1-14-7032/95 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2017 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-7032

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 9. detsembri 2016

määrus Roman Vassiljevi (ik 38305300278) tingimisi

enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Roman Vassiljevi kaitsja advokaat Valli

Murde, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 9. detsembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo Objartel&Partnerid kaudu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot)

advokaat Valli Murdele määruskaebemenetluses Roman Vassiljevile riigi

õigusabi osutamise eest.

3. Mõista Roman Vassiljevilt välja menetluskulu 96 eurot määruskaebemenetluses

kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.

4. Süüdimõistetul Roman Vassiljevil tasuda väljamõistetud menetluskulud

määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse

jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast,

mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 26. märtsi 2015 otsusega mõisteti Roman Vassiljevile KarS § 142 lg 1, § 214

lg 2 p 1, 4 ja § 331 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 5 aastat vangistust

vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3-ndiku võrra ning

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat ja 4 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel

moodustati liitkaristus (kergem karistus loeti kaetuks raskeimaga) Harju Maakohtu 20.

jaanuari 2014 otsusega mõistetud karistusega ning R. Vassiljevile mõisteti karistuseks 3 aastat

ja 4 kuud vangistust. R. Vassiljev tunnistati süüdi ka KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning talle

mõisteti 3 aasta pikkune vangistus, mida vähendati 1/3-ndiku võrra KrMS § 238 lg 2 alusel

ning R. Vassiljevi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

karistusaja hulka R. Vassiljevi poolt eelvangistuses viibitud aeg 5 kuud ja 23 päeva ning

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 4 aastat 10 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistusaeg

algas 1. septembril 2014 ning lõpeb 8. juulil 2019. Kohtuotsus jõustus 1. detsembril 2015.

2. Tartu Vangla esitas 7. novembril 2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Vassiljevi

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

3. Tartu Maakohtu 9. detsembri 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul esinevad olulised argumendid R. Vassiljevi

vanglasse jätmiseks, mis kaaluvad R. Vassiljevit puudutavad positiivsed asjaolud üles.

Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta on mitmel korral kandnud

reaalset vanglakaristust. Samuti on R. Vassiljev vabaduses viibides rikkunud ka

kriminaalhooldusnõudeid. Maakohus leidis, et märkimist väärib asjaolu, et eelmise karistuse

kandmise ajal kasutas R. Vassiljev grupis seksuaalset vägivalda kambrikaaslase suhtes ning

leidis, et kui isik ei suuda õiguskuulekalt käituda range järelevalve all, siis on seda veelgi

vähem alust loota siis, kui inimene on vabaduses, kus järelevalve tema käitumise üle on nõrk.

Seda asjaolu kinnitab ka fakt, et R. Vassiljevil on kinnipidamiskohas seitse kehtivat

distsiplinaarkaristust. Samuti tuleb arvesse võtta R. Vassiljevi sõltuvust narkootilistest

ainetest, mis ajendab teda kuritegusid toime panema. Samuti ei kõnele süüdimõistetu

vabastamise kasuks vangla iseloomustuses toodud mitmed seisukohad. Eeltoodust tulenevalt

jõudis maakohus järeldusele, et R. Vassiljev võib vabadusse pääsedes hakata toime panema

uusi kuritegusid ning tema ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas

õiguskorra kaitsmise huvidega.

Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R. Vassiljevi kaitsja advokaat V. Murde, kes taotleb

Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava tingimisi enne tähtaega elektroonilise

valvega vangistusest vabastamist.

5. R. Vassiljev on seisukohal, et ta tuleb vabastada ennetähtaegselt elektroonilisele järelevalvele

allutamisega, sest KarS § 56 lgs 1 ettenähtud karistuse mõistmise eesmärgid on saavutatud.

Nimelt mõistab kaitsealune, et tema minevik on negatiivne ja ta saab aru, et seetõttu võivad

kohtul esineda usaldamatuse alused. Kaitsealune avaldas kohtule, et tema poolt ära kantud

karistus on piisav ning kaitsealune on valmis vabanedes alustama seaduskuulekat elu. Selleks

kavatseb kaitsealune asuda elama MTÜ Lootuse külla rehabilitatsiooniteenuste saamiseks

eesmärgiga vabaneda narkosõltuvusest. R. Vassiljev mõistab väga hästi, et kõik tema

probleemid on seotud narkootiliste ainete tarvitamisega. Kaitsealune selgitas kohtuistungil, et

oskab hinnata oma võimeid ning leiab, et spetsialistide abita ei suuda ta iseseisvalt

narkoainete tarvitamisest vabaneda.

6. Maakohus ei ole piisavalt arvestanud kaitsealuse püüdlusi narkosõltuvusest vabaneda.

Vaidlust ei ole selle üle, et R. Vassiljevi, kes on hetkel 33-aastane, varasem elukäik on väga

negatiivne. Esimest korda karistati teda 16 aastaselt. Ta on suure osa oma elust, s.o 17 aastat,

kandnud pidevalt erinevaid karistusi. Kuritegeliku käitumise põhjuseks on narkosõltuvus. Kui

on teada kuritegeliku käitumise põhjus, siis oleks mõistlik anda kaitsealusele võimalus sellest

põhjusest vabaneda. Kui R. Vassiljev peaks karistuse lõpuni ära kandma kinnipidamiskohas,

siis tekib küsitavusi, kas ta oleks suuteline iseseisvalt ilma narkootiliste ainete tarvitamiseta

hakkama saama. Seetõttu leiab kaitsja, et mõistlikum oleks R. Vassiljev ennetähtaegselt

vabastada, allutades ta elektroonilisele järelevalvele.

7. Eeltoodust tulenevalt on kaitsja seisukohal, et KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolud on R.

Vassiljevi jaoks positiivsed, v.a kuriteo toimepanemise asjaolud. R. Vassiljev leiab, et ei ole

õiglane ega tulene KarS §-st 56, et kuritegude toimepanemine katseaja jooksul kaalub üles

teised, KarS § 76 lg-s 4 ettenähtud tingimused. R. Vassiljev leiab, et ärakantud vangistus on

piisav selleks, et teha õigeid järeldusi oma edasise elu korraldamiseks. Süüdimõistetu on

kindel, et käitub edaspidi seaduskuulekalt ega riku käitumisreegleid. Käesoleval ajal suudab ja

oskab kaitsealune kriitiliselt hinnata oma varasemat elukäiku ja teha sellest õiged järeldused.

Ülaltoodust nähtub, et maakohus ei ole kaitsealuse ennetähtaegse tingimisi vangistusest

vabastamise otsustamisel täitnud KarS § 76 lg-s 4 ettenähtud tingimusi ehk jättis arvestamata

asjas tähtsust omavad asjaolud. Järelikult ei ole kohtumäärus KrMS § 145 lg 3 p 1 mõttes

piisavalt põhjendatud.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohus, tutvudes toimiku materjalidega ja esitatud määruskaebusega, ei vabasta R.

Vassiljevit tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalvega vangistusest. Maakohus on

kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud kogumis ja kohtukolleegium nõustub

vaidlustatava määruse põhjendustega. Seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena

määruskaebusele vaid järgmist.

9. Käesoleval juhul, hinnates KarS § 74 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, ei ole R. Vassiljevi

ennetähtaegne vabastamine võimalik. Maakohus on õigustatult jätnud R. Vassiljevi

vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Süüdimõistetut on kriminaalkorras

karistatud 12-l korral ning käesoleval hetkel kannab 10-ndat reaalset vanglakaristust.

Kinnipidamiskohas on R. Vassiljevil 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti räägib R.

Vassiljevi kahjuks asjaolu, et temale tingimisi määratud karistus pöörati täitmisele, kuna R.

Vassiljev rikkus katseaja tingimusi, hoides üldkasuliku töö sooritamisest kõrvale ning pannes

katseajal toime uue kuriteo. Lisaks asjaolu, et eelmise karistuse kandmise ajal pani R.

Vassiljev toime uue kuriteo, kasutades grupis seksuaalvägivalda oma kambrikaaslase suhtes.

10. Samuti on R. Vassiljevil sõltuvus narkootilistest ainetest ning maakohus on õigustatult

märkinud, et tegemist on kuritegude toimepanemise tõenäosust suurendava asjaoluga. Esimest

korda tarvitas süüdimõistetu narkootilisi aineid 1998. aastal ning isik on tarvitanud väga

eriliigilisi narkootilisi aineid. Muuhulgas on R. Vassiljevit karistatud ka narkootilise aine

käitlemise eest ning isik ise on tunnistanud, et tegeles narkootiliste ainete käitlemisega

põhjusel, et tagada endale narkootilise aine kättesaadavus. Samuti on R. Vassiljevil tuvastatud

narkojoove ka kinnipidamiskohas. R. Vassiljev on enda sõnu väidetavalt käinud neljal korral

Wismari haiglas võõrutusravil, kuid on ravi pooleli jätnud. R. Vassiljevil on olnud vabaduses

korduvalt võimalusi narkootiliste ainete tarvitamisest loobuda, kuid isik ei ole selleks

motivatsiooni üles näidanud. Kriminaalkolleegiumil puudub sellekohane veendumus, et juhul,

kui kohus peaks R. Vassiljevi ennetähtaegselt vabastama, oleks R. Vassiljev suuteline

vabaduses narkootilisi aineid mitte tarvitama ning võimalus asuda MTÜ-sse Lootuse küla

garanteeriks R. Vassiljevi võimaliku vabanemise narkootiliste ainete sõltuvusest.

11. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et R. Vassiljevi kuritegude toimepanemise asjaolud on

muutunud jõhkramaks ning ühiskonnaohtlikumaks. On näha, et R. Vassiljev eirab õiguskorda

ja siin kehtivaid reegleid. Muuhulgas nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et pikaajaline

kriminaalne keskkond on kujundanud kinnipeetava eluhoiakuid, üldist mõttelaadi ja

suhtlusringkonda, mistõttu on sotsiaalsed osakused kohandunud pigem kriminaalse

keskkonnaga. R. Vassiljev ei arvesta moraalinormidega ega oma adekvaatset süütunnet. Just

nendel põhjustel tuleb isiku ennetähtaegsesse vabastamisse suhtuda ettevaatusega ning

käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et R. Vassiljev suudaks vabaduses

olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida.

12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 9. detsembri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

13. R. Vassiljevi kaitsja advokaat V. Murde taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 96 eurot,

sh käibemaks 16 eurot. Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning

rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb menetluskulu kokku 96 eurot R.

Vassiljevi kanda.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk