3-14-52393/93 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

10.01.2017, Tartu

Haldusasja number

3-14-52393

Haldusasi

Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla 19.02.2014.

a käskkirja nr 6-3/246-D, 20.02.2014. a käskkirja

nr 6-3/261-D ja 05.09.2014. a vastuse nr 6-

12/66-6 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 1636,10

euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 24.11.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Pokras

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus apellatsioonkaebusele lisatud 16.12.2013 tervisekaardi RVL nr 132

väljavõtte lisamiseks toimiku materjalidele ja tagastada see kaebajale.

2. Jätta Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.11.2015. a

otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 09.02.2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla määras 02.12.2013. a käskkirjaga nr 6-2/1880-T kinnipeetava Aleksei Pokrase

Viru Vangla finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, üldkasutatavate

ruumide koristajana alates 09.12.2013 kuni 08.03.2014.

2. 21.01.2014 ja 25.01.2014 ei allunud A. Pokras vanemvalvuri korraldustele asuda tööle,

mistõttu Viru Vangla tunnistas A. Pokrase 19.02.2014. a käskkirjaga nr 6-3/246-D ja

20.02.2014. a käskkirjaga nr 6-3/261-D süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 süülises

rikkumises ja karistati teda vastavalt 7-ks ja 10-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega.

3. A. Pokras esitas vaide Viru Vangla 19.02.2014. a käskkirja nr 6-3/246-D ja 20.02.2014. a

käskkirja nr 6-3/261-D kehtetuks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks 1700 euro ulatuses. Viru

Vangla jättis 30.04.2014. a vaideotsusega nr 6-12/66-4 A. Pokrase vaide ning 30.05.2014. a

otsusega nr 6-12/66-5 A. Pokrase taotluse kahju hüvitamiseks rahuldamata.

4. Viru Vangla tunnistas 03.09.2014. a käskkirjaga nr 6-3/1385-D kehtetuks Viru Vangla

20.02.2014. a käskkirja nr 6-3/261-D. 05.09.2014. a otsusega nr 6-12/66-6 tunnistas Viru

Vangla osaliselt kehtetuks 30.05.2014. a otsuse nr 6-12/66-5 ning hüvitas A. Pokrasele alusetult

10 ööpäeva ulatuses (20.02.2014 käskkirjaga nr 6-3/261-D määratud karistus) kartseris viibitud

aja eest mittevaralise kahju summas 63,90 eurot.

5. A. Pokras esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 19.02.2014. a käskkirja

nr 6-3/246-D, 20.02.2014. a käskkirja nr 6-3/261-D ja 05.09.2014. a vastuse nr 6-12/66-6

õigusvastasuse tuvastamiseks ja 1636,10 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Kaebuse kohaselt keeldus kaebaja koristajana tööle minemast vastavuses perearst R.

Aadamsoo ettekirjutusega, mille kohaselt saab kaebaja töötada ainult istuvas asendis. Muid

arstitõendeid kaebajale väljastatud ei ole. Kaebajal valutab jalg ja ta nõudis uuringu

läbiviimist, kuid pärast 13.12.2013 trauma saamist kaebajale röntgenit ei tehtud.

Kaebajat karistati kaks korda ühel korral tööst keeldumise eest. Kontaktisik M. Pihlak

kiirustas, et kaebajat kartserisse saata, kuna kaebajal oli esimene pikaajaline kokkusaamine

naisega ning kontaktisik tegi kõik selleks, et see ei toimuks. Nimetatud õigusvastased

toimingud pani kontaktisik toime kättemaksust kaebaja suhtes, kuna ta on varasemalt esitanud

kohtule palju kaebuseid kontaktisiku toimingute peale. Viru Vangla rikkus VangS § 4¹ lg-id 1

ja 2.

Kaebaja palub põhjendamatu vabaduse võtmise, väärikuse alandamise ja tervisekahju

tekitamise eest vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-le 1 välja mõista veel 1636,10

eurot, kuna makstud kompensatsioon 63,90 eurot ei ole piisav.

HALDUSKOHTU LAHEND

6. Tartu Halduskohus jättis 24.11.2015. a otsusega A. Pokrase 15.11.2015. a

menetlusdokumendist koopia väljastamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), kaebuse

rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja menetluskuluna riigilõivu Eesti Vabariigi kanda

(resolutsiooni p 3).

Kohtuotsuse kohaselt tuvastas halduskohus, et kaebajale antud korraldus, asuda tööle, anti

kehtiva käskkirja alusel ja käskkiri oli kaebajale täitmiseks kohustuslik. Kaebaja tervislikule

seisundile andis hinnangu arst R. Aadamsoo 16.12.2013 kui kaebaja viibis tema vastuvõtul.

Nimetatud kuupäeval tegi arst kaebaja tervisekaarti kande RVL nr 132, milles mh märkis, et

võib töötada istuvas asendis, seisvas asendis kuni 1 tund ja mitte tõsta raskusi üle 5 kg.

Viru Vangla ei rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid ja täitmata jäetud

vanglaametniku korraldus ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Distsiplinaarkaristuse

määramine on õiguspärane ning tervislikud põhjused tööst keeldumiseks puudusid. Töö

kohustuse eiramisel on tegemist olulise kohustuse rikkumisega, mis näitab, et isik ei soovi

õiguskuulekale teele asuda.

Tulenevalt VangS § 65 lg-st 1 pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele esimesel võimalusel,

mistõttu kaebaja väide, et ametnik kiirustas distsiplinaarkaristuse täideviimisega sihilikult,

seda põhjusel, et kaebaja pikaajaline kokkusaamine abikaasaga ei toimuks, ei ole kohane.

Tõendatud ega usutav ei ole kaebaja väide, et nimetatud õigusvastased toimingud pani

kontaktisik toime kättemaksust kaebaja suhtes, kuna ta on varasemalt esitanud kohtule palju

kaebuseid kontaktisiku toimingute peale.

Viru Vangla 05.09.2014. a otsusega nr 6-12/66-6 tunnistas vangla osaliselt kehtetuks

30.05.2014. a otsuse nr 6-12/66-5 ning hüvitas kaebajale alusetult 10 ööpäeva ulatuses

kartseris viibitud aja eest mittevaralise kahju summas 63,90 eurot. Seega selles osas on

vastustaja alusetult kartseris viibimisega tekitatud mittevaralise kahju kaebajale hüvitanud.

Kaebajal puudub vajadus enda õiguste kaitseks 15.11.2015 kohtule esitatud

menetlusdokumendist koopiat saada, mistõttu on vastav taotlus põhjendamatu ja jääb

rahuldamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. A. Pokras esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus

otsus, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole halduskohus õiglane ja sõltumatu ning arvestas otsuse tegemisel ainult

vastustaja vastuväiteid. Halduskohus ei vaadanud läbi ega arvestanud kaebaja esitatud seisukohtade ja

arvamustega, vaid mainis, et kaebaja on neid esitanud.

Pärast Riigikohtu 22.09.2015. a määrust nr 3-3-1-40-15, millega kohus kohustas korraldama tõlketeenust,

keeldus halduskohus 22.10.2015. a määrusega esitamast vangla käskkirjade tõlget ja tegemast lühidalt asjaolude

ülevaadet vene keeles. Seega varjas halduskohus kaebaja eest asjasse puutuvat informatsiooni ning ei andnud

kaebajale võimalust kaitsta oma õigusi efektiivselt, esitada seisukohti ja vastuväiteid seoses vangla

käskkirjadega, asjaoludega ja põhjendustega.

Halduskohus ei võtnud arvesse ka Riigikohtu 22.09.2015. a määruse nr 3-3-1-40-15 p-s 20 väljendatud

arvamust, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p 4 alusel võib kinnipeetav keelduda tööst, mille

täitmine seab ohtu tema tervise ja selle õiguse kasutamisel ei riku kinnipeetav VangS § 67 p-i 1. Samuti seda, et

kartserikaristuse ebaõiget määramist ei tohi käsitleda väheintensiivse riivena.

Halduskohus ei pööranud tähelepanu ega arvestanud, et 14.01.2014 esitas kaebaja avalduse vangla

meditsiiniosakonna juhatajale, milles märkis, et pärast traumat valutab tal jalg väga tugevalt ning nõudis, et talle

tehtaks uuringuid ja röntgen. Eelnev tõendab, et A. Pokras ei olnud võimeline töötama seistes ja tal oli õigus

keelduda tööst. Kaebaja teadis ja tal oli tõend, mis nägi ette istuva töö ning teistest tõenditest ei teadnud ta

midagi.

Viru Vangla esitas kohtule valeandmeid ja eksitas kohut, kui väitis, et perearst tegi 16.12.2013 väidetavalt

tervisekaarti kande selle kohta, et A. Pokras võib töötada 1 tunni või 1,5 tundi püsti seistes. Kaebaja lisab

16.12.2013 tervisekaardi RVL nr 132 väljavõtte, kus on märgitud, et võib töötada istuvas asendis.

Halduskohus jättis A. Pokrase taotlused rahuldamata ja keeldus läbi viimast kohtuistungit, samuti ei

võimaldanud kaebajal küsitleda kohtuistungile taotletud tunnistajaid.

8. Viru Vangla leiab vastuses apellatsioonkaebusele, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja

tuleb jätta rahuldamata.

Vastuse kohaselt toimus tervisekaardi kande RVL nr 132 (esitatud halduskohtule koos

04.09.2014 vastusega) kohaselt vastuvõtt 16.12.2013 ning nimetatud kuupäeval tegi arst

kaebaja tervisekaarti kande, märkides – töötab istuvas asendis, seisvas asendis kuni 1 tund ja

mitte tõsta raskusi üle 5 kg. 15.01.2014 viibis kaebaja taas arst R. Aadamsoo vastuvõtul ja

kande kohaselt on koostatud ka sellel päeval tõend, et A. Pokras võib töötada 1,5 tundi seistes,

liikudes ja istudes. 21.01.2014 menetlustoimingu protokolli kohaselt on arst R. Aadamsoo

selgitanud, et kinnipeetava tervislik seisund võimaldab koristajana töötada. Kaebaja väited

sellest, et ta ei teadnud, et teda pole tööst vabastatud, on ennast õigustavad. Arst R. Aadamsoo

16.12.2013 tõend on kaebajale kätte antud ja ta pidi olema teadlik, mis selles märgitud on.

Segadus võis tekkida sellest, et Viru Vangla meditsiiniõde Angelika Kaldre on 20.12.2013

väljastanud A. Pokrasele tõendi, milles lähtus vaid vangiregistrisse arsti tehtud puudulikust

kandest, kuid 15.01.2014 on kaebaja käinud taas R. Aadamsoo vastuvõtul ning viimane on

talle väljastanud tõendi, et A. Pokras võib töötada 1,5 tundi seistes, liikudes ja istudes.

Kinnipeetava terviseandmed fikseeritakse meditsiinitöötaja poolt kinnipeetava kohta peetavas

elektroonilises tervisekaardis ning kinnipeetava tööle rakendamisel lähtutakse tervisekaardi

andmetest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 24.11.2015. a otsus tuleb jätta muutmata ja

A. Pokrase apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei

ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Halduskohus on õigesti hinnanud

asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid

korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Ringkonnakohus jätab rahuldamata A. Pokrase taotluse võtta asja materjalide juurde

16.12.2013 tervisekaardi RVL nr 132 väljavõte. Antud väljavõte on juba olemas antud

haldusasjaga liidetud haldusasja nr 3-14-50992 toimikus (tl 73) ja seega puudub vajadus teise

samasuguse dokumendi lisamiseks asja materjalidele. Ringkonnakohus tagastab selle

A. Pokrasele.

11. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohus rikkus menetlusnorme sellega, et

keeldus talle tõlkimast vaidlustatud käskkirju ja tegemast lühidalt asjaolude ülevaadet vene

keeles. Tartu Halduskohus on oma 22.10.2015. a määruses leidnud, et kuna kaebaja on nii

vaides kui ka kohtule esitatud kaebuses üksikasjalikult faktid ära märkinud ja asjaolusid

kirjeldanud, siis järeldub sellest, et kaebaja on nimetatud dokumentidega tutvunud ja nende

sisu on olnud arusaadav ning seega puudus vajadus tõlke tegemiseks (tl 105-106).

Ringkonnakohus nõustub taolise käsitlusega. Samuti ei ole selline halduskohtu käitumine

vastuolus ka Riigikohtu halduskolleegiumi määruse nr 3-3-1-40-15 p-ga 19, kuna ka see ei

näe ette halduskohtule imperatiivset kohustust dokumentide tõlkimiseks, vaid tõlkimist

üksnes osas, mis on asjaoludest ülevaate saamiseks vajalik. Antud juhul on kaebajal olnud

ülevaade, et esitada vaie ja kaebus halduskohtule.

12. Kaebaja oli määratud tööle 02.12.2013. a käskkirjaga nr 6-2/1880-T majandustööde

abitööliseks. Juhul kui kaebaja leidis, et ta ei ole võimeline töötama tervisliku seisundi tõttu,

oleks kaebaja pidanud tööle määramise käskkirja vaidlustama, mida ta aga ei teinud. Seega oli

tegemist kehtiva käskkirjaga ja vangla ametnikel oli õigus anda kaebajale korraldus tööle

asumiseks. VangS § 67 p 1 alusel peab kinnipeetav vangla julgeoleku tagamiseks alluma

vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Asjas puudub vaidlus selle üle, et

21.01.2014 anti kaebajale korraldus tööle asumiseks, kuid kaebaja keeldus ja viitas sellele, et

tal on tõend tööst vabastamise kohta. Selline kaebaja seisukoht on vastuolus vastustaja poolt

kohtule esitatud tõendiga, mille kohaselt viibis kaebaja arst R. Aadamsoo vastuvõtul

16.12.2013 ning arst on leidnud, et kaebaja on võimeline töötama istuvas asendis, seisvas

asendis kuni 1 tund ning ei või tõsta raskusi üle 5 kg. Ringkonnakohtul puudub erinevalt

kaebajast alus kahelda selle tõendi õigsuses. Seega puudusid kaebajal tervislikud

vastunäidustused, mis takistasid tal tööle asumast ning vastustaja on õigesti kaebajat tööst

keeldumise eest karistanud distsiplinaarkorras. Pealegi väitis kaebaja, et tal on olemas tööst

täielik vabastus, mis aga ei vastanud tõele.

13. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et kohus jättis põhjendamatult läbi viimast

kohtuistungi. HKMS § 131 lg 1 p 2 sätestab, et kohus võib asja läbi vaadata kirjalikus

menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja

selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus

kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse

iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Kuna

praegusel juhul oli vaidluse esemeks üksnes see, kas kaebajal oli õigus tööst keelduda oma

tervisliku seisundi tõttu, siis leiab ringkonnakohus, et vaidlus seisnes üksnes tõendite

hindamises ning halduskohtul oli õigus keelduda kohtuistungi korraldamisest.

14. Kaebaja oli nii halduskohtus kui ka ringkonnakohtus vabastatud riigilõivu tasumisest ja

seoses sellega asjas menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Einar Vene

Agu Timmi