Legislator Case Law & Legislation
2-16-122232/6 AI generated

2-16-122232/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-16-122232/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista kostjalt XXXX hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja võlgnevus 421,20 Mõista kostjalt XXXX hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja alates 25.11.2016 kuni

Legislator headnote

AI generated

2-16-122232/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Mõista kostjalt XXXX hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja võlgnevus 421,20 Mõista kostjalt XXXX hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja alates 25.11.2016 kuni

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.01.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-122232

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi XXXX vastu võlgnevuse ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

441,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806,

asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Triin Linholm (PlusPlus

Inkasso OÜ, e-post: menetlus@plusplus.ee)

Kostja: XXXX (isikukood XXXX, registreeritud elukoht

puudub; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt XXXX hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja võlgnevus 421,20

eurot, sealhulgas põhinõue 250,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 170,60

eurot.

3. Mõista kostjalt XXXX hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja alates 25.11.2016 kuni

põhinõude (250,60 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudelt (250,60 eurot)

võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte enam, kui 80 euro ulatuses.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.Jätta menetluskulud kostja XXXX kanda.

4.2.Mõista kostjalt XXXX välja hageja PlusPlus Capital AS kasuks

menetluskulud 208 eurot, sealhulgas riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 108

eurot.

4.3.Kohustada kostjat XXXX tasuma väljamõistetud menetluskuludelt (208

eurot) hagejale PlusPlus Capital AS viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

2-16-122232

2 (3)

6. Toimetada tagaseljaotsus kostjale XXXX avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale

kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001

Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

− Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

− Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

− Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3).

− Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat

kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse

ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

2-16-122232

3 (3)

− Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud.

Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot

ja õigusabikulu 288 eurot, kokku 388 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

− Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning

TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100

eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole

sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja

mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse

koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab

põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine)

lugeda 1,5 tundi. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus loeb

lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 72 eurot (koos käibemaksuga).

Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks

108 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (100+108) 208 eurot.

− Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 208 eurot

ning menetluskuludelt (208 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

− Kuna kostja kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, puuduvad

kostjal menetluskulud.

− Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/ allkirjastatud digitaalselt/

Andres Suik, kohtunik