1-16-4155/25 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-4155

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 13. detsembri 2016

määrus John-Richard Kiudorvi vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu

John-Richard Kiudorv

(isikukood

39609266511), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 13. detsembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 2. juuni 2016 otsusega tunnistati J.-R. Kiudorv süüdi KarS § 199 lg 2 p

7,8,9, § 213 lg 2 p 1, § 215 lg 2 p 1,2 ja § 320 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1

kohaldamisega lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõistis kohus talle

liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Sama otsusega tunnistas kohus J.-R. Kiudorvi süüdi KarS § 199 lg

2 p 7,8,9, § 4231 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse

kaetuks raskeima karistusega mõistis talle karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg

1 alusel mõistis kohus J.-R. Kiudorvile liitkaristuse suurendades 10-kuulist vangistust Pärnu

Maakohtu 28.10.2015 otsusega mõistetud ning kandmata ja KarS § 65 lg 1 alusel liidetud karistuse

1 aasta vangistust võrra. Liitkaristuseks mõistis kohus 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1

alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ja luges karistuse kandmise alguseks

14.12.2015, karistusaja kandmise lõpp saabub 14.10.2017.

2. Viru Vangla esitas 10. novembril 2016 Viru Maakohtule materjalid J.-R. Kiudorvi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Viru Maakohus jättis oma 13. detsembri 2016 määrusega J.-R. Kiudorvi vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamata.

4. Maakohtu hinnangul ei ole J.-R. Kiudorvi käitumine vanglas olnud seaduskuulekas, tal on

kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral,

kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks:

isikut on eelnevalt karistatud grupiviisiliste varguste, asja omavolilise kasutamise ning kehalise

väärkohtlemise eest. Soodusteguriks on impulsiivne käitumine ning grupi mõju.

5. Positiivsena tõi kohus välja selle, et J.-R. Kiudorvil on vabanemisjärgselt olemas elukoht, ta

on läbinud vangistuses riske maandavaid vestluseid ja on asunud omandama puidupingioperaatori

eriala ning töötab alates 14.09.2016 vangla majandustöödel. Tal on vabanemisel olemas toetav

lähivõrgustik. Negatiivsete faktoritena tõi kohus välja, et J.-R. Kiudorvil puudub vabanedes

töökoht, mis suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetaval on küll võimalus

kandideerida AS Wendre vabadele ametikohtadele, kuid see ei ole samastatav garanteeritud töökoha

olemasoluga. Isikul on ka vähene haridus ja puudub eriala, seega on tema konkurentsivõime

tööturul problemaatiline. J.-R. Kiudorvil on tasumata võlgasid 1229,35 euro ulatuses. Kinnipeetaval

on tutvusringkonnas kriminaalse taustaga tuttavaid.

6. Uute kuritegude toimepanemise riski hindas kohus keskmisest suuremana. Oht seisneb

füüsilises ründes, kehavigastuste tekitamises ning oht realiseerub, kui isik laseb end teiste jutust

häirida, allub provokatsioonile või kiusab ise kedagi, mis võib lõppeda kaklusega. Kinnipeetav on

varem olnud kriminaalhooldusel, kuid pannud katseajal toime uue kuriteo. Seega ei ole J.-R.

Kiudorv õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses.

7. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et J.-R. Kiudorvi puhul ei ole

kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohtul

puudub ka veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab

ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita.

MÄÄRUSKAEBUS

8. Viru Maakohtu 13. detsembri 2016 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J.-R.

Kiudorv, kes taotleb otsuse tühistamist ning enne tähtaega vabastamise otsuse uuesti arutlusele

võtmist.

9. Kaebaja leiab, et maakohtu määruses on välja toodud küll kõik vabastamist puudutavad

asjaolud, kuid lõplikku määrust ei ole kaebaja hinnangul piisavalt põhjendatud.

10. Kaebaja on veendunud, et kohtunik A. Ammer ei olnud käesoleva määruse tegemisel

erapooletu, kuna kaebajani on jõudnud info, et kohtumäärus oli tegelikult tehtud enne 6. detsembrit

2016 ehk enne kohtuistungi toimumist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Viru Maakohtu 13.

detsembri 2016 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, juhindudes KrMS §-st 390 ja

§ 337 lg 1 p-st 1. Viru Maakohus on määruses kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud,

seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.

12. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis

järgides KarS § 76 lg-s 1 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid. Maakohus

on hinnanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et negatiivsed faktorid kaaluvad üle positiivset,

mistõttu ei ole maakohus J.-R. Kiudorvi ennetähtaegselt vangistusest vabastanud. J.-R. Kiudorvi

ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige J.-R. Kiudorvi käitumine

karistuse kandmise ajal, varasem elukäik ja süüdlase isik ehk J.-R. Kiudorvi vabaduses viibides

olevad käitumismustrid. Viru Maakohus on määruses selgelt põhjendanud, millised asjaolud on J.-

R. Kiudorvi puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt vabastamata.

13. Kaebaja hinnangul ei ole kohus lõplikku määrust piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus

sellega ei nõustu, sest nähtuvalt maakohtu määrusest on välja toodud nii positiivseid kui ka

negatiivseid tegureid tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise hindamiseks. Maakohtu

seisukoha kujunemine on hästi jälgitav ja loogiline.

14. On positiivne, et J.-R. Kiudorvil on olemas toetav lähivõrgustik ema ja ta elukaaslase näol,

vabanemisjärgne elukoht, vanglas on läbinud mitmeid vestlusi, on asunud omandama eriala ja

töötab vangistuses majandustöödel. Siiski on oluline välja tuua negatiivsed faktorid – J.-R.

Kiudorvil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, teda on kriminaalkorras karistatud neljal korral.

Kuriteo dünaamika on muutunud raskemaks – teda on varasemalt süüdi tunnistatud varguste eest,

mis on toime pandud grupis, sissetungimistega ja süstemaatiliselt, lisaks asja omavolilise

kasutamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Käesolevat karistust kannab juhtimisõiguseta

süstemaatiliselt sõiduki juhtimise, arvutikelmuse, asja omavolilise kasutamise, valeütluste andmise,

korduva kehalise väärkohtlemise eest ning varguste eest. J.-R. Kiudorv on kuriteod toime pannud

katseajal, mis näitab, et isik ei ole asunud õiguskuulekale teele pärast tingimisi karistuste

määramist.

Selline käitumine ei tekita kohtus veendumust, et J.-R. Kiudorvi karistuse kandmine on täitnud oma

eesmärgi. J.-R. Kiudorv ei ole oma käitumismustreid muutnud ning on jätkuvalt, süstemaatiliselt

toime pannud kuritegusid. Samuti ei ole J.-R. Kiudorv vangistuses käitunud eeskujulikult ja seetõttu

ei ole usutav, et isik suudaks tingimisi vabanemisel täita ka käitumiskontrolli nõudeid. Vähem

oluline ei ole ka uue kuriteo toimepanemise risk, mis J.-R. Kiudorvil on kõrge määraga (tõenäosus

järgmise 2 aasta jooksul 53%). Seetõttu leiab kohus, et J.-R. Kiudorvi karistuse kandmine ei ole

käesolevaks hetkeks täitnud oma eesmärki ja isikul tuleb jätkata oma karistuse kandmist

vangistuses.

15. Kaebaja väide selle kohta, et maakohtu kohtunik tegi määruse enne 6. detsembril 2016

toimunud kohtuistungit, on paljasõnaline, kuna sellekohast väidet kinnitavad tõendid puuduvad.

Samas nähtub kohtuistungi protokollist, et kohus on istungi lõppjärgus andnud J.-R. Kiudorvi

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise kohta hinnangu, mille kohaselt oleks J.-R.

Kiudorvi vabastamine käesoleval hetkel ennatlik ning on selgitanud, et motiveeritud määruse

väljastab kohus hiljemalt 13. detsembril 2016.

Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas käesoleval juhul on maakohus rikkunud menetlusõigust

tulenevalt KrMS § 339 lg 1 p-st 12. Riigikohus on määruses nr 3-1-1-99-16 selgitanud (p-des 7-

10), et vahistamistaotluse hindamisel on ennatlik vahistamismääruse resolutsiooni kuulutamine

enne selle kirjalikku koostamist ja allkirjastamist. Sellisel juhul ei ole aga kirjalikult vormistatud ja

allkirjastatud vahistamismäärus ebaseaduslik. Kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega oleks tegemist

siis, kui kohus võtab vahistamisküsimuses seisukoha prokuratuuri vahistamistaotluse alusel,

tutvumata kriminaaltoimikuga ning kaalumata kaitsja ja kahtlustatava vastuväiteid. Analoogiana

leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega

KrMS § 339 lg 1 p-s 12 sätestatud põhimõttes, kuna kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohus

andnud sõna J.-R. Kiudorovile, tutvustanud vangla materjale ning prokuröri seisukohti. Seega saab

väita, et kohtu siseveendumus kujunes kohtuliku uurimuse tulemusena ning maakohtu määrus on

seaduslik.

16. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas