3-16-2553/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Estonia (EE)
Legislator summary
AI generatedAN esitas 12.12.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovis kaitset „üksikvangistuse“ vastu. Taotluse kohaselt on AN olnud Tallinna Vanglas pidevalt „üksikvangistuses“. Taotleja palus end mitte panna „üksikvangistusse“ selle kahjulike mõjude tõttu. Koos esialgse õiguskaitse taotlusega esitas AN menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
Legislator headnote
AI generated3-16-2553/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2016. a määrus haldusasjas nr 3-16-2553 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht
10. jaanuar 2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-2553 Haldusasi AN esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosalised Taotleja – AN Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2016. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AN määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Vabastada AN määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
2. Võtta menetlusse AN määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2016. a määruse peale haldusasjas nr 3-16-2553.
3. Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2016. a määrus haldusasjas nr 3-16-2553 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. AN esitas 12.12.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovis kaitset „üksikvangistuse“ vastu. Taotluse kohaselt on AN olnud Tallinna Vanglas pidevalt „üksikvangistuses“. Taotleja palus end mitte panna „üksikvangistusse“ selle kahjulike mõjude tõttu. Koos esialgse õiguskaitse taotlusega esitas AN menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
2. Tallinna Vangla esitas 15.12.2016 vastuse Tallinna Halduskohtu 13.12.2016 kohtunõudele, milles märkis, et AN viibib alates 14.12.2016 ajutiselt Tartu Vanglas ning enne sinna etapeerimist ei olnud AN Tallinna Vanglas üksikvangistuses, vaid paiknes esimeses üksuses sektsioonis 1-4 kambris nr 227, mis on avatud eluosakond. Kambris nr 227 on viis kohta.
3-16-2553 2(2)
3. Tallinna Halduskohus jättis 21.12.2016 määrusega esialgse õiguskaitse ning menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Tallinna Vangla vastusest nähtuvalt ei ole AN vanglale vaiet ega halduskohtule kaebust esitanud, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud ajal, mil see halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) kohaselt ei ole võimalik. Seega ei ole taotlus lubatav (HKMS § 249 lg-d
2 ja 5). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus AN esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Eesti kontekstis võib üksikvangistusena mõista kartserikaristust. Vangla esitatud tõenditest ei nähtu, et AN oleks „pidevalt üksikvangistuses viibinud“. Ka juhul, kui kaebaja taotlust käsitada puudustega keelamisvõi kohustamiskaebusena, tuleks see vangistusseaduse § 11 lg-st 5 tulenevalt tagastada. Juhul, kui kaebaja sooviks tõepoolest esitada kohustamiskaebust, tuleks tal läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ja taotleda haldusakti andmist, asja uut läbivaatamist või toimingu tegemist vaidemenetluse korras. Kuivõrd praegusel ajal viibib AN Tartu Vanglas, ei oleks ka keelamiskaebus lubatav, sest pole põhjust arvata, et Tallinna Vangla annaks (või saaks anda) kaebaja õigusi rikkuva haldusakti (määrata kartserikaristuse) või teeks toimingu, mis rikub kaebaja õigusi (paigutab ta kartserisse).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4. AN jääb Tallinna Halduskohtu 21.12.2016 määruse peale esitatud määruskaebuses kõigi esitatud taotluste juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7) ja määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 2). Esialgse õiguskaitse taotluse peale määruskaebuse esitamisel tuleb riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasuda riigilõivu 15 eurot, mida AN ei ole tasunud. Menetlusabi andmise tingimuseks on taotleja suutmatus kanda menetluskulusid oma majandusliku seisundi tõttu (HKMS § 111 lg 1). Ringkonnakohtul puudub alus kahelda kaebaja maksejõuetuses, mida kohtud on tuvastanud ka mitmetes teistes asjades. Seetõttu tuleb AN määruskaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest HKMS § 110 lg 1 p 1 ning §-de 111, 112 ja 116 alusel vabastada ning võtta määruskaebus HKMS § 206 lg 1 ja § 252 lg 7 alusel menetlusse.
6. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. HKMS § 249 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt saab halduskohus esialgse õiguskaitse kohaldamist kaaluda vaid juhul, kui kohtule on esitatud kaebus, samuti siis, kui kaebust ei ole veel esitatud, kuid käimas on vaidemenetlus. Halduskohus tuvastas, et AN ei ole esitanud vanglale kaebuses toodud asjaoludega seotult vaiet, mida ei ole veel lahendatud, samuti ei ole kohtule esitatud kaebust. Seega ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ja halduskohus jättis selle põhjendatult läbi vaatamata. Tulenevalt asjaolust, et kohus ei lahendanud esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt, oli õige ka menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmine.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe