotsustega määratud,

kuid tasumata maksukohustuse ning sellelt arvestatud intressi. Varaseim maksudeklaratsiooni

esitamise kuupäev oli

20.02.2015. Kui vastutusmenetluses tuvastatakse, et maksuotsusega määratud maksuvõlgnevus on

tekkinud raskest hooletusest või tahtlusest, aegub varaseim sissenõutav maksusumma 20.02.2021.

Seega ei ole aegumistähtaeg möödunud.

2.6.

Maksuhaldur

on

viinud

läbi

omapoolseid

täitetoiminguid

Autotrans

OÜ-lt

(likvideerimisel) maksuvõla sissenõudmiseks. Selle tulemusena on selgunud, et äriühingul ei

ole pangakontodel maksukohustuse katteks piisavalt vahendeid. Maksuhaldur on tuvastanud, et

äriühingul registervara puudub. Äriühingu nimele registreeritud kaks sõidukit on tegelikult

müüdud Läti Vabariiki, kuid registrimuudatused on tegemata. Autotrans OÜ (likvideerimisel)

pankrotimenetluse ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik on ajutise halduri aruandes kinnitanud,

et võlgnikul on kohustusi kokku 435 759,19 eurot ning varad võlgade tasumiseks puuduvad.

Majandustegevus on lõppenud ja selle taaskäivitamiseks puuduvad vahendid. Maksuhalduri

poolt teostatud toimingute tulemusena ei ole Autotrans OÜ (likvideerimisel) maksuvõlga

õnnestunud sisse nõuda. Äriühing ei ole suuteline täitma maksukohustusi ning puudub võimalus

maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu vara arvelt.

2.7.

Maksuhaldur analüüsis L.K. ja M.T.i varalist seisu ning tuvastas, et neile ei kuulu

sõidukeid, väikelaevu ega väärtpabereid.

L. K. kuulub kaks kinnisasja. Esiteks ½ kaasomandist (korruselamumaa, reaalosa eluruum nr. 41, mille

üldpind on 27,70 m2 registriosa nr xxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxx) asukohaga xxxxxxxx.

4(7)

Kinnistul lasub hüpoteek summas 16 617,03 eurot SEB Eesti Ühispank kasuks ning hüpoteek summas

7988,96 eurot V. V. kasuks. Hüpoteekide jääke ei ole teada. Maksuhaldur hindab city24.ee ja kv.ee

kinnisvaraportaalides olevate andmete alusel kinnistu ligikaudseks väärtuseks 38 698,70 eurot.

Arvestades kaasomandit, oleks L.K.le kuuluva korteriomandi osa väärtus hüpoteeki arvestamata

ligikaudu 19 349,35 eurot. Teiseks korteriomand (korruselamumaa, reaalosa eluruum nr. 35, mille

üldpind on 87,8 m2 registriosa nr xxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxx) asukohaga xxxxxxxxx.

Kinnistul lasub hüpoteek summas 61

335,18 eurot Nordea Bank AB kasuks ning kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks summas 40 000.

Maksuhaldur hindab kinnistu ligikaudseks väärtuseks 124 989 eurot. Maksuhaldur peab otstarbekaks

ja põhjendatuks kohtuliku hüpoteegi seadmist L. K. kuuluvale kinnisasja mõttelisele osale nr xxxxxxx

summas 22 000 eurot ning kinnisasjale nr xxxxxxxx summas 47 900 eurot.

M.T.ile kuulub ½ kaasomandist (korruselamumaa, reaalosa eluruum nr.12, mille pindala on 60,4m2

registriosa nr xxxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxxx) asukohaga xxxxxxxxx. Kinnistul lasub hüpoteek

summas 51 820 eurot Danske Bank A/S kasuks. Hüpoteegi jäägi suurust ei ole teada. Maksuhaldur

hindab nimetatud kinnistu ligikaudseks väärtuseks 41 607,72 eurot. Arvestades kaasomandit, oleks

M.T.ile kuuluva korteriomandi osa väärtuseks hüpoteeki arvestamata ligikaudu 20 803,86 eurot.

Maksuhaldur peab otstarbekaks ja põhjendatuks kohtuliku hüpoteegi seadmist M.T.i kuuluvale

kinnisasja mõttelisele osale nr xxxxxxxx summas 69 000 eurot.

2.8.

Võttes arvesse, et Autotrans OÜ-le (likvideerimisel) 20.04.2016 ja 17.10.2016

maksuotsustega määratud maksusumma 47 726,84 euro tasumata jätmisel tekkinud maksuvõlg

ning intressi tasumise kohustus summas 15 985,33 eurot (kokku 63 712,17 eurot) on tekkinud

nii L.K. kui M.T.i juhatuse liikmeks olemise ajal ning isikud vastutavad maksuvõla eest

solidaarselt, on põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine Autotrans OÜ

(likvideerimisel) endistele juhatuse liikmetele L. K. ja M.T.ile kuuluva vara osas MKS § 130 lg

1 p 2 alusel. Samuti on eelpool nimetatud kinnisasjadele hüpoteekide seadmine proportsionaalne

Autotrans OÜ (likvideerimisel) maksuvõlgnevusega. Kuivõrd maksuotsustega määratud

maksuvõlgnevus ja sellest tulenev intressi tasumise kohustus on tekkinud nii L.K. kui M.T.i

juhatuse liikmeks oleku perioodil, siis on põhjendatud ja vajalik tagada nõue võimaliku

vastutusotsuse summa ulatuses kõikide juhatuse liikmete osas eraldi. Nii L.K.lt kui M.T.ilt

eraldi tagatise esitamise nõudmine on tingitud asjaolust, et vastutusotsuse koostamisele

suunatud maksumenetlus nimetatud isikute suhtes on alles algusjärgus ning vastutusotsuse

väljastamine L.K. kui M.T.ile ei ole veel otsustatud. Isikute vastutuse ulatust ei ole maksuhaldur

ühegi juhatuse liikme osas veel eraldi tuvastanud ning maksuhalduri seisukoht selles osas

kujuneb iga juhatuse liikme osas eraldi menetluse jooksul. 2.9. Kuivõrd MKS ei anna

maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, saab kinnisasja sundmüük toimuda

üksnes kohtutäituri vahendusel. Võimalike täitekulude suuruse hindamisel tuleb lähtuda

kohtutäituri tasu määradest, lisatasudest ning muudest täitekuludest. Täitemenetluse seadustiku

§ 37 lg 1 ja § 38 ning kohtutäituri seaduse § 29 lg 1, § 34 lg 2 p 4, § 35 lg 2 p 10 alusel

moodustavad sundtäitmiskulud kokku 6194,40 eurot, mis teeb koos maksuvõla ja intressidega

võlgnetavaks summaks kokku 69 906,57 eurot. Võttes arvesse maksunõude ning täitekulude

suurust, on hüpoteekide seadmine L.K. ja M.T.i kinnistutele maksuhalduri taotletud summades

proportsionaalne ja põhjendatud. 2.10. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur L.K.

ning M.T.i vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu

sooritamise tingimuse asjaolu on ära langenud või kui L.K. ja/või M.T. on esitanud tagatise

MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, valides

tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada

asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud,

mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui L.K. ja/või M.T. soovivad tagatissumma

kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 69 906,57 eurot.

5(7)

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetuse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab

seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.

4. HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult

koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja

seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4

kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt

lihtmenetluses.

MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute

sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes

sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi

kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

5. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks,

et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus

taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite

registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p 2).

6. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude

või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas

käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus

oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast

sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab

kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks

ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või

vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda

ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist

prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja

kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 7. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses

olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse

sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse

hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab

täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus

sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist

vajalikuks.

Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral

põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

8. Maksuhaldur on sisse nõudmas Autotrans OÜ (likvideerimisel) maksuvõlga. Maksuhaldur on

vastutusmenetluse algatanud halduskohtule esitatud loataotlusega (tulenevalt haldusmenetluse seaduse

6(7)

§ 35 lg 1 p-st 3 algab haldusmenetlus esimese menetlustoiminguga). Vastutusmenetlus võib alata

halduskohtule loataotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12).

Maksuhaldur leiab, et L.K. ja M.T. on Autotrans OÜ (likvideerimisel) juhatuse liikmetena rikkunud

MKS §-s 8 sätestatud kohustusi, mis on aluseks nende suhtes vastutusotsuse koostamisele

MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. L.K. ja M.T. olid maksuvõla tekkimise ajal Autotrans OÜ

(likvideerimisel) juhatuse liikmed. Maksuhalduri tuvastatud asjaolude järgi ei soetanud Autotrans OÜ

(likvideerimisel) veebruaris 2015 ning juunis 2015 Eesti äriühingutelt veokit, sadulautot ega haagist,

vaid soetas need ühendusesiseselt Euroopa Liidu äriühingutelt. Maksuhaldur leidis, et

Autotrans OÜ (likvideerimisel) eesmärk oli Eesti äriühingute esitatud arvete alusel maha arvata

sisendkäibemaksu ning vältida pöördmaksustamist, mille tulemusena oleks Autotrans OÜ

(likvideerimisel) pidanud riigile tasuma ostusummalt käibemaksu. Maksuhaldur peab sellist tegevust

L.K. ja M.T.i teadlikuks ja tahtlikuks tegevuseks. Maksuvõla kujunemist näitab maksuhaldur

maksukohustuslase kohta tehtud saldopäringu väljavõttes seisuga 10.01.2017 (tl 8-9) ning intressinõude

lisas (tl 11). Niisiis on võimalik L.K. ja M.T.i vastutus äriühingu maksuvõla eest. Seega on täidetud

MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või

kohustuse määramine.

9. Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest.

Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et L.K. ja M.T.i eelnevat maksuõiguslikku

käitumist arvestades võivad isikud hakata nende suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel

maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse

sundtäitmine muutuda võimatuks või vähemalt raskeks. Sellele viitab L.K. ja M.T.i käitumine

Autotrans OÜ (likvideerimisel) juhatuse liikmetena (maksupettuse läbiviimine, maksuvõla tekitamine,

selle tasumisest hoidumine). Kohus nõustub maksuhalduri kahtlustega ka selles, et L.K. ja M.T.i seotus

erinevate tegutsevate äriühingutega ja ametliku sissetuleku puudumine töisest või äritegevusest

(erandiks Sotsiaalkindlustusameti makstavad summad) võivad viidata sissetulekute varjamisele. L.K.

ja M.T.u käitumine näitab nende suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse ning annab alust

kahtluseks, et nad võivad sarnaselt suhtuda ka vastutusotsuse täitmisesse. Taolise olukorra tekkimise

vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist.

10. Taotleja on selgitanud, et Autotrans OÜ (likvideerimisel) maksuvõlga ei ole õnnestunud

sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud

enam kui 3 kuud – maksuhaldur alustas sissenõudmisega 20.07.2016 (tl 50). On ilmnenud, et äriühingul

registritesse kantud vara puudub ning pangakontodel maksukohustuse katteks vahendeid ei ole.

Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). Taotlusest ja sellele lisatud

dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse

tegemist ning Autotrans OÜ (likvideerimisel) õigusvõime ei ole lõppenud.

11. Kohus leiab, et valitud abinõud – L.K.le ja M.T.ile kuuluvatele kinnisasjadele hüpoteekide

seadmine määratavat maksukohustust ja sundtäitmiskulusid katvas summas on põhjendatud. L.K. omab

kahte kinnisasja ning maksuhaldur on hüpoteegisumma maksukohustuslase kahe kinnisasja vahel

põhjendatult ära jaganud. Arvestades maksukohustuse (maksuvõlg koos intressidega 63 712,17 eurot)

ja võimalike sundtäitmiskulude (6194,40 eurot) suurust ning maksukohustuslaste vara ja selle väärtust,

koormab maksuhalduri taotletud viisil täitetoimingu sooritamine maksukohustuslasi minimaalselt ning

seeläbi on tagatud ka maksuhalduri nõude ja täitekulude täitmine. Kohus ei näe põhjust kahelda

maksuhalduri arvestatud sundtäitmise kulude suuruse, mis on praeguse taotluse kohaselt alla 10%,

põhjendatuses. Hüpoteekide seadmine L.K. kinnisasjadele summades 22 000 ja 47 900 eurot ning M.T.i

kinnisasjale summas 69 000 eurot ei piira kinnisasjade käsutamist, kuid tagab maksuhalduri nõude ja

täitekulude täitmise. Hüpoteegisummad ei ületa määratava maksukohustuse ja täitekulude suurust.

7(7)

Seega on maksuhalduri taotletud täitetoimingu sooritamine proportsionaalne viis maksuhalduri nõude

ja võimalike täitekulude tagamiseks. Kuna L.K.l ja M.T.il peale kinnisasjade muud registervara ei ole

ning arestitavad sissetulekud puuduvad, on hüpoteekide seadmine nende kinnisvarale ainus viis

maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude tagamiseks.

Kohus leiab, et hüpoteekide seadmine määratava maksukohustuse ja täitekulude suuruses summas

mõlema juhatuse liikme varale ei ole ülemäära koormav. Maksuhaldur osutab ka asjaolule, et kuna

maksuvõlg on tekkinud nii L.K. kui ka M.T.i juhatuse liikmeks oleku ajal, on võimalik maksuvõlg neilt

solidaarselt sisse nõuda. Kohus nõustub maksuhalduriga, et vastutusotsuse koostamisele suunatud

maksumenetlus L.K. ja M.T.i suhtes on alles algusjärgus ning vastutusotsuse väljastamine neile ei ole

veel otsustatud. Praeguseks hetkeks ei ole maksuhaldur jõudnud isikute vastutuse ulatust eraldi

tuvastada ning maksuhalduri seisukoht selles osas kujuneb iga juhatuse liikme osas eraldi edaspidise

menetluse jooksul.

12. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab L.K. ning M.T.i vastu suunatud täitetoimingud

hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui

L.K. ja/või M.T. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt võimaliku rahalise nõude või

kohustuse tagamiseks, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel

tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise

kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui L.K. ja/või M.T. soovivad tagatissumma

kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks taotluse kohaselt 69 906,57 eurot.

Kohus selgitab, et kontrollib käesolevas menetluses üksnes, kas maksuhaldur on märkinud tagatise

andmed, ega kontrolli tagatise suurust. Tagatis võib olla käesoleval juhul ülemäära suur tagatissumma

deposiiti kandmisel, kuivõrd sellisel juhul täitekulusid ei kaasne. Isikul on võimalik vaidlustada tagatise

suurus juhul, kui ta pakub maksuhaldurile enda hinnangul piisava tagatise täitetoimingute lõpetamiseks,

kuid maksuhaldur keeldub täitetoiminguid lõpetamast. Hetkel pole teada, kas isikud kavatsevad üldse

tagatist esitada või millist liiki tagatise nad valivad.

13. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja

suuruses on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe