3-15-1343/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.01.2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-1343

Haldusasi

Kalle Kauba kaebus Tartu Vangla 07.05.2015. a

käskkirja nr 6-2/566 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 15.10.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tartu Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Kalle Kaup

Vastustaja/apellant Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu 15.10.2015. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 09.02.2017 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja, Tartu Vangla kinnipeetav, töötas vanglatööstuses praktikandina. 08.04.2015 kella

14:50 ajal väljus kaebaja tööruumist vanglatööstuse sisehoovi.

2. Tartu Vangla karistas 07.05.2015. a käskkirjaga 6-2/566 (tl 18-19p) kaebajat

distsiplinaarkorras Tartu Vangla kodukorra punkti 17.1.11 süülise rikkumise eest

noomitusega. Distsiplinaarrikkumine seisnes selles, et 08.04.2015 väljus kaebaja ilma

loata tööruumidest, aga kodukorra punktist 17.1.11 tulenevalt on kinnipeetaval

iseseisvalt ilma loata tööruumidesse sisenemise ja väljumise keelatud. Kodukorra p

17.1.14 kohaselt kehtib see ka õppepraktikal viibivale kinnipeetavale. Tartu Vangla

leidis, et kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine on põhjendatud vangla

julgeoleku, distsiplinaarkorra tagamiseks nii eri- kui ka üldpreventiivsel eesmärgil.

Kinnipeetavale ei tohi tekkida arusaama, et nad võivad oma elu-olu vanglas korraldada

oma äranägemise järgi. Kinnipeetava karistamata jätmine distsiplinaarrikkumise eest

võib omada negatiivset mõju nii tema käitumisele kui ka teiste kinnipeetavate

käitumisele. Distsiplinaarkaristuse eesmärgiks on heidutada kinnipeetavat uusi

rikkumisi mitte toime panema ning vangla üldise julgeoleku tagamine.

Distsiplinaarkaristuse määramisel arvestas vangla, et kaebajal on üks kehtiv

distsiplinaarkaristus, kuid samalaadset distsiplinaarrikkumist varasemalt ei ole

esinenud. Tuginedes eeltoodule ja arvestades asjaoludega, et rikkumisega ei kaasnenud

raskeid tagajärgi, kaebaja on juhtunust teinud vajalikud järeldused ja samuti sellega, et

distsiplinaarkaristuse eesmärgiks on saavutada olukord, mis motiveeriks kinnipeetavat

edaspidi järgima vangistust reguleerivaid haldusakte, siis on otstarbekohane ja

proportsionaalne karistada kaebajat noomitusega.

3. Kaebaja esitas 08.05.2015 Tartu Vanglale vaide (tl 13-16) 07.05.2015. a

käskkirja 62/566 kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla jättis 25.05.2015. a

vaideotsusega nr 1-11/296-2 (tl 1717p) vaide rahuldamata.

4. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 1-10, 82-85),

milles palus Tartu Vangla 07.05.2015. a käskkirja nr 6-2/566 tühistada.

Kaebaja ei nõustunud distsiplinaarkorras noomituse määramisega. Kaebaja leidis, et antud

juhul oleks eesmärgi täitmiseks piisanud vestluse läbiviimisest. Kaebaja väitis, et ta küsis

õpetajalt luba minna välja värsket õhku hingama ja õpetaja andis selleks loa. Ta läks

tööruumist välja (st vanglatööstuse sisehoovi), sest tundis töö iseloomust tulenevat ohtu elule

ja tervisele.

Tööstuse uksele oli välja pandud kodukorra väljavõte, millel oli rohelisega allajoonitud

punkte kodukorrast. Lisaks tekkis 2015. aasta märtsi lõpus vanglatööstuse välisuksele ametlik

paber, mis keelas vanglatööstuse töölistel minna vanglatööstuse sisehoovi, kuid sõna

praktikant oli punase pastakaga maha tõmmatud. Seega ei pidanud kaebaja aru saama, et

kõrvaloleval teisel teatel rohelisega allajoonitu on olulisem kui punasega mahatõmmatu.

Kaebaja lähtus viimati lisatud sildist. Kaebaja sai uksel olevast infost aru, et see ei kehti

praktikantidele. Menetluse käigus selgus, et tegemist oli väärinformatsiooniga ja silt

eemaldati.

Kaebaja väitis, et arusaamatuks jääb, mis osas kehtib kodukord praktikandile. Kuigi

kodukorra punkt 17.1.14 sätestab, et vastav peatükk on kehtiv ka õppepraktikal viibivatele

kinnipeetavatele, siis tegelikkuses seda nõuet ei järgita. Näiteks on olemas dušširuumid

töölistele, kuid nende kasutamine on praktikantidele keelatud. Lisaks märkis kaebaja, et

praktika teooriaõpetaja A. Gogolini on selgitanud, et eelmisel aastal viidi praktikat läbi

õppeklassis ning seoses ventilatsiooni puudumisega võisid õpilased vanglatööstuse hoovis

hingata värsket õhku selleks kokkulepitud kohas. See näitab seda, et keevitusega seotud töö

on mürgine ja vajalik on värske õhu võimaldamine.

5. Tartu Vangla palus kaebusele esitatud vastuses (tl 74-75) jätta kaebus rahuldamata.

Tartu Vangla jäi 25.05.2015. a vaideotsuses nr 1-11/296-2 toodud seisukohtade juurde.

Praktikaõpetaja ei andnud kaebajale luba minna tööstushoovi värsket õhku hingama. Kõiki

praktikal osalevaid kinnipeetavaid on instrueeritud praktikaruumidest lahkumise korraldusest.

Lisaks praktikaõpetajale on ka vanglatööstuse meistrid kinnipeetavale selgitanud

tööstuseruumides kehtestatud korda.

Vastustaja nentis, et vanglatööstuse uksel olnud sildid võisid tõepoolest olla eksitavad.

Vanglale ei ole teada, kes rikkus ära ühe tööstuse uksel olnud siltidest (kodukorra sätete

kõrval olnud näidisettekande). Ei ole eluliselt usutav, et kaebajas ei tekkinud kahtlust, miks on

järsku kehtivat korda muudetud.

Vangla määras 07.05.2015. a käskkirjaga nr 6-2/566 kaebajale karistuseks noomituse, mis on

VangS § 63 lg-s 1 nimetatud distsiplinaarsetest mõjutustest kergeim. Käskkiri on õiguspärane,

antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

6. Tartu Halduskohus rahuldas 15.10.2015. a otsusega (tl 88-90) kaebuse ja tühistas Tartu

Vangla 07.05.2015. a käskkirja nr 6-2/566.

Halduskohus leidis, et luba tööruumist väljumiseks ei saa pidada antuks, kui ei ole selge, kas

luba anti üksnes klassiruumist väljumiseks või ka vanglatööstuse hoonest väljumiseks, või kui

pädev isik ei vaidle vastu kinnipeetava teatele, et ta kavatseb vanglatööstuse hoonest väljuda.

Halduskohus leidis, et käesoleval juhul ei nähtu distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditest, et

kaebajale oleks antud luba minna vanglatööstuse sisehoovi värsket õhku hingama.

Halduskohus leidis, et kaebaja selgitustest ei ilmne asjaolusid, mis kõrvaldaks talle

etteheidetava teo õigusvastasuse. Samas saab kaebaja selgitustest järeldada, et ta ei teadnud, et

vanglatööstuse ruumidest väljumisega rikub ta kodukorra p-s 17.1.11. sätestatud keeldu, kuid

tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud seda ette nägema. Eeltoodu

alusel oli halduskohus seisukohal, et vastustaja on vaidlustatud käskkirjas õiguspäraselt

asunud seisukohale, et kaebaja on kodukorra p 17.1.11. rikkumisega täitnud

distsiplinaarsüüteo koosseisu.

Halduskohus leidis aga, et vastustaja ei ole kaebajale karistuse määramisel kaalutlusõigust

õiguspäraselt teostanud. Karistamise otsuse motiveerimine üldsõnaliselt vangla julgeoleku ja

karistamise üldpreventiivse toimega välistab osaliselt VangS § 63 lg-st 1 tuleneva

diskretsiooni kasutamise, kuna neil kaalutlustel peaks igale distsiplinaarrikkumisele järgnema

karistuse määramine. Nimetatud kaalutlused on küll asjakohased, kuid üksnes seostatult

rikkumise asjaolude ja võimaliku mõjuga vangla julgeolekule üldiselt. Käesoleval juhul ei ole

vastustaja selliseid seoseid välja toonud. Rikkumise iseloomu silmas pidades ei ole kaebaja

karistamise vajadus üldpreventiivsel eesmärgil vangla julgeoleku tagamiseks kohtule ka

ilmsena äratuntav. Pidades silmas rikkumise asjaolusid, eelkõige, et kaebaja eksis talle klassist

väljumiseks antud loa ulatuses, vanglatööstuse uksel oli vastuoluline informatsioon kaebaja

teo keelatuse kohta ning varasemalt on vanglatööstuse ruumidest sisehoovi väljumist

aktsepteeritud ning käskkirjas esitatud tõdemust, et kaebaja on teinud juhtunust vajalikud

järeldused, ei saa karistuse määramise vajadus tuleneda ka eripreventiivsest eesmärgist.

Olukorras, kus rikkumist saab pidada kergeks, s.t rikkumisega ei ole olulisi õigushüvesid

intensiivselt ohustatud, rikkumine on toimunud seetõttu, et isik ekslikult pidas oma käitumist

õiguspäraseks ning on teo keelatust hiljem mõistnud ja tunnistanud, on vähemalt kaheldav,

kas esineb vajadus karistuse määramise kaudu mõjutada isikut edaspidi õigusvastasest

käitumisest hoiduma, kui samaaegselt ei esine muid asjaolusid, mis viitaksid sellisele

vajadusele. Eeltoodud põhjustel leidis halduskohus, et karistuse määramise osas ei vasta

kaevatav käskkiri HMS § 54 ja § 56 lg-te 1 ja 3 nõuetele kaalumisvea tõttu. Puudus käskkirja

põhjendamisel on selline, mis võis mõjutada asja otsustamist. Seetõttu rahuldas halduskohus

kaebaja kaebuse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Tartu Vangla esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 96-97) milles palus

halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jäetakse kaebus rahuldamata.

Tartu Vangla ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et karistuse määramise osas ei vasta

vaidlusalune käskkiri haldusmenetluse seaduse nõuetele kaalumisvea tõttu. Tartu Vangla jaoks

on käesoleval juhul karistamise üldpreventiivne eesmärk ilmselge – vanglas kehtiva korra

kaitsmine ning julgeoleku tagamine. Tartu Vangla nõustub küll halduskohtu seisukohaga, et

Tartu Vangla ei ole käesoleval juhul selgelt välja toonud seoseid, millised on rikkumise

asjaolude võimalikud mõjud vangla julgeolekule üldiselt, kuid kaebaja ei nõustu halduskohtu

seisukohaga, et selline puudus käskkirja põhjendamisel võis mõjutada asja otsustamist.

Reeglid, mis näevad ette selle, et kinnipeetav ei tohi vangla territooriumil viibida kohas, kus

viibimiseks puudub tal luba, on vangla elukorralduse toimimise fundamentaalseteks alusteks.

Vanglale peab olema igal ajahetkel teada, kus kinnipeetav viibib. Vastavad reeglid on

apellandi hinnangul niivõrd ilmselged vangla julgeoleku tagamiseks, et nende eraldi

väljatoomine käskkirjas ei ole vältimatult vajalik.

Tartu Vangla selgitab, et ajal, mil kaebaja asus keevitajaõppe praktikat läbima (2014. aasta

septembris) ei olnud kinnipeetavatel lubatud minna vanglatööstuse ruumidest välja värsket

õhku hingama. Kaebaja oli rikkumise toimepanemise hetkeks osalenud keevitaja õppes juba

ligi kaheksa kuud. On eluliselt usutav, et selle aja jooksul on praktikal osaleja saanud selgeks,

kus ning millisel ajal tal on lubatud viibida. Seda eriti veel siis, kui praktikal osalejaga on

korduvalt sellel teemal juttu olnud (praktikaõpetaja 14.04.2015 protokollitud ütlused). Kuigi

vanglatööstuse uksel oli tõepoolest vastuoluline informatsioon, tuleb arvestada, et kaebaja ei

osalenud praktikal esimest korda. Kaebaja on ise välja toonud (11.05.2015 vaie nr 1-11/296-

1), et vastuoluline informatsioon ilmus vanglatööstuse uksele 22.03.2015. Pärast seda käis

kaebaja praktikatundides mitmel korral, aga alles 08.04.2015 pärastlõunal tekkis temas uksel

oleva informatsiooni tõttu segadus.

Tartu Vangla ei nõustu halduskohtu järeldusega, et kaebaja poolt toime pandud rikkumist saab

pidada kergeks rikkumiseks. Kuigi vangla territooriumil loata vales kohas viibimine ei toonud

käesoleval juhul kaasa ühtegi käega katsutavat tagajärge kaaskinnipeetavatele või

vanglateenistuse ametnikele, ei muuda see toime pandud rikkumise iseloomu kergeks.

Reeglid on kinnipeetavate liikumise kohta vangla toimimise jaoks fundamentaalsed. Ka

VangS § 8 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil

vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. On ilmselge, et kui

vangla oleks jätnud reageerimata kaebaja sellisele rikkumisele, oleks see võinud ka teistes

praktikal osalevates ning vanglatööstuses töötavates kinnipeetavates tekitada arusaama, et

väljaspool vanglatööstuse ruume viibimine on võimalik ja isegi, kui see ei ole lubatud, siis

arvatavasti sellele karistust ei järgne, kui ma puhtsüdamlikult kahetsen.

Tartu Vangla hinnangul oli kaebaja karistamine põhjendatud ka eripreventiivsel eesmärgil.

Seda just nimelt põhjusel, et praktikaõpetaja sõnade kohaselt on kaebaja varasemalt vesteldud

sellel teemal, et praktikal viibides on üldjuhul väljas viibimine keelatud ning vastav luba

saadakse vaid siis, kui viiakse välja prügi või konteinerisse proovitükke. Kõik tähtsust

omavad asjaolud on ammendavalt käskkirjas välja toodud. Noomituse näol on tegemist kõige

kergema liigilisema karistusega, mis siiski on oma mõjult piisavalt efektiivne, et mõjutada

kinnipeetavat edaspidi hoiduma samasisuliste rikkumiste toimepanemistest.

Halduskohus on põhjendamatult arvestanud vaid kaebaja väiteid ning jätnud hindamata

tõendi, kust nähtub, et kaebajaga on varasemalt praktikaklassist väljumise osas juttu olnud

ning 08.04.2015 ei andnud praktikaõpetaja kaebajale luba minna tööstuse ruumidest välja

värsket õhku hingama. Seega on halduskohus tõendeid ebaõigesti hinnanud ning see on

viinud asjas ebaõige lahendi tegemiseni.

8. Kaebaja palub apellatsioonkaebusele esitatud

vastuses

(tl 103-105) jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kaebaja jääb esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja ei nõustu apellatsioonkaebusega ja

väidab, et talle anti luba minna värsket õhku hingama. Selle intsidenti eest noomituse

tegemine oli liiga karm karistus. Sellises olukorras oleks vestlusest piisanud ja see oleks

täitnud eesmärgi. Tartu Vangla asus algselt seisukohale, et tegemist ei ole raske rikkumisega.

Apellatsioonkaebuses aega leiab Tartu Vangla, et tegemist oli raske rikkumisega. Tartu Vangla

ei teadvusta endale, et neil endil oli ka oma osa selles intsidendis, sest uksel oli

väärinformatsioon.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata (HKMS § 201 lg 4).

10. Halduskohus leidis, et kaebaja täitis distsiplinaarsüüteo koosseisu, sest

distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditest ei nähtu, et kaebajale oleks antud luba minna

vanglatööstuse sisehoovi värsket õhku hingama ja kaebaja selgitustest ei nähtu asjaolud, mis

kõrvaldaks talle etteheidetava teo õigusvastasuse. Halduskohus jõudis järeldusele, et

vastustaja ei ole kaebajale karistuse määramisel kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud. Tartu

Vangla väidab apellatsioonkaebuses, et halduskohus on põhjendamatult arvestanud vaid

kaebaja väiteid ning jätnud hindamata tõendi, kust nähtub, et kaebajaga on varasemalt

praktikaklassist väljumise osas juttu olnud ning 08.04.2015 ei andnud praktikaõpetaja

kaebajale luba minna tööstuse ruumidest välja värsket õhku hingama. Ringkonnakohus on

seisukohal, et halduskohus on hinnanud tõendeid korrektselt ning on arvestanud Tartu Vangla

seisukohti. Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja üldsõnalisest ütlusest selle kohta, et kaebajaga

on varasemalt praktikaklassist väljumise osas juttu olnud, ei saa veel teha järeldust, et

kaebajal oli vastav teadmine olemas. Antud juhul tuleb arvestada ka seda, millist õigushüve

reegli mittejärgimine ohustab. Asja materjalidest nähtuvalt on praktikaõpetaja ka öelnud, et

üldjuhul on väljas viibimine keelatud, vastav luba saadakse vaid siis, kui viiakse välja prügi

või konteinerisse proovitükke. Seega kui väljas käimine on loa alusel lubatud teatud juhtudel,

siis iseenesest väljas viibimist ei saa pidada ohtlikuks.

11. Vastustaja tõi apellatsioonkaebuses välja, et kuigi uksel oli tõepoolest vastuoluline

informatsioon, ei osalenud kaebaja praktikal esimest korda ja vastuolulise informatsiooni

ilmumisel osales kaebaja praktikal reegleid järgides edasi, ja alles 08.04.2015 tekkis kaebajale

uksel oleva informatsiooni tõttu segadus. Asjaolu, et kaebaja ei läinud koheselt peale

vastuolulise informatsiooni ilmumist välja, ei tähenda seda, et informatsioon oleks olnud

sellest lähtuvalt üheselt arusaadav. Kui vastuoluline informatsioon oli pikemat aega uksel

korrigeerimata, siis sellest tulenevalt ei saa välistada, et reeglid võisidki olla muutunud.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et olukorras, kus rikkumisega ei ole olulisi

õigushüvesid intensiivselt ohustatud, rikkumine on toimunud seetõttu, et isik ekslikult pidas

oma käitumist õiguspäraseks ning on teo keelatust hiljem mõistnud ja tunnistanud, on

vähemalt kaheldav, kas esineb vajadus karistuse määramise kaudu mõjutada isikut edaspidi

õigusvastasest käitumisest hoiduma, kui samaaegselt ei esine muid asjaolusid, mis viitaksid

sellisele vajadusele. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuna distsiplinaarkaristuse

määramine avaldab pikaajalist mõju kinnipeetavale nt kinnipeetavale määratud kehtivad

distsiplinaarkaristused võivad muutuda aktuaalseks kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise

kaalumisel, tuleb rikkumise asjaolusid hinnates põhjalikumalt kaaluda karistuse määramise

vajalikkust.

13. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

14. Tartu Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel

vabastatud. Seega puudub vajadus antud osas menetluskulude jaotamiseks.

Maili Lokk

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/