3-16-1780/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

09.01.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1780

Haldusasi

LH kaebus Maksu- ja Tolliameti 28.06.2016 korralduse

nr 12.2-3/037050-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – LH

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Veiko Soll

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24.11.2016 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

LH määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta LH määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.11.2016 määrus hal-

dusasjas nr 3-16-1780 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoi-

metamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet kohustas 28.06.2016 korraldusega nr 12.2-3/037050-2 maksu-

korralduse seaduse (MKS) § 61 lg-te 1 ja 3 ning § 62 lg-te 1 ja 3 alusel LH-d andma suulist

teavet ja esitama perioodi jaanuar 2014 kuni aprill 2015 kohta W OÜ-ga sõlmitud töölepingu,

isikliku pangakonto väljavõtte ja muud töötasu saamist tõendavad dokumendid (nt palgale-

hed). Seletuste andmiseks ja dokumentide esitamiseks paluti tulla 08.07.2016 kell 10:00 revi-

dendi juurde, sest vahetu kohtumine on efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus

ning suulise vestlusega on kergem vältida vääritimõistmisi, lahendada vastuolud ning saada

küsimustele ammendavad vastused. Dokumendid võis esitada ka e-posti teel 7 päeva jooksul

alates korralduse kättesaamisest.

Korralduses selgitati, et MTA kontrollib 26.05.2016 korralduse alusel W OÜ töötasult ja

muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, väljamaksetelt

arvestatud sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete

arvestamise, kinnipidamise ja tasumise õigsust ajavahemikul jaanuar 2014 kuni aprill 2015.

W OÜ ei ole LH-le deklareeritud töötasudelt tööjõumakse tasunud, mistõttu on maksuhalduril

tekkinud kahtlus W OÜ poolt maksuhaldurile esitatud andmete õigsuses. Maksuhaldur peab

deklaratsioonides esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks vajalikuks saada teavet LH-lt kui

kolmandalt isikult.

3-16-1780

2(4)

2. LH esitas vaide MTA 28.06.2016 korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Kontrollitaval

perioodil oli vaide esitajal tööandjaga suusõnaline tööleping. Töötasu oli igakuiselt sama

summa, seega muud palgaarvestust ei olnud, ka palgalehti ei ole esitada. Vaide esitaja on saa-

dud summad deklareerinud oma tuludeklaratsioonis, samuti on need väljamaksed deklareeri-

nud tööandja. Maksude tasumise kohustus on seadusega pandud tööandjale ning vaide esitajal

kui endisel töötajal ei ole selles osas midagi kaasa rääkida.

3. MTA jättis 11.08.2016 vaideotsusega LH vaide rahuldamata. MKS §-dest 11, 59, 61 ja

62 tulenevalt on maksuhalduril maksumenetluses ulatuslik kaalutlusõigus nii asja õigeks ot-

sustamiseks vajalike tõendite liigi ja allika määratlemisel kui ka nende kogumise viisi otsus-

tamisel. Korralduses on nõuetekohaselt toodud kontrollitava maksukohustuslase identifitsee-

rimist võimaldavad andmed, asjaolu, et enne kolmanda isiku poole pöördumist pöörduti mak-

sukohustuslase enda poole ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus – hinnata LH esita-

tud dokumentide ja suuliste selgituste abil W OÜ esitatud andmete tõepärasust. Maksuhaldur

on korralduses nõuetekohaselt põhjendanud ka isiku kohaleilmumise vajadust. Olukorras, kus

maksuhaldur hindab maksukohustuslase poolt enda tegevuse ja / või töötajate kohta esitatud

andmete õigsust, võib vahetu vestlus asjaga seotud kolmanda isikuga olla kirjalikust suhtlu-

sest tõhusam teabe kogumise viis ehk vastab paremini MKS § 10 lg-le 3. Kuna kolmanda isi-

ku abil W OÜ maksumenetluses selgitamist vajavad asjaolud on mõneti lahtised, ei ole kõiki

olulisi küsimusi võimalik korralduse koostamisel ette näha. Kolmanda isiku vastuse pinnalt

võib tekkida täiendavaid küsimusi, samuti võib tekkida vajadus lasta kolmandal isikul vastu-

seid täpsustada või näidata kolmandale isikule mõnda tõendit ja paluda seda kommenteerida.

Neid probleeme on suulisel vestlusel hõlpsam kiiresti lahendada, selle asemel, et pidada lõpu-

tut kirjavahetust või korduvalt dokumente vahetada. Samuti võivad kolmanda isiku suulised

seletused olla kirjalikest vastustest inforikkamad ja ka tõesemad (sel viisil on kindel, et küsi-

mustele vastab kolmas isik ise). Vaidlustatud korraldus on kooskõlas kohtupraktikaga, sh sel-

les toodud motiveerimisstandarditega (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-98-10, p 14; Tallinna Hal-

duskohtu otsus nr 3-06-07). Korralduse koormavust vähendab asjaolu, et suuliste selgituste

andmiseks olnuks vaide esitajal võimalik leppida kokku ka mõni muu aeg.

4. LH esitas 07.09.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 28.06.2016 korralduse

tühistamiseks. Kaebaja kordab vaides märgitut ja kinnitab, et tal ei ole esitada rohkem infot

selle kohta, miks tööandja on jätnud deklareeritud summadelt maksud tasumata. Seda selgi-

tust saab anda üksnes väljamakse tegija. Seega on suulise teabe andmise kohustus alusetu.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 24.11.2016 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2

alusel. Kaebaja nõue on materiaalõiguslikult perspektiivitu ning tegemist ei ole keeruka õi-

gusliku küsimusega, mis eeldaks kaebuse menetlusse võtmist ja selle küsimuse täiendavat

analüüsimist.

Kaebaja ei ole kohtumenetluses toonud välja asjaolusid, millele ta ei ole vaidemenetluses tu-

ginenud. Kaebuse väited ei anna alust asuda seisukohale, et korraldus oleks õigusvastane.

Halduskohus nõustus vaideotsuse põhjendustega neid kordamata. Arvestades, et kaebaja on

W OÜ töötaja ning kontrolliobjektiks on tööjõumaksud, on maksuhalduri korraldus teabe

andmiseks ja dokumentide esitamiseks õigustatud. Korralduses on toodud teabe ja läbiviidava

maksumenetluse vaheline seos, piisava põhjalikkusega on selgitatud, miks kaebaja poole

pöörduti, samuti on arusaadav, mille kohta soovib maksuhaldur saada teavet. Kolmandalt isi-

kult suulise teabe küsimist on põhjendatud asjaoluga, et W OÜ ei ole kaebajale deklareeritud

töötasudelt tööjõumakse tasunud, mistõttu on maksuhalduril tekkinud kahtlus osaühingu esita-

tud andmete õigsuses. Kuna seda kahtlust saab muu hulgas kinnitada või ümber lükata kaeba-

ja oma selgitustega, siis ei ole korraldusega pandud kohustus asjakohatu ega ebaproportsio-

naalne. Maksuhalduril oli korralduse andmise pädevus, korralduses on viide õiguslikule aluse-

3-16-1780

3(4)

le, korralduse aluseks olevad faktilised asjaolud on toodud välja piisava põhjalikkusega ning

korraldust on põhjendatud kohtupraktikas aktsepteeritud määral. Kaebajalt nõutud teabe maht

ja olemus ei ole ebaproportsionaalne võrreldes maksumenetluse eesmärgiga. Seega on korral-

dus antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Seda ei väära kaebaja väited, et tal puu-

dub nõutav teave (suusõnalise töölepingu tõttu ei ole esitada töölepingut, samuti ei ole palga-

lehti) ning saadud töötasu on tuludeklaratsioonis deklareeritud. Need asjaolud ei muuda kor-

raldust õigusvastaseks ning kaebajal on võimalik need esitada korraldust täites ja maksuhal-

duri ametiruumi ilmudes.

6. LH esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis mää-

ruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 19.12.2016 lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. LH palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 24.11.2016 määruse tühistada. Kae-

bajal on kaebeõigus, sest asi puudutab teda isiklikult. Kohus ei toonud välja kaebuses esine-

vaid puudusi. Kaebaja on kinnitanud, et talle on töötasud makstud välja õigesti ja need on

deklareeritud. Igakuiselt saadud töötasud olid samas summas, seega muud arvestust välja-

maksmisel ei olnud ja palgalehti pole esitada, töösuhe oli kokku lepitud suusõnaliselt. Mak-

suhalduri kahtlus, et W OÜ ei ole tööjõumakse tasunud, ei saa kuidagi olla seotud kaebajaga.

Kaebaja töösuhe kontrollitava äriühinguga on 2015. a aprillist lõppenud. Maksuhalduri ameti-

ruumidesse väljakutsumine on koormav. Info saamiseks saab maksuhaldur küsida teavet ka

kirjalikult. Seega ei ole suulise teabe andmise nõue sisuliselt vajalik. Kuna kaebaja on kinni-

tanud saadud töötasu õigsust, kirjalikke dokumente ei ole tal esitada ja suusõnaliselt ei ole

rohkem lisada, jääb arusaamatuks, millist infot veel tahetakse.

8. Maksu- ja Tolliamet palub 19.12.2016 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. MTA

nõustub kohtu põhjendustega. Halduskohus ei tagastanud kaebust kaebeõiguse puudumise

tõttu, vaid põhjusel, et kaebusega pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Asjas, milles

kaebaja väidab, et tal pole kirjalikke dokumente ja suusõnalisi selgitusi lisada, ega too välja

haldusakti õiguspärasuse ühegi eelduse puudumist, saab kaebuse perspektiivikust hinnata

kaebust menetlusse võtmata. Maksuhalduri ametiruumidesse väljakutsumise otstarbekusega

seonduvad väited ei ole asjakohased, sest halduskohus ei hinda kaalutlusõiguse alusel antud

haldusakti otstarbekust ega teosta kaalutlusõigust haldusorgani asemel. Määruskaebuses aval-

datud seisukohtadele on vaideotsuses juba vastatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnako-

hus nõustub halduskohtu põhjendustega ning ei pea HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tugi-

nedes vajalikuks neid korrata. Määruskaebus ei sisalda väiteid, mille alusel tuleks ümber hin-

nata halduskohtu seisukoht, et kaebus on perspektiivitu, mistõttu ei ole sellega võimalik saa-

vutada kaebuse eesmärki, s.o vabaneda maksuhaldurile teabe andmise kohustusest.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et HKMS § 121 lg 2 p 2 on võimalik kaebus

tagastada, kui tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning kaebeõiguse olemasolule

vaatamata (korraldusega kohustatud isiku puhul ei saa kaebeõigust eitada) on juba asja menet-

lusse võtmise otsustamise ajaks täiesti selge, et kaebaja ei saavuta kohtumenetluse abil soovi-

tud tulemust. Praeguses asjas ei ole faktilised ja õiguslikud asjaolud keerukad. Maksumenet-

luses kolmandaid isikuid teabe andmiseks kohustavate korralduste kohta on olemas märki-

misväärsel hulgal kohtupraktikat, milles väljendatud seisukohad kinnitavad vaidlustatud kor-

ralduse õiguspärasust. Kaebusest nähtuv kaebaja arusaam, justkui nõuaks maksuhaldur kol-

mandalt isikult selgitust selle kohta, miks tööandja on jätnud deklareeritud summadelt maksud

3-16-1780

4(4)

tasumata, pole kooskõlas korralduses ja vaideotsuses selgitatuga, et maksuhaldur soovib kae-

bajalt saadava teabe abil kontrollida kaebaja endise tööandja poolt deklareeritud andmete õig-

sust. See, et kaebaja enda arvates ei oma W OÜ maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude

kindlakstegemiseks vajalikku teavet, ei tähenda, et korraldus oleks õigusvastane ja rikuks

kaebaja õigusi. Äriühingu tööjõumaksude arvestamise, kinnipidamise ja tasumise õigsuse

kontrollimisega seotud maksumenetluses ei ole kontrolliperioodil maksukohustuslasega töö-

suhtes olnud isik asjasse puutumatu ning see, kas ta valdab maksumenetluses tähtsust omava-

te asjaolude kindlakstegemiseks vajalikku teavet, selgub korralduse täitmisel.

11. Halduskohus on määruses selgitanud, et maksumenetluses kolmandalt isikult teabe

nõudmise korralduse tühistamiseks võib muu hulgas anda alust nõue ilmuda maksuhalduri

ametiruumidesse, kui teabe küsimise eesmärk on samavõrd saavutatav ka kirjalikult teabe

esitamisel. Kui kaebusest nähtuvalt ajendas kaebajat kohtusse pöörduma arusaam, et tal pole

vaides juba märgitud teabele midagi lisada, siis määruskaebuses on kaebaja asunud väitma, et

maksuhalduri juurde ilmumine on koormav ning maksuhaldur saab teavet küsida ka kirjali-

kult, mistõttu ei ole suusõnalise teabe andmise nõue sisuliselt vajalik. Maksuhaldur on selgi-

tanud korralduses ja veelgi põhjalikumalt vaideotsuses, miks on kaebaja kohaleilmumine va-

jalik ja miks ei ole tema suulised seletused asendatavad kirjalike vastustega. Need põhjendu-

sed kinnitavad veenvalt, et teabe küsimise eesmärk ei ole samavõrd saavutatav kirjaliku teabe

esitamisel. Miski kaebaja poolt esile toodust ei anna alust arvata, et korraldus saaks olla kae-

baja jaoks ebaproportsionaalselt koormav. Teabe andmiseks maksuhalduri juurde ilmumine

võib olla ebameeldiv ja tülikas, kuid see ei ole korralduse tühistamise aluseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets