2-16-16723/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2017 Tartu

Tsiviilasja number

2-16-16723

Tsiviilasi

Eksar-Transoil AS-i hagi Ahto Laanemäe ja Jako Laanemäe

vastu tehingu tagasivõitmiseks

Hagi tagamise avalduse lahendamine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 10. novembri 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jako Laanemäe määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja II): Jako Laanemägi

(isikukood: XXXXXXXXX); esindaja vandeadvokaat Veiko

Viisileht

Vastustaja (hageja): Eksar-Transoil AS (registrikood:

10136829); esindaja advokaat Ivo Kütt

Puudutatud isik (kostja I): Ahto Laanemägi (isikukood:

XXXXXXXXXX);

esindaja

vandeadvokaat

Armand

Reinmaa

RESOLUTSIOON

Jätta Jako Laanemäe määruskaebus rahuldamata ning Viru

Maakohtu 10. novembri 2016 määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotuse lahendab maakohus lõpplahendis

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Eksar-Transoil AS (hageja) esitas 7. novembril 2016 hagiavalduse Ahto Laanemäe (kostja I)

ja Jako Laanemäe (kostja II) vastu tehingu tagasivõitmiseks. Hagiavalduse kohaselt rahuldas

Tartu Maakohus 9. oktoobri 2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-6390 hageja hagi ja mõistis

OÜ-lt Megonar ja kostjalt I solidaarselt hageja kasuks 23 677 eurot 18 senti. Maakohtu otsus

jõustus Riigikohtu määrusega 29. juulil 2015. 10. novembri 2015 määrusega tsiviilasjas

nr 2-14-6390 rahuldas kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis

OÜ-lt Megonar ja kostjalt I solidaarselt välja hageja kasuks menetluskulud 2200 eurot. hageja

pöördus kohtuotsuse ja –määruse täitmiseks kohtutäituri poole. Kostja I, kes ühtlasi on

solidaarvõlgniku OÜ Meganor juhatuse liige, ei ole hageja ees kohtuotsusest ja kohtumäärusest

tulenevaid solidaarseid kohustusi täitnud. Samuti ei ole nõude rahuldamine õnnestunud

täitemenetlustes nr 140/2015/1027 ja nr 140/2015/1028.

Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palus kanda keelumärge

kostjale II kuuluvale kinnistule XXX asukohaga XXX küla, XXX vald, XXX. Hagi tagamise

taotluse kohaselt oli leping kostja I ja kostja II vahel sõlmitud eesmärgiga kahjustada hageja

kui võlausaldaja huve ja vältida kohustuste täitmist. Kostjal I ei ole muud vara, mille arvel oleks

võimalik hageja nõuet rahuldada. Hagi tagamata jätmisel võivad kostjad kinnistu edasi müüa,

et kohtuotsuse täitmine osutuks võimatuks. Hagi rahuldamise korral on otsuse täitmine

võimalik ainult siis, kui kanda kostjale II kuuluvale kinnistule keelumärge.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus rahuldas hagi tagamise avalduse ja seadis kostjale II kuuluvale kinnistule

XXX, registriosa nr 3639031 asukohaga XXX küla, XXX vald, XXX võõrandamise

keelumärke hageja kasuks.

Praeguse tsiviilasja esemeks on kostjate I ja II vahel sõlmitud asja- ja võlaõigusliku lepingu

kehtetuks tunnistamine, mille tagajärjel peaks kostja I saama kinnistu XXX ainuomanikuks.

Hageja nõuet kostja I vastu täitemenetluses on võimalik rahuldada kinnistu võõrandamisel,

muud vara kostjal I ei ole. Kui kostja II, olles praegu kinnistu ainuomanik, müüks kinnistu

kolmandale isikule, oleks tagasivõitmine hagi rahuldamise korral sisutu, kuna kostjal II ei ole

vara, mida tuleb kostjale I tagastada ja mille arvel hageja nõudeid täitemenetluses rahuldada.

Maakohus leidis, et keelumärke seadmine kinnisasjale ei kahjusta oluliselt kostja II huve ega

piira kostja II igapäevast toimetulekut või majandustegevust.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Kostja II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus, teha asjas uus määrus, millega jätta hageja hagi tagamise avaldus täies ulatuses

rahuldamata, edastada tehtav uus kohtumäärus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale

võõrandamise keelumärke kustutamiseks XXX kinnistult ning jätta määruskaebemenetlusega

seotud kulud hageja kanda.

Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud jätma nii hagi kui hagi tagamise taotluse

oluliste puuduste tõttu käiguta. Hageja taotleb tunnistada täitemenetluses tagasivõitmise korras

kehtetuks kostjate vahel 7. novembril 2013 sõlmitud asjaõiguskokkulepe ja selle aluseks olev

võlaõiguslik võõrandamisleping. Hageja ei ole vastavaid kokkuleppeid kunagi näinud ega tea

nende sisu. Hagejale ei ole isegi teada, kas tegemist on olnud tasuta tehinguga (kinkega) või

tasulise tehinguga. Hageja ei saa jätta hagi eset selgelt väljendamata eeldusel, et hagimenetluse

kestel selguvad täiendavad andmed, mis võimaldavad hagi eset täpsustada.

Hageja on ekslikult märkinud hagihinnaks 3500 eurot TsMS § 132 lg 1 järgi. Täitemenetluses

esitatud tagasivõitmise hagihind tuleb määrata TsMS § 125 järgi, s.t tuvastushagi hind

määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise

korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

Hageja poolt esitatud nõude puhul oleks hageja õigustatud hagi rahuldamise korral

sundtäitmisele esitatud nõude rahuldamisele tagasivõidetud vara arvel. Seega on hagihind

maksimaalselt sundtäitmisele esitatud nõude summa. Kuivõrd hagihind on märgitud ebaõigesti,

on hagiavalduselt tasutud liiga vähe riigilõivu ning hagis esineb oluline puudus, oleks

maakohus pidanud jätma hagi tagamise avalduse käiguta. Hagi tagamise abinõu saab määrata

ainult hagile, mis vastab hagiavaldusele esitatavatele nõuetele sisu ja vormi osas (Riigikohtu

16. novembri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-04, p 17).

Maakohus on jätnud hagi tagamise avalduse lahendamisel põhjendamatult hindamata

hagiavalduse õigusliku perspektiivikuse. TMS § 188 lg-st 1 tulenevate tehingu tagasivõitmise

eelduste olemasolu on põhistamata ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et tema kui

sissenõudja huve on XXX kinnistu võõrandamistehinguga kahjustatud. Kostja I müüs

vaidlusaluse kinnistu kostjale II hinnaga 85 000 eurot, seega oli tegemist tasulise tehinguga.

Eksperthinnangu kohaselt oli kinnistu turuväärtus 7. novembri 2013 seisuga 77 000 eurot.

Seega sõlmiti müügileping kostja I jaoks turutingimustest soodsamatel tingimustel ehk kinnistu

müüdi kallimalt kui turuhind. Võõrandamistehingu tulemusena vähenesid kostja I kohustused

78 200 euro ulatuses ja talle jäi veel 6800 eurot vaba raha. Kuna kostja I varaline seis

müügilepingu sõlmimisega suurenes, siis ei saanud müügileping hageja huve kahjustada. TMS

§ 188 lg 1 kohaldamise kontekstis ei oma tähtsust, kas kostja I kasutas kinnistu müügist saadud

raha hageja võlgnevuse hüvitamiseks või mitte.

Hageja väide, et kostja II oli tulenevalt TMS § 188 lg-st 2 teadlik, et kinnistu

võõrandamistehinguga kahjustatakse hageja huve, on ebaõige. Kostja I ei teadnud ega

pidanudki tehingu tegemise ajal 7. novembril 2013 teadma, et hagejal olid kostja I vastu laenu-

ja käenduslepingutest tulenevad nõuded. Tartu Maakohtu otsus OÜ-lt Megonar ja kostjalt I

hageja kasuks võlgnevuse 23 677 euro 18 sendi väljamõistmiseks jõustus alles 29. juulil 2015.

Maakohus on hagi tagamise avalduse rahuldamisel rikkunud TsMS 378 lg-t 4. Hagi tagamine

ei ole kostja II suhtes proportsionaalne. Maakohtu põhjendus, et hageja nõuet ei ole muul viisil

võimalik rahuldada, kui ainult kinnistu võõrandamisel, ei ole asjakohane. Tsiviilasjas

nr 2-14-6390 on OÜ-lt Megonar ja kostjalt I põhivõlgnevus ning menetluskulud hageja kasuks

mõistetud solidaarselt välja. Hageja pöördus nõude täitmiseks täituri poole, mille tulemuseni

algatati täiteasjad nr 140/2015/1027 ja nr 140/2015/1028. OÜ-le Megonar kuulub ca 30 000

tonni komposti, mis asub kostjale II kuuluval vaidlusalusel kinnistul. OÜ-le Megonar kuuluvat

komposti võiks hageja nõude rahuldamise tarbeks täitemenetluse käigus müüa. Kostjale II

teadaolevalt võib ühe tonni sellise komposti turuväärtuseks olla ligikaudu 12–15 eurot, mis

tähendab, et OÜ-le Megonar kuuluva komposti turustamise käigus, isegi oluliselt odavamalt

turuväärtusest, on võimalik hageja nõuded täielikult rahuldada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Hageja vaidles kostja I määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning maakohtu

määrus muutmata ja määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud kostja II kanda.

Vastuse kohaselt on maakohus õigustatult võtnud hagi menetlusse ning sisulised otsustused

hagi rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks või kompromissi sõlmimiseks tehakse edaspidi.

Kostja I ja kostja II vahel 7. novembril 2013 sõlmitud kinnistu müügilepinguga kahjustati

hageja, kui kostja I võlausaldaja, huve ning tehingu tagasivõitmise eeldused on täidetud.

Kostja I ja OÜ Megonar kohustused hageja ees tekkisid juba 15. detsembril 2012 ning seda

vaatamata kohtuotsuse jõustumisele 29. juulil 2015. Kostja I oli teadlik asjaolust, et tal on

rahaline kohustus hageja ees ning kostja I võõrandas oma vara, et vältida võlgnevuse tasumist

hagejale. Kohtutäituri õiendist nähtub, et kostja I on võõrandanud oma kinnisvara 3 kuu jooksul

perioodil 23. august 2013 – 7. november 2013 ning muutnud end varatuks. Hageja möönab, et

kostjal I võis olla võlgnevusi ka teiste võlausaldajate ees, kellele ta oma vara võõrandamisest

saadud rahaga kohustusi täitis, kuid eeltoodu ei väära asjaolu, et kostja I nimetatud tegevusega

hageja huve kahjustas. Hageja kontrollis laenu- ja käenduslepingu sõlmimise ajal 30. novembril

2012, et kostjal I on piisavalt vara, et vajadusel oma kohustusi täita.

Vaidlusaluse kinnistu müügitehingust said raha kaks kostja I võlausaldajat, s.o kostja II ja

Swedbank AS ning osaliselt ka kostja I. Võlausaldajaid tuleb kohelda võrdselt, kuid kostja I ei

pidanud seda vajalikuks.

Hageja huvide kahjustamise korral eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis võlgniku

võlausaldajate huvide kahjustamisest.

Solidaarnõude olemasolu annab õiguse nõuda võlgnevuse tasumist ükskõik kummalt võlgnikult

ning seega ei oma nn kompostiküsimus asjas tähtsust. Tõendid, et kompost kuulub

OÜ-le Megonar, puuduvad. Vastusele määruskaebusele lisatud Riigikohtu otsuse

nr 3-3-1-37-15 p 21 kohaselt võib olla tegemist hoopis puukoorte ja reoveesette seguga. Hageja

arvates ei ole eluliselt usutav kostjate esitatud tõendamata väide, justkui oleks tegemist

kompostiga, millel on rahaliselt hinnatav väärtus. OÜ-l Megonar on olnud võimalik täita Tartu

Maakohtu 29. juulil 2015 jõustunud kohtuotsust peaaegu pooleteise aasta jooksul. Äriregistri

teabesüsteemi kohaselt on Ametlikes Teadaannetes 23. septembril 2016 avaldatud OÜ Megonar

kohta äriühingu kustutamisteade, kuivõrd äriühing ei ole esitanud 2013, 2014 majandusaasta

aruandeid ning ei esitanud registripidajale mõjuvat põhjust aruannete esitamata jätmisel.

Eespooltoodust tulenevalt ei saa pidada tõsiseltvõetavaks OÜ-l Megonar vara olemasolu kohta.

5. Kostja I ei ole määruskaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1).

7. TsMS § 377 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et

tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti asunud seisukohale, et hagi tagamata jätmisel

võib hagejale positiivse lahendi täitmine olla raskendatud.

Ringkonnakohus nõustub kostja II väitega, et hagi tagamise taotluse lahendamisel peab kohus

hindama muuhulgas ka hagi perspektiivikust. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et

vaidlus nõuete üle toimub kohtumenetluses ning hagi tagamise korras ei saa kohus hinnata

nõuete põhjendatust ning võimalikku hagi rahuldamist. Hagi tagamise taotluse lahendamisel

võib kohus vaid hinnata, kas antud juhul hageja poolt väidetud asjaolude esinemise korral oleks

hageja nõuete olemasolu võimalik.

Vaidlust ei ole, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja I vastu ning et kostja I on

oma vara kostjale II võõrandanud. Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kostja II poolt

vaidlusaluse kinnistu võõrandamisel kolmandale isikule muutub tagasivõitmine hagi

rahuldamise korral sisutuks, kuna kostjal II ei ole vara, mida tuleb kostjale I tagastada ja mille

arvel hageja nõudeid täitemenetluses rahuldada. Asjaolusid, kas vaidlusaluse tehinguga on

hageja huve kahjustatud või mitte, kas tegemist on tasulise või tasuta tehinguga jms lahendab

maakohus asja sisulisel lahendamisel.

8. Kostja II väide solidaarvõlgnikul vara olemasolu kohta ei ole asjakohane.

Õige on hageja tähelepanek, et solidaarvõlgnike puhul on võlausaldajal õigus valida, kelle vastu

ta nõuet pöörab (VÕS § 65 lg 1). Hageja on alustanud täitemenetlused mõlema solidaarvõlgniku

vastu. Kostja II väide solidaarvõlgnikul OÜ-l Megonar vara (komposti) olemasolu ning selle

väärtuse kohta on põhistamata. Hagiavaldusele lisatud kohtutäituri õiendist tulenevalt puudub

OÜ Megonar nimele registreeritud vara, millele saaks sissenõuet pöörata.

9. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu

koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja

asjaolusid arvestades põhjendatuks. Maakohus leidis, et keelumärke seadmine kinnisasjale ei

kahjusta oluliselt kostja II huve ega piira kostja II igapäevast toimetulekut või

majandustegevust.

Kostja II põhjendab hagi tagamise ebaproportsionaalsust kostja II suhtes üksnes asjaoluga, et

hagi ei ole põhjendatud ning maakohus oleks pidanud hagi jätma käiguta selles esinevate

puuduste tõttu. Kuivõrd hagi põhjendatuse osas võtab kohus seisukoha alles asja sisulisel

läbivaatamisel, ei ole vastav kostja II väide maakohtu määruse tühistamise aluseks. Kostja II ei

ole põhjendanud, kuidas ning milliseid kostja II huve seatud keelumärge kahjustab.

10. Ringkonnakohus nõustub kostjaga II, et hageja on tsiviilasja hinna määranud valesti.

Tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõude hinda ei ole seaduses eraldi reguleeritud.

Tegemist on tuvastusnõudega, mille korral TsMS § 125 esimese lause kohaselt määratakse

hagihind hüve väärtuse järgi, mida hageja on eeldatavasti õigustatud saama hagi rahuldamise

korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse haginõue TsMS § 125 teise

lause alusel mittevaraliseks. Kuivõrd hagi esitamise ajal ei olnud hagejale vaidlusaluse tehingu

väärtus teada, siis sai hageja võimalikuks hagi rahuldamise puhul saadavaks maksimaalseks

hüveks hageja täitemenetluses sundtäidetava nõude kostja I vastu täielik rahuldamine. Hageja

nõudeks kostja I vastu on tsiviilasjas nr 2-14-6390 väljamõistetud võlgnevus 23 677 eurot 18

senti ning menetluskulu 2200 eurot, kokku 25 877 eurot 18 senti. Sellest tulenevalt saab ka

käesoleva tsiviilasja hinnaks olla maksimaalselt 25 877 eurot 18 senti.

11. Kuna põhivaidlus on maakohtu menetluses, jääb menetluskulude jaotus maakohtu

otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke