3-15-2853/65 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Maret Altnurme ja

Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.01.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2853

Haldusasi

Shotbar OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015

korralduse nr 1557-k tühistamiseks kaebajat puudutavas

osas

Menetlusosalised

Kaebaja – Shotbar OÜ, volitatud esindaja v.adv Madis

Uusorg

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Kaialiisa

Koolberg ja Priit Lello

Kaasatud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet,

volitatud esindajad Margit Maidla ja Uudo Sepa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.04.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Shotbar OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 16.11.2016

RESOLUTSIOON

1. Jätta Shotbar OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

28.04.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-2853 muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.02.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-15-2853

2(14)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus tegi 21.10.2015 korraldusega nr 1557-k ettekirjutused üheksale

ettevõtjale, teiste hulgas Shotbar OÜ-le (p 1.2) ning kohustas teda viima oma tegevuse

korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p-des 1, 2 ja 7 ning § 56 lg-s 1 ja kaubandustegevuse

seaduse (KaubTS) § 4 lg 1 p-s 12 sätestatud majandustegevuse nõuetega kooskõlla (p 2).

Korduvate samalaadsete majandustegevuse nõuete rikkumiste vältimiseks kohustati teiste

hulgas OÜ-d Shotbar lõpetama korralduse p-s 1 märgitud müügikohas (Suur-Karja 4 –

Shooters) majandustegevusena alkohoolse joogi müük kellaaegadel 00.00–05.00 ja

puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 01.00–05.00 (p 2.1), samuti lõpetama oma

müügikohtades

majandustegevusena

toitlustamine

(sh

jookide

serveerimine)

ja

meelelahutusprogrammi pakkumine (sh muusika edastamine) kellaaegadel 00.00–05.00 ja

puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 02.00–05.00 (p 2.2). Ettekirjutuste täitmise tähtajaks

määrati 20.11.2015 (p 3). Korralduses hoiatati, et p-des 2.1 ja 2.2 toodud ettekirjutuste täitmata

jätmisel 20. novembriks 2015 rakendatakse sunniraha 1500 eurot ning ettekirjutuse täitmata

jätmisel 27. novembriks 2015 rakendatakse sunniraha 3000 eurot (p 4). Korralduses märgiti, et

ettekirjutuse täitmata jätmisel 04.12.2015 peatab Tallinna Linnavalitsus majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 43 lg 1 p 1 alusel korralduses nimetatud isikutel alates

05.12.2015

kuni

avaliku

korra

tagamise

toetamise

vajaduse

äralangemiseni

ja

majandustegevuse nõuete olulise rikkumise ning sellega kaasneva olulise ohu kõrvaldamiseni

eelnimetatud müügikohtades majandustegevusena alkohoolse joogi müügi kellaaegadel 00.00–

05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl 01.00–05.00 ning toitlustamise ja meelelahutusprogrammi

pakkumise kellaaegadel 01.00–05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 02.00–05.00

(p 5). Korraldusega rakendatavad piirangud ei kehti ööl vastu 01.01, 25.02 ja 24.06 (p 6).

Korraldus jõustub teatavakstegemisest ja korralduse p 5 kehtib kuni majandustegevuse nõuete

rikkumiste kõrvaldamiseni, kuid mitte kauem kui 20.03.2016 (p 7).

Korralduse aluseks on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-d 4–6, 53, KorS §-d 28, 54, § 571 p

2, MsüS § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68 ning KaubTS § 4 lg 1 p 12, § 21 lg 3. Korralduse

andmisel arvestati haldusmenetluses kogutud ja korralduse lahutamatuks lisaks olevas

seletuskirjas ning seletuskirja lisas esitatud faktilisi asjaolusid ja nimetatud dokumente.

Korralduse seletuskirja järgi on korralduse eelnõu ajendatud Suur-Karja, Vana-Posti ja

Müürivahe tänavate piirkonna (nn Bermuda kolmnurk) toitlustus- ja meelelahutusasutusi

pidavate isikute majandustegevuse nõuete rikkumistest ja nende majandustegevusega

kaasnevatest negatiivsetest mõjudest avalikule korrale, piirkonna elanikele, piirkonnas

tegutsevatele ettevõtjatele (nt majutusasutustele), vanalinnas viibivatele linnaelanikele ja linna

külastavatele turistidele, vanalinna keskkonna heakorrale, vanalinna kui UNESCO

maailmapärandi hulka kuuluva olulise kultuuriväärtuse säilitamisele ning Tallinna linna

mainele. Suur-Karja tänaval tegutseb 10 toitlustus- ja meelelahutusasutust, mille peamine

tegevus õhtusel ja öisel ajal on alkohoolse joogi müük. Baaride suur kontsentratsioon väikesel

alal ja Suur-Karja tänava kasutamine vanalinnas liikumiseks on toonud kaasa öisel ajal suurte

inimhulkade kogunemise kõnealuse piirkonna baaridesse ja tänavale. See omakorda põhjustab

müra, mis koos baaridest tuleneva müraga häirib õhtusel ja öisel ajal piirkonnas elavaid inimesi

ja hotellides peatuvaid turiste. Paljude alkoholijoobes isikute viibimine Suur-Karja tänaval ning

sellest tingitud õigusrikkumiste suur arv on muutnud piirkonna ebaturvaliseks. Probleeme

3-15-2853

3(14)

avaliku korra, öörahu ja heakorra tagamisel kõnealuses piirkonnas põhjustavad ja soodustavad

seal tegutsevate meelelahutusasutuste lahtiolekuajad öistel tundidel. Pidutsejad viibivad

piirkonnas seni, kuni baarid on avatud ja on võimalik osta alkohoolseid jooke. Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) statistika kohaselt on piirkonnas õigusrikkumiste arv suur ning nende

toimepanemise oht säilib ka tulevikus. Ettevõtjate poolt seni kasutusele võetud abinõud ei ole

probleeme lahendanud. Kuna Suur-Karja tänav on mõeldud avalikul otstarbel inimeste ja

transpordi liikumiseks linnaruumis, mitte öiseks pidutsemiseks, ei saa ettevõtjad eeldada, et

sellel tänaval peaks kehtima teistsugune majandustegevuse ning avaliku korra standard ning

oluliselt ulatuslikum talumiskohustus kui mõnel teisel kesklinna tänaval.

Unerahu häiriv müra diskoteegist, baarist või väliüritusest võib riivata õigust kodu

puutumatusele (Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 16.02.2005 otsus: Moreno Gomez vs.

Hispaania). Ametivõimudel on kohustus võtta tarvitusele meetmed isikute eraelu kaitseks

meelelahutusürituste tekitatud müra eest (EIK 20.05.2010 otsus: Oluic vs. Horvaatia;

25.11.2010 otsus: Mileva vs. Bulgaaria). Elanike õigus öörahule kaalub üles ettevõtlusvabaduse

riive, kuna inimese tervis ja heaolu on olulisemad väärtused võrreldes ärist saadava kasumi ja

selle suurusega. Alkoholiseaduse (AS) § 36 lg 1 p 3 alusel võib valla- või linnavalitsus

kitsendada isiku õigust tegeleda ettevõtluse korras alkohoolse joogi müügiga, kui see on vajalik

avaliku korra tagamiseks. KorS § 55 ja § 56 lg 1 kohaselt on keelatud teisi isikuid häirida, sh

on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra. Kui isik rikub majandustegevuse

nõudeid, on majandushaldusasutusel õigus teha ettekirjutus majandustegevuse nõuete

rikkumise vältimiseks ja kõrvaldamiseks (KorS § 28, MsüS § 42 ja § 68), majandustegevus

peatada (MsüS § 43 lg 1) või keelata (MsüS § 36). Tallinna linna heakorra eeskirja §-st 6 tuleneb

müügikoha omanikule kohustus tagada müügikoha ümbruse puhtus. Ettevõtlusvabadust võib

piirata ka juhul, kui see on vajalik muinsuskaitsealaste eesmärkide tagamiseks. Heakorra

tagamise

vastu

UNESCO

maailmapärandi

nimekirja

kuuluva

Tallinna

vanalinna

muinsuskaitsealal esineb avalik huvi.

Erinevad uuringud on näidanud, et baaride varasem sulgemine ja selle kaudu alkohoolsete

jookide kättesaadavuse piiramine on toimiv meede avaliku korra tagamiseks. Seejuures on

nimetatud eesmärgi efektiivsema tagamise huvides parem lõpetada alkohoolsete jookide müük

enne ürituse lõppu ja asutuse sulgemist. Üksnes alkohoolsete jookide müümise piirangust ei

piisaks, kuna sellega ei kao müraprobleemid, mida põhjustavad baaridest kostev muusika ning

baaride külastajad ja tänaval viibivad inimesed.

Shotbar OÜ tegevust piiratakse võrreldes seniste kauplemisaegadega alkohoolse joogi müügi

osas nelja tunni võrra ning toitlustamist ja meelelahutusprogrammi edastamist kolme tunni

võrra.

2. Shotbar OÜ esitas 16.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse

21.10.2015 korralduse nr 1557-k tühistamiseks teda puudutavas osas.

1)

Vaidlusalune korraldus on ebaselge ja selle resolutsioon ei ole üheselt mõistetav.

Resolutiivosa p 2 on ebaselge. Korralduse resolutsiooni p-d 2, 5 ja 7 on omavahel vastuolus.

Jääb arusaamatuks, mis ajani korraldusega seatud piirangud kehtivad ja mida tähendab

resolutiivosa p-s 7 “majandustegevuse nõuete rikkumiste kõrvaldamine“.

2)

Korralduse seletuskirjast ei selgu, millised konkreetsed põhjendused käivad ühe või teise

korralduse adressaadi kohta. Seletuskirjal puuduvad pädevate isikute allkirjad. See puudus

tingib korralduse tühisuse.

3)

Vastustaja ei andnud kaebajale piisavalt võimalust arvamuste ja vastuväidete esitamiseks.

Haldusmenetluse käigus ei kogutud piisaval hulgal usaldusväärseid ja asjakohaseid tõendeid

selle kohta, et kaebaja rikub baari Shooters opereerides KaubTS § 4 lg 1 p-i 12, KorS § 55 lg 1

p-e 1, 2 ja 7 ning § 56 lg-t 1 või muid õigusnorme. Enamik tõendeid, millele seletuskirjas

3-15-2853

4(14)

viidatakse, on kogutud 2014. aastal või varem. Arvestades väidetavate probleemide

lahendamiseks kaebaja poolt tarvitusele võetud meetmeid, ei ole nimetatud tõendid enam

asjakohased.

4)

Puuduvad objektiivsed tõendid selle kohta, et kaebaja baarist kostev müra ületaks norme.

Haldusmenetluses pole tuvastatud, et kaebaja suhtes oleks algatatud süüteomenetlusi.

Vastustaja on põhjendamatult välistanud võimaluse, et majaelanike kaebused baarist

väidetavalt kostva müra kohta on alusetud ning kantud eesmärgist lõpetada baari tegevus.

Varasemalt majaelanikke häirinud probleemid olid korralduse andmise ajaks kõrvaldatud.

Pärast 19.09.2014 toimunud müramõõtmist on kaebaja teinud täiendavad isolatsioonitööd,

paigaldatud ümber kõlarid, vähendanud helinivood ja loobunud DJ teenusest.

5)

Kaebaja ei saa vastutada kõige selle eest, mis toimub tänaval. Kaebaja ostab turvateenust,

on keelanud baarist jookidega väljumise ning on oluliselt suurendanud istekohtade arvu baaris,

mis vähendab klientide sisse-välja liikumist. Kaebaja baaris ei müüda alkoholi silmnähtavalt

raskes joobes isikutele. Baari lahtiolekuaega on vähendatud 2 tunni võrra (nädalavahetusel kella

07.00-lt kella 05.00-ni, nädala sees 04.00-ni). Kaebaja töötajate ülesandeks on jälgida heakorda

tänaval ning vajadusel tänavat puhastada.

6)

Kaebajale tehtud ettekirjutused ei ole proportsionaalsed ning PS §-st 11 tuleneva üldise

vabadusõiguse ja §-st 31 tuleneva ettevõtlusvabaduse riive pole sobiv, vajalik ega mõõdukas.

Korraldus rikub kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele ja ausale konkurentsile. Suur-Karja

tänaval toimuvat ei saa seostada üksnes kitsalt korralduse adressaatideks olevate

meelelahutusasutuste klientidega.

3. Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Korraldus on õiguspärane nii formaalselt kui ka sisuliselt. Kaebaja väidetest nähtub, et ta

on korraldust mõistnud. Korraldus ja seletuskiri moodustavad ühe tervikliku haldusakti.

Korralduse on allkirjastanud linnapea ülesandeid täitev abilinnapea ja linnasekretär. Seadus ei

näe ette, et linnapea ja linnasekretäri allkirjad tuleb kanda korraldusega ühtse terviku

moodustava haldusakti igale leheküljele.

2) Vastustaja andis kaebajale võimaluse esitada haldusmenetluses oma arvamus ja

vastuväited. Vastustaja andis 08.09.2015 kaebajale võimaluse pakkuda välja toimivad abinõud

olukorra lahendamiseks ja lepiti kokku tähtaeg, mille jooksul need esitatakse. Korralduses on

põhjendatud, miks kaebaja ettepanekutega ei arvestatud.

3) Esiteks häirib kaebaja majandustegevus teisi isikuid hoonesiseselt leviva müra kaudu.

Teiseks rikutakse teiste isikute (turistid, elanikud) õigusi väljaspool hoonet kaebaja

majandustegevusega kaasnevate mõjutuste näol (koju jõudmisel alkoholijoobes isikute massist

läbi tungimine, tänavalt kostev lärm, heakorraprobleemid jms). Rikutakse ka piirkonna

ettevõtjate, nt hotellide Barons ja Savoy Boutique huve. Baaridest ja tänavalt kostev müra on

ülemäärane ja teisi isikuid oluliselt häiriv. Kaebaja müügikohast lähtuvat norme ületavat müra

kinnitavad kahe müramõõtmise tulemused.

4) PPA selgituse kohaselt on süütegude arv Suur-Karja tänaval jäänud samale tasemele ning

kuritegude arvu vähenemine statistikas on tingitud eelkõige 2015. aastal jõustunud

seadusemuudatustest. Majandustegevuse nõuded kaebaja müügikohas ei ole täidetud, kuna

kaebaja tegevus toob jätkuvalt kaasa õigusrikkumisi avalikus kohas. Käesolevas asjas ei ole

oluline tuvastada, millise konkreetse baari külastaja kellegi öörahu rikkus ja ettevõtja

majandustegevust kahjustas. Kõik korralduse adressaadid asuvad kontsentreeritult ühes kohas

ja tegelevad samasuguse äritegevusega, baare iseloomustab tegevuse orienteeritus rohkele

alkoholi müügile. Avaliku korra rikkumised, müra- ja heakorra probleemid tulenevad kõikide

3-15-2853

5(14)

nende baaride ja nende külastajate tegevusest. Korraldusega kaebajale etteheidetavad avaliku

korra rikkumised on tuvastatud ja õigesti seostatud kaebajaga. Kaebaja tegevus avalikus kohas

seab ohtu teised isikud, tekitab oluliselt häirivat müra ning kahjustab kaebaja tegevuskoha

vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve, mis on käsitatavad avaliku korra

ja majandustegevuse nõuete rikkumisena KorS § 55, § 56 lg 1 ning KaubTS § 4 lg 1 p 12

tähenduses. Samuti rikutakse heakorranõudeid.

5) Olukorra parandamiseks on püütud leida lahendusi kohtumistel politsei, ettevõtjate ja

linnaelanikega. Seni kohaldatud abinõud (näiteks politseipatrullide arvu suurendamine,

turvameeste palkamine, heliisolatsiooni parandamine, muusika taseme alandamine ja

alkohoolse joogi müügi piiramine joobes inimestele) ei ole andnud piisavaid tulemusi. Ka ei ole

baaripidajad olnud abinõude rakendamisel järjekindlad.

6) Korraldusega valitud piirangud on eesmärgi saavutamiseks sobivad. Baarides alkohoolse

joogi kättesaadavuse piiramine on tõestatult toimiv meede avaliku korra tagamisel.

Meelelahutusprogrammi (sh muusika edastamise) lõpetamine ja inimeste kontsentratsiooni

vähenemine aitab kaasa teisi isikuid häiriva müra ärahoidmisele. Kehtestatud piirangud

mõjutavad inimesi tarbima vähem alkoholi ning lahkuma enne, kui nende käitumine muutub

tarvitatud alkoholi tõttu ebaadekvaatseks. Kuna vanalinna elanikel tuleb arvestada mõneti

kõrgema talumiskohustusega ning tavapäraselt ei ole korralduses määratud ajaks

õigusrikkumiste kontsentratsioon kriitilise piirini veel jõudnud, on valitud meede sobiv nii

avaliku korra tagamise seisukohalt kui ka ettevõtjate ja elanike õigusi arvestavalt.

4. PPA leiab, et vaidlustatud korraldus on nii sisult kui ka vormilt õiguspärane.

1)

Suur-Karja 4 kuni Suur-Karja 18 piirkonnas on süütegude tase keskmisest oluliselt

suurem. 2015. aasta 11 kuu statistiliste andmete järgi on registreeritud kuritegude arv langenud

17%, sh varavastaste kuritegude arv 22%. Samas on isikuvastaste kuritegude arv tõusnud 14%.

2015. aasta nädalavahetustel on PPA korraldanud 28 sihtsuunitlusega reidi avaliku korra

tagamiseks, neist 5 ületundide arvelt. 2014. aasta novembrist on Põhja prefektuur vanalinnas

nädalavahetuste öödel vahemikus 22.00–04.00 välja pannud kaks jalgsipatrulli süütegude

ennetamiseks. PPA-l ei ole võimalik selles piirkonnas jätkuvalt kasutada samas mahus

ressurssi, ilma et kannataks turvalisus muudes piirkondades.

2)

Vahemikus 00.00–06.00 pannakse toime 42% kuritegudest, sh 39% vargustest, 71%

kehalistest väärkohtlemistest ja 60% röövimistest. 2015. aastal jõustunud seadusemuudatuste

tõttu langes kuritegude arv, kuid samas tõusis väärtegude arv, mistõttu on süütegude koguarv

jäänud sisuliselt samaks.

3)

Avaliku korra rikkumised kõnealuses piirkonnas on selgelt seotud baaride

lahtiolekuaegade, baarides müüdava alkoholi ning baaride tegevuskontseptsiooniga, mis on

orienteeritud alkoholi müügile ja baarikülastajate viibimisele piirkonnas kuni varahommikuni.

Korralduse adressaatideks on õigesti valitud kõige kriitilisemad ettevõtjad, kelle tegevus on

aastaid probleeme tekitanud. Teiste lähipiirkonnas asuvate müügikohtadega ei ole PPA

sarnaseid probleeme täheldanud.

5. Tallinna Halduskohus jättis 28.04.2016 otsusega Shotbar OÜ kaebuse rahuldamata ning

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

1)

Korralduse on allkirjastanud pädevad isikud. Haldusakti põhjendusi sisaldavatele

dokumentidele ei ole eraldi allkirjastamise nõuet kehtestatud. Korralduse resolutsioon on küll

ülesehituselt keerukas ja raskesti mõistetav, kuid siiski piisavalt arusaadav ja täidetav. Seega ei

ole korraldus tühine ega sisalda vorminõuete rikkumisi, mis võiks viia haldusakti tühistamiseni.

Korraldus on adresseeritud ettevõtjatele, kelle hoolsuskohustuse hulka kuulub ka nende

3-15-2853

6(14)

ettevõtlusega seotud nõuete ja rikkumiste tagajärgede mõistmine. Korralduse puhul on täidetud

põhjendamisnõuded.

2)

Kuigi vastustaja ei ole vaidlusaluses korralduses viidanud AS normidele, on korralduse

seletuskirjas tehtud viide AS § 36 lg 1 p-le 3. AS § 36 lg 1 p 3 on ette nähtud just praegusega

sarnasteks juhtumiteks, kui tuleb reageerida konkreetse ettevõtja majandustegevusele.

Põhjendamatu oleks arvata, et vastustajal on majandushaldusasutusena õigus kohaldada

majandustegevuse nõudeid rikkuva ettevõtja suhtes kõiki teisi meetmeid peale alkoholimüügi

keelu. Alkoholi müük on samasugune majandustegevus nagu iga teinegi ning selle tegevuse

osas on võimalik teha ettevõtjale ettekirjutusi ning alkoholi müüki peatada ja keelata.

3)

KaubTS § 4 lg 1 p-s 12 sätestatud kaupleja kohustus on majandustegevuse nõue MsüS

§ 6 lg 1 tähenduses. Majandustegevuse nõuetena saab käsitleda ka üldisemaid nõudeid, millega

tagatakse avalik kord ja teiste isikute huvide kaitse kahjulike mõjude eest. Kaebaja on

põhimõtteliselt isik, kellele saab korralduses viidatud normidele tuginedes panna tema

majandustegevust piiravaid kohustusi.

4)

Vaidlustatud korralduse põhjendustes esitatud kaalutlused puudutavad peaasjalikult seda,

miks korralduse adressaatidele tuleb teha ettekirjutused lähtudes üldisest olukorrast Suur-Karja

tänaval. Samas on arvestatud ka konkreetseid adressaate puudutavaid asjaolusid. Seletuskiri

kajastab kaebaja poolt haldusmenetluses esitatud seisukohti ja linna vastuväiteid nendele.

Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et esialgu koguti andmeid kokku 50 asutuse kohta

ja haldusmenetlus viidi läbi 15 asutuse osas. Vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks ta peab

olukorda kõnelauses piirkonnas problemaatiliseks ja miks on vajalik võtta teisi isikuid häiriva

lärmi, reostamise, korrarikkumiste ja heakorra rikkumise vastu abinõusid, et vähendada joobes

isikute hulka sel tänavalõigul ja lühendada aega, mil nimetatud mõjud avalduvad.

5)

Korralduses kirjeldatud olukorda kinnitavad muu hulgas vastustaja esitatud videod,

kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlused, PPA selgitused ja Tänavapuhastuse AS-i

arvamus. Müramõõtmise tulemused ja elanike kaebused näitavad, et kaebaja opereeritavast

baarist kostab müra inimeste eluruumidesse. Kaebaja leiab põhjendamatult, et vastustaja on

tuginenud vananenud tõenditele. Majaelanike kirjavahetusest 2015. aasta suvel ja korteriühistu

koosoleku protokollist ilmneb, et müraprobleem ei ole lahenenud. Endiselt on öösiti lahti

baaride välisuksed, baaride külalised suitsetavad ja lärmavad maja ees, mitmel ööl nädalas on

korteritesse kuulda muusikatümpsu.

6)

Kaebaja pole oma tegevust korraldanud selliselt, et selle juures välditaks teiste isikute

häirimist. Ettevõtja huvi tegeleda ettevõtlusega talle sobival moel ei saa olla kaalukam teiste

isikute huvist elada inimväärses ja tervislikus keskkonnas ega avalikust huvist turvalisele

keskkonnale ja heakorrale. Avaliku korra tagamise kohustust ja rikkumiste tagajärgedega

tegelemist ei saa panna täies ulatuses politsei ja kohaliku omavalitsuse kanda.

7)

Kaebaja õigusi ei piirata ebaproportsionaalselt. Olukorra lahendamiseks on kohaldatud

abinõud vajalikud ning piirkonnas viibivate isikute arvu vähendamiseks ja kahjulike mõjutuste

avaldumise aja lühendamiseks vastustaja kirjeldatud põhjendustel sobivad.

8)

Kaebaja väited tema ebavõrdsest kohtlemisest võrreldes teiste sama piirkonna

meelelahutusasutustega ei ole põhjendatud. Teiste meelelahutusasutuste kohta ei ole esitatud

nii arvukalt kaebusi ja nende tegevus ei häiri piirkonna elanikke ega piirkonnas viibijaid. Samuti

ei ole mujal vanalinnas Suur-Karja tänavale sarnast olukorda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Shotbar OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.04.2016 otsus

ning rahuldada tema kaebus.

3-15-2853

7(14)

1)

Vaidlustatud korraldust ei ole andnud pädev isik, mistõttu on see tühine. Korralduse

seletuskirja ei ole allkirjastanud linnapea ja linnasekretär (KOKS § 31 lg 6). Seletuskirja ei saa

lugeda haldusakti põhjendusi sisaldavaks dokumendiks HMS § 56 lg 1 mõttes, kuna sellel

puuduvad kuupäev ja pädeva isiku allkiri.

2)

Korralduse resolutsioon on ebaselge ja vastuoluline. Resolutsiooni p-dest 2 ja 5 ei selgu

üheselt, kas kellaajaliste piirangute järgimine alkohoolsete jookide müügil ja toitlustamise ning

meelelahutuse pakkumisel tähendab, et isiku majandustegevus on viidud kooskõlla

majandustegevuse nõuetega nagu nähtub p-st 2, või tuleb majandustegevuse nõuetega

kooskõlla viimiseks teha midagi muud, nagu võiks järeldada p-st 5. Kohtu selgitus p-s 5 toodud

mõistetele on üldsõnaline ning sellest ei selgu üheselt, milliste tingimuste täitmisel langeb ära

avaliku korra tagamise toetamise vajadus või millised on need majandustegevuse nõuded, mida

kaebaja on vastustaja hinnangul oluliselt rikkunud.

3)

Haldusmenetluses ei järgitud uurimispõhimõtet. Haldusmenetluse käigus ei toimunud

sisuliselt mingit tõendite kogumist ega asjaolude tuvastamist ning korralduses on peaasjalikult

tuginetud 2014. aastast või varasemast ajast pärinevatele tõenditele. Vastustaja pole

kontrollinud majaelanike kaebuste õigsust ja seda, kas kaebaja baarist kostab eluruumidesse

muusikat, nagu väidavad Suur-Karja 4 elanikud. Teise, kolmanda ja neljanda korruse

korteritesse, kuhu kaebajale on võimaldatud juurdepääs, Shootersis mängitav muusika ei kosta.

Vastustaja oleks pidanud hindama iga meelelahutusasutust puudutavaid asjaolusid eraldi.

Halduskohus jättis kaebaja väiteid uurimiskohustuse rikkumise kohta hindamata.

4)

Kohus on asjas kogutud tõendeid valesti hinnanud. Enamik vastustaja esitatud

videosalvestistest pärinevad 2011. ja 2012. aastast, mil olukord Suur-Karja tänaval oli

praegusest probleemsem. Paljud videotest ei kajasta olukorda Shootersi baari ees.

Videosalvestised ei kinnita rahvahulkade viibimist ja üldist halba olukorda Suur-Karja tänaval.

Arvestades kaebaja tehtud ümberkorraldusi (nn diskobaarist sohvabaariks, heliisolatsioonitööd

ja helisüsteemi vahetus), on heli kostmine baarist eluruumidesse väheusutav. Vastustaja

taotluse alusel kohtuistungile kutsutud tunnistajate ütlusi ei saa nende kallutatuse tõttu

usaldusväärseks pidada. Majaelanikest tunnistajatel on asja suhtes märkimisväärne majanduslik

huvi: kui lähipiirkonnas ei tegutseks meelelahutusasutusi, tõuseks tunnistajate kinnisvara

väärtus. Samuti võivad tunnistajate ütlused olla mõjutatud varasematest negatiivsetest

kogemustest, negatiivsest meediakajastusest või mõne meelelahutusasutusi vaenava

majaelaniku kihutustööst. Lisaks esineb tunnistajate ütlustes vastuolusid ja ekslikke väiteid.

2015. aasta jooksul pöördus müraprobleemiga Shootersi poole vaid üks Suur-Karja 4 elanik

(EA), kes aga ei võimaldanud oma elukohas müra mõõtmist. Tunnistaja Andres Uustalu, kes

enda väitel tarbis Shootersist kostva muusika tõttu pidevalt unerohtu, ei pöördunud peale

kaebaja poolt tarvitusele võetud meetmeid kordagi kaebaja poole ega esitanud ühtegi kaebust

PPA-le või linnavalitsusele. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks tunnistajate ütlusi kriitiliselt

hinnanud.

5)

See, kas muusika kostab eluruumidesse ja ületab piirnorme, tuleb tuvastada objektiivsete

mõõtmistulemustega. Praeguses asjas vastav tõend puudub. 2013. ja 2014. aastal teostatud

mõõtmistulemusi ei saanud korralduse andmise ajal enam asjakohaseks pidada. Samuti pole

tuvastatud, kas keskmise objektiivse isiku hinnangul kostab muusika häirivalt eluruumidesse.

Müra üle kaebavad majaelanikud ei ole võimaldanud kaebajal asja kontrollida ja seadistada heli

selliselt, et see nende ruumidesse ei kostaks. Kuivõrd majaelanike eluruumide puhul pole

tegemist avaliku kohaga, ei saa müra häirivuse hindamisel lähtuda KorS §-st 57. Samuti tuleb

arvestada, et Suur-Karja 4 kuni Suur-Karja 15 tänavalõigus on juba enam kui 20 aastat

tegutsenud mitmeid meelelahutusasutusi.

3-15-2853

8(14)

6)

Korralduse tegemiseks puudus õiguslik alus ning halduskohus kohaldas otsuse tegemisel

vääralt materiaalõigust. Kaebaja ei ole tekitanud Suur-Karja tänaval teist isikut oluliselt häirivat

müra või valgusefekte (KorS § 56 lg 1). Ka tänaval viibivad inimesed ei tekita häirivat müra.

Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kaebaja on rikkunud KorS § 56 lg-s 1 sätestatud nõuet, ei

ole selle näol tegemist majandustegevuse nõudega MsüS § 6 lg 1 tähenduses. Kohus leidis

ekslikult, et AS § 36 lg 1 p 3 on praegusel juhul kohaldatav.

7)

Kaebaja majandustegevuse piiramine on ebaproportsionaalne meede. Kohus leidis

põhjendamatult, et tegevusaja piiramine on sobiv, vajalik ja mõõdukas meede taotletava

eesmärgi saavutamiseks. Korralduses märgitud kujul kaebaja tegevuse piiramine toob kaasa

baari tegevuse lõppemise. Kaebaja poolt tarvitusele võetud meetmed on olnud tulemuslikud:

süütegude statistika kohaselt on kuritegude ja väärtegude arv Suur-Karja 4 läheduses võrreldes

2014. aastaga märkimisväärselt vähenenud.

8)

Korralduse andmisel ei ole järgitud kaalutlusreegleid ning lisaks rikutakse sellega võrdse

kohtlemise põhimõtet.

7. Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1)

Vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja kehtiv. Seletuskiri on korralduse lahutamatu

osa. Korralduse ja seega ka seletuskirja on allkirjastanud pädevad isikud. Korraldus on selge ja

arusaadav.

2) Kaebaja on apellatsioonkaebuses analüüsinud peamiselt videosalvestisi, kuid need pole

ainsad tõendid, mis kinnitavad probleeme Suur-Karja tänaval. Vastustaja hindas

haldusmenetluses kaebaja tegevust mitme aasta ulatuses, et selgitada välja, kas probleemid on

olnud lühiajalised ja esinenud vaid üksikutel juhtudel. 2015. aastal läbi viidud menetluses

kontrolliti ettevõtjate poolt tarvitusele võetud meetmete tulemuslikkust ning olukorda nende

majandustegevuse kohas ja selle vahetus läheduses. Üksnes tantsuplatsi (umbes 15 m2; baari

kogupindala 132,7 m2) kohal asuva lae täiendav isoleerimine ei välista heli kandumist

ülakorruse eluruumidesse. Müügikoha kontseptsiooni muutmine ei ole toonud kaasa soovitud

muutusi tänavapildis ega vähendanud elanike häirimist. Seda kinnitab asjaolu, et detsembris

2015 lahkusid kaebaja tegevuse tõttu oma kodudest üürikorteritesse elama Shootersi kohal

kolm alaliselt elanud elanikku. Väited DJ teenusest loobumise kohta on paljasõnalised.

Eksitavad on kaebaja väited, et talle pole võimaldatud juurdepääsu elanike korteritesse

mürataseme hindamiseks ning nendes korterites, kuhu kaebajat on lubatud, ei ole tuvastatud

häirivat müra. Esiteks on kaebajale pakutud võimalust mõõta müra taset Shootersi baari kohal

asuvas korteris, kuid ta ei ole seda võimalust kasutanud. Teiseks on kaheldav, kas kaebaja

korraldatud müra mõõtmised on toimunud samadel tingimustel, mis tavaolukorras öösel.

Kolmandaks tuvastati halduskohtu istungil tunnistaja JM, kelle kasutuses olevas eluruumis

mürataset väidetavalt hinnati, majanduslik seotus apellandi esindajatega. JM kasutuses olevast

korterist on müraprobleemide tõttu lahkunud selle omanik, kes enda väitel on korteri üürinud

Shootersi pidajatega seotud isikutele. Seetõttu ei ole JM väited müra puudumise kohta

objektiivsed. Põhjendamatud on kaebaja väited, et ülemäärase müra tekitamine 2015. aasta

seisuga on pädeva asutuse poolt hindamata.

8. PPA jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-15-2853

9(14)

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub

alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu

vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Korralduse

resolutsioonist on üheselt arusaadav, kes peab tegema mida ja millise tähtaja jooksul ning

korraldus on täidetav. HMS § 56 lg 1 teise lause kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus

haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.

Vaidlust ei ole selles, et korralduse on allkirjastanud pädevad isikud (abilinnapea linnapea

ülesannetes Taavi Aas ning linnasekretär Toomas Sepp) ning korralduses on sõnaselgelt

viidatud seletuskirjale ja selle lisale, mis tehti kaebajale kättesaadavaks. Halduskohus märkis

õigesti, et HMS ei sätesta eraldi vorminõudeid haldusakti lisadele, sh dokumentidele, milles

sisalduvad haldusakti põhjendused. Seega ei pea haldusakti lisad tingimata olema allkirjastatud

pädeva(te) isiku(te) poolt. Seletuskiri moodustab korraldusega mõttelise terviku. Haldusakti

põhjendamise kohustuse eesmärkideks on ühelt poolt tagada haldusakti adressaadi õiguste

efektiivne kaitse ja haldusakti kohtulik kontrollitavus, teisalt sunnib põhjendamiskohustus

haldusorganit otsustamisel kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema (vt nt Riigikohtu lahend

nr 3-3-1-13-11, p 10). Kohtupraktikas välja toodud diskretsiooniotsuse põhikaalutluste

haldusaktis esitamise nõudega peetakse silmas seda, et haldusakti adressaadile ning kohtule

peab olema üheselt arusaadav, millised olid haldusakti andja kaalutlused (vt nt Riigikohtu

lahendid nr 3-3-1-35-13 (p 25), 3-3-1-47-12 (p 15), 3-3-1-87-08 (p 18)). Praegusel juhul on

eelnimetatud nõuded täidetud. Allkirja küsimusest sõltumata on ilmne, et haldusorgan on

korralduse andmisel lähtunud seletuskirjas esitatud kaalutlustest. Kaebajale edastati nii

korralduse projekt kui ka vastu võetud korraldus koos seletuskirjaga ning kaebaja ise tugineb

seletuskirjas märgitule kui haldusakti põhjendustele. Seega ei ole põhjenduste esitamine

korralduse lisas takistanud kaebajal aru saamast, miks ja millisel õiguslikul alusel otsus tehti

ega oma õiguste efektiivset kaitsmist. Ringkonnakohtu hinnangul vastab vaidlustatud haldusakt

HMS §-de 55 ja 56 nõuetele.

11. Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena on märgitud HMS §-d 4–6 ja 53; KorS § 28, §

54 ja § 571 p 2; MsüS § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68; KaubTS § 4 lg 1 p 12 ja § 21 lg

3. Lisaks on korralduse seletuskirjas viidatud AS § 36 lg 1 p-le 3, kuid mitte kui korralduse

andmise õiguslikule alusele, vaid haldusorgani seisukohtade toetuseks. Tallinna linn on sellest

normist järeldanud, et avaliku korra tagamise huvides võib piirata isiku õigust tegeleda

ettevõtluse korras alkohoolse joogi müügiga. Vastustaja ei ole ka kohtumenetluses väitnud, et

AS § 36 lg 1 p 3 oli üheks korralduse andmise õiguslikuks aluseks. Seetõttu puudub vajadus

täpsemalt analüüsida, kas nimetatud säte võiks praegusel juhul olla alkoholi müügile ajalise

piirangu seadmise aluseks.

12. Põhiseaduse § 29 lg 1 lauses 2 ja § 31 lauses 2 nimetatud seadusereservatsioonist tulenevalt

võib majandustegevusega tegelemise õiguse kasutamise tingimused ja korra sätestada seadus.

MsüS § 6 lg 1 kohaselt võib seadusest tulenevalt kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja tema

majandustegevus peavad vastama (majandustegevuse nõuded). MsüS § 6 lg-st 1 tuleneb, et

seadusega võib kehtestada avalikust huvist lähtuvalt nõudeid ja kohustusi, mida isik peab

majandustegevusega alustamisel ja selle teostamisel täitma. Majandustegevuse teostamist võib

piirata mis tahes vormis, tingimuseks on vaid avalikust huvist tulenev põhjus (vt MsüS (803

SE) eelnõu seletuskirja1 lk 15–16, 23). Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga,

Kättesaadav:

http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ea272fce-517d-efd0-0274-

b1b8247c5de5/Majandustegevuse%20seadustiku%20%C3%BCldosa%20seadus/

3-15-2853

10(14)

et KaubTS § 4 lg 1 p-s 12 sätestatud kaupleja kohustus tagada, et kauba või teenuse müük

tegevuskohas ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate

inimeste huve, on käsitatav majandustegevuse nõudena MsüS § 6 lg 1 tähenduses. Samuti tuleb

kauplejal arvestada KorS §-des 55 ja 56 sätestatud nõuetega. MsüS §-st 29 tuleneb, et ettevõtja

on majandustegevuse teostamise käigus kohustatud võtma meetmeid majandustegevuse nõuete

ning tegevusloa kõrvaltingimuste olemasolu korral ka nende täitmise tagamiseks ja

majandustegevuse

nõuetele

või

kõrvaltingimustele

mittevastavuse

viivitamatuks

kõrvaldamiseks (ettevõtja hoolsuskohustus). MsüS § 42 alusel teeb majandushaldusasutus

majandustegevuse nõude rikkumise korral enne majandustegevuse keelamist ettevõtjale MsüS

§-s 68 nimetatud ettekirjutuse viia tegevus majandustegevuse nõuetega kooskõlla.

13. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et tema tegevuse, täpsemalt tegevuskohas kauplemise

ja sellest lähtuva mõju üle saab järelevalvet teostada KaubTS § 21 lg 1 kohaselt vaid

Tarbijakaitseamet. KaubTS § 4 lg 1 p 12 kuulub tegevuskohale esitatavate nõuete hulka ning

selle üle saab KaubTS § 21 lg 3 alusel teostada riiklikku järelevalvet valla- või linnavalitsus.

14. Vaidlust pole selles, et Suur-Karja tänav on avalik koht (KorS § 54), kus on keelatud käituda

teist isikut häirival või ohtu seadval viisil (KorS § 55 lg 1) ning tekitada teist isikut oluliselt

häirivat müra või valgusefekte (KorS § 56 lg 1). KorS § 28 lg 1 sätestab, et ohu või

korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale

isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada

teda sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik

ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. KorS § 15 lg 1 järgi on avaliku korra eest

vastutav isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud

sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus.

15. Eeltoodud sätete alusel on vastavate eelduste täidetuse korral võimalik teha kaebajale tema

majandustegevust piiravaid ettekirjutusi. MsüS § 68 ei täpsusta, millise sisuga ettekirjutusi võib

haldusorgan teha. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et pädev organ võib vajadusel

alkoholi müügi kui majandustegevuse osas teha ettekirjutusi majandustegevuse nõuete

rikkumise vältimiseks. Alkoholi müügi lõpetamise nõue kella 00.00-st või 01.00-st on leebem

meede kui baari sulgemise nõue samal kellaajal. KorS alusel ettekirjutuse tegemiseks ei pea

olema tuvastatud, et kaebaja ise tekitab müra ja rikub muul moel avalikku korda, vaid KorS §

15 lg-t 1 ja § 28 lg-t 1 ning KaubTS § 4 lg 1 p-i 12 koosmõjus arvestades vastutab kaupleja nii

oma tegevuskohas kui ka selle vahetus läheduses tekkinud või tulevikus tõenäoliselt aset leidva

ohu ja korrarikkumise eest, kui ta on oma tegevusega põhjustanud sellise olukorra tekkimise

võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Seega lasub esmane kohustus ohu

ennetamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks avaliku korra eest vastutaval

isikul.

16. Korralduse seletuskirja kohaselt koguneb Suur-Karja tänavale öisel ajal suur hulk inimesi,

kes lärmavad, tarbivad alkohoolseid jooke, kaklevad, loobivad prahti maha jne ning rikuvad

seeläbi avalikku korda ja heakorda. PPA statistika kohaselt on selles piirkonnas kõrge

õigusrikkumiste arv. Vastustaja on asunud seisukohale, et probleemi põhjuseks on Suur-Karja

tänaval lähestikku tegutsevad toitlustus- ja meelelahutusasutused, mille peamine tegevus

õhtusel ja öisel ajal on alkohoolsete jookide müük.

17. Asjas kogutud tõendid kogumis kinnitavad, et Suur-Karja tänaval valitseb öisel ajal,

eelkõige nädalavahetustel, korralduses kirjeldatud olukord, s.o samalaadsed korrarikkumised

on pidevalt kordunud. Muu hulgas kinnitavad seda PPA poolt haldusmenetluses esitatud

seisukohad ja Suur-Karja tänava õigusrikkumiste statistika (seletuskirja p 1.3.9, vastustaja

21.12.2015 vastuse lisad 5–11), Tallinna Munitsipaalpolitsei (Mupo) hinnang (seletuskirja p

3-15-2853

11(14)

1.3, lisa 12), Tänavapuhastuse AS-i arvamus (seletuskirja p 1.3.16, lisa 33) ja halduskohtu

istungil antud tunnistajate ütlused. Samuti nähtub haldusmenetluses kogutud videosalvestistelt,

hotellide Barons Boutique Hotel, Savoy Boutique Hotel, Old Town Maestro’s ja My City Hotel

külastajate hinnangutest (vastavalt lisad 19–22, 25–26, 28–29, 31–32), arvukatest artiklitest

(seletuskirja p 1.2) ning Tallinna Kesklinna Valitsuse nõupidamiste ja ümarlaudade

protokollidest (seletuskirja p 1.3, lisad 40, 42–44), et Suur-Karja tänava baaride ja nende

klientide poolt tekitatava müra ja korrarikkumistega on probleeme olnud aastaid. See, et

eelnimetatud materjalid ei puuduta üksnes kaebajat, vaid Suur-Karja, Vana-Posti ja Müürivahe

tänavate piirkonda üldisemalt, ei muuda neid asjakohatuteks. Korralduse eesmärki ja

adressaatide ringi arvestades on tõendid ja muud materjalid, millele haldusakti andmisel on

tuginetud, asjakohased. Vastustaja on tuginenud nii varasemas haldusmenetluses, mis päädis

13.01.2014 korraldusega nr 10 (adressaatideks OÜ-d Nimeta Management ja Shotbar), kui ka

2015. aastal kogutud tõenditele. Vastustaja on asunud seisukohale, et olukord Suur-Karja

tänaval ei ole võrreldes varasemate aastatega oluliselt muutunud.

18. Kaebaja arvates ei kinnita vastustaja esitatud videosalvestised rahvahulkade viibimist ja

üldist halba olukorda Suur-Karja tänaval – neilt ei nähtu karjumist, kaklusi, oksendamist ega

urineerimist. Ringkonnakohus märgib, et videosalvestised tõendavad eelkõige Suur-Karja

tänava baaride läheduses öisel ajal viibivate inimeste rohkust ning asjaolu, et neilt ei nähtu

kaebaja nimetatud tegevusi, pole oluline. Korrarikkumised, süüteod ja tänava reostamine on

piisavalt tõendatud muude haldusmenetluses ja täiendavalt kohtumenetluses kogutud tõendite

ja selgitustega.

19. Kaebaja väidab, et korralduse andmise ajaks oli olukord võrreldes varasemate aastatega

oluliselt paranenud tänu turvateenuse ostmisele, asutuse kontseptsiooni muutmisele (millega

kaasnes istekohtade arvu suurendamine 60% võrra), kauplemisaegade lühendamisele

(nädalavahetustel on baar avatud kuni 05.00-ni ja nädala sees 04.00-ni varasema 07.00 asemel)

ning muudele meetmetele, sealhulgas heliisolatsioonitööd, helisüsteemi vahetus, DJ teenusest

loobumine. Kaebaja kinnitab, et ei müü alkoholi liigselt joobes isikutele ning on keelanud

klientidel jookidega baarist väljumise. Nendest meetmetest hoolimata ei saa nõustuda kaebaja

väitega, et olukord oli 2015. aastaks võrreldes varasemaga märkimisväärselt paremaks läinud.

20. 2013. aastal (tellija Tallinna Ettevõtlusamet – vastustaja 21.12.2015 vastuse lisa 77) ja 2014.

aastal (tellija korteriühistu Suur-Karja 4 – lisa 78) korraldatud müra mõõtmise tulemuste järgi

ületas müra mitmes Suur-Karja 4 maja korteris normtaset. 2015. aasta kohta müra mõõtmise

tulemusi kohtule esitatud ei ole. Ringkonnakohus ei nõustu aga kaebaja lähenemisega, et

eluruumis müra häirivuse tuvastamisel saab lähtuda vaid mõõtmistulemustest, mille järgi ületab

müratase eluruumis piirnorme. Suur-Karja 4 maja elanikel on õigus öörahule (KorS § 56 lg 2)

ning mitmete öisel ajal tegutsevate meelelahutus- ja toitlustusasuteste asumine nende kodu

läheduses ei võta neilt seda õigust. Öörahu võib häirida ka müra, mis ei ületa normtaset. Asjas

kogutud tõenditest nähtub, et 2015. aastal häiris Shootersi baarist kostev müra (eelkõige

bassitümps) Suur-Karja 4 elanikke. Seda kinnitavad nii 2015. aastast pärinevad elanike kirjad

(lisad 45, 65-72, 74) kui ka halduskohtu istungil antud tunnistajate ütlused. Nimetatud kirjade

hulgas on kirju ka ajast pärast seda, kui kaebaja oli juba teinud oma 15.07.2015 vastuses (I kd,

tl 34-35) loetletud ümberkorraldused. Kirjadest ja tunnistaja EA ütlustest nähtub, et mingil ajal

2014. aastal ja 2015. aasta alguses oli majas suhteliselt vaikne, kuid 2015. aasta kevadel muutus

müraprobleem taas teravaks. Kaebaja väidab, et loobus DJ teenusest – Shootersi juhataja SP

ütluste järgi toimus see 2015. aasta suve lõpus. Samas selgitas SP halduskohtu istungil, et kord

kuus on baaris elava muusika õhtud ning veel 2016. aasta alguses käis baaris DJ, mille peale

esitati kohe kaebus. Kokkuvõttes ei ole kaebaja suutnud püsivalt tagada sellist helitaset, mis

elanikke ei häiriks.

3-15-2853

12(14)

21. Probleemiks ei ole üksnes baari ruumidest tulev müra. Halduskohtu istungil üle kuulatud

Suur-Karja 4 majaga seotud tunnistajad MA, KL, EA ja AU kinnitasid, et neid häirib ka baari

ees tänaval toimuv: tänavalt kostva müra tõttu ei saa korteri tuulutamiseks aknaid avada (mis

vanas majas on peamine võimalus ruumide ventileerimiseks), majaesine on reostatud, hilisel

ajal koju tulles tuleb mööda trügida joobnud inimestest. MA väitel ei ole võimalik talle

kuuluvas korteris elada ning samuti on keeruline korterit välja üürida ja müüa. Kolm

majaelanikku – KL, EA ja AU – kolisid 2015. aasta novembris või detsembris müraprobleemide

tõttu Suur-Karja 4 majast ära. Ka AV esindaja AH väitel ei saa AV oma Suur-Karja 4-14

korteris elada ning on selle välja üürinud Shootersi pidajatega seotud isikutele, kes öösel

korteris ei viibi (vastustaja 21.12.2015 vastuse lisa 74). Kõnealuses korteris tegutseb tunnistaja

JM ettevõte. JM selgitas halduskohtu istungil, et tavaliselt on ta tööl 10.00-st kuni 18.00-ni,

vahel ka kuni 01.00-ni. Seega viibib JM korteris 14 valdavalt ajal, mil baar on suletud või ei

ole selle tegevuse mõjud korteris ja tänaval jõudnud häiriva tasemeni. Seega ei kinnita JM

väited müraprobleemi puudumist. Asjaolu, et mitmed korteriomanikud on kaebaja tegevuse

tõttu majast välja kolinud või pole üldse saanud neile kuuluvasse korterisse pikemaks ajaks

elama asuda, näitab probleemi tõsidust.

22. Kaebaja leiab, et vastustaja taotletud tunnistajate ütlused ei ole objektiivsed ega

usaldusväärsed, kuna neil on seoses Suur-Karja tänavaga majanduslikud huvid.

Ringkonnakohus märgib, et tunnistajad ei pea tingimata olema erapooletud – kohus arvestab

tunnistajate ütluste usaldusväärsuse hindamisel, et need kajastavad suuresti tunnistajate

subjektiivset hinnangut ning tunnistajatel võib olla asja tulemuse suhtes isiklik huvi. See aga ei

anna iseenesest põhjust seada tunnistajate ütluste usaldusväärsus tervikuna kahtluse alla.

Tunnistajate MA, KL, EA, PP ja AU kirjeldused Suur-Karja tänavast ja sealsete baaride

tegevusest on sarnased ning ringkonnakohtul pole põhjust kahelda nende tõele vastavuses.

Seejuures ei pea ringkonnakohus oluliseks, mitu korda on üks või teine tunnistaja isiklikult

pöördunud müraprobleemiga kaebaja, politsei või linnaasutuste poole.

23. Kaebaja on toonud välja statistika süütegude vähenemise kohta aadressil Suur-Karja 4. PPA

esindaja aga märkis halduskohtu istungil, et süütegude statistika puhul tuleks arvestada laiema

alaga ning tema hinnangul süütegude märkimisväärset vähenemist toimunud ei ole.

Objektiivset olukorda Suur-Karja tänaval ongi kõige pädevamad hindama PPA ja Mupo, kes

on pidanud vajalikuks baaride tegevuse piiramist (PPA 14.07.2015 kiri (vastustaja 21.12.2015

vastuse lisa 10), Mupo 16.07.2015 kiri (lisa 12)).

24. Tallinna linn ei ole Suur-Karja tänavat planeerinud öise pidutsemise piirkonnaks ning seal

kehtivad samasugused avaliku korra nõuded nagu mujal linnas. Kuna Suur-Karja 4 majas

asuvad eluruumid, tuleb kaebajal arvestada ka elanike huvidega, sealhulgas nende õigusega

öörahule. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kaebaja tegevuse mõju ulatub väljapoole tema

majandustegevuse kohta – nii tänavale kui ka läheduses elavate inimeste eluruumidesse ja

hotellitubadesse. Kaebaja ja teiste baaride tegevuse tõttu on Suur-Karja tänava elanikel häiritud

neile kuuluvate eluruumide sihtotstarbeline kasutamine. Arvestades, et paljud Suur-Karja

tänaval tegutsevaid baare külastavad inimesed seisavad baaride sissepääsude juures, liiguvad

ühest baarist teise ning tõmbavad ligi teisi läheduses viibivaid inimesi, ei ole mõistlikult

võimalik tuvastada, millise konkreetse baari kliendid on ühel või teisel juhul müra ja

korrarikkumiste põhjustajaks. Ehkki korrarikkumine võib olla ka süütegu, ei ole korrarikkumise

mõiste KorS-is samastatav süüteo mõistega, mistõttu korrarikkuja tuvastamisel ei kehti samad

nõuded, mis süüteo tuvastamise puhul. Näiteks ei ole korrarikkumise kõrvaldamise kohustuse

panemise eelduseks isiku individuaalselt tuvastatud süü (vt ka KorS eelnõu (49 SE)

3-15-2853

13(14)

seletuskirja2 lk 38). Praegusel juhul on sisuliselt tegemist kestva korrarikkumisega, kus pidevalt

kahjustatakse õigushüvesid ja püsib õigushüvede kahjustumise oht. Kaebaja tegevuse ning

avaliku korra ja teiste isikute õiguste kahjustamise vahel on põhjuslik seos. Sellises olukorras

on võimalik rikkumine omistada kauplejatele ühiselt, sõltumata sellest, kas ja kui palju on

konkreetse toitlustusasutuse kohta esitatud kaebusi.

25. Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et praegusel juhul on täidetud kaebajale KorS

§ 28 lg 1 ja MsüS § 42 alusel ettekirjutuse tegemise eeldused. Tõendatud on, et kaebaja tegevus

kahjustab tema tegevuskoha läheduses viibivate ja elavate inimeste huve ning seega ei ole

kaebaja tegevus kooskõlas majandustegevuse nõuetega. Ühtlasi on kaebaja avaliku korra eest

vastutavaks isikuks, kellele saab teha ettekirjutuse ohu tõrjumiseks ja korrarikkumise

kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral esineb ka alus majandustegevuse

peatamiseks MsüS § 43 lg 1 p 1 alusel. MsüS § 43 lg 1 p 1 kohaselt võib majandustegevuse

täielikult või osaliselt peatada majandustegevuse nõude olulise rikkumisega kaasneva

kõrgendatud ohu või olulise ohu korral kuni rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse

keelamise otsustamiseni. Vastustaja on korralduses viidanud olulisele ohule. KorS § 5 lg 3

sätestab, et oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele, keskkonnale

või sama paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht. Vastustaja seisukohaga

tuleb nõustuda: Suur-Karja 4 elanike öörahu järjepideva häirimisega ohustatakse nende tervist,

samuti püsib kõrgena avaliku korra rikkumiste ja muude süütegude (sh kehalised

väärkohtlemised ja vargused) toimepanemise oht.

26. HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve. Muu hulgas peab kaalutlusotsuse andmisel arvestama

proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.

27. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja majandustegevusele seatud piirangud

ei ole taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalsed. On tõenäoline, et alkohoolse joogi

müügi ning toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumise ajalise piiramise tulemusel

väheneb inimeste hulk, kes kogunevad öisel ajal Suur-Karja tänavale. Kui alkohoolsete jookide

müük ja meelelahutusprogrammi edastamine on lõpetatud, ei ole inimestel enam põhjust Suur-

Karja tänavale baaride lähedusse koguneda ega möödujaid ligi tõmmata. Kokkuvõttes väheneb

müra hulk nii baarides mängitava muusika kui ka tänavalt kostva lärmi näol. Samuti võib

eeldada korrarikkumiste ja süütegude arvu vähenemist piirkonnas. Tänaval elumajade ja

hotellide vahetus läheduses lärmamine, suitsetamine ja kaklemine ning tänavate reostamine küll

ei kao tegevuspiirangute tulemusel, küll aga leevendab see baaride tegevusega kaasnevaid

mõjusid ja lühendab nende mõjude kestust. Toimiku materjalidest nähtub, et Suur-Karja tänava

probleemidega on linn ja politsei tegelenud aastaid ning baaride pidajatele on antud võimalus

olukorda parandada, kuid see pole andnud erilisi tulemusi. Seetõttu on põhjendamatu kaebaja

etteheide, et korralduses pole analüüsitud alternatiivsete, vähem koormavate meetmete

rakendamist. Korralduse andmisel on kaalutud üksnes alkohoolsete jookide müügi ajalist

piiramist, kuid vastustaja on jõudnud järeldusele, et sellest ei piisa, et inimesed baaride juurest

varem lahkuks, vaid piirata tuleb ka toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumist.

Seejuures võimaldatakse kaebajal toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumine lõpetada

tund aega hiljem alkohoolsete jookide müügi lõpetamisest. Ettekirjutuses määratud kellaajad

on kompromiss baaripidajate ning piirkonna elanike ja muude puudutatud isikute huvide vahel.

Ringkonnakohus möönab, et piirangud toovad kaebajale ilmselt kaasa tulu vähenemise. Samas

Kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8a9c2286-06fc-65d2-957b-

bd9e11a940c4/Korrakaitseseadus/

3-15-2853

14(14)

on inimeste huvi kodu puutumatusele ja tervise kaitsele ning avalik huvi turvalisele

keskkonnale kaalukamad kui kaebaja huvi võimalikult suurt kasumit teenida.

28. Kaebaja osundab, et tunnistajate ütluste kohaselt on olukord Suur-Karja tänaval probleemne

eelkõige nädalavahetustel ja suvisel ajal, kuid korraldusest ei nähtu, miks on vastustaja sellest

hoolimata pidanud vajalikuks piirata kaebaja majandustegevust aastaringselt kõigil

nädalapäevadel. Ringkonnakohus märgib, et vastustaja on korralduse andmisel arvestanud

erinevate haldusorganite ja isikute arvamustega. Korralduse p-des 1.3.9–1.3.22 toodud

arvamustest nähtub, et kauplemisaegade piiramist on peetud vajalikuks kõikidel

nädalapäevadel sõltumata aastaajast. Kuna haldusmenetluses ei ilmnenud, et talveperioodil ja

tööpäevadele eelnevatel öödel probleemid puuduksid, pole põhjust vastustajale ette heita, et ta

ei kaalunud võimalust kehtestada piirangud näiteks ainult nädalavahetustel ja suvisel perioodil.

29. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et korraldus rikub võrdse kohtlemise

põhimõtet. Korralduses on põhjendatud, miks ettekirjutused tehakse just korralduse p-s 1

nimetatud isikutele. Korralduse adressaatide klientide sihtgrupp on suuresti kattuv ning nende

müügikohtade klientide käitumise mõju tänaval on ühesugune. Sarnase tegevusprofiiliga

baaride paiknemine lähestikku väikesel alal loob inimeste seas kuvandi Suur-Karja tänavast ja

selle lähiümbrusest (sh ka Müürivahe ja Vana-Posti tänavate vaheline ala) kui pidutsemiseks

mõeldud piirkonnast ja soodustab suurte inimhulkade kogunemist. Seetõttu on õigustatud

ettekirjutuse tegemine kõigile korralduse adressaatidele.

30. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole esitanud menetluskulude hüvitamise

taotlust, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Altnurme

(allkirjastatud digitaalselt)

Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt)

Oliver Kask